Töötasuga seotud mõisted on koostatud Palgainfo Agentuuri poolt Äripäeva teabevarasse (veebruar 2023).
Osad töötasuga seotud mõisted tulenevad töölepingu seadusest, ülejäänud on määratletud Palgainfo Agentuuri uuringute ja nõustamispraktika põhjal. Artiklis on kasutatud 01.01.2023 jõustunud töölepingu seaduse (TLS) redaktsiooni.
Töötasu – tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest töölepingu kohaselt, samuti muudel, seaduse või kollektiivlepinguga ette nähtud juhtudel.
Töötasu alammäär – nimetatud ka alampalk või miinimumpalk, sotsiaalpartnerite kokkuleppe alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ja kindlale ajaühikule vastav töötasu suurus, millest madalamat töötasu ei tohi töötajale maksta (TLS § 29).
Töötasu osad
Põhitöötasu
Põhitöötasu (põhipalk) – töölepingus fikseeritud ja töötajale garanteeritud brutokuutöötasu või brutotunnitöötasu.
Muutuv töötasu (muutuvpalk) ehk lisatasud ja preemiad
Lisaks põhitöötasule võib tööandja maksta töötajale ka erinevaid lisatasusid ja preemiaid. Osade lisatasude maksmine on reguleeritud ka seadusega.
Lisatasusid võib liigitada erinevalt, näiteks lähtuvalt sellest,
- kas need on otseselt tööga seotud või mitte,
- kas nende maksmine tuleneb seadusest või on tööandja initsiatiiv,
- millised on nende maksmise eesmärgid,
- kas need on regulaarsed või ebaregulaarsed,
- individuaalsed või meeskondlikud.
Töö ajaga seotud tasud
Öösel töötamise tasu – ööajal (kell 22.00 kuni 6.00) töötamise eest maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole kokku lepitud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest või et öösel töötamine hüvitatakse vaba ajaga (TLS § 45)
Riiklikel pühadel töötamise tasu – riigipühade ajal töötamise eest maksab tööandja töötajale kahekordset töötasu, kui ei ole kokku lepitud, et riiklikel pühadel töötamine hüvitatakse vaba ajaga (TLS § 45)
Valveaja eest makstav tasu – valveaja eest ehk kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega, maksab tööandja töötajale vähemalt 1/10 kokkulepitud töötasust. (TLS § 48)
Ületunnitöö tasu – ületunnitöö võib hüvitada vaba ajaga või rahas, rahas hüvitamise korral maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu (TLS § 44)
Töö tulemusega seotud lisatasud
Tulemustasu – arvestatakse organisatsiooni või üksuse kasumi, käibe või muude majandustulemuste või töötaja töötulemuse järgi. Tulemustasude arvestamise aluseid ja skeeme on väga erinevaid ning need on organisatsioonispetsiifilised. Tulemustasud võivad
olla individuaalsed või meeskondlikud ning neid võidakse maksta igakuuliselt või pikema perioodi eest regulaarselt või ebaregulaarselt.
Majandustulemustelt makstav tasu – tööandja kasumi, käibe või muu majandustulemuse alusel arvestatav tasu, mille saamise õigus lepitakse kokku töölepingus ning mille maksmisel lähtutakse tööandja majandusaasta aruandest (TLS § 30)
Tehingutasu – tasu tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavatelt lepingutelt (seda reguleerib vastavalt TLS § 31 võlaõigusseaduse § 679–682).
Tükitöötasu – arvestatakse nõuete kohaselt sooritatud töökoguse või ühikute pealt ehk tükkide pealt. Kui tükitöö on kombineeritud ajatööga, võivad olla kindlaks määratud tükid, mida mingi ajaühiku jooksul tegema peab.
Kvaliteeditasu – makstakse välja tööülesannete nõuetekohasel täitmisel, praagi ja vigade puudumisel. Kvaliteeditasu võib olla kombineeritud tükitöötasuga.
Muud tööga seotud lisatasud
Lisaks töötulemusega seotud tasudele võib tööandja maksta töötajale lisatasusid ka erinevate töölepingu väliste ülesannete täitmise eest või ka mingi organisatsiooni jaoks olulise väärtuse täitmise eest, nt oma erialal arenemise, pikaaegse staaži vms eest.
