Pressiteade
Värskest uuringust selgusid lapsehoolduspuhkusel olemise mõjud tööelule ja palgaväljavaadetele
Pooled töötajatest leiavad, et lapsehoolduspuhkuse tõttu töölt eemal olemine suurendab töökoha kaotamise riski ning vähendab palgatõusu väljavaateid, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee tööturu-uuringust, kus üheks fookusteemaks oli pikema lapsehoolduspuhkuse mõju töötajate karjäärile ja toimetulekule.
Värske tööturu-uuring kaasas sel kevadel 5432 töötajat üle Eesti, kellest enam kui tuhandel vastajal oli viimase kümne aasta sees kogemusi lapsehoolduspuhkuselt tööle naasmisega.
„Vastajate tagasiside näitab selgelt, et lapsehoolduspuhkust ei käsitleta ainult ajutise eemalolekuna, vaid sellel nähakse reaalset mõju tööturu võimalustele,“ kirjeldas uuringu tulemusi CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler.
Adler lisas, et koguni pooled vastajatest leidsid, et pikemalt (rohkem kui pool aastat) lapsehoolduspuhkuse tõttu töölt eemalolek suurendab riski kaotada olemasolev töökoht või vähendab nende võimalusi palgatõusuks.
„Veelgi enam, üle poole vastanutest leidis, et lapsehoolduspuhkus piirab erialast arengut ja karjäärivõimalusi. Märkimisväärne on ka see, et 45% töötajatest hindas lapsehoolduspuhkuse mõju negatiivselt ka uue töö leidmise vaates,“ kirjeldas Adler.
Mida kõrgem ametikoht, seda teravam mõju lapsehoolduspuhkusest
Lapsehoolduspuhkuse mõjusid tööalastele (sh palgatõusu) väljavaadetele hindasid negatiivsemalt kõrgharitud kõrgepalgalised töötajad, mis peegeldab olukorda, kus lapsehoolduspuhkus katkestab professionaalse arengu ning pärast pikemat eemalolekut on keeruline jõuda tagasi samale arengurajale.
Ka madalama kvalifikatsiooniga töötajatel ei ole samas piisavalt kindlustunnet, et tööle naastes ootavad neid samad võimalused mis kolleegidel, kes on kogu aeg ametis olnud.
Samuti erinesid märgatavalt meeste ja naiste hinnangud lapsehoolduspuhkuse mõjudele. Kui meestest hindas vähem kui kolmandik, et lapsehoolduspuhkus vähendab palgatõusu väljavaateid, siis naistest arvas nii lausa iga teine.
Sarnane trend avaldus ka hinnangutes erialasele arengule ja karjäärivõimalustele – naised tunnetasid lapsehoolduspuhkuse mõju oma tööalastele perspektiividele märksa teravamalt kui mehed. Kuigi seaduslik raamistik on lapsevanematele ühesugune, kujundavad ühiskondlikud ootused ja reaalsed töötingimused selgelt erineva kogemuse sõltuvalt soost.
Enam kui 500 vastajat jagasid uuringus veel ka oma või tuttavate isiklikke kogemusi vabas vormis kommentaarides.
„Vastajad rõhutasid väikeste lastega perede toimetulekuraskusi nii rahalises kui ka elukorralduslikus mõttes. Märgiti ära ka seda, et lapsehoolduspuhkuselt naastes oli palk sama mis enne eemalolekut, kuigi kõigi teiste töötajate palkasid oli vahepeal tõstetud,“ kirjeldas töötajate kogemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
Seeder lisas, et oli ka neid vastajaid, kellele varasemad töötingimused ei sobinud enam uue elukorraldusega ja nad pidid oma töökohast loobuma. Samuti oli näiteid sellest, kuidas tööandja eelistas asendaja jätkamist.
Oli ka positiivsete kogemuste näiteid, kus tööandja tõstis lapsehoolduspuhkuselt tulijal omal algatusel palga teiste töötajatega samale tasemele ja pakkus arenguvõimalusi. Samuti toodi esile, et enda arendamine ja täiendamine ning tööasjadega kursis hoidmine aitab vähendada tagasilöökide riske.
„Kuigi lapsehoolduspuhkus on oluline ja seadusega kaitstud etapp pereelus, kaasnevad sellega töötajate hinnangul reaalsed tagasilöögid tööelus – alates aeglustunud karjäärist kuni ebavõrdsete palgatingimusteni,“ kirjeldas olukorda CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler.
Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas sel kevadel 5432 inimest. Küsitluse partnerid on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.