x

Kaugtöö küsimustikud

Mitmed kontoritöötajad on sunnitud praegu kodus töötama.

Pikalt kontorist ja meeskonnast eemal olemine, töötamine ning elamine ühes ja samas keskkonnas võib tekitada erinevaid tundeid ja mõjutada nii vaimset tervist kui ka töötulemusi.

Oleme koostanud mõned näidisküsimustikud kaugtöötajate meeleolude mõõtmiseks ja mõjutamiseks ning tulemuslikkuse hoidmiseks.


Küsimustikud

Töötajate meeleolude küsimustik

Kuidas end tunned, kaugtöötaja?

Kuidas ma kaugtöötajana hakkama saan?

Kuidas ma kaugtöötajana ennast ise motiveerida saan?

Kuidas me kaugtööl suhtleme?

 

Lisainfo ja personaalsed küsitluste pakkumised

Laura Arro
Palgainfo Agentuuri assistent
Mob: 5688 5066
E-post: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

 

Meelolud kodus


Kaugtöö ja kommunikatsioonihäired

Kaugtöö peamine erinevus tavatööst on see, et me oleme oma töökaaslastest eemal ja meie suhtlemine ei ole vahetu, s.t silmast silma, vaid vahendatud läbi erinevate tehnoloogiate. Paratamatult läheb vahendatud suhtlusel mingi osa infost kaotsi ja see võib tekitada arusaamatusi.

Mõni aeg tagasi käisin organisatsioonide arengumentori Elar Killumetsa hommikuseminaril, kus üks teema oli ka teineteise mõistmine. Uurisin Elarilt, kuidas valesti mõistmised tekivad ning kuidas neist üle saada.

Kadri

Millest me kaugtööd tehes ilma jääme?

Me võtame sekundis vastu umbes 14 miljonit ühikut infot, sellest läbi silmade umbes 12 miljonit. Jah, sekundis ning jah, miljonit! Nii et teise inimese mõistmiseks oleme harjunud tuginema suures osas sellele, mida näeme. Sellest tulenevad ka mitmed kaugtööga seotud väljakutsed – teisest inimesest aru saamiseks on nüüd oluliselt vähem infot. Väiksem info hulk sunnib meid panema tööle „oletamise programmi“ – teise inimese sõnade ja eriti kirjutatu tõlgendamiseks kasutame iseendast lähtuvaid filtreid.

See toob kaasa kaht tüüpi vead:

1. Tõlgenduste ebatäpsuse, sest ma üritan teist inimest mõista läbi iseenda vaatenurga, täidan lüngad iseenda materjaliga.
2. Tõlgendused kipuvad olema hullemad kui reaalsus.

Elar

Miks meie tõlgendused reaalsusest hullemad on?

Kui vaatame minevikku, siis unustame ära halva (vanasti oli rohi ikka rohelisem!), kui vaatame tulevikku, siis see tundub helge. Selline mõtteviis suurendab meie võimet raskustest üle saada, kuid paneb ka näiteks rumalaid finantsotsuseid tegema. Siin ja praegu oleme aga ettevaatlikud, sest see on taganud meile ellujäämise.

Sellise käitumise tingib meie ajuehitus – nähes maas midagi ebamäärast, on läbi meie pika ajaloo olnud ellujäämise seisukohast kasulik eeldada, et see on midagi ohtlikku, näiteks uss. Ohutunne andis automaatse signaali peatuda. Kui ohusignaal oli antud ja ellujäämiseks hädavajalik tehtud – jäin seisma ja vaatasin ette – sai hakata asju täpsemalt analüüsima ning teha lõpliku otsuse (madu või oks).

Tänapäeval ei ole midagi muutunud – välja arvatud keskkond, kus me toimine. Aju, mis on suurepäraselt saanud hakkama füüsiliste ohtudega eest hoiatamisega, üritab meid kaitsta ka sotsiaalses keskkonnas ja hoiatada sotsiaalsete ohtude eest. Selles rollis ei ole ta oma hoiatustes ülearu täpne, valmistades meid reageerima olukordades, kus ohtu tegelikult polegi.

