Palgainfo Agentuur tegutseb 2013. aastast ja meie peamine teenus on töötasude turuvõrdluse pakkumine. Selleks kogume kaks korda aastas töötasude andmeid organisatsioonidelt ja töötajatelt, samuti jälgime statistikaameti väljaandeid ja andmebaasides avaldatud andmeid.

Palgainfo Agentuuri andmete kogumise metoodika on mingil määral sarnane statistikaameti töötasude struktuuri uuringuga, st andmeid kogutakse kindla kuu töötasude kohta ning tööde süstematiseerimiseks kasutatakse ametite klassifikaatorit. Palgainfo Agentuur avaldab andmed töötasude statistika koondfailis ning online-andmebaasis, samuti saab tellida erinevaid töötasude analüüse.

Agentuuri andmed annavad infot ametite töötasu komponentide kohta: põhipalga, seadusega ettenähtud lisatasude, tulemustasu, muude regulaarsete ning ebaregulaarsete lisatasude osatähtsuse kohta. Põhjalikud töötasude analüüsid ja algandmete väljavõtted selgitavad töötasude muutusi ning erinevusi piirkondade, tegevusalade ja organisatsiooni töötajate arvu järgi. Organisatsioone osaleb uuringus tavaliselt 250–300, töötajate küsitlusele vastab üle 7000 töötaja erinevatest organisatsioonidest, kokku katame uuringuga üle 40 000 töötaja, kuid siiski kipub detailseteks analüüsideks andmeid teinekord väheks jääma.

Palgainfo Agentuur koostab regulaarselt ka statistikaameti andmete põhjal tööturu- ja palgastatistika ülevaateid. Kasutatud on ka töötasude struktuuri uuringu andmeid, kuid kuna need avaldatakse suhteliselt suure viite ajaga, siis ajakohaseks turuvõrdluseks neid kasutada ei saa. Seda lünka on aidanud täita statistikaameti palgarakendus, kus on avaldatud töötasude andmed 2019. aastast ametite lõikes. Oleme nüüdseks kaks aastat tellinud väljavõtteid avaldatud andmete osas tabelite kujul, mida kasutame palgastatistika monitooringu teenuse pakkumisel.

Palgastatistika monitooringu teenus

Palgastatistika monitooringus on ühte andmefaili (XLSX, PDF) koondatud kogu avalikult saadaolev palgastatistika. See hoiab oluliselt kokku klientide aega ning samas annab kiire ülevaate palgaturul toimuvast.

Andmefail sisaldab

• 121 ameti mediaanpalgad perioodide lõikes – annab ülevaate mediaanpalkade muutustest.
• 121 ameti mediaanpalgad piirkonnade lõikes – annab ülevaate mediaanpalkade erinevustest piirkondades.
• Keskmine brutokuupalk tegevusaladel (EMTAK koodiga) – annab ülevaate keskmise brutokuupalga muutustest perioodide lõikes erinevatel tegevusaladel.
• Keskmine brutokuupalk tegevusaladel EMTAK 2-kohalise koodi alusel – annab detailsema ülevaate keskmise brutokuupalga muutustest perioodide lõikes erinevatel tegevusaladel.
• Keskmise brutokuupalga koostisosad tegevusaladel – annab ülevaate vastava perioodi keskmise brutokuupalga osadest, sh põhitasu koos regulaarse lisatasuga, tasu ületunnitöö eest, lisatasu vahetustega, öötöö ja riigipühal töötamise eest, ebaregulaarsed preemiad jt.
• Keskmine brutokuupalk maakondades – annab ülevaate keskmise brutokuupalga muutusest perioodide lõikes maakondades.
• Keskmine brutokuupalk omaniku liigi järgi – annab ülevaate keskmise brutokuupalga muutustest perioodide lõikes omaniku liigi järgi.

Fail sisaldab ka selgituste lehekülge, kus on toodud ära andmeallikad ja metoodika selgitused.

Palgainfo Agentuur aitab klientidel andmeid ka tõlgenda, selleks oleme kasutanud ettevõtete majandusnäitajate ning piirkondlikku statistikat. Näiteks aitavad maakondlikest palkade erinevustest aru saada teadmised organisatsioonide paiknemise kohta maakondades – kõrgepalgalised IT ning panganduse ja kindlustuse ettevõtted asuvad enamasti Tallinnas ja Tartus, Tartumaa palkasid mõjutavad üsna oluliselt hariduse ja tervishoiu valdkonna suured tööandjad. Ka palkade erinevusi omanike liigi järgi aitavad selgitada teadmised, millistel tegevusaladel, millised omanikud domineerivad.

