x

Avatud kontor tõukab inimesi kodus töötama

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Avatud planeeringuga kontoris saavad töötajad harvem keskenduda, tunnevad end sagedamini väsinuna ning neid häirib privaatsuse puudumine. Ligi kaks kolmandikku (65%) töötajatest, kes töötavad avatud tööruumides, sooviksid aeg-ajalt töötada väljaspool tööandja tööruume, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee suurest tööturu- ja palgauuringust.

Kõige rohkem on oma tööruumide planeeringuga rahul eraldi ruumides kahe-kolmekesi töötavad inimesed, kuna see annab paremad võimalused süveneda ja olla tulemuslik. Enamiku kontoritöötajate hinnangul moodustavad rohkem kui poole nende tööajast keskendumist nõudvad ülesanded.

„Avatud planeeringuga ruumides tuleb paratamatult rohkem ette töö katkestamisi, mis raskendab keskendumist ja väsitab,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Seega on ootuspärane, et avatud tööruumides töötavad inimesed soovivad töötada kodus või mujal, kus on vähem segamist ja ka tulemuslikkus tänu sellele parem.“

Kadri Seeder näeb kodukontoril lisaks parematele keskendumisvõimalustele mitmeid teisigi plusse. „Kodukontori võimaldamine aitab vähendada tööl käimisega seotud aja- ja rahakulu ning kaasata tööturule ka tervise, hoolduskohustuse vm põhjusel sealt praegu eemal olevaid inimesi. Kaugtöö on omal kohal ka hädaolukordades, nagu näeme praegu koroonaviiruse leviku puhul,“ märkis Kadri Seeder.

CVKeskus.ee turundusjuhi Henry Auväärti sõnul on paindlik töökorraldus tööturul väga nõutud hüve, mis on muutumas mitmetel tegevusaladel loomulikuks nähtuseks. „Uuringute tulemused on meile näidanud, et paindlikuma töökorralduse nimel on pea pooled töövõtjad valmis kaaluma töökohavahetust.“

„Tööandjatelt nõuab aga uus töökorraldus ümberhäälestumist, kuna aja- ja kohakontrolli asemel tuleb suuta mõõta töö tulemusi. Värske uuringu tulemused näitavad, et praegu on vähem kui pooltel (42%) töötajatel enda hinnangul oma juhiga töö eesmärgid ja tulemus kokku lepitud,“ lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder räägib töökoha korraldust puudustavatest uuringu tulemustest lähemalt 11. märtsil toimuval Kaugtöö kogemuskonverentsil (vaadake lähemalt: https://www.areng.ee/kaugtoo-konverents/).

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. 2019. aasta sügisel korraldatud uuringus osales 562 tööandjat ning 10 085 töötajat ja tööotsijat. Kokku koguti töötasude andmeid 45 782 töötaja kohta. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Lisainformatsioon:

E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 
Mob: 5688 5066


Kus on töötajad kõige lojaalsemad?

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Tallinnas on töötajad vaatamata suuremale palgale tööturul tunduvalt aktiivsemad ja olemasolevale tööandjale vähem lojaalsed kui mujal Eestis, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee suurest tööturu-uuringust. Kõige lojaalsemad töötajad on Läänemaal ja saartel.

Tallinnas on enamik töötajatest tööturul aktiivsed – iga kümnes töötaja otsib ise aktiivselt tööd ja koguni 73% on avatud tööpakkumistele. Pea veerand (24%) tallinlastest on viimase kuue kuu jooksul teistesse organisatsioonidesse tööle kandideerinud.

„Kuigi uuringus osalenud tallinlaste keskmine brutokuutöötasu (1683 eurot) on teiste piirkondade töötajate omast märksa kõrgem ja toimetulek parem, on nad tööturul kõige aktiivsemalt uut töökohta otsimas,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Kui tavaliselt ärgitab töötajaid tööd otsima kehv toimetulek, siis tallinlaste puhul mängib ilmselt rolli tööandjate aktiivne värbamistegevus ja suur tööpakkumiste valik. Tallinlaste seas oli veidi rohkem ka nooremaid vastajaid, kes on tööturul aktiivsemad,“ lisas Kadri Seeder.

