„Ma ei tule firma suvepäevadele. Kas oleks võimalik need mulle rahas välja maksta?“ – sellist olukorda on meile kirjeldanud mitmed tööandjad. Võib-olla tuleb see teilegi tuttav ette. Agentuuris oleme läbi uuringute analüüsinud erinevate töötingimuste ja soodustuste pakkumist ning nende olulisust töötajate jaoks.

Analüüsi põhjal võib öelda, et soodustused toimivad paremini siis, kui neid pakutakse lisaks inimväärsele töötasule, vastavad töötaja eelistustele ning on väärtustatud lisahüvena, mitte tajutud inimõigusena.
 

Laadi alla .pdf

Palgauuringute läbiviimisel suhtleme Agentuuris mitme tuhande organisatsiooniga ja saame palju spontaanset tagasisidet selle kohta, kas ja kuidas tehakse turuvõrdlust ning kuidas kujunevad palgatasemed.

Selle tagasiside põhjal võib öelda, et suures osas organisatsioonides kujuneb töötasu lähtuvalt organisatsiooni võimalustest ja töötajate palgaootustest, kuna organisatsioonid on väikesed ja palgakokkulepped individuaalsed. Kuidas kujunevad töötasud Eestis ja millised tegurid seda mõjutavad, seda saate lugeda lisatud artiklist. 

Laadi alla .pdf

Vaata Palgakooli videot

Mõni aeg tagasi kirjutasin arvamusloo teemal, kes tahab töötada Eestis? Paar nädalat tagasi rääkisin samal teemal sotsiaalteadlaste aasta konverentsil ja sellel otstarbel analüüsisin põhjalikumalt ka viimase palgauuringu vastuseid. Vaatasin, kes on siis need töötajad ja tööotsijad, kes tahavad ainult Eestis töötada ning kes soovivad nii Eestis kui välismaal töötada. Õnneks ei olnud neid, kes sooviks ainult välismaal töötada kuigi palju.

Saadud pilt oli mõnes mõttes üsna ootuspärane – välisriikides soovivad harvamini töötada vanemad inimesed, hoolduskohustusega inimesed ja need, kelle töö on seotud suuresti eesti keele kasutamisega. Ehk need, kellel on ilmselt raskendatud välismaal töötamine. Kui tavapäraselt arvatakse, et madal palgatase on see, mis sunnib inimesi tööd välismaalt otsima, siis ilmselt see osaliselt ka nii on, kuid pigem töötajate seas, kes ka Eestis väga kehvasti ei teeni.

Lae alla artikkel

Laadi alla .pdf

27. märtsil 2014 toimus Karjäärinõustajate ühingu poolt korraldatud Tallinna Karjääripäev.

Karjääripäev oli suunatud eelkõige palgatöötajatest täiskasvanuile. 

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder rääkis karjääripäeval sellest, kuidas Eesti tööturul palgad kujunevad ja millest töötasu koosneb. 

Samuti said osavõtjad soovitusi, kuidas palgaläbirääkimisteks ette valmistuda, oma positsiooni palgaturul analüüsida ning palgasoovi argumenteerida.

Lae alla ettekanne pdf-formaadis

Laadi alla .pdf

27. veebruaril 2014 avaldas Statistikaamet 2013. aasta keskmise brutokuupalga statistika. Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta IV kvartalis 986 eurot ja keskmine brutotunnipalk 5,99 eurot. Kuupalk tõusis 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes 7,6% ja tunnipalk 8,3%.

Kuidas hinnata brutopalgas toimunud muutusi, millised on muutused tegevusalade ja maakondade lõikes, sellest teeb ülevaate Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder. 

Artikkel alla laadimiseks

Laadi alla .pdf

Slaidid ja kommentaarid 

Uuringute, seminaride ja konsultatsioonide käigus oleme kogunud kokku 10 klassikalist viga töötasustamisel. Kindlasti ei ole toodud loetelu ammendav, vaid pigem valik rohkem levinud probleemidest töötasustamisel.

