x

10 kõige olulisemat tegurit tööandja valikul

Pressiteade

Rohkem kui 10 000 töötaja ja tööotsija seas korraldatud uuringust selgus, et tööandja valikul on kõige olulisem tegur juhtide usaldusväärsus. CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri suures tööturu-uuringus tõi tervelt 73% töövõtjatest välja, et juhtide sõnad ja teod peavad olema kooskõlas selleks, et ettevõte tööandjana kõnetaks.

Lisaks juhtide usaldusväärsusele peab ligilähedaselt kaks kolmandikku (65%) töötajatest määravaks tööandja seaduskuulekust ja 64%-le töötajatele on väga oluline, et kõiki töötajaid koheldakse võrdselt. Veel on töötajatele tähtis, et organisatsioon oleks stabiilne ja kindel tööandja ning ettevõttes puuduks ebaeetiline käitumine.

Lisaks on rohkem kui poolte töötajate jaoks tööandja valikul oluline, et neil jääks piisavalt vaba aega hobide ja pere tarbeks, et tööandja investeeriks kaasaegsetesse töövahenditesse ja väärtustaks töötajate erialast arengut. Pisut vähem kui pooled (48%) töötajatest peavad väga oluliseks ka seda, et organisatsioon oleks arenev ja töökeskkond mugav.

„Juba varasemad uuringud on meile näidanud, kui oluline on juhtide roll ja maine Eesti tööturul. Vingest kontorist ja tasuta kohvist on märksa olulisem juhtide inimlik suhtumine ja töötajatega arvestamine,“ kommenteeris uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „2020. jaanuaris teostati Eestis rekordarv kandideerimisi ning tööotsinguid alustas umbes 30 000 töötajat, mis näitab, kui aktiivne on Eesti praegune tööjõuturg. Tänane seis tööturul nõuab juhtidelt suurt pingutust oma töötajate hoidmisel, kuna kui miski ettevõttes ei meeldi, võib lahkumisotsus tulla väga kiirelt.“

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder lisas, et juhtkonna usaldusväärsust, töötajate võrdset kohtlemist ja eetilisust pidasid väga oluliseks suurem osa uuringus osalenud töötajatest olenemata soost, vanusest või haridustasemest.

„Teiste tegurite osas vastajad nii üksmeelsed ei olnud. Näiteks on nooremate vastajate jaoks märksa tähtsam, et organisatsioonis töötamine suurendaks nende väärtust tööturul. Samuti on noorte jaoks olulised arengu- ja karjäärivõimalused ning piisavalt vaba aega. Vanemate inimeste seas oli veidi rohkem neid, kellele oli väga oluline, et organisatsioonis töötaks oma ala professionaalid ning et nad vastutaks ise oma töökorralduse ja -tulemuse eest,“ lisas Kadri Seeder.

Uuringust selgus veel, et madalama palgaga töötajate jaoks on tööandja valikul tähtsad soodustused, mis aitavad neil majanduslikult toime tulla, näiteks soodustingimustel toitlustus ning tööle ja koju transpordikulude hüvitamine. Samuti on neile oluline, et tööandja toetaks tervise edendamist. Kõrgema palgaga töötajate jaoks on aga tähtsad arengu- ja karjäärivõimalused ning professionaalidega koos töötamine.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Uuringus osales 562 tööandjat ning 10 085 töötajat ja tööotsijat. Kokku koguti töötasude andmeid 45 782 töötaja kohta. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Lisamaterjalid:
10 kõige olulisemat tegurit tööandja valikul
(sulgudes vastajate osatähtsus, kes pidasid tegurit väga oluliseks)

  1. Juhtkonna sõnad ja teod on kooskõlas (73%)
  2. Tööandja peab alati kinni seadustest (65%)
  3. Tööandja kohtleb kõiki töötajaid võrdselt (64%)
  4. Organisatsioon on stabiilne ja kindel tööandja (61%)
  5. Ebaeetiline käitumine ei ole tööandja juures sallitud (60%)
  6. Mul jääb piisavalt vaba aega hobide, perega jms tegelemiseks (55%)
  7. Tööandja investeerib kaasaegsetesse töövahenditesse (54%)
  8. Tööandja väärtustab töötajate erialast arengut (52%)
  9. Organisatsioon on arenev (48%)
  10. Tööandja on loonud mugava töökeskkonna (48%)


Lisainfo

Mob: 5688 5066
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.