Ametite lõikes ei pruugi mediaanpalk alati Tallinnas ja Harjumaal kõige kõrgem olla. Näiteks selle aasta I kvartalis oli seadme- ja masinaoperaatorite mediaanpalk kõrgeim Kesk-Eestis (1191 eurot), tööstuse juhtidel aga Kirde-Eestis (2145 eurot). Palgastatistika monitooring aitab hinnata, kas tegemist on ühekordse, nt ebaregulaarsete preemiate väljamaksmisest tingitud, kõikumisega või püsiva nähtusega.

EMTAK 2-kohalise koodiga palgastatistika näitab töötasude erinevusi tegevusaladel. Näiteks töötlevas tööstuses olid selle aasta I kvartalis kõrgemad palgad transpordivahendite ja joogitootmises, ulatuses pea 2000 euroni, madalamad aga rõivatootmises, jäädes alla 1000 euro. Ka kaubanduses on jae- ja hulgikaubanduse töötasudes üsna suured erinevused, kõige kõrgemad on töötasud mootorsõidukite müügis. Kaubanduses erinevad töötasud ka selle järgi, mida müüakse. Näiteks on töötasud kõrgemad arvutite ja tehnika müügis, madalamad toidu- ja joogi ning rõivakauplustes. Kaubanduse töötasude erinevuste hindamiseks oleme kasutanud ka ettevõtete majandusnäitajate statistikat.

Vaadake lähemalt palgastatistika monitooringu kohta SIIT.

Täistööajaga töötajate töötasude võrdlus

Teine uus teenus, mida Palgainfo Agentuur statistikaameti andmete põhjal pakub, on täistöötajaga töötajate töötasude võrdlus. Selle teenusega alustati 2021. aasta kevadel ja selleks osteti statistikaametist eriväljavõte, mis põhineb töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel (TSD).

Tegemist on väga suure ja põhjaliku andmestikuga, millelt saab pakkuda esinduslikke ja detailseid turuvõrdlusi.

I kvartali 2021 andmed sisaldavad 407 401 täistööajaga töötaja andmeid 1499-l erineval ametil (klassifikaatori 8-kohalise koodiga).

Välja on arvutatud töötasu keskmine, mediaan (50%), 1. ja 3. kvartiilid (25% ja 75%), 10. ja 90. protsentiilid (10% ja 90%) ning seda ka piirkonnade, maakondade, organisatsiooni töötajate arvu, era- ja avalik sektori, tegevusalade EMTAK 1- ja 2-kohalise koodi järgi.

Seega saab andmete põhjal vaadata ja hinnata ühe ameti töötasude tasemeid ja erinevusi piirkondade, maakondade, organisatsiooni töötajate arvu, sektorite ja tegevusalade järgi. Samuti saab tellida väljavõtteid kindlate taustatunnuste järgi, nt kontoritöötajate töötasud Tartumaal või raamatupidajate töötasud 20-49 töötajaga organisatsioonides.

Koostasime näiteks töötasu analüüsi sekretäri (kood 41200001) ametil, mis kuulub üldsekretäride ja asjaajamise tugitöötajate ametite gruppi. I kvartalis 2021 oli sekretäri keskmine brutotöötasu 1158 eurot, mediaantöötasu 1155 eurot. Töötasu sisaldab nii regulaarseid kui ebaregulaarseid lisatasusid. Haigushüvitisi andmed ei sisalda, samuti ei ole arvesse võetud haiguse vm tõttu puudumisi, mis võib mõjutada mingil määral töötasude tasemeid.

Maakondade lõikes teenisid kõige kõrgemat töötasu Harju maakonnas töötavad sekretärid – keskmine oli 1249, mediaan 1266 eurot. Madalaim töötasu oli Võru maakonnas – keskmine 958 eurot ja mediaan 895 eurot.

Sekretäride aga ka teiste ametite töötasud erinevad tavaliselt üsna palju ka organisatsiooni suuruse järgi. Suuremates organisatsioonides on töötasude tasemed kõrgemad. Alla 10 töötajaga organisatsioonides oli sekretäride keskmine töötasu 857 eurot, mediaan 702 eurot. Üle 250 töötajaga organisatsioonides teenisid sekretärid keskmiselt aga 1393 eurot, mediaan oli 1346 eurot.