Tartu tööturg aina aktiivsem

CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt lisas, et Tallinnas on iga päev umbes 1500 tööpakkumist ja ühele tööpakkumisele laekub praegu 23% rohkem kandideerimisavaldusi kui möödunud aastal samal ajal. „Huvi tööpakkumiste vastu on pealinnas kiirelt kasvanud. Veelgi rohkem on kerkinud huvi tööpakkumiste vastu Tartus, kus ühele tööpakkumisele laekub 27% rohkem kandideerimisavaldusi.“

Ka Tartus on uuringu järgi töötajate lojaalsusindeks teiste piirkondadega võrreldes veidi madalam ning töötajate aktiivsus tööotsingutel suurem, kuigi palgatase on kõrgem ning palgasurve väiksem.

Kõige kõrgem on lojaalsusindeks Läänemaal, sh saartel, mida mõjutavad ilmselt ka töökohtade valikuvõimalused. „Kuigi Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis on teiste piirkondadega võrreldes rohkem oma töötasuga kehvasti toimetulevaid töötajaid, on sealsed inimesed tööotsingul märksa vähem aktiivsed kui Tallinna või Tartu elanikud,“ märkis Kadri Seeder.

Palgasurve on kõige suurem Ida-Virumaal

Kõige suurem palgasurve on Ida-Virumaal, kus tegelik palk moodustab 70% oodatavast palgast. Ka Pärnus on palgasurve keskmisest kõrgem ja pärnakad teenivad oodatud palgast 72%. Tallinlaste tegelik palk vastab ootustele kõige paremini ja moodustab palgasoovist 78%, Tartus on vastav näitaja 76%. Kesk-Eestis, Lääne-Eestis ja Lõuna-Eestis teenivad töötajad oma oodatud palgast 74%.

Oma tööandjale lojaalsed ja töökoha vahetamisest vähe huvitatud tallinlased teenisid üle 1700 euro brutotöötasu, tartlased üle 1500 euro. Kesk-Eestis ja Tartu maakonnas oli lojaalsete töötajate keskmine brutotöötasu üle 1400 euro, mujal Eestis jäi see 1200–1300 euro piiresse.

LISAMATERJALID

Piirkond Lojaalsusindeks* Reaalselt teenitava palga osakaal oodatud palgast
Lääne-Eesti (Läänemaa ja saared) 3,69 74%
Kesk-Eesti (Raplamaa ja Järvamaa) 3,64 74%
Lääne-Viru maakond 3,58 75%
Ida-Eesti (Ida-Virumaa ja Jõgevamaa) 3,57 70%
Pärnu maakond 3,57 72%
Lõuna-Eesti (Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa) 3,57 74%
Viljandi maakond 3,55 74%
Tartu 3,49 76%
Tallinn 3,39 78%

 

*Palgainfo Agentuur arvutab lojaalsusindeksit viiepallisel skaalal mitme küsimuse põhjal: aktiivsus tööotsingul, teistesse organisatsioonidesse tööle kandideerimine, kavandatud ja praegune tööstaaž organisatsioonis ning töökoha vahetamise kavatsus. Seega iseloomustab lojaalsusindeks töötajate käitumist tööturul.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Uuringus osales 562 tööandjat ning 10 085 töötajat ja tööotsijat. Kokku koguti töötasude andmeid 45 782 töötaja kohta. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.


10 kõige olulisemat tegurit tööandja valikul

Pressiteade

Rohkem kui 10 000 töötaja ja tööotsija seas korraldatud uuringust selgus, et tööandja valikul on kõige olulisem tegur juhtide usaldusväärsus. CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri suures tööturu-uuringus tõi tervelt 73% töövõtjatest välja, et juhtide sõnad ja teod peavad olema kooskõlas selleks, et ettevõte tööandjana kõnetaks.