Palgasurve kasv on pidurdunud: Eesti töötajad teenivad 73% soovitud palgast

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Töötajad teenivad Eestis keskmiselt 73% oma oodatud palgast ja palgasurve kasv on pidurdunud, selgus Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee suurest tööturu-uuringust, milles osales üle 10 000 töötaja ja tööotsija. Paar aastat tagasi teenisid töötajad 64% oma soovitud palgast ja palgasurveindeks oli seega 36%. Praegu on palgasurveindeks 27% ja on sel tasemel püsinud juba kaks aastat.

Viimase aastakümne kõrgeim palgasurveindeks oli 2014. aasta sügisel, mil töötajad teenisid vaid 60% palgast, mida nad tegelikult ootasid. Palgasurve vähenemist on selgelt mõjutanud palkade kasv – mida rohkem vastab töötasu töötaja ootustele, seda väiksem on ka palgasurve. Madalama palgaga töötajate palgaootusi on mõjutanud muudatused maksuvaba tulu arvestamises, mis on neile rohkem raha kätte jätnud ning seega palgasurvet vähendanud.

„Koos palgasurve kasvu pidurdumisega on suurenenud ka oma töötasuga rahulolevate töötajate osatähtsus ning vähenenud rahulolematute hulk. Kui 2018. aasta sügisel ei olnud oma töötasuga rahul 37% uuringus osalenud töötajatest, siis aasta hiljem oli rahulolematuid 33%. Oma töötasuga rahulolematud töötajad teenisid keskmiselt 1260 eurot, töötasuga rahulolevad töötajad aga üle 1700 euro brutotöötasu,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Palgasurve on suurem oskustööliste seas

Palgasurve kasv on pidurdunud kõigis ametirühmades, kuid erinevused tegeliku ja oodatava palga vahel on siiski suured. Kõige suurem on palgasurve oskustööliste ametirühmas, kus töötajad teenivad vaid 67% soovitud palgast ning ootus erineb tegelikust töötasust 500 euro võrra (neto). Paremini vastavad töötasud töötajate ootustele esmatasandi- ja valdkonnajuhtide ametirühmades, kus töötajad teenivad 80% soovitud palgast.

„Kuigi palgasurve kasv on pidurdunud, tuleb tööturul aktiivsetel tööandjatel siiski olla valmis maksma kõrgemat töötasu. Nimelt kerkib uuele töökohale liikudes ka töötajate palgaootus – soovitakse kompenseerida uue töökohaga kaasnevat teadmatust ja parandada oma palgaga toimetulekut,“ kommenteeris uuringu tulemusi CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Palgasurve on seotud ka nõudlusega – mida rohkem tööpakkumisi töötaja saab, seda julgemalt küsib ta ka palka. Kuna tööjõupuudus on praegu kõige teravam tippspetsialistide ja oskustöötajate seas, ületab seal ka palgasurveindeks töökoha vahetamisel 30% piiri,“ lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. 2019. aasta oktoobris ja novembris korraldatud uuringus osales 562 tööandjat ning 10 085 töötajat ja tööotsijat. Kokku koguti töötasude andmeid 45 782 töötaja kohta. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Palgainfo Agentuur tutvustab uuringu tulemusi ja värskeid e-väljaandeid 14. veebruaril kell 10.00 algaval seminaril. Seminari kohta saate lähemalt vaadata SIIT.

