Palgablogis kirjutab Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder erinevatel töö tasustamisega seotud teemadel.
Mitmed artiklid tuginevad Palgainfo Agentuuri tööandjate ja töötajate küsitlustele, mida agentuur kaks korda aastas läbi viib.
Agentuuri juht Kadri Seeder on hariduselt sotsioloog (MA) ja tegeleb igapäevaselt töövaldkonna aktuaalsete teemade analüüsimisega, samuti tööandjate ja töötajate koolitamise ning nõustamisega.
Lisainfo ja konsultatsioonide tellimine
Telefon: 56885066
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
26. novembril 2013 avaldas Statistikaamet keskmise brutokuupalga III kvartali statistika, mille kohaselt keskmine brutokuupalk oli 930 eurot ja brutotunnipalk 5,58 eurot. 2012. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,8% ja brutotunnipalk 7,1%.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aasta III kvartalis 5,8%.
45% töövõtjatest ei usu, et nende töötasu lähema kuue kuu jooksul muutub, selgus värskest Palgainfo Agentuuri, CV Keskuse ja teiste koostööpartnerite uuringust.
27% uuringus osalenud töövõtjatest loodab, et nende töötasu kasvab lähema kuue kuu jooksul, 1,5% arvas, et töötasu pigem langeb. Oodatud töötasu kasv jääb 7-20% vahele (statistiline keskmine oodatud kasv on 17%).
Karina Paatsi
Advokaadibüroo Borenius
Partner, vandeadvokaat
Viimaste aastate majanduskeskkonna arengud on sundinud tööandjaid leidma lisaks Eesti turule muid võimalusi oma ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja laiendamiseks ning töötajate rakendamiseks. Üheks selliseks võimaluseks on välisriikidest tellimuste hankimine, mille täitmiseks tuleb töötajatel kas püsivalt või piiratud aja jooksul töötada välisriigis. Kuigi töötajate välisriigis töötamisele kohalduvad õigusaktid on nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil kehtestatud juba aastaid tagasi, tuleb tõdeda, et Eesti tööandjad ei ole siiski alati teadlikud sellest, milliseid õigusakte ja töötingimusi (sh töötasu) tuleb töötajatele välismaal töötades kohaldada. Samas tuleb möönda, et tegemist ongi õiguslikult keerulise olukorraga, mida juristi abita on üsna raske mõista.
Oktoobris 2013 viis Palgainfo Agentuur tööandjate seas läbi kiirküsitluse, mille keskne küsimus oli, kas organisatsioonides on viimaste aastate jooksul muudetud töötasustamise põhimõtteid ja korda. Küsitlusele vastas 218 organisatsiooni erinevatelt tegevusaladelt ja erineva suurusega.
65% vastanutest oli töötasustamise süsteemi muutnud ja/või kavandas seda teha. Pisut üle poolte vastanutest olid oma töötasustamise põhimõtteid ja korda möödunud aastatel muutnud, kolmandik (38%) kavandas seda teha veel sel või järgmistel aastatel. Üle poole nendest, kes olid töötasustamise süsteemi muutnud, olid teinud seda mitmel aastal.
Artikkel on kirjutatud Äripäeva teabelehele PALK
Autor: Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2013. aasta II kvartalis 976 eurot ja brutotunnipalk 5,71 eurot. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,5% ja brutotunnipalk 8,1%. Keskmise kuupalga aastakasv oli II kvartalis veidi kiirem kui I kvartalis.
Ajakirjanduses ilmunud ekspertide kommentaarides keskmise palga kiirele kasvule jäi kõlama küsimus, kas keskmise palga kasv on olnud liialt kiire.
Brutokuupalga piisava või liigse kasvu hindamiseks tuleks vaadata, mis on selle numbri taga. Artiklis selgitab Kadri Seeder, mida tuleb brutokuupalga kasvu hindamisel arvesse võtta ning millised on peamised mõjutegurid.
11. septembril 2013 Pärnu Konverentside korraldatud Palga Päeval esinenud Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder rääkis teguritest ja töömaailma trendidest, mis mõjutavad palkade kujunemist pikas perspektiivis.
"Me oleme harjunud mõtlema ja prognoosima väga lühiajaliselt, hoomamata pikemaajalisi protsesse, mis mõjutavad oluliselt tööjõu kvantiteeti, kvaliteeti ja hinda," ütles Seeder. "Palk ja palgamuutused ei ole kindlasti ainult numbrid, vaid ka emotsioon, sest on seotud väärtuste ja õiglustundega. Samuti on emotsioon oluline numbrite tõlgendamisel - kas palgatõus on väike, piisav või liialt suur," lisas Seeder.
Autor: Kadri Seeder
Targa töö ühingu eestvedaja / OÜ Tark tööandja juhatuse liige
Artikkel on kirjutatud avaldamiseks Äripäeva Personalijuhtimise käsiraamatus
Kaugtööd nimetatakse sageli üheks paindlikuks töövormiks ja selle all mõeldakse tavaliselt kodus töötamist. Tegelikkuses võib kaugtööl olla mitmeid erinevaid vorme ja korraldusviise, mis ei pruugi olla üldse paindlikud. Täpsem oleks rääkida töökorralduse paindlikkusest või jäikusest.
Paindlikkus on ühelt poolt kontrolli küsimus ehk kuivõrd on töökorraldus tööandja poolt määratud ja milline on töötajate iseseisvus ja sõnaõigus töökorraldusel. Teisalt on paindlikkus seotud ka töökorralduse muutlikkuse ja ettearvatavusega, nt kas töötajal on võimalik töölt ära käia isiklikke asju ajamas või kas tööpäev võib ootamatult pikemaks venida.
Artikkel seletab lahti, millised on töökorralduse paindlikkuse komponendid ja millistele küsimustele peaks enne kaugtöö süsteemset rakendamist organisatsioonis vastama.
Autorid: Ivika Born, CV-Online’i värbamiskonsultant, Heikko Gross, CV-Online’i turundusjuht
Artikkel on avaldatud Palgainfo Agentuuri tööandjate ja töövõtjate palgauuringu raportis kevad-suvi 2013.
Üks olulisemaid arenguid, millega tööandjatel tuleb arvestada ja kohaneda, on kandidaatide arvu vähenemine vaba töökoha kohta. Kogu värbamise protsess peab kohanduma selle uue olukorraga. Muutuma peavad nii värbamisstrateegiad, meetodid kui ka suhtumine, sest jõupositsioon on nihkumas töövõtja poolele. Nende arengutega ei tule arvestada ainult tööandjatel, aga ka meil tööportaalina.
Autor: Majandusanalüütik Maris Lauri, Palgainfo Agentuur
Artikkel on avaldatud Palgainfo Agentuuri tööandjate ja töövõtjate palgauuringu raportis kevad-suvi 2013.
Palgainfo Agentuuri analüütik Maris Lauri annab ülevaate makromajanduslikest protsessidest, mis mõjutavad lähiajal Eesti majandust ja tööturgu.
Autor: analüütik Kadri Seeder, Palgainfo Agentuur
Artikkel on avaldatud Palgainfo Agentuuri tööandjate ja töövõtjate palgauuringu raportis kevad-suvi 2013.
Palgainfo allikaid on mitmeid ja nende poolt avaldatavad andmed sageli erinevad. Kõik andmeallikad võivad olla kasulikud, kui osata hinnata nende tausta ja sobilikkust turuvõrdluse tegemiseks ning vastavalt sellele neid kasutada.
Artiklis tehakse ülevaade erinevatest palgainfo allikatest ja antakse soovitusi nende kasutamiseks.