Pressiteade

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuring näitab, et juhtimiskvaliteet on üks tugevamaid tegureid, mis mõjutab töötajate lahkumisplaane. Töötajatest, kes ei ole oma organisatsiooni juhtimiskvaliteediga rahul, plaanib iga kolmas lähikuudel töökohta vahetada. Juhtimiskvaliteediga rahul olevate töötajate seas on sama näitaja vaid 6%.

Enam kui 6300 vastajaga tööturu-uuringust selgub, et kehv juhtimine võib muuta töötaja konkurentidele kättesaadavaks juba enne, kui ta ise aktiivselt uut töökohta otsima hakkab. Juhtimiskvaliteediga rahulolematutest töötajatest hoiab 61% tööpakkumistel silma peal ning veel 31% on avatud konkureerivate tööandjate pakkumistele. Seega on koguni 92% juhtimiskvaliteediga rahulolematutest töötajatest avatud uutele töövõimalustele.

„Kehv juhtimine ei suurenda ainult lahkumisriski, vaid alandab ka töötaja palgaootust töökoha vahetamisel. Teisisõnu muutub rahulolematu töötaja üleostmine konkurendile soodsamaks,“ ütles CVKeskus.ee tööportaali turundusjuht Henry Auväärt.

Auväärt selgitas, et juhtimiskvaliteediga rahulolematute töötajate palgaootus töökoha vahetamisel on ligikaudu 11% madalam kui juhtimisega rahul olevate töötajate oma. „Kui juhtimisega rahul olevate töötajate netopalgaootus töökoha vahetamisel on mediaanina 2500 eurot, siis juhtimiskvaliteediga rahulolematud töötajad on valmis töökohta vahetama ligi 275 euro võrra madalama palgaootusega.“

Kõige tugevamalt mõjutab kehv juhtimiskvaliteet töötajate üleostmise hinda transpordi, laonduse ja logistika erialadel, kus juhtimisega rahulolematute töötajate netopalgaootus on viiendiku võrra madalam kui juhtimisega rahul olevatel töötajatel.

Kokku ei ole oma organisatsiooni juhtimiskvaliteediga rahul 29% töötajatest.

Juhtimiskvaliteet mõjutab ka töötaja panust olemasoleval töökohal

Uuringu järgi ei piirdu juhtimiskvaliteedi mõju ainult töökoha vahetamise plaanidega. Juhtimiskvaliteediga rahul olevatest töötajatest 85% nõustub väitega, et nad on motiveeritud oma tööd hästi tegema. Juhtimiskvaliteediga rahulolematute töötajate seas on sama näitaja 46%.

„Hea juhtimine ei asenda õiglast töötasu, kuid halb juhtimine võimendab palga, töökorralduse ja tööga seotud rahulolematust,“ selgitas Auväärt. „Kui töötaja tunneb, et teda ei kuulata, temaga ei arvestata või otsused ei ole arusaadavad, väheneb nii lojaalsus kui ka valmisolek olemasolevasse töösse panustada. See tähendab tööandjale korraga kahte riski – töötaja võib olla juba lahkumisele avatud ja samal ajal langeb tema seotus praeguse tööga.“

Rahulolematus juhtimiskvaliteediga on märgatavalt suurem organisatsioonides, kus töötajatelt tagasisidet ei küsita. Sellistes organisatsioonides ei ole juhtimiskvaliteediga rahul 50% töötajatest. Tööandjate juures, kus töötajatelt tagasisidet küsitakse, on sama näitaja 21%.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seederi sõnul muutub juhtimiskvaliteet eriti oluliseks ajal, mil kõik tööandjad ei suuda töötajate palgaootustega täielikult sammu pidada.

„Kui palgatõusu võimalused on piiratud, muutuvad juhtide igapäevased otsused, suhtlus ja töötajate kaasamine veelgi olulisemaks,“ ütles Seeder. „Töötajad ootavad, et tööandja selgitaks otsuseid, märkaks panust ja looks võimaluse kaasa rääkida. Kui seda ei tehta, kasvab rahulolematus kiiremini ka nendes organisatsioonides, kus töötasu ei pruugi olla peamine probleem.“

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuur korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise ja teiste tööturuga seotud näitajate muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas 6301 inimest.

