Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Töötajate aktiivsus tööle kandideerimisel on kasvanud ja seotus oma tööandjaga nõrgenenud. Tööandjaga seotust mõjutavad enim õiglane töötasu, põneva töö võimalus, läbisaamine juhtide ja kolleegidega ning töökorraldus ja -keskkond, näitavad Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee sel kevadel korraldatud tööturu uuringu tulemused.

Uuringu tulemustest selgub, et iga neljas töötaja (26%) mõtleb sageli töökoha vahetamisele ja tööpakkumistele on avatud enam kui kaks kolmandikku töötajatest (69%). Aktiivselt on praegu parema töökoha otsingul rohkem kui iga kümnes töötaja (12%). Vaid viiendik töötajatest (19%) ei otsi üldse tööd ega jälgi tööpakkumisi, kuid isegi neist on pooled aeg-ajalt mõelnud töökoha vahetamise peale.

Võrreldes eelmise kevadega on veidi suurenenud nende töötajate osakaal, kes mõtlevad sageli töökoha vahetamisele ja otsivad aktiivselt tööd. Tööotsingul on aktiivsemad nooremad ja madalama palgaga töötajad.

Ka Eesti külastatuima tööportaali CVKeskus.ee andmed peegeldavad töövõtjate kasvanud aktiivsust – nimelt on töövõtjad sel aastal tööandjatele edastanud enam kui miljon kandideerimisavaldust, mida on 8% enam kui eelmisel aastal samal ajal.

„Konkurents vabade ametikohtade nimel on praegu suurim assisteerivatel töödel, kus keskmiselt konkureerib vaba ametikoha nimel 72 töövõtjat. Järgnevad transpordisektori töökohad 68 kandideerijaga,” kirjeldas tööturul toimuvat CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler.

Iga viies töötaja ei soovita oma tööandjat

Uuringust selgub, et paljudes töötajate gruppides on langenud seotus oma organisatsiooniga, mida iseloomustavad hinnangud tööandja mainele ja tööandja soovitamise tõenäosus.

Kui eelmisel kevadel hindas oma tööandja mainet halvaks 7% töötajatest, siis sel kevadel on samal seisukohal 10%. Lisaks ei soovitaks rohkem kui viiendik (22%) töötajatest oma tööandja juures töötamist teistele.

Tööandja mainele ja soovitamisele on madalamad hinnangud väiksema palgaga ja kehvemini toimetulevate klienditeenindajate, oskus- ja lihttööliste ametirühmades, kus on eelmise aastaga võrreldes toimunud ka suurem langus.

Oma tööandja mainet heaks hindavad töötajad teenisid keskmiselt üle 2300 euro brutotöötasu, mainele kehvema hinnangu andnud vastajate töötasu jäi alla 1900 euro.

„Töötajate küsitlusega samal ajal korraldatud tööandjate küsitluse tulemused näitasid, et lihtsamatele töödele inimeste leidmine ei ole enam nii keeruline kui aasta tagasi ja töötajad pakuvad end ka ise tööle,“ tõi uuringu tulemustest esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Ta lisas, et see võib vähendada osade tööandjate pingutusi tööheaolu kujundamisel, sh palkade muutuste üle otsustamisel ja töötajate tagasisidega arvestamisel, nende murede ja rõõmude märkamisel. Need on aga olulised tegurid töötajate lojaalsuse ja organisatsiooniga seotuse kujundamisel.

Mis mõjutab töötajate suhtumist tööandjasse ja aktiivsust tööotsingul?

Suhtumist tööandjasse ja aktiivsust tööotsingul mõjutab üldine tööheaolu, mille olulised osad on:
1) tasustamine,
2) töö sisu ja arenguvõimalused,
3) suhted ja õhkkond,
4) töökorraldus,
5) töökeskkond ja -vahendid.

Need kõik on rohkemal või vähemal määral seotud juhtimiskvaliteediga.

