Pressiteade
Kuigi kaks kolmandikku tööandjatest on viimase kaheksa kuu jooksul töötajate põhipalkasid tõstnud, ei ole peaaegu pooled töötajaist oma palgaga rahul ja üle poole töötajate toimetulek on muutunud aastaga halvemaks, näitavad Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööportaali sellekevadise küsitluse tulemused, milles osales 5400 töötajat.
Kui aasta tagasi ei tulnud oma palgaga toime viiendik töötajatest ja töötasuga ei olnud rahul 42% töötajatest, siis sel kevadel on kehvasti toimetulevaid töötajaid juba neljandik ning töötasuga on rahulolematud peaaegu pooled (48%) töötajaist. Rohkem kui pooled töötajaist (55%) viitasid uuringus, et nende toimetulek on aastaga halvenenud.
„Halvasti tulevad toime need töötajad, kelle brutotöötasu jääb alla 1650 euro kuus,“ tõi uuringust esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder, kes lisas, et keskmiselt tulevad Eestis toime 2225 eurot teenivad töötajad ning hästi äraelamiseks on vajalik 3142-eurone brutotöötasu. Hästi toimetulemise piir on aastaga kerkinud 5,9%.
Rahulolu töötasuga mõjutab ka see, kas palk on aasta jooksul tõusnud või mitte. Uuringust joonistub välja, et kuigi kaks kolmandikku tööandjatest on palkasid tõstnud, leiavad siiski ligi pooled töövõtjaist, et nende põhipalk ei ole aasta jooksul muutunud ning ka palgatõusu-optimism on langustrendis.
Igal neljandal töötajal on oma palga pärast piinlik
Neljandik vastajatest (25%) tõi uuringus esile, et nad on sageli tundnud oma palga pärast piinlikkust. Eelmisel kevadel oli selliseid vastajaid pisut vähem kui viiendik (19%).
Uuringuga kaardistati lisaks ka töötajate kindlustunnet toimetuleku suhtes. Nimelt küsiti töötajatelt, kuivõrd kindlad nad on oma majanduslikus toimetulekus, juhul kui tekivad ootamatud väljaminekud. Iga teine töötaja (51%) leidis, et nad tunnevad end ebakindlalt, mida on koguni 10% enam kui aasta tagasi. Kindlalt tundis end vaid 16% vastajatest.
Uuele töökohale on avatud peaaegu iga teine töötaja
Peaaegu iga teine töötaja (47%) on avatud uutele pakkumistele või otsib ise aktiivselt uut tööd. Lisaks hoiab tööpakkumistel silma peal veel rohkem kui kolmandik (36%) töötajatest.
„Vaid 18% töötajatest märkis, et nad ei ole üldse uuele töökohale avatud, mis on viimase kümne aasta madalaim näitaja,“ tõi uuringust esile CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. Ta lisas, et ka CVKeskus.ee tööportaali statistika kinnitab töötajate aktiivsust.
„Tänavu on tööandjatele saadetud juba ligikaudu 900 000 kandideerimisavaldust, mida on 5,1% rohkem kui mullu samal perioodil. Oluline on aga teada, et tööotsijate aktiivsus oli juba 2024. aasta alguses väga kõrge ja võrreldes näiteks kolme aasta taguse ajaga, on tänavu tööandjatele edastatud koguni 63,7% rohkem kandideerimisavaldusi,“ kirjeldas tööturul toimuvat Henry Auväärt.
Võrreldes eelmise aastaga konkureerib tänavu ühele vabale ametikohale keskmiselt 8,2% rohkem tööotsijaid. Selle aasta algusega võrreldes on aga konkurents tänaseks siiski vähenenud – aasta algul kandideeris ühele vabale ametikohale keskmiselt 70 töövõtjat, viimastel kuudel aga 50. Üks põhjuseid võib olla, et töövõtjad ongi tavapäraselt aasta alguses üliaktiivsed, teisalt on mõnedes sektorites konkurentsi vähendama hakanud ka tööandjate tagasihoidlikult kasvav värbamisaktiivsus.
Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas sel kevadel 5432 inimest. Küsitluse partnerid on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.