Allikas: ERR
Noorte tööturule kaasamisel on väga oluline osa ennetustegevusel, leiab Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Ta kommenteeris ERRi uudisteportaalile statistikaameti värsket teadet, et tööturusurveindeks on langenud Eestis 0,76-ni. Seega lahkub tööturult järgneval kümnendil rohkem inimesi kui noori peale tuleb.
Seederi arvates on demograafiline olukord Eestis murettekitav, eriti arvestades, et noorem põlvkond on väga altis välismaale minema ja juurde inimesi kuskilt ei tule – välistööjõud liigub siit pigem edasi rikkamatesse naaberriikidesse, mitmete ametite puhul on takistuseks keelenõue ja ega väikerahvana ei ole me ka väga valmis kaugemalt tulijaid integreerima.
"Selline olukord tähendab survet sotsiaalkindlustussüsteemile ja ettevõtetel tuleb tõsiselt mõelda töö efektiivsemaks muutmise või ümberkorraldamise peale, kuna inimesi ei ole tööturult lihtsalt võtta. Töötutest suurem osa on pikaajalised töötud, kelle seast on keeruline sobivaid töötajaid leida," selgitas ta.
Lisaks töö efektiivsemaks muutmisele on Seederi sõnul teine võimalus püüda riigi ja tööandjate koostöös kaasata tööturule rohkem mitteaktiivseid inimesi ning teha kõik selleks, et noored inimesed tööturul oma koha leiaks. "Peaks analüüsima, millised on barjäärid tööturul osalemiseks, nt elukoht, vähene haridustase ja kehv juurdepääs koolitustele, hoolduskohustus ja lasteaia kohtade puudus, tervisest tulenevad takistused vms."
Ekspert märkis, et suured mitteaktiivsete grupid on õppurid ja pensionärid. Pensionärid on väikeste sissetulekute tõttu ilmselt suhteliselt hästi motiveeritud töötama, takistuseks võib Seederi arvates saada väiksem koormuse talumine ja uute oskuste õppimine.
"Tööandjate poolt juba praegu pakutav paindlikum töökorraldus ja eakamatele sobivamad õppemeetodid aitavad seda gruppi kaasata. Aga inimeste tervise paranedes ja eluea pikenedes tuleb mingi hetk ilmselt ka ebapopulaarsele tööea pikendamisele mõelda," arvas ta.
Noorte puhul on tema hinnangul kriitilise tähtsusega teadlik elukutse valik ja ka juurdepääs sobilikule haridusele. "Praegu tundub, et neid otsuseid tehakse üsna uisa-päisa ja haridussüsteemis pikendatakse kohati lapsepõlve. Teine seltskond, kel pere poolt tuge ei ole, valib eriala elukoha vms alusel, püüab õppimise kõrvalt töötada või ei lähegi eriala õppima. Rohkem peaks selles osas mõtlema noore täiskasvanu seisukohalt, kes tahab ka iseseisvat eraelu elada ja mitte olla ülalpeetav. See tähendab ka paindlikke õppevorme, mitmed tööandjad ka juba pakuvad õpilastele sobivaid töögraafikuid," leiab Seeder.
Noorte tööturule kaasamisel on eksperdi arvates väga oluline ennetustegevus, sest kui on juba passiivsus tekkinud, siis on neid noori väga keeruline üles leida ja kaasata. Samuti on oluline tööväärtuste ja iseseisvalt hakkama saamise hoiaku kujundamine.
Toimetas: Sven Randlaid