Lühiajastatistika (kvartalid)

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2018. aasta IV kvartalis 1384 eurot.

Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kasvas brutokuupalk 8,9%. Esimeses kvartalis kasvas brutokuupalk eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,7%, teises kvartalis 6,4% ja kolmandas kvartalis 7,4%. Neljanda kvartali suhteliselt suurt palgakasvu mõjutasid ebaregulaarsed preemiad. 

Rahandusministeerium prognoosib 2018. aasta keskmiseks brutokuupalga kasvuks 7% (suvine majandusprognoos 2018).

Reaalpalga kasv oli IV kvartalis 5%. Reaalpalga muutuses on arvesse võetud hindade muutuse mõju. Kui 2014. ja 2015. aastal kasvas reaalpalk kiiremini kui keskmine brutokuupalk, siis on alates 2016. a teisest poolest on reaalpalk kasvanud aeglasemalt kui brutokuupalk, mis tähendab, et töötajate ostujõud ei kasva samas tempos palkadega.

Lisatud esitlusfailist leiate Palgainfo Agentuuri poolt statistikaameti ning maksu- ja tolliameti andmete põhjal koostatud ülevaate tööturu ja keskmise palga statistikast.

Failid alla laadimiseks

Tööturu ja palgastatistika (PPTX)

Lae fail .pptx

Failid on alla laadimiseks Profipaketi kasutajatele. Alla laadimiseks logige palun sisse.

Kommenteeritud aastastatistika

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2018. aastal 1310 eurot. 2017. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,3%.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2017. aastaga võrreldes tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aastaga võrreldes 3,7%.

Aasta keskmine brutokuupalk tõusis kõikidel tegevusaladel. Kõige rohkem tõusis keskmine brutokuupalk aastaga muude teenindavate tegevuste alal, seda metoodika muutuse tõttu. Keskmine brutokuupalk tõusis rohkem ka kunsti ja meelelahutuse ning hariduse valdkonnas. Kõige väiksem oli muutus haldus- ja abitegevuste alal.

Maakonniti oli 2018. aastal keskmine brutokuupalk endiselt kõrgeim Tallinnas (1478 eurot) Harjumaal (1366 eurot) ja Tartu (1289 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (944 eurot) ja Saare (987 eurot) maakonnas. 

Lisatud esitlusfailist leiate Palgainfo Agentuuri poolt statistikaameti ning maksu- ja tolliameti andmete põhjal koostatud ülevaate tööturu ja palgastatistikast.

Failid alla laadimiseks

Tööturu ja palgastatistika (PPTX)

Lae fail .pptx

Failid on alla laadimiseks Profipaketi kasutajatele. Alla laadimiseks logige palun sisse. 

Statistikaamet avaldab kord kvartalis keskmise brutokuupalga Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) kahekohalise koodi järgi, mis annab detailsema pildi töötasudest erinevates tegevusvaldkondades.

Statistikaameti andmetes on hõlmatud enam kui 49 töötajaga ettevõtted ning kõik riigi- ja munitsipaalasutused ning –organisatsioonid. See tähendab, et väiksema töötajate arvuga ettevõtete andmeid see statistika ei sisalda.

Vaadake ka Palgainfo Agentuuri töötasu analüüse.

Failid alla laadimiseks

Töötasud majanduse tegevusaladel (EMTAK kahekohalise koodiga) 2009–2018

Lae fail .pptx

 Failid on alla laadimiseks Profipaketi kasutajatele. Alla laadimiseks logige palun sisse.

Balti riikide võrdluses oli 2018. aastal kõige kõrgem brutokuupalk jätkuvalt Eestis (1310 eurot), järgnesid Läti (1004 eurot) ja Leedu (921 eurot).

Võrreldes 2017. aastaga kasvas keskmine brutokuupalk kõige rohkem Leedus (9,6%). Lätis suurenes keskmine brutokuupalk 8,4% ja Eestis 7,3%

2018. aastal oli reaalpalga kasv 2017. aastaga võrreldes Eestis 3,7%, Lätis 7,2% ja Leedus 5,9%. Reaalpalga muutuse arvutamisel on võetud arvesse hindade muutust.

Failid alla laadimiseks

Failid on alla laadimiseks Profipaketi kasutajatele. Alla laadimiseks logige palun sisse.

Palgad Eestis, Lätis ja Leedus, 2008–2018

Lae fail .pptx