Kõigi nende tegurite osas on Eesti ettevõtetes veel arenguruumi – oma põhipalgaga ei ole rahul 42% töötajatest ja üle kolmandiku (37%) ei pea oma töötasu õiglaseks, tööülesannete huvitavusega ei ole rahul 15% ja paremaid arenguvõimalusi sooviks üle veerandi (28%), tööprotsesside korraldus jätab soovida 23% hinnangul ja sama paljud on kriitilised organisatsiooni juhtimise suhtes.

„Tasustamise puhul on palga suuruse kõrval oluline ka see, kas töötaja tajub töötasu õiglasena nii oma panuse ja koormuse suhtes kui ka võrreldes teiste sarnast tööd tegevate töötajatega organisatsioonis ja tööturul üldiselt,“ selgitas Kadri Seeder.

Hinnanguid töötasu õiglusele mõjutab omakorda tasustamise põhimõtete, eriti lisatasude maksmise aluste arusaadavus ja läbipaistvus. Madalama palgaga töötajate jaoks on oluline ka töötasu õigeaegne väljamaksmine ning tööandja stabiilsus ja usaldusväärsus ehk finantsilise kindlustunde pakkumine.

Tööandja mainet hindasid madalamalt ka töötajad, kes tunnevad oma madala palga pärast piinlikkust.

Meeldivad ja sobivad tööülesanded ning arenguvõimalused on ühed olulisemad tegurid, mis mõjutavad üldist rahulolu tööga ja seovad töötaja organisatsiooniga.

Tüdimus tööst ja motivatsiooni langus ja/või mujal pakutavad põnevamad väljakutsed tõukavad organisatsioonist välja. Huvitava ja väljakutseid pakkuva töö nimel on töötajad teinekord valmis ka palgasoovis järeleandmisi tegema. Nagu märkis üks vastaja: „Ma ei suudaks olla päev läbi töökohal, mis ei ole inspireeriv või mu kutsumus. Maksan kutsumuse eest puudujääkidega toimetulekus.“

Uuringu partner ja Elisa personaliüksuse juht Kaija Teemägi nõustus, et inimeste jaoks on aina olulisem teha põnevat ja tähenduslikku tööd. „Töötajad soovivad näha, kuidas nende panus suurt pilti mõjutab. Eriti noorem generatsioon, sealhulgas alles tööturule sisenev alfageneratsioon. Aina enam julgetakse küsida miks-küsimusi ja taga ajada töö tähenduslikkust.“

Teemägi lisas, et muutunud ootused nõuavad ka organisatsioonidelt ja juhtidelt ajaga kaasas käimist. „Nii nagu inimesed muutuvad ja arenevad, peavad ka ettevõtted kohanema, et töö pakuks piisavalt väljakutseid, oleks motiveeriv ja arendav. Oodatakse ka vabadust oma töös, mis võimaldaks võtta vastutust ja seeläbi suurendada eduelamuse tunnet,“ kommenteeris Teemägi küsitluse tulemusi.

Töötajate omavaheline läbisaamine, suhted juhtidega ja juhtide suhtumine töötajatesse on tegurid, mis loovad õhkkonna töökohas ja mõjutavad oluliselt seotust organisatsiooniga – inimesed ei ole lojaalsed abstraktsele organisatsioonile, vaid teistele inimestele.

„Suur voolavus kahjustab organisatsiooniga seotust, sest meeskond vahetub kogu aeg,“ selgitas CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler ja lisas, et töötajad, kes tunnevad, et neisse suhtutakse lugupidavalt ja neid koheldakse õiglaselt, annavad ka olenemata palga suurusest tööandja mainele kõrgemad hinnangud.

Tähtis on ka töökultuuri ja väärtuste sobimine ning töötajate tagasisidega arvestamine. Uuringus osalenud töötajad tõid vabades vastustes tööandja maine oluliste teguritena välja ka professionaalsust, lugupidavat suhtumist klientidesse, toodete ja teenuste kvaliteeti, aga ka avalikku mainet ja meediakajastust.