1. Töötasustamine on võrdsustatud palgaarvestusega
2. Kõrge palgaga makstakse kinni juhtimispraak
3. Äririske jagatakse põhjendamatult suures ulatuses töötajatega
4. Töötasustamine toetab moonakate mentaliteeti
5. Värbamiskulu vs palgakulu
6. Palgaga koonerdatakse, soodustustega priisatakse
7. Suur sisemine ebavõrdsus ei mahu pähe
8. Piiratud arusaamad palgaturu analüüsist
9. Palgasüsteemi koostamisel mõeldakse üle
10. Töötasustamise süsteem jääb ajale jalgu

Artikkel alla laadimiseks

Laadi alla .pdf

Eesti tööandjate ja töövõtjate palgauuringu tulemused näitavad, et töövõtjate soovitud netopalk erineb saadavast palgast 34-40%, olles madalapalgaliste töötajate puhul 150-180 eurot kõrgem praegusest palgast, kõrgemapalgaliste puhul on vahe 400-500 eurot. Palgaootuste mediaan on läbi kõigi töövõtjate küsitluse olnud 1000 eurot ehk pooleteise aasta jooksul muutumatu. 

Üle poole vastajatest hindab oma palgasoovi keskmiseks, kolmandik arvab, et nende oodatud palgatase on veidi üle keskmise. Seega peab suur osa töötajatest oma palgasoovi "normaalseks". Vastajatelt küsiti ka, millega nad põhjendavad oma palgasoovi. Lisatud artikkel analüüsib töötajate ja tööotsijate vabas vormis antud kommentaare oma palgasoovile.  

Artikkel alla laadimiseks

Laadi alla .pdf

Töötajaid on puudu mitmetes valdkondades – vajalike spetsialistide defitsiidi üle kurdavad nii kõrgepalgaline IKT sektor kui pigem tagasihoidlike palgatasemetega kaubandus- ja teenindus, tööstuses on puudu oskustöölisi, aga ka lihtsama töö tegijaid on keeruline leida.

Ettevõtted püüavad kasvada, aga inimesi lihtsalt füüsiliselt ei jagu. Ühe lahendusena on räägitud "välistööjõu sissetoomisest", mis loob assotsiatsiooni nõukogude ajaga, kus inimesi suunati massiliselt vennasvabariikidesse tööle. Tänasel päeval liiguvad inimesed reeglina siiski vabast tahtest sooviga parandada oma heaolu ehk teenida rohkem ja/või teha erialast tööd ja karjääri. Seega saame rääkida töötajate juurde saamise võimalustest (mitte sisse toomisest) Euroopa riikidest või kolmandatest riikidest. 

Küsimus on, millised on Eesti võimalused kaasata töökäsi välisriikidest ja kes on need, kes tahaksid Eestis meie tänaste palgatasemete juures töötada?

Laadi alla .pdf

2014. aasta 1. jaanuarist on miinimum brutokuupalk 355 eurot (2,13 eurot/h) ja 2015. aastal tõuseb alampalk 390 euroni (2,34 eurot/h), möödunud 2013. a. oli see 320 eurot, 2012. a. 290 eurot. 2008-2011 alampalk ei muutunud ja püsis 278 euro tasemel.

Kuidas paistab Eesti alampalk rahvusvahelises võrdluses ja millised võivad olla selle kiire kasvu mõjud, kirjutab Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder.
Juriidiline kommentaar Alice Salumets, Rödl & Partner Advokaadibüroo vandeadvokaat, juhatuse liige.

 Artikkel alla laadimiseks

Laadi alla .pdf

Slaidid alla laadimiseks

Laadi alla .pptx

Ajaloolane ja kultuuriloolane Ott Sandrak vaatab võrdlevalt Eesti, Läti ja Leedu ajalugu, selle sarnasusi ning erinevusi.

"Väljastpoolt vaadatakse meid – Eestit, Lätit ja Leedut - sageli ühe piirkonnana, Balti riikidena pealinnaga Riias. Sealt tuleb ka arvamus, et oleme sarnased.
Nii eestlased, lätlased kui ka leedulased on Läänemere kaldal paikselt asunud aastatuhandeid. Soome-ugri hõimud jõudsid siia 3000 aastat enne Kristust, 1000 aastat hiljem tulid siinsetele aladele balti hõimud, kelledest nüüdseks on keeleliselt alles jäänud ainult meie kaks lõunanaabrit. Kolme rahva saatus ja kujunemislugu on olnud aga erinev, mis teeb vahel raskeks ka teise mõistmise."

Artikkel alla laadimiseks, pdf formaat

Laadi alla .pdf