Millele iganes me tähelepanu pöörame, kipub kasvama. Me näeme maailma läbi enda filtrite. Ja midagi pole teha, enamiku inimeste jaoks on negatiivse kõrvalekalde (midagi on katki, puud, valesti jne) märkamine oluliselt kergem. Kaugtöö puhul võib see negatiivne väga kiiresti paisuda.


Mida Sa siis kaugtöö puhul soovitad?


1. soovitus: kasutage videokõnesid

Online-suhtlusel töökaaslastega lülitage kõik videod sisse. Jah, soeng pole enam endine, aga kõigil on sama seis. Video taustal olev koristamata tuba ei ole just kõige esteetilisem, aga koristage see ära või peitke ära – enamus suhtluskeskkondi pakuvad tausta hägustamise funktsiooni. Meil on vaja näha teist inimest – tema näoilmeid, kehahoiakut jne, et hoida inimlikku sidet ja säilitada mõistmine.

Aga ka nägemine ei pruugi alati mõistmist tagada, sest me kodeerime oma kavatsused ja info vastuvõtja dekodeerib need oma eeldustest ja vaatenurgast lähtuvalt. Igasuguse kommunikatsiooni suurim väljakutse on, et lõpptulemus kujuneb ALATI kahe inimese koostöös.


Kas võiksid tuua mõne näite?

Võtame näiteks Jüri ja Mari.

Maril on mure ning ta tahaks kellegagi seda arutada. See on Mari kavatsus, mille ta aga kodeerib. (Kodeerimine on viis, kuidas me oma kavatsuse teisele inimesele edasi anname – sõnade või tegudena.)

Mari: „Jüri, läheme lõunale?“

Jüri ei näe Mari kavatsust, vaid ta tõlgendab kuuldut (kodeerib lahti) omal viisil, mis ei pruugi minna kokku sellega, mida Mari soovis edasi anda. Oletame, et Jüri dekodeering on ehk mida ta arvas, et Mari küsis: „Maril on kõht tühi, ta tahab sööma minna“. Kuna aga Jüril on kõht täis ja tal on ka midagi tähtsat pooleli (Jüri kavatsus), siis ta kodeerib oma kavatsuse lausesse: „Mari, ma ei taha praegu lõunale tulla, töö on pooleli.“

Mari omakorda kuuleb vastust ja võtab selle vastu lähtudes oma kavatsusest – ma tahtsin oma muret arutada, aga tema ei viitsi minu jaoks aega pühendada. Mühakas! Ja Mari solvub.

Eriti „hästi“ kipuvad kavatsused kaotsi minema kirjalikus suhtluses, kuna me ei kirjutaja meeleolusid ning mõtleme need ise juurde. Neutraalsest tekstist võib läbi dekodeeringu saada kiuslik ja pahatahtlik kirjutis.

 

dreamstime xl 97842884

Kodeerimise skeem

 


Mida Sa soovitad kirjutamise juures tähele panna?


2. soovitus: ütle oma kavatsused välja

Lihtne oleks öelda, et „kirjuta paremini“, siis probleeme ei teki. Päris elu on natuke keerulisem.

Soovitan alustada kirja kavatsusega, miks sa seda kirjutad või mis tegevust teistelt selle kirja tagajärjel ootad. Kas sa ootad vastust, on see kiri lihtsat infoks, sisaldab see käske tegutsemiseks vms – mida sa tahad, et edasi juhtuks. Nii pakud sa vähem materjali oma öeldu valesti tõlgendamiseks ning on suurem tõenäosus, et su kavatsus on teisele poolele arusaadav.

Kuigi võib tunduda, et lahendus on teistes – hakaku paremini käituma, kirjutama või rääkima – , siis tulenevalt tajuvigadest, on vähemalt 95% juhtudest lahendus hoopis meis endis. Kas ta tegelikult ka soovis mind solvata? Kas ta tegelikult ka soovis mind alt vedada? Või see on ainult minu tõlgendus tema kavatsustest.


3. soovitus: püüa mõelda teise kavatsustest

Seega oleks kolmas soovitus: kui sa loed teise kirjutatut ja sulle tundub, et too on midagi pahatahtlikku või solvavat öelnud, siis küsi endalt, kas ta ärkas hommikul üles mõttega, kuidas meie töösuhe tuksi keerata. Kas tema päevakavas oli punkt „kirjuta kolleegile, et too endast välja ajada“?