Töökorraldus, sh läbimõeldud tööprotsessid, info liikumine ja kaasatus, töötaja vajadusi arvestav aja- ja kohapaindlikkus ning mõistlik koormus, on samuti olulised tegurid heaolu ja lojaalsuse kujundamisel. Liialt suur töökoormus, väsimus ja hirm selle tulemusena eksida on need tegurid, mis viivad rahulolu alla ja stressitaseme kõrgeks. Töötajad, kes on rahul tööprotsesside korraldusega, annavad ka juhtimiskvaliteedile ja tööandja mainele paremad hinnangud.

Töökeskkond ja -vahendid on tegurid, millega töötajad iga päev kokku puutuvad ja mis mõjutavad samuti oluliselt tööheaolu, sh füüsilist ja vaimset tervist, mis on töötajate jaoks järjest olulisemad – uued tööturule tulijad ei soovi ennast vigaseks töötada.

Kui töökeskkond ei soosi tööülesannete täitmist, näiteks ei saa avatud kontoris keskenduda, või töövahendid pidurdavad tööprotsessi ja takistavad töötegemist, tekitab see stressi ja väsimust. Ilus ja mõnus keskkond ning tänapäevased töövahendid suurendavad rahulolu ja toetavad uhkustunnet oma tööandja üle.

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööga rahulolu ja tööturukäitumise muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas sel kevadel 6844 inimest. Töötajate ja tööotsijate küsitluse partner on paindlike tööviiside edendaja Elisa Eesti.

Vaadake ka

Küsitluste tulemuste e-väljaanded

Töötajate küsitluse korraldamine organisatsioonis

Pressiteade

Kui veel 2023. aasta kevadel oli ChatGPT-d ja teisi tekstiloome tehnoloogiaid kasutanud pisut vähem kui viiendik (18%) inimestest, siis tänavu on selliste tehnoloogiatega kokku puutunud töötajate arv enam kui kahekordistunud (43%), selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri uuringust. Kõige levinum on uute tehnoloogiate kasutamine turundussektoris, kus peaaegu üheksa töötajat kümnest kasutab ChatGPT-d.

Lisaks uute tehnoloogiate kasutamisele uuriti ka seda, kas töötajad on sellistest tehnoloogiatest üldse midagi kuulnud. Selgus, et AI ja masinõppe tehnoloogiate tuntus on Eesti inimeste seas aastaga kahekordistunud. Kui 2023. aasta kevadel tehtud uuringus tõi 41% vastajatest esile, et nad ei ole sellistest tehnoloogiatest midagi kuulnud, siis tänavu kevadel oli selliste vastajate arv langenud 18%-le.

„Uute tehnoloogiate kasutamise on praeguseks omaks võtnud turundajad, IT-sektori töötajad ja ka personalitöötajad, mis võib anda neile märgatava konkurentsieelise tööturul, sest nõudlus AI-oskuste järele on kasvavas trendis,“ leiab CVKeskus.ee tööportaali turundusjuht Henry Auväärt.

„Koguni 88% turundajatest on 2024. aastal kasutanud tehisintellektil ja masinõppel põhinevaid tehnoloogiaid ja sealjuures ¾ turundussektori töötajatest kasutab ChatGPT-d (jms tehnoloogiaid) oma töös,“ lisas Henry Auväärt. Uute tehnoloogiate kasutamisel järgnevad turundajatele IT-sektori töötajad (84%) ja personalitöötajad (83%).

Keskmisest levinum on tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogiate kasutamine ka juhtimise ja konsultatsiooni ning analüüsi ja arendusega seotud töötajate seas (73%) ning panganduses (68%) ja haridussektoris (66%). Näiteks 40% õpetajatest on 2024. aastal kasutanud oma töös ChatGPT-d.

Kõige vähem on uute tehnoloogiatega kokku puutunud põllumajanduses (45%), kaubanduses (50%) ja sotsiaaltöö sektoris töötavad inimesed (52%).

Selliseid vastajaid, kes ei ole uutest tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogiatest mitte midagi kuulnud, leidub kõige rohkem majutus- ja toitlustussektoris (30% töötajatest), sotsiaaltöö valdkonnas (27%), korrakaitses (26%) ning transpordi- ja logistikavaldkonnas (26%).