 

Lisamaterjalid

 AmetirühmSoovitud netotöötasu (mediaan)
töökoha vahetamisel
Palgasurveindeks
 Oskustöötajad 1 500 € 33%
 Tippspetsialistid 1 800 € 31%
 Seadme- ja masinaoperaatorid 1 500 € 31%
 Müügi- ja teenindustöötajad 1 050 € 30%
 Mootorsõidukite juhid 1 500 € 30%
 Lihttöölised 1 100 € 29%
 Juhid 2 000 € 25%
 Keskastme spetsialistid 1 500 € 24%

Töötajad soovivad teenida keskmiselt 1740 eurot kätte

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Täistööajaga töötajad soovivad teenida keskmiselt 1740 eurot kätte, mida on 56 euro võrra rohkem kui aasta tagasi, näitavad enam kui 9500 osalejaga Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee töötajate küsitluse esialgsed tulemused.

Palgaootus ületab reaalselt teenitavat palka 390 euro võrra, mis tähendab, et töötajad teenivad praegusel ametikohal 78% palgast, mida nad tegelikult sooviksid saada. Aasta tagasi teenisid töötajad 71% soovitud palgast. Uuringust selgus, et töökohavahetus suurendab palgaootust ja tööd vahetades sooviksid töötajad teenida keskmiselt 1810 eurot kätte.

„Töötajate palgaootuste kasvutempo on sel aastal veidi aeglustunud – seda näitavad nii kevadise kui sügisese uuringu tulemused. Kui varasemalt kasvas keskmine palgaootus üle 100 euro aastas, siis nüüd jääb see alla 100 euro piiri. Aasta-aastalt on tegelik palk ootustele lähemale nihkunud, mis parandab toimetulekut ja vähendab palgasurvet. Oma mõju on olnud ka maksuvaba tulu arvestamise muutusel, mis on madalama palgaga töötajatele rohkem raha kätte jätnud,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Sügisese uuringu tulemusi võib mingil määral mõjutada ka metoodika muutus, kuid palgaootuste kasvutempo aeglustumist oli märgata juba kevadel. Samas on ootuste ja tegelikkuse vahe endiselt piisavalt suur, et mõjutada tööandjaid töötajate palkasid korrigeerima. Sügisel korraldatud tööandjate küsitluse tulemused näitasid, et põhipalkade tõusu kavandab järgmise kuue kuu jooksul 43% tööandjatest,“ lisas Kadri Seeder.

Palgaootusi mõjutab töötajate aktiivsus tööturul ja valmisolek töökohta vahetada, samuti tööandjate värbamisaktiivsus nii uute töökohtade täitmiseks kui lahkuvate töötajate asendamiseks. Tööandjate küsitluse tulemustest selgus, et 69% organisatsioonidest plaanis lähema kuue kuu jooksul uusi töötajaid tööle võtta.

Küsitlusele vastanud töötajatest otsis aktiivselt tööd iga kümnes, mis oli sama ka möödunud aastal. Lisaks jälgisid töökuulutusi või olid tööpakkumistele avatud tervelt 72% töötajatest. Kõigest 18% ei otsinud üldse tööd ega olnud huvitatud ka pakkumistest.

Iga viies töötaja kavatseb lähiajal töökohta vahetada

„Lisaks tõi uuring välja, et ligi veerand (24%) töötajatest oli viimase kuue kuu jooksul mõelnud sageli või väga sageli töökoha vahetamise peale ja rohkem kui iga viies (21%) kavatseb lähiajal töökohta vahetada,“ kommenteeris uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Uuringu tulemused näitavad, et suur osa töötajaskonnast hoiab aktiivselt vabadel ametikohtadel silma peal ja on sobiva tööpakkumise korral valmis töökohta vahetama. Eesti suurimas tööportaalis CVKeskus.ee on tänavu tööpakkumistele kandideeritud juba üle 1 000 000 korra,“ lisas Henry Auväärt.