 

Vaadake ka kaugtöö küsimustik: kuidas me suhtleme?

 


Kaugtöö: emotsioonid ja motivatsioon

Miks on emotsioonid olulised? Sest nad tõukavad meid tegutsema. Kui me kogeme tööga seotult ebameeldivaid emotsioone, siis me püüame neid vältida ja tööst eemale hoida. Kui me kogeme tööd tehes mõnusaid ja meeldivaid emotsioone, naudime töö tegemist, siis soovime seda ikka veel ja veel kogeda.

Kõige tugevamaid emotsioone – nii meeldivaid kui ebameeldivaid – tekitavad meis sageli teised inimesed. Selles suhtes võib kaugtöö üks plusse olla ka see, et tüütu „inim-spämmiga“ ei pea iga päev kohtuma. Samas jääb kaugtööl olles puudu intensiivsest vahetust suhtlemisest ja otsesest koostööst, mis meile energiat annab ja motivatsiooni süstib.

Seepärast on kaugtöö puhul väga olulised inimese enda oskused toota positiivset energiat ja leida motivaatoreid.

Pakume välja küsimustiku (vaadake all pool), mis aitab kaugtööl olles oma mõtteid korrastada, leida üles ja hoida meeldivaid asju ning parandada häirivaid olukordi. Need enese häälestuse küsimused on olulised eelkõige seepärast, et me harjume toredate asjadega üsna kiiresti. Näiteks sellega, et saab hommikul kauem magada, et ei pea kuhugi rabelema ja ummikutes istuma, ei pea muretsema, mida homme selga panna jne. Kui me otsime oma päevast teadlikult meeldivaid asju, siis me leiame neid ka suurema tõenäosusega ja rohkem. Kui me mõtleme nende peale, siis me naudime neid rohkem ja oskame olla tänulikud.

Pasunapoiss

Häirivate ja ebameeldivate asjade üle meeldib meile kurta, aga mitte neid muuta – „kannatame ära, ehk läheb üle“, „mina ei saa midagi teha“ jne. Tihti jääb asi selle taha, et me lihtsalt ei häälda välja, mis ja miks meid häirib. Kui me selle üles leiame, saame ka olukorda parandada või muuta enda suhtumist sellesse. Näiteks kui ma tunnen praeguses olukorras puudust isiklikust ajast ja ruumist, siis kas ma saan äkki pereliikmetega sellest rääkida ja mingeid kokkuleppeid teha? Oluline on siin juures probleemi sõnastamine positiivses võtmes, mitte süüdistamine või ründamine. Kuidas te arvate, kumb oleks parem vestluse algus, kas „soovin, et mul oleks rohkem isiklikku aega, oleksin siis vähem närviline“ vs „kas võime kokku leppida, et te mulle vähem närvidele käiks“.

Palgainfo Agentuuri hea koostööpartner Elar Killumets on kirjutanud väga huvitavalt probleemide ümbersõnastamisest meie tagasiside küsitluste postituses, saate seda vaadata siit (PDF).

Välja pakutud küsimustik on ka hea algus tööprotsesside ja suhtlemise läbi rääkimiseks meeskonnas, mida meie poolt on valmis toetama organisatsioonide arengumentor Elar Killumets.

Pikemalt saate lugeda minu mõtteid kaugtööst, emotsioonidest ja tulemuslikkusest hiljuti ilmunud Kaubandus-Tööstuskoja teatajast.


KadriSeeder


Kadri Seeder
Palgainfo Agentuur

 

 



Uus kaugtöö küsimustik: kuidas ma kaugtöötajana ennast ise motiveerida saan? 

Küsimustikku saate vaadata ja testida siit



2017. aasta kevadel uuris Palgainfo Agentuur tööga seotud emotsioonide kogemise seotust rahuloluga. Uuringu tulemustest joonistus selgelt välja, et positiivseid emotsioone sageli kogevad töötajad on tööga keskmiselt rohkem rahul. 


Küsimustik: Kuidas ma kaugtöötajana hakkama saan?

Mitmed kontoritöötajad on sunnitud praegu kodus töötama.