- Lisaülesannete täitmise eest
- Puuduva töötaja asendamise tasu
- Juhendamise või uue töötaja väljaõpetamise lisatasu
- Kvalifikatsioonitaseme või lisaoskuste eest
- Staažitasu
- Jt
Töötajate käitumisega seotud lisatasud
Tööandja võib maksta töötajale ka erinevaid lisatasusid, et ergutada mingit käitumist või mõnda käitumisviisi ära hoida. Töö tulemusega seotud tasud on suunatud tavaliselt mingi käitumise ergutamisele. Kuna töölepingus kokku lepitud töötasu tööandja ühepoolselt vähendada ei saa, siis kasutatakse töötajate distsiplineerimiseks mõnedes ettevõtetes lisatasusid, mida saab eksimuste või reeglitest mittekinnipidamise korral vähendada. Näiteks võivad need lisatasud olla suunatud järgmistele eesmärkidele
- töökoha korrashoid,
- töökaitsevahendite kasutamine ja ohutusreeglitest kinnipidamine,
- puudumiste vähendamine, nt lisatasu sõltuvalt puudutud päevade vähesusest,
- tervislikud eluviisid, nt mitte-suitsetajate lisatasu
- sisekorrast ja -reeglitest kinnipidamine, nt töö ajal nutitelefoni mitte-kasutamine isiklikuks otstarbeks, õigeks ajaks tööle tulemine ja mittehilinemine jms.
- jt.
Tööga mitte-seotud toetused ja hüvitised
Toetused ja preemiad
Lisaks tööga seotud tasudele võib tööandja maksta töötajale ka preemiaid ja lisatasusid otseselt töö tulemusega mitteseotud asjaoludel. Näiteks on sellised toetused ja preemiad
- toetused isiklike sündmuste puhul (nt sünni-, matuse-, juubeli-, kooliminekutoetused jms),
- preemiad riiklike pühade puhul, nt jõulupreemia vms,
- preemia uue töötaja soovitamisel,
- puhkusetoetus lisaks puhkusetasule,
- tööjuubeli preemia või kingitus,
- elukalliduse / inflatsiooni toetus,
- jt.
Kuluhüvitised
Kuigi kuluhüvitisi ei saa lugeda töötasu osaks, siis aitavad need töötajal majanduslikult toime tulla ja osaliselt tajutakse neid ka töötasu osana. Mitmeid selliseid kuluhüvitisi käsitletakse teatud tingimustel ettevõtluskuluna ja neid ei maksustata kui erisoodustusi (vt ka Tulumaksuseadus § 48. Tulumaks erisoodustustelt).
- Töölähetuse kulude hüvitamine ja päevarahad (vt ka Vabariigi Valitsuse määrus Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord)
- Täienduskoolituste või haridusega seotud kulude hüvitamine
- Spordiga seotud kulude hüvitamine
- Prillide ostmise kulude osaline või täielik hüvitamine (vt ka Vabariigi Valitsuse määrus Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded)
- Haiguste ennetus- ja ravikulude hüvitamine (nt täiendavad tervisekontrollid, hambaravi, vaktsineerimine vms)
- Tööl käimisega seotud transpordi korraldamine ja/või kulude hüvitamine
- Isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon
- Parkimiskulude hüvitamine
- Kütusekulude hüvitamine
- Kodukontori kulude hüvitamine
- Sidekulude (telefon, internet) hüvitamine
- Tööriietuse ja jalanõude kulude hüvitamine
Töötasude statistikas sagedamini kasutatavad mõisted
Brutotöötasu – arvestuslik töötasu, millelt peetakse kinni tulumaks, töötuskindlustusmaks ja kogumispensioni makse
Netotöötasu – töötajale väljamakstav töötasu
Tööjõukulu – tööandja kogukulu, sh brutotöötasu ja kõik rahalised lisatasud ning nendelt tasutav sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse
Keskmine brutokuupalk – statistikaameti poolt avaldatav keskmine brutotöötasu, mille aluseks on küsimustik „Palk ja tööjõud”. (Keskmine brutokuupalk sisaldab põhitöötasu koos regulaarsete lisatasude ja preemiatega, tasu ületunnitöö eest, lisatasu öötöö ja riigipühal töötamise eest, ebaregulaarseid lisatasusid ja preemiaid, tasu mittetöötatud aja eest, mitterahalist tasu, tööandja maksed töötajate hoiuskeemidesse. Osalise tööajaga töötajate arv ja töötasud on taandatud täistööajale.
Reaalpalk – töötasu, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi mõju
Mediaanpalk või mediaantöötasu – summa, millest poolte töötajate töötasu on suurem ja poolte oma väiksem. Alates 2020. aastast avaldab statistikaamet palgarakenduses mediaantöötasu andmeid, mis põhinevad töötamise registri (TÖR-i) ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD) lisade 1 ja 2 andmetel.
Vaadake lähemalt statistikaameti veebilehelt https://www.stat.ee/et
Töö tasustamise konsultatsioon Palgainfo Agentuurist
- Töötasude analüüs ja turuvõrdlus.
- Erinevate lisatasude kasutamine ja osatähtsus töötasus.
- Lisatasude süsteemi toimimine, arusaadavus ja motiveerivus.
- Soodustuste paketi toimimine, selle väärtustamine töötajate poolt ja vastavus töötajate ootustele.
Lisainfo ja tellimine telefoni ja e-kirja teel
Telefon: 56885066
E-post: