x

Tööturu aktiivsus on kasvanud

76% töötajatest on valmis tööd vahetama, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee üle 9200 osalejaga töötajate küsitlusest. Huvi tööpakkumiste vastu oli eelmisel aastal rekordiline.

Eesti suurima tööturuküsitluse tulemused näitavad, et pea pooled töötajad (45%) hoiavad tööpakkumistel silma peal või on aktiivselt otsimas uut töökohta ning pisut vähem kui kolmandik (31%) ootab tööandjate pakkumisi. Vaid iga neljas töötaja (24%) ei ole üldse töökohavahetusest huvitatud.

„Ka CVKeskus.ee tööportaali statistika peegeldab kerkinud huvi tööpakkumiste vastu – platvormi külastatavus oli möödunud aastal rekordiline ja tööpakkumisi vaadati kokku üle 42 miljoni korra,“ kirjeldas tööturul toimuvat CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler.

„Jaanuarikuu on samuti alanud kõrge kandideerimisaktiivsusega ja toonud juba esimese nädalaga populaarseimale tööpakkumisele kandideerima rohkem kui pooltuhat töövõtjat,“ lisas Grete Adler.

Millistes sektorites ollakse kõige rohkem valmis tööd vahetama?

Rohkem on pakkumisi ootavaid ja tööturul ringi vaatajaid tööstuse, transpordi, laonduse ja turunduse valdkonna töötajate seas, kus uutele võimalustele on avatud rohkem kui 80% töötajatest. Ise aktiivselt tööd otsivaid töötajaid on kõige enam koristus- ja majutusvaldkonnas tegutsevate inimeste hulgas.

Kõige vähem on uutele töövõimalustele avatud haridussektori ning kinnisvarahalduse ja -hoolduse valdkonnas tegutsevad töötajad, kus on valmis töökohta vahetama vastavalt 63 ja 64% töötajatest.

„Ootuspäraselt on tööturul märgatavalt aktiivsemad need töötajad, kes ei saanud eelmisel aastal palgatõusu,“ tõi uuringu tulemustest esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Töötajatest, kelle palk eelmisel aastal tõusis, otsis aktiivselt tööd vaid 5%. Neli korda rohkem on aktiivseid tööotsijaid nende seas, kelle töötasu eelmisel aastal langes ning kaks korda rohkem nende töövõtjate hulgas, kelle palk ei muutunud.“

„Palgatõusust jäi eelmisel aastal ilma 40% töötajatest, neist 6% palk isegi vähenes,“ selgitas Kadri Seeder.

Enam kui kaks korda aktiivsemalt on tööd otsimas ka töötajad, kelle tänane tööandja ei võimalda kaugtööd, võrreldes töötajatega, kellel on paindlik töökorraldus.

Töötajad on uue töö leidmise osas enesekindlad

Võrreldes kahe eelmise aastaga on töötajate enesekindlus uue töökoha leidmise suhtes pisut suurenenud.

CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler tõi uuringu tulemustest esile, et iga teine küsitluses osalenud töötaja hindas, et ta leiaks tänasega samaväärse töökoha mõne kuuga. „Vaid 7% vastajatest arvas, et neil ei õnnestuks praegusel tööturul samaväärset töökohta saada.“

„Kõige enesekindlamalt tunnevad end endiselt info- ja telekommunikatsioonitehnoloogiasektoris töötavad inimesed, kuid rohkelt häid võimalusi näevad veel ka ehitajad ja tervishoiusektori töötajad,“ lisas Grete Adler.

Kõige keerulisemaks hindavad samaväärse töö leidmist aga kunsti, kultuuri, ajakirjanduse ja humanitaarteadustega seotud aladel töötavad inimesed, kellest iga viies usub, et ta ei leiaks samaväärset töökohta.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. Möödunud aasta lõpus toimunud töötajate küsitlusele vastas 9256 inimest.

Küsitluse tulemuste kokkuvõte koos andmefailiga on kõigile osalejatele tasuta saadaval, teised saavad seda tellida Palgainfo Agentuuri kodulehelt. Vaadake lähemalt siit.


Miks töötajad lahkuvad?

Pressiteade

Soov vahetada töökohta tuleneb peamiselt motivatsioonilangusest ja kehvast juhtimiskvaliteedist, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee värskest üle 9200 osalejaga töötajate küsitluse kokkuvõttest. Tugevaimaks uue töökoha tõmbeteguriks on suuremad preemiad ja huvitavam töö.

76% töötajatest tõi uuringus välja, et nad on uutele tööpakkumistele avatud, hoiavad pakkumistel silma peal või on isegi aktiivselt tööd otsimas. Seda on pisut enam kui eelmisel aastal samal ajal. Ka CVKeskus.ee tööportaali statistika peegeldab töövõtjate aktiivsust – nimelt on keskmine kandideerijate arv tööpakkumise kohta eelmise aasta sama ajaga võrreldes pea kahekordistunud (+85%).