Avalikus sektoris on sekretäride töötasu keskmiselt kõrgem kui erasektoris, kuid erasektoris on sekretäride palgakäärid suuremad. Kui avalikus sektoris jäid I kvartalis poolte sekretäride töötasud vahemikku 1010–1363 eurot, siis erasektoris on see vahemik 675–1515 eurot.

Kuna sekretäri töö on organisatsioonis tavaliselt toetava funktsiooniga, siis sõltuvad selle ameti esindajate töötasud üsna palju tegevusala palgatasemest. Näiteks olid I kvartalis sekretäride keskmine töötasu kõige kõrgem finants- ja kindlustegevuse valdkonnas (1655 eurot), kus on ka tegevusala keskmine brutopalk kõrge. Madalaim töötasu oli sekretäridel aga muude teenindavate tegevuste alal (884 eurot), kus keskmine palk on suhteliselt madal.

Vaadake sekretäri töötasu analüüsi näidist (PDF)

Vaadake lähemalt töötasu analüüsi teenuse kohta

Palgainfo Agentuur kavandab statistikaameti andmetel põhinevat palgastatistika monitooringut ja ametite töötasude võrdlust uuendada iga kvartal ning pakkuda neid teenuseid võimalikult laialdaselt. Lisaks Excelis tehtud analüüsidele tahame lähitulevikus teha ametite töötasude andmed kättesaadavaks ka meie veebilehe töötasude online-andmebaasis.

Kadri Seeder
Palgainfo Agentuuri juht

Uus teenus: töötasude turuvõrdlus statistikaameti andmete baasil

Trendid tööturul ja tasustamises tegid kevadel puhkenud tervisekriisi mõjul põhjaliku kannapöörde. Senine kiire palgakasv asendus mitmetel tegevusaladel palgalangusega, 20 aasta kõrgeimad hõivenäitajad ja töötajate puudus töötute arvu ja tööpuuduse kasvuga. 

Muutused tööturul mõjutasid ka tööandjate tööturukäitumist. Uute töötajate värbamisplaanidele tõmmati pidurit ja mitmed ettevõtted olid sunnitud töötajaid koondama. See muutis ka töötajate käitumist – oma töökohast hoiatakse kinni ja tuju ajel töökohta vahetama ei kiputa. Ka töötajate palgasoovid on kahanenud ja ollakse rahul sellega, mis on.  

Kevadel korraldatud küsitluste tulemuste e-väljaannete sisukorda ja näidislehekülgi saate vaadata siit.

Pressiteated uuringute tulemustest leiate siit.

Avasime kevadel ka kaugtöö blogi, vaadake lähemalt siit.

Värsked statistika ülevaated leiate siit.

Tööturu olukord sunnib tööandjaid põhipalkasid töötajate üleostmise kartuses tõstma, kirjutab Palgauuringute Agentuuri juht Kadri Seeder.

Artikkel ilmus Äripäeva arvamusrubriigis 17. juulil 2018.

Töötajate palgaootused suurenevad – me elame paradigmas, kus kõik peab kogu aeg kasvama ja paranema. Koos hindade kasvuga kasvab ka palgasurve – töötajad püüavad säilitada, aga ka parandada oma elukvaliteeti ning tarbimisvõimalusi. Kuna rohkem raha võrdub edukusega, annab suurem palk ka kõrgema enesehinnangu ning tagab lugupidamise. Seega ei ole lootust, et palgaootuste kasv lähiajal pidurduks, vaatamata sellele, et inimeste toimetulek paraneb aasta-aastalt.

Palgaootuste kasvule lisab auru juurde tööandjate aktiivsus tööturul – tööpakkumisi on palju ning värvatakse aktiivselt. Oluline töökoha vahetamise argument on parem palk, eelkõige põhipalk. Võimalus teenida lisatasusid on tore, aga suurem osa töötajaid eelistab kindlat põhipalka.