Pressiteade

Vaid 45% Eesti inimestest tunneb, et töökohal neist hoolitakse. Samas on kõige enam nõus oma organisatsiooni teistele soovitama need töötajad, kes tunnevad, et nende tööandja väärtustab neid, ilmnes Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee tööturu-uuringust.

Alla poole tööturuküsitlusele vastanutest tajub oma töökohal hoolivust. Väitega nõustus pigem või täielikult 45% inimestest, mida on 5 protsendipunkti vähem kui kaks aastat tagasi. Samal ajal on veidi kasvanud nende inimeste osakaal, kes ei tunne, et nad oma organisatsioonile korda läheksid. Sellisel seisukohal oli 24% vastanutest, mida on eelmise sügise küsitlusega võrreldes 2 protsendipunkti rohkem.

Küsitluse pikaajalise partneri Elisa personalivaldkonna juht Agne Sokolovi sõnul selgub tulemustest, et töötajatest hoolimine muutub inimeste jaoks töökoha valikul järjest tähtsamaks. Samas ei ole ootused päriseluga soovitud tempos kaasa tulnud.

“Juba 2024. aasta sügisel nägime, et töötajatest hoolimine tõusis töökoha vahetamisel kümne olulisema teguri hulka. Värsked tulemused näitavad, et kõige tõenäolisemalt soovitavad oma tööandjat need inimesed, kes tunnevad, et neist organisatsioonis hoolitakse. Sellele vaatamata ei ole hoolivust tundvate töötajate osakaal organisatsioonides kasvanud,“ ütles Sokolov.

Küsitlus peegeldab, et kõige tõenäolisemalt on valmis tööandjat teistele soovitama töötajad, kes tunnevad töökohal hoolivust (keskmine hinnang 7,88 palli). Lisaks mõjutavad tööandja soovitamist teguritena näiteks organisatsiooni väärtused (7,63 palli) ja töökultuur (7,55 palli).

Vastajate hinnangul seovad neid tööandjaga toredad kolleegid, paindlik töökorraldus, hea sisekliima ja mõistlik juhtimine. „Kui mõtleme, mis hoolivus tegelikult on, siis vastus peitub nendes märksõnades. Hoolimine tähendab töötaja jaoks, et temaga arvestatakse, tal on võimalus oma arvamust avaldada, ta on kaasatud ning tema juht kuulab ja toetab,“ jagas Sokolov. Tema sõnul on oluline, et see teadmine jõuaks aina enam ka juhtide mõtteviisi, kuna just neist algab hea töökultuuri loomine.

„Hoolivus ei ole pehme lisaväärtus, vaid on otseselt seotud töötajate aktiivsusega tööturul. Tööpakkumistest mittehuvitatud töötajatest tunnetab valdav enamus ehk 68%, et tööandja neist hoolib, samas kui aktiivselt tööd otsivate inimeste seas nõustub sellega vaid 17%. See näitab, et hoolivuse puudumine võib olla üks selgeid märke, miks töötaja hakkab uusi töövõimalusi avastama,“ ütles CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Ajal, mil palgaootustele vastamine võib olla keeruline, on hooliv töökultuur üks mõjukamaid viise, kuidas vähendada organisatsioonisiseseid tõuketegureid, mis panevad töötajaid uusi töövõimalusi otsima,“ lisas Auväärt.

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales sel kevadel 6301 inimest. Küsitluse pikaaegne partner on Elisa Eesti.

Pressiteade

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuring näitab, et töötajate väsimus on Eesti tööturul laialt levinud – pea iga teine töötaja tunneb end sageli või väga sageli väsinuna ja üllatuslikult on väsimuse näitajad kõige kõrgemad 16–24-aastaste noorte seas. Liigsest töökoormusest tingitud stressi on viimasel ajal tundnud pea iga kolmas töötaja.

