Palgainfo Agentuur tegutseb 2013. aastast ja meie peamine teenus on töötasude turuvõrdluse pakkumine. Selleks kogume kaks korda aastas töötasude andmeid organisatsioonidelt ja töötajatelt, samuti jälgime statistikaameti väljaandeid ja andmebaasides avaldatud andmeid.
Palgainfo Agentuuri andmete kogumise metoodika on mingil määral sarnane statistikaameti töötasude struktuuri uuringuga, st andmeid kogutakse kindla kuu töötasude kohta ning tööde süstematiseerimiseks kasutatakse ametite klassifikaatorit. Palgainfo Agentuur avaldab andmed töötasude statistika koondfailis ning online-andmebaasis, samuti saab tellida erinevaid töötasude analüüse.
Agentuuri andmed annavad infot ametite töötasu komponentide kohta: põhipalga, seadusega ettenähtud lisatasude, tulemustasu, muude regulaarsete ning ebaregulaarsete lisatasude osatähtsuse kohta. Põhjalikud töötasude analüüsid ja algandmete väljavõtted selgitavad töötasude muutusi ning erinevusi piirkondade, tegevusalade ja organisatsiooni töötajate arvu järgi. Organisatsioone osaleb uuringus tavaliselt 250–300, töötajate küsitlusele vastab üle 7000 töötaja erinevatest organisatsioonidest, kokku katame uuringuga üle 40 000 töötaja, kuid siiski kipub detailseteks analüüsideks andmeid teinekord väheks jääma.
Palgainfo Agentuur koostab regulaarselt ka statistikaameti andmete põhjal tööturu- ja palgastatistika ülevaateid. Kasutatud on ka töötasude struktuuri uuringu andmeid, kuid kuna need avaldatakse suhteliselt suure viite ajaga, siis ajakohaseks turuvõrdluseks neid kasutada ei saa. Seda lünka on aidanud täita statistikaameti palgarakendus, kus on avaldatud töötasude andmed 2019. aastast ametite lõikes. Oleme nüüdseks kaks aastat tellinud väljavõtteid avaldatud andmete osas tabelite kujul, mida kasutame palgastatistika monitooringu teenuse pakkumisel.
Palgastatistika monitooringu teenus
Palgastatistika monitooringus on ühte andmefaili (XLSX, PDF) koondatud kogu avalikult saadaolev palgastatistika. See hoiab oluliselt kokku klientide aega ning samas annab kiire ülevaate palgaturul toimuvast.
Andmefail sisaldab
- 121 ameti mediaanpalgad perioodide lõikes – annab ülevaate mediaanpalkade muutustest.
- 121 ameti mediaanpalgad piirkonnade lõikes – annab ülevaate mediaanpalkade erinevustest piirkondades.
- Keskmine brutokuupalk tegevusaladel (EMTAK koodiga) – annab ülevaate keskmise brutokuupalga muutustest perioodide lõikes erinevatel tegevusaladel.
- Keskmine brutokuupalk tegevusaladel EMTAK 2-kohalise koodi alusel – annab detailsema ülevaate keskmise brutokuupalga muutustest perioodide lõikes erinevatel tegevusaladel.
- Keskmise brutokuupalga koostisosad tegevusaladel – annab ülevaate vastava perioodi keskmise brutokuupalga osadest, sh põhitasu koos regulaarse lisatasuga, tasu ületunnitöö eest, lisatasu vahetustega, öötöö ja riigipühal töötamise eest, ebaregulaarsed preemiad jt.
- Keskmine brutokuupalk maakondades – annab ülevaate keskmise brutokuupalga muutusest perioodide lõikes maakondades.
- Keskmine brutokuupalk omaniku liigi järgi – annab ülevaate keskmise brutokuupalga muutustest perioodide lõikes omaniku liigi järgi.
Fail sisaldab ka selgituste lehekülge, kus on toodud ära andmeallikad ja metoodika selgitused.
Palgainfo Agentuur aitab klientidel andmeid ka tõlgenda, selleks oleme kasutanud ettevõtete majandusnäitajate ning piirkondlikku statistikat. Näiteks aitavad maakondlikest palkade erinevustest aru saada teadmised organisatsioonide paiknemise kohta maakondades – kõrgepalgalised IT ning panganduse ja kindlustuse ettevõtted asuvad enamasti Tallinnas ja Tartus, Tartumaa palkasid mõjutavad üsna oluliselt hariduse ja tervishoiu valdkonna suured tööandjad. Ka palkade erinevusi omanike liigi järgi aitavad selgitada teadmised, millistel tegevusaladel, millised omanikud domineerivad.
Ametite lõikes ei pruugi mediaanpalk alati Tallinnas ja Harjumaal kõige kõrgem olla. Näiteks selle aasta I kvartalis oli seadme- ja masinaoperaatorite mediaanpalk kõrgeim Kesk-Eestis (1191 eurot), tööstuse juhtidel aga Kirde-Eestis (2145 eurot). Palgastatistika monitooring aitab hinnata, kas tegemist on ühekordse, nt ebaregulaarsete preemiate väljamaksmisest tingitud, kõikumisega või püsiva nähtusega.