Kuigi paljud organisatsioonid kasutavad ka mitmesuguseid lisatasude skeeme, tähendab põhipalkade suhteliselt kiire kasv tasustamise jäigemaks muutumist. Kui mahtudest, käibest, kasumist vms sõltuvad lisatasud annavad võimaluse reageerida kiirelt muutuvale turuolukorrale ning ka tööjõukulusid vajadusel kokku tõmmata, siis põhipalkade vähendamine on märksa keerulisem ja aeganõudvam, seda eriti suuremates organisatsioonides. Seega võib kiire majandusolukorra halvenemine tabada valusamalt just suuremaid organisatsioone, mis praegu põhipalkade tõusu veavad.

Aeg on kõva valuuta

Pikemaajalises perspektiivis on tööjõukulude juhtimise võtmeküsimused paindlikkus ja efektiivsus – kuidas me oma piiratud inimressursi võimalikult otstarbekalt ja kuluefektiivselt tööle motiveerime ning seda nii headel kui ka vähem headel aegadel. Tasustamine ei ole ainult igakuine raha maksmine töötajale, vaid on tihedalt seotud töökorraldusega ning väga oluline juhtimisinstrument – inimesed teevad asju raha pärast ja võivad ka tegemata jätta, samuti mõjutab raha inimeste suhtumist. Lisaks palga suurusele on küsimus, kuidas ja mille eest seda makstakse.

Raha kõrval on suureneva väärtusega valuuta aeg – ressurss, mida on meil kõigil ühepalju, aga mida mõned mõistlikumalt kasutavad. See tähendab ka töösuhte ja palga maksmise (ümber)mõtestamist – mida me inimestelt ostame või milliseid kulusid ja ohverdusi kompenseerime. On see aeg, kohale tulemine ja olemine, tulemus või energia, ideed ja emotsionaalne panustamine? Kui tasustamise, sh nii rahalise kui ka mitterahalise, põhimõtted ja väärtused on läbi mõeldud ning analüüsitud ka nende toimimist teistsuguses turuolukorras, aitab see muutustele õigeaegselt ja adekvaatsemalt reageerida.

Artikkel ilmus Äripäeva arvamusrubriigis 17. aprillil 2018.

Eesti tööturg on praegu väga aktiivne – hõives osaleb suur osa tööealisest elanikkonnast, vabu töökohti on palju ja töötuid vähe. Eriti elav on tööturg Harjumaal ja Tartumaal, kus on kõige kõrgemad hõive näitajad ja madalam töötuse määr. Vakantseid töötajaid võib veel leida Ida-Virumaalt või Lõuna-Eestist, aga kuidas nad sealt üles leida ja suurematesse linnadesse tööle meelitada? Kui juba kodust kaugele minnakse, on mõistlik märksa kõrgema palgatasemega põhjanaabrite juures maanduda.

Praegustel töötutel takistavad tööelus osalemast sageli olematud või ajale jalgu jäänud erialased oskused, terviseprobleemid, puudulik eesti keele oskus ja/või ka vale elukoht – need töötud ei ole just ettevõtja unistus.

Tööandjate elu teeb selline tööturu olukord üsna keeruliseks, eriti kui tahetakse laieneda ja uusi töötajaid tööle võtta. Palgainfo Agentuuri ja partnerite tööandjate värbamisküsitlusele vastanutest 74% märkis, et nende valdkonnas on vajalikke töötajaid puudu. Töötajate nappust tunnetavad teravamalt suuremad organisatsioonid, mis on tööturul aktiivsemad.

Halb uudis on see, et tööjõupuudus ei ole nagu kerge külmetus, mis nädalaga üle läheb. Pigem see süveneb, kui just uus majanduskriis meid ei taba. Tööealine elanikkond väheneb negatiivse iibe tõttu jätkuvalt ja vaevalt et leiame võluvitsa sündimuse hüppeliseks kasvuks – meie valdavalt linnaline elukeskkond toetab heal juhul ühe-kahe lapse kasvatamist, samuti ei soosi laste saamist töö- ja rahakesksed väärtused.

Tasub planeerida

Meil ei ole praegu veel ka piiri taga järjekorda siia elama ja töötama asuda soovijatest. Väljaränne on küll viimastel aastatel pidurdunud ning Venemaalt ja Ukrainast tulijad aidanud rändesaldo positiivseks pöörata, kuid tööjõupuuduse probleemi see ei lahenda. Rahvastiku vähenemisega ja linnadesse koondumisega tekib meil aga maapiirkondadesse juurde palju vaba ruumi (kus omaette olla). Selline ruum on maailma ülerahvastatust arvestades tõeline luksus. Küsimus on, kaua me seda endale lubada saame ja kaua meil lastakse seda nautida.