Tööle kandideerimise kutseid olid viimase poolaasta jooksul saanud pea pooled (45%) töötajad.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) viivad kord aastas läbi ühist tööturu- ja palgauuringut. Oktoobris korraldatud tööandjate küsitlusele vastas 562 organisatsiooni esindajat ning novembris korraldatud küsitluses osales üle 9562 töötaja ja tööotsija.

Tööandjate küsitluses osalejatele olid auhinnad välja pannud Viking Line ja Äripäeva raamatuklubi. Töötajate küsitlust toetasid auhindadega tööportaal CVKeskus.ee, kirjastus Loovhoog, Viking Line ning Prisma Peremarket. Osalejate kaasamist toetasid sooduspakkumistega ajakirjad Imeline Ajalugu, Imeline Teadus ja National Geographic, Viking Line ja spordiklubi MyFitness.

Palgainfo Agentuur tutvustab küsitluse tulemusi 19. detsembril 2019 toimuval seminaril. Seminari päevakava saate vaadata siit: https://www.palgainfo.ee/kasulikku/koolitused

Lisainformatsioon:

E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

Mob: +372 5688 5066


Uuringu tulemused: igale kolmandale Eesti mehele meeldib tema töö ja vaid 5% on tundnud, et ei saa oma tööga hakkama

Pressiteade

 

Uuringu tulemused: igale kolmandale Eesti mehele meeldib tema töö ja vaid 5% on tundnud, et ei saa oma tööga hakkama

Rohkem kui iga kolmas Eesti mees (35%) leiab, et talle meeldib tema töö ja iga neljas mees (25%) on oma töö üle uhke ning vaid üksikud (5%) on tundnud, et ei saa oma tööga hakkama, joonistub välja CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri suurest tööturu-uuringust, milles osales üle 9000 töötaja ja tööotsija. Teisalt tõi aga uuring välja, et töö tekitab Eesti meestele märkimisväärset stressi ja rohkem kui kolmandik (36%) tunneb sageli, et on tööst väsinud. Oma põhipalgaga on täielikult rahul vaid pisut rohkem kui kümnendik (12%) Eesti meestest.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringus paluti töötajatel hinnata, kuivõrd meeldib neile oma praegune töö ja kas töötajad on tehtud töö üle uhked. Lisaks paluti uuringus hinnata, millega on töötajad enim rahul ja kui tihti esineb neil tööl erinevaid häirivaid olukordi. "Rahvusvahelise meestepäeva valguses otsustasime põhjalikult uuringu tulemused veelkord üle vaadata ja uurida, millega on Eesti mehed rahul ja millega mitte", kommenteeris CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

"Selgus, et rohkem kui igale kolmandale (35%) mehele meeldib tema töö ja iga neljas mees (25%) on tehtud töö üle uhke. Oma tööd peab kutsumuseks pisut rohkem kui viiendik (22%) meestest ja 19% meestest muretseb töölt eemal olles, kuidas töö ikkagi tehtud saab," lisas Henry Auväärt.

Enam kui kolmandik meestest tunneb end tööst tihtipeale väsinuna

Uuringust tuli välja tõsiasi, et tööstress ei jäta puutumata ka Eesti mehi. Nimelt on rohkem kui kolmandik meestest (36%) tundnud end tihtipeale tööst väsinuna ja pea viiendik (19%) leiab, et suur töökoormus tekitab talle stressi. Oma tööst on tüdimust tundnud 15% meestest ja sama palju mehi leidis, et nad on sageli ka töö pärast närvilised. 11% meestest on tundnud, et neid koheldakse ebaõiglaselt.

Harvem esinenud häirivatest olukordadest tööl leidis vähem kui kümnendik (9%) Eesti meestest, et neil on tihti tööl igav ja kõigest 5% meestest on tundnud, et nad ei saa oma tööga hakkama.