Enam kui 6300 inimest kaasanud tööturu-uuringust selgub, et 48% töötajatest tunneb end sageli või väga sageli väsinuna. Lisaks tunneb 37% töötajatest väsimust mõnikord ning vaid 14% töötajatest ütles, et tunneb end väsinuna harva või peaaegu mitte kunagi.

Väsimuse kõrval paistab uuringust välja ka töökoormusest tulenev stress – 29% töötajatest kogeb seda sageli või väga sageli. Ligi kolmandik töötajatest märkis, et nende töökoormus on viimase kolme kuu jooksul suurenenud. Lisaks ütles 18% vastajatest, et tunneb end sageli või väga sageli oma tööst tüdinuna.

„Andmed näitavad, et töötajate väsimus ei ole üksikute ametite mure, vaid puudutab väga suurt osa tööturust. Kui pea iga teine töötaja tunneb end sageli väsinuna ja ligi kolmandikul tekitab töökoormus sageli stressi, mõjutab see paratamatult töötajate motivatsiooni, lojaalsust ja avatust uutele töövõimalustele,“ kommenteeris uuringu tulemusi CVKeskus.ee tööportaali turundusjuht Henry Auväärt.

„Tööandjate jaoks on oluline eristada ajutist kiiret perioodi olukorrast, kus kõrge koormus on muutunud igapäevase töökorralduse osaks. Kui suurem koormus muutub püsivaks, hakkab see varem või hiljem mõjutama nii töötaja töötahet kui ka soovi sama tööandja juures jätkata,“ lisas Auväärt.

Kõige sagedamini tunnevad väsimust noored

Väsimuse näitajad on kõige kõrgemad noorte töötajate seas. 16–24-aastastest töötajatest tunneb end sageli või väga sageli väsinuna 64% ja 25–34-aastastest 60%.

35–44-aastaste seas tunneb end sageli või väga sageli väsinuna 51%, 45–54-aastaste seas 49%, 55–64-aastaste seas 41% ja 65–74-aastaste seas 34%.

Nooremate töötajate puhul paistab silma ka suurem tüdimus tööst. Kui kõigi vastajate lõikes tunneb oma tööst sageli tüdimust 18% töötajatest, siis 16–24-aastaste noorte seas on see näitaja 31%.

„Noorte kõrgema väsimuse taga võib olla mitu põhjust. Paljud noored töötavad kaubanduses, klienditeeninduses ja teistes ametites, kus töötempo ning vahetu suhtlus inimestega kasvatavad koormust. Samal ajal on tehnoloogia areng ja info üleküllus mõjutanud ka noorte ootusi tööelule – noored vajavad kiiremat tagasisidet, vaheldust ja selgemat arengutunnet. Kui igapäevane töö seda ei paku, tekib tüdimus kiiremini,“ selgitas Auväärt.

Väsimus on kõrgeim õigusvaldkonnas, turunduses ja klienditeeninduses

Erialade lõikes on väsimus kõige sagedasem õigusvaldkonnas, kus 65% töötajatest tunneb end sageli või väga sageli väsinuna. Turunduse, reklaami, suhtekorralduse ja kommunikatsiooni valdkonnas on vastav näitaja 57%.

Kõrged on väsimuse näitajad ka kaubanduse, müügi ja klienditeeninduse töödel ning sotsiaaltöö ja hooldamise valdkonnas, kus sageli või väga sageli tunneb end väsinuna 55% töötajatest. Majutuse ja toitlustuse valdkonnas on vastav näitaja 54%, põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse töödel 53%, hariduses 52% ning transpordi, laonduse ja logistika töödel 51%.

Pisut madalamad on väsimuse näitajad korrakaitse ja päästeteenistuse töödel, kus sageli või väga sageli tunneb end väsinuna 39% töötajatest. Ehituse ja elektritööde erialal on vastav näitaja 41% ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste tegevusega seotud töödel 42%.