Milleks ChatGPT-d kasutatakse?

Töötajatest, kes on uutest tekstiloome tehnoloogiatest midagi kuulnud, kasutab iga neljas neid oma töös (26%), 17% huvitegevuses, 16% õpingutes ja pisut vähem kui kümnendik (7%) ka tööle kandideerimisel.

Enim kasutatakse tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogiaid aga hoopiski meelelahutuseks (30%), näitavad värske küsitluse tulemused.

Võrdlusena on Lätis ChatGPT-d kasutanud tänavu 41% inimestest, nagu näitavad Läti tööportaali CVMarket.lv hiljutise tööturu-uuringu tulemused.

Lätlased kasutavad ChatGPT-d aga märgatavalt vähem tööga seotud ülesannete lahendamisel – kõigest pisut rohkem kui kümnendik vastajatest (11%) on ChatGPT-d kasutanud oma töös. Enim kasutatakse seal masinõppe tehnoloogiaid õppetöös ja seda isegi rohkem kui Eestis (18%).

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. Küsitluses osales 6844 inimest üle Eesti.

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Töötasude avalikustamine tekitab vastakaid emotsioone – osad töötajad pooldavad seda ja loodavad seeläbi õiglasemale tasustamisele, teised tunnevad oma palga pärast piinlikkust, kardavad kadedust ja pingeid ning ei soovi privaatsuse rikkumist. Sellised arvamused toodi välja Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee sel kevadel korraldatud küsitluses, millele vastas üle 6800 inimese. Töötasude avalikustamise kohta kirjutati üle 700 vabas vormis kommentaari.

Kuigi üle pooled (57%) töötajad on valmis oma palga suuruse perele ja lähedastele avaldama, on ka neid (14%), kes tajuvad töötasu isiklikku ja privaatsfääri kuuluva asjana ning ei soovi, et ka pere ja lähedased või sõbrad selle täpset suurust teaksid. Näiteks kirjutas üks vastaja: „Minule ei meeldi teiste rahakotti piiluda ja ma ei soovi, et minu rahakotti piilutakse.“

Enda palganumbrit ei soovi oma meeskonnas avaldada üle kolmandiku (37%) ja kogu organisatsioonis ligi pooled (46%) töötajad. Vaid 16%-le sobib, kui nende töötasu suurus on teada avalikult kõigile, 62%-le ei sobi see aga üldse.

Suhtumine oma töötasu avalikustamisesse sõltub ka sellest, milline tasustamisega seotud info on töötaja töökohas avalik ja milline mitte. Üle kolmandikule (37%) töötajatest, kelle töökohas on kogu tasustamise info avalik, sobib, et nende töötasu suurus on teada kogu organisatsioonis. Samas üle veerandile (28%) see ei sobi. Töötajate seas, kelle töökohas ei ole tasustamise info avalik, on märksa enam (53%) neid, kes ei soovi oma palgainfot töökaaslastele avaldada.

Vanuserühmade lõikes on nooremate vastajate seas (kuni 34-aastased) rohkem neid, kellel ei ole midagi selle vastu, kui sõbrad ja tuttavad või ka töökaaslased nende töötasu suurust teavad. Võrreldes meestega oli naiste seas enam neid, kes on valmis oma palgainfot jagama. Haridustaseme järgi on kõrgema haridusega töötajate hulgas rohkem neid, kellele sobib, kui töökaaslased teavad nende palganumbrit.

Kas ja mida rääkida tasustamisest organisatsioonis?

See, mida ja kuidas tasustamisest räägitakse, mõjutab palgaga rahulolu ning seda, kuivõrd õiglaseks ja motiveerivaks oma töötasu peetakse. Tasustamisega on rohkem rahul töötajad, kelle töökohas on tasustamise põhimõtted ja lisatasude maksmise alused avalikud. Töötasude suuruse teadmine nii palju rahulolu ei mõjuta.