Levinuim töösuhte lõpetamise ajend on motivatsioonilangus

Värskes tööturu-uuringus uuriti tänavu põhjalikult töökoha vahetamise tõmbe- ja tõuketegureid. Kui tõmbetegurid meelitavad töötajaid paremate tingimuste pärast töökohta vahetama, siis tõuketegurid on ebameeldivad või häirivad aspektid, mis sunnivad töötajaid organisatsioonist lahkuma.

„Kõige sagedamini lahkutakse töökohalt motivatsioonilanguse tõttu, seda tõi uuringus esile pea kaks kolmandikku (64%) töötajatest,“ tutvustas uuringu tulemusi CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler ja lisas, et rohkem kui poolte töölt lahkumiste põhjuseks on ka kehv juhtimiskvaliteet ja rahulolematus töötasuga, mille tõid välja vastavalt 61% ja 53% vastanutest.

Lisaks märgiti iga teise töösuhte lõppemise põhjusena kehva tööprotsesside korraldust, ebapiisavaid väljavaateid palgatõusule või juhtide sõnade ja tegude vahelist ebakõla.

Levinud töölt lahkumise põhjusteks on veel ka juhtide lugupidamatu suhtumine töötajatesse (45%), töötajate arvamusega mittearvestamine (37%), ebaõiglane kohtlemine töökohal (34%) ja ebaõiglane tasustamine (33%).

„Kõige olulisemate tõmbeteguritena ehk omadustena, mis mõjutavad pakutava palga kõrval enim kandideerimisotsust, tõid töövõtjad välja suuremad preemiad (64% vastajatest vahetaks tööd), huvitavama töö (62%) ning tasustatud lisapuhkuse või vabad päevad (54%),“ kirjeldas Grete Adler.

Grete Adler lisas, et rohkem kui kolmandik töötajatest (38%) ütlesid, et nad vahetaksid paremate töötingimuste pärast töökohta ka siis, kui pakutav töötasu jääks tänasega samaks.

Töökohavahetus toob kaasa töötasu tõusu


„Uurisime töökohta vahetanud töötajatelt ka tasustamise kohta ning selgus, et enam kui igal teisel (51%) töövõtjal tõi töökohavahetus kaasa suurema töötasu,“ tõi uuringust esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder ja lisas, et rohkem kui veerandil (27%) kasvas töötasu isegi rohkem kui 20%.

„Töötajad, kellele uus tööandja parema tööpakkumise tegi, said veelgi suurema palgatõusu osalisteks – nimelt ligi poolte (44%) töötasu suurenes rohkem kui 20% ja kolmandikul isegi üle 30%,“ lisas Kadri Seeder.

Palgas on võitnud ka need töötajad, kes lahkusid rahulolematuse tõttu – 59% töötajatest märkis, et nende töötasu suurenes just tänu töökoha vahetamisele.

Töötaja üleostmiseks on vaja vähemalt 20% kõrgemat palgapakkumist

Enamik töövõtjatest on valmis parema palgapakkumise pärast töökohta vahetama – vaid 9% vastas uuringus, et nad ei vahetaks mitte mingi pakkumise korral töökohta.

Väiksem osa töötajatest (13%) vahetaks töökohta 11–20% suurema palgapakkumise pärast, kuid enamikku kõnetab vaid enam kui 20%-line töötasu tõus. Nimelt pisut üle veerandi (27%) liiguksid uuele töökohale 21–30% suurema töötasu pärast ja ülejäänud töötajatele peaks tegema veelgi parema palgapakkumise.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. Selle aasta oktoobris ja novembris toimunud töötajate küsitlusele vastas 9256 inimest.

Küsitluse tulemuste kokkuvõtet saab tellida Palgainfo Agentuuri veebilehelt


Töötajate palgaootus on hüppeliselt kasvanud

Palgainfo Agentuuri pressiteade


Töötajate mediaanpalgaootus on 1800 eurot kätte, mis on eelmise sügisega võrreldes 300 eurot rohkem
, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee värskest üle 9200 osalejaga töötajate küsitluse kokkuvõttest.

Mediaanpalgaootus näitab piiri, millest pooled ootused on suuremad ja pooled väiksemad. Tööandjale tähendab 1800-eurose palgaootuse rahuldamine üle 3100 euro tööjõukulu koos kõigi maksudega. Töötajate tegelikult saadavast töötasust erineb palgaootus ligi 500 euro võrra. 

Tõusnud on ka palgaootuste alumine ja ülemine piir: 10% töötajatest lepib 1100-eurose või väiksema palgaga, 10% soovib aga teenida kätte vähemalt 3000 eurot või rohkem. Aasta tagasi olid samad näitajad vastavalt 1000 eurot ja 2700 eurot.