Lisaks juhtide usaldusväärsusele peab ligilähedaselt kaks kolmandikku (65%) töötajatest määravaks tööandja seaduskuulekust ja 64%-le töötajatele on väga oluline, et kõiki töötajaid koheldakse võrdselt. Veel on töötajatele tähtis, et organisatsioon oleks stabiilne ja kindel tööandja ning ettevõttes puuduks ebaeetiline käitumine.

Lisaks on rohkem kui poolte töötajate jaoks tööandja valikul oluline, et neil jääks piisavalt vaba aega hobide ja pere tarbeks, et tööandja investeeriks kaasaegsetesse töövahenditesse ja väärtustaks töötajate erialast arengut. Pisut vähem kui pooled (48%) töötajatest peavad väga oluliseks ka seda, et organisatsioon oleks arenev ja töökeskkond mugav.

„Juba varasemad uuringud on meile näidanud, kui oluline on juhtide roll ja maine Eesti tööturul. Vingest kontorist ja tasuta kohvist on märksa olulisem juhtide inimlik suhtumine ja töötajatega arvestamine,“ kommenteeris uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „2020. jaanuaris teostati Eestis rekordarv kandideerimisi ning tööotsinguid alustas umbes 30 000 töötajat, mis näitab, kui aktiivne on Eesti praegune tööjõuturg. Tänane seis tööturul nõuab juhtidelt suurt pingutust oma töötajate hoidmisel, kuna kui miski ettevõttes ei meeldi, võib lahkumisotsus tulla väga kiirelt.“

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder lisas, et juhtkonna usaldusväärsust, töötajate võrdset kohtlemist ja eetilisust pidasid väga oluliseks suurem osa uuringus osalenud töötajatest olenemata soost, vanusest või haridustasemest.

„Teiste tegurite osas vastajad nii üksmeelsed ei olnud. Näiteks on nooremate vastajate jaoks märksa tähtsam, et organisatsioonis töötamine suurendaks nende väärtust tööturul. Samuti on noorte jaoks olulised arengu- ja karjäärivõimalused ning piisavalt vaba aega. Vanemate inimeste seas oli veidi rohkem neid, kellele oli väga oluline, et organisatsioonis töötaks oma ala professionaalid ning et nad vastutaks ise oma töökorralduse ja -tulemuse eest,“ lisas Kadri Seeder.

Uuringust selgus veel, et madalama palgaga töötajate jaoks on tööandja valikul tähtsad soodustused, mis aitavad neil majanduslikult toime tulla, näiteks soodustingimustel toitlustus ning tööle ja koju transpordikulude hüvitamine. Samuti on neile oluline, et tööandja toetaks tervise edendamist. Kõrgema palgaga töötajate jaoks on aga tähtsad arengu- ja karjäärivõimalused ning professionaalidega koos töötamine.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Uuringus osales 562 tööandjat ning 10 085 töötajat ja tööotsijat. Kokku koguti töötasude andmeid 45 782 töötaja kohta. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Lisamaterjalid:
10 kõige olulisemat tegurit tööandja valikul
(sulgudes vastajate osatähtsus, kes pidasid tegurit väga oluliseks)

  • Juhtkonna sõnad ja teod on kooskõlas (73%)
  • Tööandja peab alati kinni seadustest (65%)
  • Tööandja kohtleb kõiki töötajaid võrdselt (64%)
  • Organisatsioon on stabiilne ja kindel tööandja (61%)
  • Ebaeetiline käitumine ei ole tööandja juures sallitud (60%)
  • Mul jääb piisavalt vaba aega hobide, perega jms tegelemiseks (55%)
  • Tööandja investeerib kaasaegsetesse töövahenditesse (54%)
  • Tööandja väärtustab töötajate erialast arengut (52%)
  • Organisatsioon on arenev (48%)
  • Tööandja on loonud mugava töökeskkonna (48%)


Lisainfo

Mob: 5688 5066
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.


Palgasurve kasv on pidurdunud: Eesti töötajad teenivad 73% soovitud palgast

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Töötajad teenivad Eestis keskmiselt 73% oma oodatud palgast ja palgasurve kasv on pidurdunud, selgus Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee suurest tööturu-uuringust, milles osales üle 10 000 töötaja ja tööotsija. Paar aastat tagasi teenisid töötajad 64% oma soovitud palgast ja palgasurveindeks oli seega 36%. Praegu on palgasurveindeks 27% ja on sel tasemel püsinud juba kaks aastat.