 

Eesti mehed saavad töökaaslastega hästi läbi aga ei näe võimalusi teha karjääri ja teenida suuremat palka

Enim on Eesti mehed rahul oma läbisaamises töökaaslastega, mida kinnitas rohkem kui iga teine (54%) mees. Samuti on pea pooled (47%) meestest rahul ka töö asukohaga ja saavad üpriski hästi läbi oma vahetu juhiga.

Märksa vähem meeldib aga meestele see, kuidas tööaeg on ettevõtetes korraldatud - tööajaga olid rahul vaid pisut rohkem kui kolmandik (38%) meestest. Ka töövahendite ja tööriietusega on täiesti rahul umbes kolmandik meestest. Oma töökoormusega on rahul neljandik (26%) meestest.

Kõigest iga kümnes mees tõi uuringus välja, et ta on rahul karjääri- ja lisatasude teenimise võimalustega. Ka tööprotsesside korraldusega on täiesti rahul vaid 11% meestest ja suurt rahulolematust tekitab meestes ka põhipalk. Nimelt oli oma töötasuga täielikult rahul vaid 12% meestest. Lisaks ootavad Eesti mehed märksa rohkem tagasisidet ja paremat koosolekute korraldamist ning organisatsiooni juhtimist.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas - kevadel ja sügisel. Uuringus osales 523 tööandjat ning 9289 töötajat ja tööotsijat. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

 

Lisamaterjalid:

Sageli tööl kogetud olukorrad

Mees

Naine

Tundsin end väsinuna

36%

47%

Liialt suur töökoormus tekitas stressi

19%

27%

Olin oma tööst tüdinud

15%

15%

Olin töö pärast häiritud ja närviline

15%

21%

Tundsin, et mind koheldakse ebaõiglaselt

11%

14%

Mul oli igav

9%

8%

Tundsin, et ei saa oma tööga hakkama

5%

7%

Osakaal vastajatest, kes nõustusid täielikult allolevate väidetega

Mees

Naine

Mulle meeldib mu töö

35%

41%

Minu töö on mu kutsumus

22%

24%

Töölt eemal olles muretsen, kuidas mu töö tehtud saab

19%

19%

Olen oma töö üle uhke

25%

28%

Osakaal vastajatest, kes olid täiesti rahul järgmiste teguritega tööl

Mees

Naine

Läbisaamine töökaaslastega

54%

48%

Töökoha asukoht

47%

51%

Läbisaamine vahetu juhiga

47%

43%

Tööaja korraldus

38%

36%

Töövahendid

35%

31%

Tööriietus

34%

31%

Tööülesannete huvitavus

31%

32%

Töökoormus

26%

23%

Tööalased arenguvõimalused

18%

17%

Koosolekute korraldus

18%

16%

Organisatsiooni juhtimine

16%

13%

Tagasiside saamine

14%

13%

Põhipalk

12%

8%

Soodustused

12%

10%

Tööprotsesside korraldus

11%

10%

Lisatasude teenimisvõimalus

10%

6%

Karjäärivõimalused organisatsiooni sees

10%

8%

 

 


Uuringu tulemused: kui suurt palgatõusu on järgmiseks aastaks oodata?

Põhipalkasid plaanib lähema kuue kuu jooksul tõsta 43% tööandjatest ja 22% ei ole veel palgatõusu üle otsustanud. Kavandatud palgakasv jääb enamasti 5–6% piiresse, selgus värskest Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud Eesti tööandjate küsitlusest. Lisaks palgatõusule suurendavad tööjõukulusid kasvanud lisatasud ning kallimaks ja mitmekesisemaks muutunud soodustuste paketid.

Palgatõusu eestvedajad on eelkõige suuremad tööandjad. Kui üle 100 töötajaga organisatsioonidest kavatsevad põhipalkasid tõsta üle pooled, siis alla 15 töötajaga organisatsioonidest vähem kui kolmandik. Põhipalkasid kavatsevad tõsta nii need organisatsioonid, kus põhipalga tase on konkurentidega võrreldes madalam, aga ka keskmise ja kõrgema palgatasemega tööandjad.