Poolte töötajate palgaootused jäävad 1500–2500 euro piiresse, eelmisel sügisel jäid need vahemikku 1250–2000 eurot.

Töökoha vahetamisel on töötajate palgaootus veelgi kõrgem ja keskmiselt soovitakse kätte teenida 2000 eurot (mediaan) ehk 200 euro võrra rohkem, kui oodatakse töötasu praegusel ametikohal.

„Töötajate palgaootus langes 2020. aasta kevadel tervisekriisi esimese laine ajal ja taastus 2021. aasta sügisel. Selle aasta kevadel oli juba märgata palgaootuse tõusu,“ kirjeldas tööturul toimuvat Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Ta lisas, et palgaootusi surub jõuliselt üles hindade kasv ning kehvemaks muutunud toimetulek – just seda nimetati oma ootuse peamise põhjusena kõige sagedamini.

Töötajate toimetulek on kehvemaks muutunud

Kui varasematel aastatel on töötajate toimetulek töötasuga järjest paranenud, siis 2022. aasta sügisel oli küsitlusele vastajate seas eelmise aastaga võrreldes vähem hästi toimetulevaid ja rohkem kehvasti toimetulevaid töötajaid.

Kuigi suur osa töötajatest saab oma töötasuga hakkama, tunnistasid peaaegu pooled (49%) töötajad, et nende toimetulek on aasta jooksul kehvemaks muutunud. Toimetulek on halvenenud eelkõige madalama palgaga töötajatel, kelle sissetulekutest suure osa neelavad n-ö vältimatud kulud eluasemele, toidule jms.

Suurem osa töötajatest ei pea soovitud töötasu saamist tõenäoliseks

Samas ei pea 62% vastajatest soovitud palga saamist väga tõenäoliseks ja vaid viiendik (20%) arvab, et see on võimalik. Tõenäolisemaks pidasid palgaootuse realiseerumist juhid ja tippspetsialistid. Lihtsama töö tegijad ei pea väga tõenäoliseks soovitud töötasu saamist.

Parema palgapakkumise pärast on enamik töötajaid (84%) valmis töökohta vahetama. Vaid 9% vastajatest ei vahetaks mitte mingi pakkumise korral töökohta ja 7% vastajatest vahetaks töökohta ka siis, kui töötasu ei muutu.

Väiksem osa töötajatest (13%) vahetaks töökohta 11–20% suurema palgapakkumise pärast, üle veerandi (27%) liiguks vähemalt 21–30% suurema töötasu pärast. Ülejäänud töötajatele peab aga tegema veelgi parema palgapakkumise.

Sõltumatu uuringufirma Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. Selle aasta oktoobris ja novembris toimunud töötajate küsitlusele vastas 9256 inimest.

Küsitluse tulemuste põhjalik kokkuvõte on vastajate tasuta saadaval ja seda saab ka tellida Palgainfo Agentuuri veebilehelt siit.

 

 


Milliste hüvedega tööandjad kandideerijaid meelitavad?

Pressiteade

Üheksa tööandjat kümnest võimaldab kaugtööd, tehes sellest populaarseima hüve tööandjate väärtuspakkumistes, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee 2022. aasta sügisese ettevõtete küsitluse värsketest tulemustest. Pooltes organisatsioonides pakutakse töötajatele ka vabadust oma tööaega ise määrata.

Kaugtöö võimalust pakkuvate tööandjate arv on aasta-aastalt kasvanud ja sellest on tänaseks saanud levinuim hüve, mida pakub tervelt 91% tööandjatest. Kodust töötamist ei võimaldata siiski kõikidele töötajatele, vaid lähtuvalt töö iseloomust – 21% tööandjatest tõi uuringus välja, et neil saavad kodukontorist töötamist kasutada kõik töötajad, 45% pakub kaugtööd osadele töötajate gruppidele ning 25% vaid üksikutele töötajatele.

82% tööandjatest võimaldab töötajatele ka paindlikke tööpäevi, kus tööaja algus ja lõpp pole kindlalt määratud ning pooltes organisatsioonides on töötajatele antud vabad käed oma tööaja planeerimisel. Paindlik tööaeg on aga samuti hüve, mis enamasti ei laiene kõikidele organisatsiooni töötajatele, vaid sõltub töö iseloomust.

„Paindlik töökorraldus on kontoritöötajate seas tahetud hüve, milleta on nii mõneski sektoris pea võimatu andekaid inimesi oma meeskonda meelitada,“ kommenteeris uuringu tulemusi CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler ja lisas, et enim kõnetab kaugtöö võimaluse pakkumine telekommunikatsiooni- ning turundussektori töötajaid. „Neis valdkondades suurendab kaugtöö võimalus kandideerijate arvu enam kui 50%.“

„CVKeskus.ee statistikast selgus, et enim pakutakse kaugtööd IT-sektori töötajatele, kuid seal ei ole paindlik töökorraldus enam piisavalt eristuv väärtuspakkumine, mis märgatavalt kandideerijate arvu suurendaks. Näib, et IT-sektori töövõtjatele on paindlikum töökorraldus juba elementaarne ja seepärast tuleb antud sektoris väärtuspakkumistele loovamalt läheneda,“ selgitas Grete Adler.

