x

Rohkem kui pooled tööandjad plaanivad lähikuudel palku tõsta

Tööturu- ja palgauuringu esmaste tulemuste väljavõte

Rohkem kui pooled (53%) tööandjad plaanivad lähikuudel töötajate põhipalkasid tõsta, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee sügisese tööturu-uuringu esmastest tulemustest. Aasta tagasi kavandas palgatõusu vaid viiendik (20%), kaks aastat tagasi aga 43% tööandjate küsitlusele vastanutest.

Pooltes organisatsioonides, kus põhipalkade tõusu kavandatakse, puudutab palgakasv kõiki töötajaid ja see jääb enamasti 5–10% piiresse. Ametirühmadest võivad sagedamini palgatõusust osa saada spetsialistid ja oskustöölised.

Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seedri sõnul elavnes tööturg juba kevadel piirangute leevenemisel. „Paljudes organisatsioonides 2020. aastal ära jäänud palgakasv realiseerub sel aastal ning seda tõukab tagant terav tööjõupuudus, tihe konkurents töötajate pärast ja kasvanud palgaootus,“ selgitas Kadri Seeder.

73% tööandjatest plaanib töötajaid värvata

Tööturg ei näita rahunemise märke ka järgmistel kuudel – üle kahe kolmandiku (73%) tööandjate küsitlusele vastajatest plaanib lähiajal värvata uusi töötajaid kas uutele töökohtadele, töötajate asendamiseks ja/või ajutistele töödele.

CVKeskus.ee turundusjuhi Henry Auväärti sõnul on konkurents töötajate tähelepanu püüdmisel rekordtasemel, sest vahepeal pausil olnud värbamisplaanid on taastunud. See loob töövõtjatele suurepärased võimalused hea töökoha leidmiseks. „Tänavu oktoobris avaldasid tööandjad kolmandiku võrra rohkem tööpakkumisi kui 2019. aastal samal ajal ja eelmise aastaga võrreldes kasvas tööpakkumiste arv koguni 64%“.

„Kuna töötute seas ei ole piisavalt vajalike oskustega inimesi, värvatakse töötajaid hõives olevate inimeste hulgast, kes soovivad tavaliselt töökoha vahetamise ebamugavuste kompensatsiooniks suuremat palka. Esmasest töötajate küsitluse tulemuste väljavõttest on näha, et vastajad soovivad töökoha vahetamisel keskmiselt üle 1800 euro kätte teenida,“ selgitas Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palkade, lisatasude ja soodustuste muutumisele. Samuti uuritakse sel sügisel töötajate ootusi tööandjatele. Tööandjate küsitluse esmased tulemused põhinevad 343 tööandja tagasisidel. Küsitlusele vastajate seas on ülekaalus suurema töötajate arvuga organisatsioonid. Kokku annavad küsitluses osalenud organisatsioonid tööd üle 40 000 töötajale kogu Eestis. 

Töötajate ja tööotsijate küsitlusele saab vastata SIIT

 

Lisainfo: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

 


Enam kui kolmandik töötajatest tunnetab töökoormuse kasvu

PRESSITEADE

Tervelt 35% töötajatest hindab, et nende töökoormus on aastaga kasvanud, selgus CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud tööturu-uuringu tulemustest. IT-sektoris tuleb varasemast rohkem tööd teha igal teisel töötajal.

Pea 9000 töövõtjat kaasanud uuringus paluti töötajatel hinnata, kuidas on aastaga muutunud nende töökoormus olemasoleval ametikohal. 35% vastajatest leidis, et töökoormus on aastaga kindlasti kasvanud, umbes pooled vastajad (48%) tõid välja, et nende töökoormus on jäänud samaks, ja vaid 9% tunnetas töökoormuse vähenemist.

„Enim on suurenenud töökoormust näha infotehnoloogia-, õigus- ja avalikus sektoris, kus ligikaudu pooled töötajatest märkisid, et peavad tänavu tunduvalt rohkem tööd tegema,“ sõnas CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Samuti on tervisekriisist väljumine toonud keskmisest enam tööd turundus- ja personalivaldkonda, kus töökoormuse kasvu tunnetas vastavalt 41% ja 40% töötajatest.“

Tervishoiusektoris, kus töökoormus on olnud püsivalt suur, leidis tervelt 39% töötajatest, et neil tuleb praegu teha veelgi rohkem tööd kui aasta tagasi.

Töökoormuse vähenemist tajusid enim majutus- ja toitlustusvaldkonna töötajad, kus 27% töötajatest tõi välja, et tänavu on tööd hoopis vähem.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder selgitas, et töökoormuse kasvu põhjuseks on tõenäoliselt olnud nii pidevalt muutuses olev töökeskkond, samal ajal kiiresti kasvav majandus, kuid ka vajadus haigeks jäänud kolleege asendada.