Enamik uuringus osalenud panganduse ja kindlustuse valdkonna ettevõtetest kavatseb palkasid tõsta. Rohkem on palgatõusu plaanivaid organisatsioone ka hariduse ning elektri-, gaasi- ja veevarustuse tegevusaladel, kus palkasid mõjutavad kollektiivlepingud. Tööstusettevõtetest plaanivad pooled ja kaubandusettevõtetest enam kui kolmandik (38%) põhipalkade tõstmist. 

Põhipalkade tõstmist planeerivatest tööandjatest rohkem kui pooled tõstavad kõigi töötajate palkasid, ülejäänud tõstavad palka osades töötajate gruppides. Sagedamini jääb kõiki töötajaid puudutav palgakasv 5–6% piiresse.

„Varasemad küsitlused on näidanud, et enamik tööandjatest, kes veel ei tea, kas põhipalgad muutuvad, tõstavad siiski poole aasta jooksul palkasid,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Seedri sõnul kujuneb tavaliselt tegelik palgatõus planeeritust suuremaks, kuna töötajate liikumisest ja individuaalsetest kokkulepetest tulenevat tõusu on keeruline ette näha.

Lisatasude osatähtsus töötasus on kasvanud ja soodustuste paketid on muutunud mitmekesisemaks ning kallimaks.

Üle pooltes organisatsioonides, kus makstakse töötajatele lisatasusid, on viimase kahe aasta jooksul lisatasude süsteeme muudetud. Selle tulemusena on lisatasude osatähtsus töötasus paljudes organisatsioonides suurenenud ning ka töötasud tervikuna kasvanud.

Soodustuste pakette on viimase kahe aasta jooksul muudetud samuti üle pooltes organisatsioonides, kus soodustusi pakutakse. Muudatuste tulemusena on suurenenud pakutavate soodustuste hulk ja töötajate valikuvõimalused nende kasutamisel. Samuti selgub uuringust, et kasvanud on tööandjate kulutused soodustuste pakettidele. „Uute töötajate ligimeelitamisel on lisaks palgale järjest olulisemaks saanud erinevad soodustused ja hüved, mida töötajatele pakutakse,“ leidis Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Kuna mitmed soodustused on muutunud elementaarseks, on eristumine hüvede pakkumisel üha keerulisem. Näiteks ei tasu oodata, et töötajad liituvad ettevõttega, kuna seal pakutakse tasuta joogivett, kohvi ja teed. Need on tänapäeval elementaarsed töötingimused ja ei kõla enam niivõrd atraktiivselt. Samas nende puudumine tekitaks töötajates rahulolematust. Töötajad eeldavad ka kaasaegset ja mõnusat keskkonda, kus on hea töötada, aga ka lõõgastuda.“

Henry Auväärt lisas, et uute töötajate meelitamisel on tähtsateks teguriteks muutunud paindlik töökorraldus ja juhtimiskvaliteet. „Vähenemas on tööaja kontrollimise tähtsus ehk kaheksatunnised tööpäevad kontoris. Üha rohkem oodatakse vabadust ise korraldada oma tööaega ja -kohta. Kindlasti ei tasu eirata ka uue põlvkonna ootusi tööandja väärtustele ja eesmärgile. Mida vastutustundlikumalt tööandja tegutseb, seda suuremad võimalused on tal värvata uue põlvkonna talente.“

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) ja sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) viivad kaks kord aastas läbi ühist tööandjate uuringut. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti ettevõtjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. Tööandjate küsitlusele vastas 562 organisatsiooni esindajat, kes annavad tööd umbes 75 000 töötajale. Novembris jätkub uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses on tulemustasud ja soodustused ning töötajate ootused tööandjatele.

Lisainformatsioon:

Palgainfo Agentuur
Mob: 5688 5066
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.