Pisut rohkem kui kolmandik organisatsioonidest tagab ka esimestel haiguspäevadel keskmise palga täielikult või vähemalt osaliselt, võimaldab tasuta või soodustingimustel massaaži või toetab töötajate vaimset tervist.

Vähemlevinud väärtuspakkumistest jääb uuringust silma, et 27% organisatsioonidest pakub töötajatele võimalust sisustada oma kodukontor ergonoomiliste töövahenditega. Veelgi haruldasem on puhkusetasule lisanduv puhkusetoetus, mida pakub töötajatele 7%, ja soodustingimustel optsioonide pakkumine (9% organisatsioonidest). Kõige vähem levinud hüve on tööandja tehtav makse pensioni kolmandasse sambasse, mida pakub vaid 2% ettevõtetest.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palkade, lisatasude, soodustuste ja värbamistrendide muutumisele. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 441 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale.

Põhjalikumalt saab soodustuste pakkumisest lugeda küsitluse tulemuste kokkuvõttest. Vaadake lähemalt siit.

 


Tööandjad ei prognoosi lähiajal tööjõupuuduse leevenemist

PRESSITEADE

Pea kaks kolmandikku (64%) tööandjatest leiavad, et töötajate värbamine on viimase aastaga keerulisemaks muutunud ja enam kui pooled tööandjad ennustavad selle jätkumist ka uuel aastal, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee 2022. aasta sügisese tööandjate küsitluse värsketest tulemustest. Vaid 2% tööandjatest ütles, et töötajate leidmine on muutunud lihtsamaks.

Lähima kuue kuu jooksul kavatsevad 70% tööandjatest värvata uusi töötajaid kas uutele töökohtadele, olemasolevate töötajate asendamiseks ja/või ajutistele töödele. See näitaja oli sarnane ka 2019. aasta sügisel, mil plaanis lähema kuue kuu jooksul uusi töötajaid värvata 69% tööandjatest.

„Võrreldes kevadega ootavad tööandjad küll tööotsijate arvu suurenemist tööturul ja töötajate kasvavat valmisolekut töökohta vahetada, kuid ei näe, et sellest piisaks tööjõupuuduse leevendamiseks,“ tõi uuringust esile CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler ja lisas, et rohkem kui pooled tööandjad (54%) prognoosivad hoopiski värbamise keerukamaks muutumist. „Seda on märgatavalt enam kui kevadel, mil töötajate leidmise keerulisemaks muutumist prognoosis 38% tööandjatest.“

„Viimastel kuudel on töövõtjate kandideerimisaktiivsus hüppeliselt kasvanud ja keskmine kandideerijate arv vaba ametikoha kohta CVKeskus.ee tööportaalis on taastunud 2019. aasta tasemele, kuid töövõtjate soovid uuele töökohale ei ole ootuspäraselt enam need, mis kolm aastat tagasi,“ lisas Grete Adler.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder toob uuringust esile, et iga kolmas tööandja neljast põhjendas värbamise keerulisemaks muutumist töötajate kasvanud palgaootustega.

„Töötajate põhipalkasid on tänavu tõstnud 76% tööandjatest ning kui eelmistel aastatel oli palgatõus enamasti 5–6% ringis, siis tänavu on palku korrigeeritud 9–10% võrra,“ selgitas Kadri Seeder ja lisas, et tööandjate sõnul saab palgasurve olema ka 2023. aastal peamine tööjõuturgu mõjutav tegur.

Lisaks prognoosivad rohkem kui pooled tööandjad vaatamata keerulisele majandusolukorrale ka kasvavat konkurentsi tööjõuturul ja noorte langevat huvi nende tegevusalal töötamise vastu, mis samuti muudab töötajate leidmise 2023. aastal keerulisemaks.

Kui veel kevadel prognoosis tervelt 63% tööandjatest, et Ukrainast saabuvad inimesed muudavad tööjõu leidmise lihtsamaks, siis tänaseks on see optimism kadunud – kõigest 22% tööandjatest näeb, et see muudab töötajate leidmist lihtsamaks.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palkade, lisatasude, soodustuste ja värbamistrendide muutumisele. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 441 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale.

Tööandjate küsitluse tulemuste täismahus kokkuvõtet saab tellida Palgainfo Agentuuri veebilehelt:

Tööandjate küsitluse tulemused sügisel 2022