Töökoormuse kasvu on märganud pea pooled saarlased

Asukohtade kaupa on töökoormuses suurim hüpe toimunud Saaremaal – nimelt tõid pea pooled (46%) saarlased uuringus välja, et nende töökoormus on aastaga kasvanud. Samuti on keskmisest märksa enam suurenenud töökoormus Raplamaal, kus see näitaja oli 43%.

Pealinnas ja Tartus on töökoormus kasvanud 34%-l ja Pärnus 33%-l töötajatest. Kõige vähem on töökoormuse kasvu täheldanud Jõgeva ja Võrumaa inimesed, vastavalt 27% ja 28%.

Sõltumatu uuringufirma Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas Eesti mahukaima tööturu- ja palgauuringu, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. 2021. aastal vastas töötajate küsitlusele 8963 töötajat ja tööotsijat.

Vaadake ka uuringute väljaandeid.


Viiendik noortest ei kavatse üle aasta oma tööandja juures töötada

Pea iga viies noor (19%) plaanib aasta jooksul vahetada oma praegust tööandjat, selgus CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud tööturu-uuringu tulemustest. Pikemat kui 5-aastast tööstaaži kavandab vaid 15% noortest.

Kui keskmiselt kavatseb vähemalt viis aastat oma praeguse tööandja juures töötada 39% töötajatest, siis suurem osa noortest ei plaani oma tänase tööandja juurde nii kauaks jääda. 19% noorematest kui 24-aastastest töötajatest kavatseb oma praeguse tööandja juures töötada vähem kui aasta, 30% kuni paar aastat ja 22% kolm kuni neli aastat.

Üle kümne aasta plaanib oma praeguse tööandja juures töötada vaid 4% noortest, mis on enam kui viis korda madalam näitaja kui uuringus keskmiselt.

„Ühelt poolt on paljud noored alles oma erialase töö otsingul, kuid teisalt taluvad nad ka vähem rutiini ja on tööd vahetades riskialtimad. Seetõttu on tööandjatel erakordselt keeruline hoida aastaid noorte rahulolu ja motiveeritust kõrgel,“ kirjeldas uuringu tulemusi CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

Henry Auväärt lisas, et noored on uue töökoha puhul ka kõige enesekindlamad. „Tervelt 77% noortest hindas uuringus, et leiavad tänaselt tööturult endale praegusega samaväärse töökoha vähem kui nelja kuuga.“

Noored soovivad teenida 1347 eurot kätte

Keskmine netopalgaootus on noortel 1347 eurot, mis ületab Eesti keskmist palka 98 euroga. Noorte ootused ületavad nende reaalselt teenitavat töötasu 281 euroga, mis on vanuserühmade lõikes väikseim palgasurve Eestis. Näiteks 25−34-aastaste töötajate palgaootus on juba 1880 eurot, mida on 410 euro võrra enam kui nende reaalselt teenitav töötasu.

„Noorte palgaootust tõstab ootuspäraselt kõrgem haridustase“, tõi uuringust esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Bakalaureusekraadiga noored soovivad teenida 1600 eurot kätte, mis on 400 eurot kõrgem ootus kui keskharidusega noortel, kelle netopalgaootus on 1200 eurot,“ lisas Kadri Seeder.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas Eesti suurimat tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. 2021. aastal korraldatud töötajate küsitlusele vastas 8963 töötajat ja tööotsijat.


Töövõtjad on muutunud töö leidmisel enesekindlamaks

Pea pooled töötajatest leiaksid endale praegusega samaväärse töökoha mõne kuuga, selgus värskest CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud tööturu-uuringu tulemustest. 18% töötajatest plaanibki lähiajal tööd vahetada.

Pea 9000 töövõtjat kaasanud uuringus paluti vastajatel hinnata, kui kaua kuluks neil aega uue, praegusega samaväärse, töökoha leidmisele. 46% vastajatest leidsid, et neil kuluks uue töökoha leidmiseks mõni kuu, neist 31%-l vaid paar kuud ja 15%-l kolm kuni neli kuud.

17%-l töötajatest võtaks uue töökoha leidmine rohkem kui mõne kuu – neist 8%-l viis kuni kuus kuud ja 9%-l rohkem kui pool aastat. Vaid 10% vastajatest tõi välja, et nemad ei suudakski praegusega samaväärset töökohta tööturult leida. Lisaks ei osanud 27% vastajatest hinnata, kui kaua neil töökoha leidmisele kuluks.