Pikalt kontorist ja meeskonnast eemal olemine, töötamine ning elamine ühes ja samas keskkonnas võib tekitada erinevaid tundeid ja mõjutada nii vaimset tervist kui ka töötulemusi


Kaugtöö vormis töötamise tulemuslikkus sõltub väga palju töötaja oskustest juhtida ja distsiplineerida ennast, see tähendab ka enda tööstiili, tugevuste ja nõrkuste tundmist. Seepärast ei peaks tööandja ülesanne kaugtöötaja juhtimisel olema niivõrd juhtnööride ja reeglite täpsustamine või veelgi hullem – karmistamine, vaid pigem töötaja iseseisvuseks eelduste loomine ning vajalike oskuste arendamine.

Oleme välja töötanud kaugtöötaja enesehindamise näidisküsimustiku, mis aitab kaugtööl tulemuslikum olla, ennast distsiplineerida ning loodetavasti ka paremaks töötajaks ja inimeseks saada. 

Soovitame valida 3–5 küsimust, milles soovite paremaks saada ning neid endalt regulaarselt iga päeva lõpus küsida. Skaalat võite endale sobivamaks muuta, näiteks 5-palliliseks. Samuti saate näidisküsimustiku eeskujul lisada enda jaoks olulisi küsimusi. 

Küsitlust saate vaadata ja testida SIIT

 

Lisainfo ja personaalsed küsitluste pakkumised 


Laura Arro
Palgainfo Agentuuri assistent
Mob: 5688 5066 
E-post: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. 

tarktoo vannis vaike


Küsimustik: Kuidas end tunned, kaugtöötaja? 

Mitmed kontoritöötajad on sunnitud praegu kodus töötama.

Pikalt kontorist ja meeskonnast eemal olemine, töötamine ning elamine ühes ja samas keskkonnas võib tekitada erinevaid tundeid ja mõjutada nii vaimset tervist kui ka töötulemusi

Oleme koostanud näidisküsimustiku kaugtöötajate meeleolude mõõtmiseks ja tulemuslikkuse hoidmiseks.  


Töötaja käitumist tööl mõjutab see, kuidas ta suhtub oma töösse ja organisatsiooni – kas ta on töötingimustega rahul ning kas talle meeldib oma töö ja tööandja, kas ta on emotsionaalset seotud. Sellest sõltub suuresti nii töö tulemuslikkus kui ka lojaalsus.

Kuna tugevaid emotsioone tekitavad meis eelkõige teised inimesed, on ka ootuspärane, et tööga rahulolu, lojaalsust ja stressi mõjutavad suhted töökaaslaste ning vahetu juhiga. Head suhted töökaaslastega suurendavad rahulolu ja seovad emotsionaalselt organisatsiooniga, samas kui kehvad suhted tõukavad organisatsioonist välja. Ka tööga seotud stressi kogevad sagedamini need töötajad, kel on kehv läbisaamine kolleegidega.

Kuigi eestlastena ei ole me väga altid oma emotsioone välja näitama, tajume silmast-silma suhtlemisel tavaliselt siiski töökaaslase meeleolu ja saame ka oma käitumist vastavalt sellele muuta. Vahedatud suhtlemise puhul, mida kaugtööl enamasti kasutatakse, on vestluspartneri tundeid märksa keerulisem tajuda ning seetõttu valesti mõistmised kerged tekkima. Justnimelt silmast-silma suhtlemise puudumine on kaugtööl see, millest võib tekkida mitmeid ebameeldivaid tundeid ja valesti mõistmisi ning seeläbi ka motivatsiooni ja tulemuste langust, suurendada stressi ja läbipõlemise riske.


Oleme välja töötanud organisatsioonisisene kiirküsitluse näidise kaugtöötajate meeleolude testimiseks

Soovitame küsida neid või sarnaseid küsimusi regulaarselt ja kaasata arutelusse kõik töötajad – see aitab selgitada välja meeskonnad ja töötajad, kes vajavad tuge.

Küsitlust saate vaadata ja testida SIIT

 

Lisainfo ja personaalsed küsitluste pakkumised 


Laura Arro
Palgainfo Agentuuri assistent
Mob: 5688 5066 
E-post: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. 

 

tarktoo vannis vaike