Viimase aastakümne kõrgeim palgasurveindeks oli 2014. aasta sügisel, mil töötajad teenisid vaid 60% palgast, mida nad tegelikult ootasid. Palgasurve vähenemist on selgelt mõjutanud palkade kasv – mida rohkem vastab töötasu töötaja ootustele, seda väiksem on ka palgasurve. Madalama palgaga töötajate palgaootusi on mõjutanud muudatused maksuvaba tulu arvestamises, mis on neile rohkem raha kätte jätnud ning seega palgasurvet vähendanud.

„Koos palgasurve kasvu pidurdumisega on suurenenud ka oma töötasuga rahulolevate töötajate osatähtsus ning vähenenud rahulolematute hulk. Kui 2018. aasta sügisel ei olnud oma töötasuga rahul 37% uuringus osalenud töötajatest, siis aasta hiljem oli rahulolematuid 33%. Oma töötasuga rahulolematud töötajad teenisid keskmiselt 1260 eurot, töötasuga rahulolevad töötajad aga üle 1700 euro brutotöötasu,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Palgasurve on suurem oskustööliste seas

Palgasurve kasv on pidurdunud kõigis ametirühmades, kuid erinevused tegeliku ja oodatava palga vahel on siiski suured. Kõige suurem on palgasurve oskustööliste ametirühmas, kus töötajad teenivad vaid 67% soovitud palgast ning ootus erineb tegelikust töötasust 500 euro võrra (neto). Paremini vastavad töötasud töötajate ootustele esmatasandi- ja valdkonnajuhtide ametirühmades, kus töötajad teenivad 80% soovitud palgast.

„Kuigi palgasurve kasv on pidurdunud, tuleb tööturul aktiivsetel tööandjatel siiski olla valmis maksma kõrgemat töötasu. Nimelt kerkib uuele töökohale liikudes ka töötajate palgaootus – soovitakse kompenseerida uue töökohaga kaasnevat teadmatust ja parandada oma palgaga toimetulekut,“ kommenteeris uuringu tulemusi CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Palgasurve on seotud ka nõudlusega – mida rohkem tööpakkumisi töötaja saab, seda julgemalt küsib ta ka palka. Kuna tööjõupuudus on praegu kõige teravam tippspetsialistide ja oskustöötajate seas, ületab seal ka palgasurveindeks töökoha vahetamisel 30% piiri,“ lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. 2019. aasta oktoobris ja novembris korraldatud uuringus osales 562 tööandjat ning 10 085 töötajat ja tööotsijat. Kokku koguti töötasude andmeid 45 782 töötaja kohta. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Palgainfo Agentuur tutvustab uuringu tulemusi ja värskeid e-väljaandeid 14. veebruaril kell 10.00 algaval seminaril. Seminari kohta saate lähemalt vaadata SIIT.

 

Lisamaterjalid

 AmetirühmSoovitud netotöötasu (mediaan)
töökoha vahetamisel
Palgasurveindeks
 Oskustöötajad 1 500 € 33%
 Tippspetsialistid 1 800 € 31%
 Seadme- ja masinaoperaatorid 1 500 € 31%
 Müügi- ja teenindustöötajad 1 050 € 30%
 Mootorsõidukite juhid 1 500 € 30%
 Lihttöölised 1 100 € 29%
 Juhid 2 000 € 25%
 Keskastme spetsialistid 1 500 € 24%

Töötajad soovivad teenida keskmiselt 1740 eurot kätte

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Täistööajaga töötajad soovivad teenida keskmiselt 1740 eurot kätte, mida on 56 euro võrra rohkem kui aasta tagasi, näitavad enam kui 9500 osalejaga Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee töötajate küsitluse esialgsed tulemused.