EMTAK 2-kohalise koodiga palgastatistika näitab töötasude erinevusi tegevusaladel. Näiteks töötlevas tööstuses olid selle aasta I kvartalis kõrgemad palgad transpordivahendite ja joogitootmises, ulatuses pea 2000 euroni, madalamad aga rõivatootmises, jäädes alla 1000 euro. Ka kaubanduses on jae- ja hulgikaubanduse töötasudes üsna suured erinevused, kõige kõrgemad on töötasud mootorsõidukite müügis. Kaubanduses erinevad töötasud ka selle järgi, mida müüakse. Näiteks on töötasud kõrgemad arvutite ja tehnika müügis, madalamad toidu- ja joogi ning rõivakauplustes. Kaubanduse töötasude erinevuste hindamiseks oleme kasutanud ka ettevõtete majandusnäitajate statistikat.
Vaadake lähemalt palgastatistika monitooringu kohta SIIT.
Täistööajaga töötajate töötasude võrdlus
Teine uus teenus, mida Palgainfo Agentuur statistikaameti andmete põhjal pakub, on täistöötajaga töötajate töötasude võrdlus. Selle teenusega alustati 2021. aasta kevadel ja selleks osteti statistikaametist eriväljavõte, mis põhineb töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel (TSD).
Tegemist on väga suure ja põhjaliku andmestikuga, millelt saab pakkuda esinduslikke ja detailseid turuvõrdlusi.
I kvartali 2021 andmed sisaldavad 407 401 täistööajaga töötaja andmeid 1499-l erineval ametil (klassifikaatori 8-kohalise koodiga).
Välja on arvutatud töötasu keskmine, mediaan (50%), 1. ja 3. kvartiilid (25% ja 75%), 10. ja 90. protsentiilid (10% ja 90%) ning seda ka piirkonnade, maakondade, organisatsiooni töötajate arvu, era- ja avalik sektori, tegevusalade EMTAK 1- ja 2-kohalise koodi järgi.
Seega saab andmete põhjal vaadata ja hinnata ühe ameti töötasude tasemeid ja erinevusi piirkondade, maakondade, organisatsiooni töötajate arvu, sektorite ja tegevusalade järgi. Samuti saab tellida väljavõtteid kindlate taustatunnuste järgi, nt kontoritöötajate töötasud Tartumaal või raamatupidajate töötasud 20-49 töötajaga organisatsioonides.
Koostasime näiteks töötasu analüüsi sekretäri (kood 41200001) ametil, mis kuulub üldsekretäride ja asjaajamise tugitöötajate ametite gruppi. I kvartalis 2021 oli sekretäri keskmine brutotöötasu 1158 eurot, mediaantöötasu 1155 eurot. Töötasu sisaldab nii regulaarseid kui ebaregulaarseid lisatasusid. Haigushüvitisi andmed ei sisalda, samuti ei ole arvesse võetud haiguse vm tõttu puudumisi, mis võib mõjutada mingil määral töötasude tasemeid.
Maakondade lõikes teenisid kõige kõrgemat töötasu Harju maakonnas töötavad sekretärid – keskmine oli 1249, mediaan 1266 eurot. Madalaim töötasu oli Võru maakonnas – keskmine 958 eurot ja mediaan 895 eurot.
Sekretäride aga ka teiste ametite töötasud erinevad tavaliselt üsna palju ka organisatsiooni suuruse järgi. Suuremates organisatsioonides on töötasude tasemed kõrgemad. Alla 10 töötajaga organisatsioonides oli sekretäride keskmine töötasu 857 eurot, mediaan 702 eurot. Üle 250 töötajaga organisatsioonides teenisid sekretärid keskmiselt aga 1393 eurot, mediaan oli 1346 eurot.
Avalikus sektoris on sekretäride töötasu keskmiselt kõrgem kui erasektoris, kuid erasektoris on sekretäride palgakäärid suuremad. Kui avalikus sektoris jäid I kvartalis poolte sekretäride töötasud vahemikku 1010–1363 eurot, siis erasektoris on see vahemik 675–1515 eurot.
Kuna sekretäri töö on organisatsioonis tavaliselt toetava funktsiooniga, siis sõltuvad selle ameti esindajate töötasud üsna palju tegevusala palgatasemest. Näiteks olid I kvartalis sekretäride keskmine töötasu kõige kõrgem finants- ja kindlustegevuse valdkonnas (1655 eurot), kus on ka tegevusala keskmine brutopalk kõrge. Madalaim töötasu oli sekretäridel aga muude teenindavate tegevuste alal (884 eurot), kus keskmine palk on suhteliselt madal.
Vaadake sekretäri töötasu analüüsi näidist (PDF)
Vaadake lähemalt töötasu analüüsi teenuse kohta
Palgainfo Agentuur kavandab statistikaameti andmetel põhinevat palgastatistika monitooringut ja ametite töötasude võrdlust uuendada iga kvartal ning pakkuda neid teenuseid võimalikult laialdaselt. Lisaks Excelis tehtud analüüsidele tahame lähitulevikus teha ametite töötasude andmed kättesaadavaks ka meie veebilehe töötasude online-andmebaasis.
Kadri Seeder
Palgainfo Agentuuri juht
Uus teenus: töötasude turuvõrdlus statistikaameti andmete baasil