„Võrreldes 2020. aasta sügisega, on töövõtjate enesekindlus töö leidmisel kasvanud – siis pidas mõne kuuga uue töökoha leidmist tõenäoliseks 41% töövõtjatest,“ tõi uuringust esile CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt ja lisas, et enesekindlust on märgata ka töötajate plaanides lähiajal tööd vahetada. „Nimelt tõi pea viiendik töötajatest (18%) uuringus välja, et nad plaanivad järgmise kuue kuu jooksul tööd vahetada, mis on sarnane näitaja 2019. aastaga.“

Rohkem kui kolmandik töötajatest jälgib tööpakkumisi või otsib aktiivselt tööd

38% töövõtjatest otsib ise aktiivselt tööd või jälgib tööpakkumisi. Lisaks tõi tervelt 40% töötajatest uuringus esile, et kuigi nad ise aktiivselt uut tööd ei otsi, on nad siiski avatud tööpakkumistele.

Üldse ei otsi tööd ega ole ka tööpakkumistele avatud kõigest umbes viiendik (22%) töövõtjatest, mida on paar protsenti vähem kui möödunud aastal samal ajal.

„Töötajate valmisolekut tööd vahetada ja enesekindlust mõjutab tööandjate kasvanud värbamisaktiivsus, mis on taastunud eelmise kevade šokist. Koguni 42% töövõtjatest tõi uuringus välja et nad on lähiajal saanud kutseid tööle kandideerimiseks,“ kirjeldas uuringu tulemusi Henry Auväärt.

Sagedamini on kandideerima kutsutud juhte ja tippspetsialiste, samuti oskustöölisi. IKT eriala töötajatest kutsuti kandideerima pea kahte kolmandikku (63%) ning rohkem oli kandideerimise kutseid saanud töötajaid veel ka õigusvaldkonnas, personalitöö-, ehituse- ning juhtimise erialadel.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas Eesti suurimat tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. 2021. aasta kevadel korraldatud töötajate küsitlusele vastas 8963 töötajat ja tööotsijat.


Töötajad soovivad teenida 1723 eurot kätte

Eesti töötajate keskmine netopalgaootus on 1723 eurot. Seda on 199 euro võrra rohkem kui aasta tagasi, kuid 68 eurot vähem kui kaks aastat tagasi, selgus värskest Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud ligi 9000 osalejaga tööturu uuringu tulemustest.

Eelmise aastaga võrreldes on palgaootus kasvanud 13%, kuid tegemist on eelkõige tervisekriisi alguses toimunud palgaootuse langusest taastumisega. 2019. aastaga võrreldes ei ole töötajate keskmine palgaootus oma praegusel ametikohal suurenenud.

Keskmiselt soovivad töötajad teenida kätte 1723 eurot, mis tähendab endiselt märkimisväärset palgasurvet, sest ootused ületavad reaalselt teenitavat palka pea 400 euroga.

Ligi kolmandikul töötajatel on põhipalk aasta jooksul tõusnud

30% töötajatel on põhipalk aasta jooksul tõusnud, rohkem kui pooltel (56%) ei ole põhipalk muutunud ja vaid 5% koges palgalangust. Uuringus osalenud töötajate keskmine brutotöötasu oli 1655 eurot, mida on 5,7% rohkem kui aasta tagasi.

„Võrreldes eelmise aasta kevadega, mil tervisekriis palgakasvule selgelt pidurit vajutas, on kasv mõnevõrra taastunud, kuid mitte samal tasemel kui 2019. aasta kevadel,“ tõi uuringu põhjal esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Ta lisas, et 2019. aasta kevadel oli põhipalk suurenenud rohkem kui pooltel (54%) töötajatel.

Brutotöötasu gruppide järgi on põhipalk sagedamini tõusnud kõrgema palgaga töötajatel. Näiteks 2000 eurot ja rohkem teenivatel töötajatel on pea pooltel (47%) põhipalk aasta jooksul kasvanud. Samas alla 1100 euro teenivatest töötajatest on palk tõusnud vaid viiendikul (19%).

Valdkondade lõikes on põhipalk aasta jooksul tõusnud rohkem kui pooltel (51%) IKT valdkonna töötajatel. Palgatõusust on sagedamini osa saanud ka kvaliteedikontrolli, panganduse ja kindlustuse, juriidika ning tervishoiu valdkondade töötajad.

Sõltumatu uuringufirma Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas Eesti suurimat tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. 2021. aasta kevadel korraldatud töötajate küsitlusele vastas 8963 töötajat ja tööotsijat.

Vaadake ka värsket töötajate küsitluse tulemuste kokkuvõtet (e-väljaanne, 50 lk, PDF).