Tööandjate jaoks on tööjõu puudusega kohanemisel märksõnad analüüsimine ja planeerimine, mida keskmise suurusega ja väiksemate ettevõtete personalitöös praegu veel üsna vähe tehakse. Tööjõu vajaduse hindamine ja kavandamine ei tähenda ainult seda, et mõeldakse läbi, milliseid töötajaid lähitulevikus juurde on vaja, vaid tegeletakse ka olemasolevate töötajatega. Kui juht teab, kes tema töötajatest on oma tööülesannetest välja kasvamas või soovib midagi muud teha, saab paremini läbi mõelda töötajate liikumise organisatsiooni sees, aga olla valmis ka töötajate lahkumiseks. Kui töötaja äraminek ei tule ootamatult, on rohkem aega värbamisprotsess ette valmistada ja uus töötaja välja õpetada.

Töötaja asendamine ei ole odav lõbu – lisaks otsestele värbamiskuludele on sellega seotud palju kaudseid kulusid – värbamisega tegelevate töötajate töötunnid, langus tulemustes ja kvaliteedis jpm. Seepärast on igal juhul odavam ja tõhusam hoida olemasolevate töötajate motivatsiooni ja lojaalsust.

Vana kooli juhtide aeg on läbi

Töötajate rahulolu, motivatsiooni ja lojaalsuse kujundamisel, samuti uute töötajate värbamisel on väga oluline roll vahetul juhil. Juht võib olla töötajate magnet või vastupidi – töötajate lahkumise peamine põhjus. Paraku ei ole keskastme juhi töökorraldusse ja -ülesannetesse töötajatega suhtlemine sageli sisse arvestatud. „Kes siis minu töö ära teeb, kui ma neil kätt hoidma hakkan!“ on tavaline reaktsioon töötajatele tagasiside andmisele.

Töötajate lahkumises või kandideerimisest loobumises näevad paljud juhid ikka veel süüd kõigil teistel – haridussüsteemil, töötajatel, personalijuhil, värbamisfirmal jne. Küsimusele „Miks peaks keegi tahtma minu äri huvides oma teadmisi, oskusi ja energiat panustada?“ kuigi palju mõeldud ei ole või arvatakse, et töökoha pakkumisest ja palga maksmisest piisab. Paraku ei ole tööturul enam palju neid inimesi, kes oleks valmis kesise palga eest tegema rasket ja/või igavat tööd ning suure osa oma ajast ja energiast ohverdama tööandjale, kes märkab neid vaid siis, kui midagi on viltu.

Seega eeldab tänasel tööturul hakkama saamine tööandjatelt, st juhtidelt, tarkust ja inimlikkust. Kõva käega vana kooli juhid, kes enne teevad, siis mõtlevad ja töötajate arvamusest toorelt üle sõidavad, jäävad eilsesse päeva.

Artikkel ilmus lühendatult Äripäeva arvamusrubriigis 2. jaanuaril 2018 pealkirjaga Palgahoroskoop.

2018. aasta saab palkade toimuv mitmes mõttes huvitav olema.

Kuidas muudatused maksuvaba tulu arvestamises palkasid mõjutada võivad?

Muudatused maksuvaba tulu arvestamises panevad proovile töötajate oskuse arvestada pikemas perspektiivis oma erinevate sissetulekutega. Kes millise strateegia valib ja kui mõistlikuks see osutub, selgub 2019. aasta alguses tuludeklaratsioonide esitamisel.

Kindel on see, et maksuvaba tulu kasv jätab suurele osale töötajaskonnast rohkem raha kätte. Lisaks plaanivad mitmed organisatsioonid aasta alguses regulaarset palkade korrigeerimist, mis parandab ka paljude töötajate sissetulekuid.

Loe edasi...

Artikkel ilmus 16. novembril Äripäeva arvamusrubriigis.

Kui suur peaks olema riigijuhtide palk, et see oleks maksumaksja ja ühiskonna seisukohalt õiglane ja samal ajal ka motiveeriv ning talente ligimeelitav?