„Kui töötaja ei tea, millisesse palgagruppi ta kuulub ning millal ja millest lähtuvalt tema töötasu muudetakse, tekitab see rahulolematust ja ebakindlust,“ selgitas küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Teadmatus või arusaamatus, mille alusel makstakse lisatasusid, võib jätta mulje, et see ongi subjektiivne ja sõltub läbisaamisest juhiga. Ebaõiglustunne tõukab aga tegutsema – kas selgitust nõudma, oma panust optimeerima või tööturult teisi pakkumisi otsima,“ lisas Kadri Seeder.

Palkade avalikustamine – poolt ja vastu

Palkade avalikustamist pooldavad vastajad leidsid, et rohkem avalikku infot aitaks kujundada õiglasemat ja võrdsemat tasustamist ning tööandja ei saaks sama töö eest erinevat palka maksta.

Peamiste põhjendustena, miks paljudele töötajatele ei sobiks oma palga avalikustamine, nimetati kadeduse ja pingete tekkimist – inimesed ei oska hinnata tööde ja panuse erinevat väärtust ettevõttele ning ainult palkade võrdlemine võib luua ebaõigluse tunde. Seda tõid sagedamini välja kõrgema palgaga töötajad.

Viiendik (20%) töötajatest tunneb aga oma madala palga pärast piinlikkust ja ei sooviks seetõttu selle suuruse avalikustamist. Nagu üks vastaja märkis: „Piinlik on. Ei taha, et kogu maailm teaks kui loll ma olen, et sellise palga eest tööd teen.“

„Kui inimesed tunnevad, et nad ei saa tööpanusele vastavat tasu, ei vähenda see ainult tööga rahulolu, vaid elukvaliteeti tervikuna,“ kommenteeris CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler.

Palgapakkumise avaldamine töökuulutuses hoiab kokku kõigi aega

Mitmed küsitluses osalejad tõid välja, et töökuulutuses peaks olema avaldatud pakutava palga vahemik või miinimummäär. See aitaks otsustada, kas üldse on mõtet kandideerida. Mingigi indikatsiooni andmine aitaks hoida kokku nii kandideerija kui ka värbaja aega, et pärast mitmeid teste ja vestlusi ei selguks palgapakkumise täielik mittevastavus ootusele.
Pakutava töötasu avaldamine töökuulutuses aitaks kujundada ka õiglasemat ja võrdsemat tasustamist nii sugude vahel kui ka uute töötajate ja vanade olijate vahel, arvasid vastajad.

„Tööportaali CVKeskus.ee statistika näitab, et pakutava palga või selle vahemiku avaldamine töökuulutuses meelitab rohkem kandidaate kandideerima,“ kinnitas Grete Adler. „Palgapakkumise avaldamine lisab tööpakkujale ka usaldusväärsust ja annab kandideerijale kindlustunde, et temaga suheldakse avatult,“ lisas Grete Adler.

Tööportaali CVKeskus.ee statistika

• 42% tööpakkumistest on tänavu olnud avaliku palgapakkumisega.
  • Enim avaldatakse palgapakkumisi oskustöötajatele (52%) ja teenindus ning müügitöötajatele (51%) suunatud tööpakkumistel.
  • Kõige vähem näidatakse palka keskastme spetsialiste ja kontoritöötajaid otsides (30%).
• Avaliku palgapakkumisega tööpakkumised said keskmiselt 64% rohkem kandideerijaid.
  • Enim mõjutab pakutava palga avalikustamine abitöötajaid, kus kandideerimiste arv kerkib 81%.
  • Tippspetsialistide tööpakkumistel palga näitamine suurendab kandideerijate arvu 43%.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas sel kevadel 6844 inimest. Töötajate ja tööotsijate küsitluse partner on paindlike tööviiside edendaja Elisa Eesti.

Elisa pressiteade

Oma tööga on rahul üle poole Eesti inimestest ja rahulolevamad on need töötajad, kelle organisatsioonis küsitakse tagasisidet, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee läbiviidavast Eesti suurimast, ligi 7000 vastajaga tööturu- ja palgaküsitlusest.