Palgaootus ületab reaalselt teenitavat palka 390 euro võrra, mis tähendab, et töötajad teenivad praegusel ametikohal 78% palgast, mida nad tegelikult sooviksid saada. Aasta tagasi teenisid töötajad 71% soovitud palgast. Uuringust selgus, et töökohavahetus suurendab palgaootust ja tööd vahetades sooviksid töötajad teenida keskmiselt 1810 eurot kätte.

„Töötajate palgaootuste kasvutempo on sel aastal veidi aeglustunud – seda näitavad nii kevadise kui sügisese uuringu tulemused. Kui varasemalt kasvas keskmine palgaootus üle 100 euro aastas, siis nüüd jääb see alla 100 euro piiri. Aasta-aastalt on tegelik palk ootustele lähemale nihkunud, mis parandab toimetulekut ja vähendab palgasurvet. Oma mõju on olnud ka maksuvaba tulu arvestamise muutusel, mis on madalama palgaga töötajatele rohkem raha kätte jätnud,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Sügisese uuringu tulemusi võib mingil määral mõjutada ka metoodika muutus, kuid palgaootuste kasvutempo aeglustumist oli märgata juba kevadel. Samas on ootuste ja tegelikkuse vahe endiselt piisavalt suur, et mõjutada tööandjaid töötajate palkasid korrigeerima. Sügisel korraldatud tööandjate küsitluse tulemused näitasid, et põhipalkade tõusu kavandab järgmise kuue kuu jooksul 43% tööandjatest,“ lisas Kadri Seeder.

Palgaootusi mõjutab töötajate aktiivsus tööturul ja valmisolek töökohta vahetada, samuti tööandjate värbamisaktiivsus nii uute töökohtade täitmiseks kui lahkuvate töötajate asendamiseks. Tööandjate küsitluse tulemustest selgus, et 69% organisatsioonidest plaanis lähema kuue kuu jooksul uusi töötajaid tööle võtta.

Küsitlusele vastanud töötajatest otsis aktiivselt tööd iga kümnes, mis oli sama ka möödunud aastal. Lisaks jälgisid töökuulutusi või olid tööpakkumistele avatud tervelt 72% töötajatest. Kõigest 18% ei otsinud üldse tööd ega olnud huvitatud ka pakkumistest.

Iga viies töötaja kavatseb lähiajal töökohta vahetada

„Lisaks tõi uuring välja, et ligi veerand (24%) töötajatest oli viimase kuue kuu jooksul mõelnud sageli või väga sageli töökoha vahetamise peale ja rohkem kui iga viies (21%) kavatseb lähiajal töökohta vahetada,“ kommenteeris uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Uuringu tulemused näitavad, et suur osa töötajaskonnast hoiab aktiivselt vabadel ametikohtadel silma peal ja on sobiva tööpakkumise korral valmis töökohta vahetama. Eesti suurimas tööportaalis CVKeskus.ee on tänavu tööpakkumistele kandideeritud juba üle 1 000 000 korra,“ lisas Henry Auväärt.

Tööle kandideerimise kutseid olid viimase poolaasta jooksul saanud pea pooled (45%) töötajad.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) viivad kord aastas läbi ühist tööturu- ja palgauuringut. Oktoobris korraldatud tööandjate küsitlusele vastas 562 organisatsiooni esindajat ning novembris korraldatud küsitluses osales üle 9562 töötaja ja tööotsija.

Tööandjate küsitluses osalejatele olid auhinnad välja pannud Viking Line ja Äripäeva raamatuklubi. Töötajate küsitlust toetasid auhindadega tööportaal CVKeskus.ee, kirjastus Loovhoog, Viking Line ning Prisma Peremarket. Osalejate kaasamist toetasid sooduspakkumistega ajakirjad Imeline Ajalugu, Imeline Teadus ja National Geographic, Viking Line ja spordiklubi MyFitness.

Palgainfo Agentuur tutvustab küsitluse tulemusi 19. detsembril 2019 toimuval seminaril. Seminari päevakava saate vaadata siit: https://www.palgainfo.ee/kasulikku/koolitused

Lisainformatsioon:

E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

Mob: +372 5688 5066