Avaliku sektori juhtide töötasude õiglust on keeruline hinnata, kuna organisatsioonid on erinevad, seda nii avalikus sektoris endas, kui ka erasektoris. Kas avaliku sektori juhi palk peaks olema sarnane rahvusvahelise tööstusettevõtte, kiirelt areneva IT firma või pangajuhi palgaga? Riigiasutused on erineva töötajate arvu ja mõjualaga – on asutusi, kus töötab üle 1000 töötaja, ja asutusi, kus töötajate arv jääb 50 ringi. On asutusi, mis teenindavad sisuliselt kogu elanikkonda ja mõjutavad väga paljude heaolu, ning ametkondi, millega enamik Eesti inimesi oma elu jooksul praktiliselt kokku ei puutu. Juhtide töötasud nendes asutustes on aga üsna sarnased.

Erasektori juhtide töötasud on seevastu väga erinevad – alates alampalgast kuni mitmekümne tuhandeni küündivate väljamakseteni. Töötasud sõltuvad ettevõtte tegevusalast, majandusnäitajatest, töötajate arvust, aga ka omanikest ning sellest, kas juht ise on omanik. Kui palgalise juhi töötasu kujuneb omanikega läbirääkimistel, siis omanikuna töötava juhi sissetuleku määrab suuresti ära see, kui hästi ettevõttel läheb. Edu korral võib töötasu lühikese aja jooksul ka mitmekordistuda, mis kindlasti toetab eduelamust ning soovi seda korrata. 

Loe edasi...

Artikkel on väljavõte Äripäeva käsiraamatule ja Personali Praktikule kirjutatud artiklist.

Eestis on viimastel aastatel (2010-2016) palgad kasvanud suhteliselt kiiresti. Ühelt poolt on selle taga tööde struktuuri muutus – lihtsamaid töid jääb vähemaks, tippspetsialistide töid tuleb juurde – teisalt aga ka tööjõupuudusest tulenev tihe konkurents töötajate pärast, mis annab läbirääkimistel parema positsiooni töötajatele, sunnib tööandjaid tegema konkurentidest paremaid palgapakkumisi ning kergitab ka olemasolevate töötajate palgaootust.

Tööjõukulude kiire kasv survestab ettevõtteid töötama efektiivsemalt ja müüma paremini, et konkurentsis vastu pidada ning jätkuvalt kasumit teenida. Seepärast on väga oluline, et töötasudele kuluv raha oleks kulutatud eesmärgipäraselt ja annaks vastu selle, mida me töötajatelt tahame.

Loe edasi...

Artikkel on väljavõte Äripäeva käsiraamatule ja Personali Praktikule kirjutatud artiklist.

Rahaga inimeste käitumise mõjutamine tundub pealtnäha lihtne – mida rohkem maksan, seda rohkem on töötajad pingutavad – praktikas see aga nii ei toimi ja soovitud käitumise asemel võib saada risti vastupidise käitumise.

Lisatasude toimimise puhul kehtib põhimõte: mida mõõdad, seda saad – seepärast on oluline läbi mõelda, mis on töö eesmärgid, milline käitumine neid täita aitab ning kuidas rahalised tasud võiksid soovitud käitumisele kaasa aidata. 

Loe edasi...

Artikkel on väljavõte Äripäeva käsiraamatule ja Personali Praktikule kirjutatud artiklist.

Palgainfo Agentuuri uuringud näitavad, et rahulolematus lisatasude teenimisvõimalusega on suur – ligi pooled küsitlusele vastanud töötajatest ei ole lisatasude teenimisvõimalusega rahul. Rahulolematus on seotud sellega, kas töötajal on üldse võimalus lisatasusid teenida, aga ka lisatasude suuruse ning õiglasena tajumisega.

Loe edasi...

Artikkel ilmus 26. mail 2017 Eesti Päevalehes.

Ilmad lähevad lõpuks ometi soojemaks ja pärast kerget vihma näed, kuidas värske roheline oleks justkui plahvatanud looduses. Koos päikesega ärkavad ka linnud ja nende hommikune ergas vadin kipub und segama. Paljajalu õue astudes hingad sisse karget õhku ja tunned, kuidas muld lõhnab. Kevad tuleb just siis, kui enam oodata ei jaksa.

Nii on maal elades – sa näed ja tunned iga päev, kuidas loodus muutub, aastaajad vahelduvad, aga aeg justkui seisab. Kui tuisk on külatee olematuks muutunud või äikesetorm elektri võtab, saad aru kui tühised on su igapäevase rööprähklemisega seotud mured. 

Loe edasi...