Kevadise tööturu- ja palgaküsitluse tulemused näitavad, et üle poole töötajatest on tööga kas täiesti (11%) või pigem rahul (49% vastanutest). Vaid 4% ei ole üldse rahul. Üldist tööga rahulolu mõjutavad enim emotsionaalne seotus oma tööga, arenguvõimalused ja juhtimiskvaliteet.

Tulemustest ilmneb, et töötajad, kellel on võimalus organisatsioonis tagasisidet jagada, on rohkem rahul kõigi oma tööd mõjutavate teguritega. Näiteks hindavad need inimesed keskmiselt kõrgemalt läbisaamist juhiga – 4,1 palli 5st. Nendel, kellelt aga tagasisidet ei küsita, oli see näitaja madalam ehk 3,5 palli. Enim lahknevad vastajate hinnangud tööalase täiendkoolituse pakkumisel. Selgelt on motiveeritumad töötajad, kellelt tööandja arvamust ootab (keskmiselt 3,32 palli 5 palli skaalal) ja vähem need, kellelt seda ei küsita – 2,3 palli.

Küsitluse partneri ja Elisa personaliüksuse juhi Kaija Teemägi sõnul oodatakse keerulistel ja ebakindlatel aegadel tööandjalt nii stabiilsust kui ka hoolivust – et tööandja tunneks huvi, kuidas tema inimestel läheb. „Tööandjana näeme, et tööheaolu taandub täna juba peamiselt inimeste endi enesetundele ja sisemisele motivatsioonile,“ selgitas Teemägi.

Ennekõike mõjutab Teemägi hinnangul tööheaolu see, kui palju ja millist tähelepanu juht oma töötajatele pühendab – ehk kas inimesele pakutakse ootusele vastavat tuge, võimalust teha põnevat tööd ja iseseisvust oma töö korraldamisel, kas küsitakse ja antakse regulaarset tagasisidet jne.

Eesti suurima tööturuküsitluse tulemused näitavad, et kõige sagedamini päritakse arvamust tagasiside- või rahuloluküsitluste käigus. Selline võimalus oli veidi alla pooltel vastanutest. Seevastu neljandik (26%) väitis, et neilt ei küsita organisatsioonis üldse tagasisidet.

„On ülioluline, et inimesed saaksid oma juhtidega silmast silma rääkida, mitte vaid rahuloluankeedis linnukesi märkida. Kevadise küsitluse tulemused aga peegeldavad, et igapäevase suhtluse käigus juhiga saab tagasisidet anda vaid 27% vastanutest, mis võrreldes aastataguse ajaga on jäänud samale tasemele. Ent nagu sama küsitlus näitas, siis võimalus juhtidega vestelda motiveerib rohkem. Seega on kindlasti veel paljudes organisatsioonides arenguruumi,“ tõdes Teemägi.

Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 6844 inimest. Küsitluse partner on juba kolmandat aasta ka Elisa Eesti.

Küsitluse tulemuste e-väljaanded on vastajatele tasuta saadaval, teised saavad neid tellida siit.

PRESSITEADE

Töötajate rahulolematus põhipalgaga on suurenenud ja see sunnib aktiivsemalt tööturul ringi vaatama, näitavad Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee sel kevadel korraldatud ligi 7000 osalejaga töötajate küsitluse tulemused. Viiendik töötajatest on tundnud sageli oma palga pärast piinlikkust ning ei sooviks avaldada selle suurust ka sõprade ja tuttavatele.

Kui aasta tagasi ei olnud oma põhipalgaga rahul 37% küsitluses osalenud töötajatest, siis sel kevadel oli rahulolematuid 42%. Palgaga oli rahul kolmandik töötajatest (34%) ja ligi veerand (24%) andis vastuseks „nii ja naa“. Aasta tagasi oli põhipalgaga rahulolevaid töötajaid rohkem – 37%.

Oma palgaga ei ole üldse rahul töötajad, kelle brutotöötasu jääb alla 1500 euro kuus, palgaga rahulolevad töötajad teenivad aga iga kuu rohkem kui 2600 eurot.

Palgaga rahulolematus on seotud ühelt poolt toimetulekuga – kehvasti toimetulevad töötajad ei ole ka oma töötasuga rahul. Teisalt on oluline õiglustunne, kas töötajad hindavad oma töötasu õiglaseks võrreldes oma panuse ja töökoormusega ning teiste samalaadset tööd tegevate inimestega.

Töötasuga rahulolu mõjutab ka see, kas palk on aasta jooksul tõusnud või mitte. Palgaga rahulolematute seas on rohkem neid, kelle palk ei ole aasta jooksul muutunud või on hoopis langenud.

Tööotsijate kandideerimisaktiivsus on märgatavalt kasvanud

Oma põhipalgaga rahulolematutest töötajatest üle poole (56%) mõtles sageli töökoha vahetamisele ja 27% otsib aktiivselt tööd. Enamik põhipalgaga rahulolevaid töötajaid töökoha vahetamisele ei mõtle ja ei otsi ka tööd. Aktiivsete tööotsijate ja tööpakkumistele avatute osatähtsus oli küsitluses osalejate seas sel kevadel veidi suurem kui aasta tagasi.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee andmed näitavad samuti, et töötajate kandideerimisaktiivsus on kasvanud – sel kevadel kandideeris tööpakkumistele keskmiselt 57 inimest, mida on 36% rohkem kui aasta tagasi.

„Tööotsijate aktiivsus on kasvanud kõikides ametirühmades, kuid enim just teenindus- ja müügitöötajate seas, kus tööpakkumistele kandideerib koguni 70% rohkem töötajaid kui eelmisel aastal samal ajal,“ selgitas CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler. Ta lisas, et keskmiselt konkureerib teenindussektori ametikohtadele rohkem kui 90 tööotsijat.

Töökoha vahetamisel soovivad töötajad teenida keskmiselt 2399 eurot kätte, mida on 5% rohkem kui aasta tagasi. Palgaootuse mediaan ei ole muutunud ja on jätkuvalt 2000 eurot (neto). Tööga mittehõivatute palgaootus on märksa madalam – nemad soovivad teenida keskmiselt 1645 eurot kätte.

„Teated sagenevatest koondamistest, ettevõtete ja riigi majandusraskustest ning ka sõjaga seotud uudised suurendavad töötajate ebakindlust tööturul, mis pidurdab ka palgaootuste kasvu,“ selgitas küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Samas soovivad töötajad siiski säilitada oma toimetuleku taset ja otsivad stabiilsust,“ lisas Seeder.

Võrreldes eelmise aastaga on ligi poolte (46%) töötajate toimetulek kehvemaks muutunud ja 41% tunneb end ootamatute väljaminekute korral majanduslikult ebakindlalt.

Palkade avalikustamise suhtes ollakse eri meelt

Suur osa tasustamisega seotud infot on organisatsioonides konfidentsiaalne, sagedamini on avalikud tasustamise põhimõtted ja lisatasude maksmise alused. Paljud töötajad ka ei soovi, et nende töötasu suurus oleks avalik laiemas ringis. Kui perele ja lähedastele on oma palga suuruse valmis avaldama üle pooled töötajad (57%), siis töökaaslastele oma üksuses vaid 29%, kõigile töökaaslastele organisatsioonis 25% ja täiesti avalikult 16%.

Viiendik (20%) töötajatest on sageli tundnud oma palga pärast piinlikkust ning ei sooviks selle suurust ka sõpradele ja tuttavatele avaldada. Palkade suurema avalikustamise suhtes ollakse eri meelt. Ühed leiavad, et see on isiklik asi ning suurem avalikustamine võib tuua kaasa pingeid ja kadedust. Teised leiavad, et rohkem infot aitaks kaasa õiglasele tasustamisele.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas sel kevadel 6844 inimest. Töötajate ja tööotsijate küsitluse partner on paindlike tööviiside edendaja Elisa Eesti.

Küsitluste tulemuste e-väljaanded on vastajatele tasuta saadaval, teised saavad neid tellida SIIT. 

Graafikute vaatamiseks klõpsake noolel.