Suur töökoormus tekitab enim stressi panganduses ja õigusvaldkonnas

Liigsest töökoormusest tingitud stress on kõige sagedasem panganduse ja kindlustuse valdkonnas, kus 40% töötajatest kogeb seda sageli või väga sageli. Õigusvaldkonnas on vastav näitaja 37%, juhtimise, konsultatsiooni, analüüsi ja arendusega seotud töödel 36% ning kaubanduse, müügi ja klienditeeninduse töödel 35%.

Personalitöös kogeb liigse töökoormuse tõttu sageli või väga sageli stressi samuti 35% töötajatest, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste tegevusega seotud töödel 33%, hariduses 32% ning tervishoius ja meditsiinis 32%.

Madalamad on suurest töökoormusest tuleneva stressi näitajad koristus- ja puhastustöödel, kus sageli või väga sageli kogeb seda 16% töötajatest. Korrakaitse ja päästeteenistuse töödel on vastav näitaja 20% ning kunsti, kultuuri, ajakirjanduse ja humanitaarteadustega seotud erialadel 21%.

„Töökoormusest tingitud stress ei teki ainult füüsiliselt raske töö puhul. Kõrgemad näitajad tulevad esile ka valdkondades, kus töö nõuab pidevat täpsust, vastutust, otsustamist ja suhtlemist. Seetõttu ei saa koormust hinnata ainult töötundide järgi. Sama oluline on vaadata töö intensiivsust ja vaimset pinget,“ sõnas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Mis tööd teevad inimesed, kes oma tööst ei tüdine?

Kuigi väsimus ja töökoormusest tingitud stress puudutavad suurt osa töötajatest ning 18% töötajatest on viimasel ajal tundnud oma tööst sageli või väga sageli tüdimust, näitab uuring ka teist poolt. Nimelt ei ole viiendik töötajatest mitte kunagi tundnud oma tööst tüdimust. Mis tööd teevad inimesed, kes tööst peaaegu kunagi tüdimust ei tunne?

Erialade lõikes on tööst tüdimust harvemini tundvaid töötajaid enim korrakaitse ja päästeteenistuse töödel, kus vastav näitaja on 34%. Koristus- ja puhastustöödel on sama näitaja 29%, haridusvaldkonnas, sotsiaaltöös ja hooldamises ning põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse töödel 26%.

„Töötajate tüdimuse vältimiseks on oluline töökoormuse mõistlik jaotus, töö selgus, piisav vaheldus ning see, kas töötaja näeb seost oma panuse ja tulemuse vahel. Majanduslikult keerulisematel aegadel on see eriti tähtis, sest tööandjad peavad hoidma olemasolevate inimeste produktiivsust, lojaalsust ja haaratust ka olukorras, kus kõiki ootusi ei ole võimalik täita,“ võttis uuringu tulemused kokku CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuur korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas 6301 inimest.

 Pressiteade

Töötajate palgaootus oma praegusel ametikohal on kasvanud aastaga 200 euro võrra ja jõudnud 2300 euroni (mediaan).
Töökoha vahetamisel soovitakse teenida mõnevõrra rohkem – 2457 eurot kätte, näitavad Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud üle 6300 osalejaga tööturu- ja palgauuringu tulemused.

Aasta tagasi oli soovitud netotöötasu mediaan praegusel ametikohal 2100 eurot ning töökoha vahetamisel 2300 eurot.
Seega on töötajate palgaootused aastaga kasvanud, kuid töökoha vahetamisel oodatava töötasu kasv on olnud tagasihoidlikum.

„Palgasoovide tagasihoidlikum kasv töökoha vahetamisel iseloomustab tänast tööturu olukorda, mille jõujooned on jätkuvalt tööandjate kasuks,“ selgitas tööportaali CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Tihe konkurents vabadele ametikohtadele vähendab töötajate enesekindlust ja sunnib oma palgasoove korrigeerima,“ lisas Auväärt.

Palgaootuste käärid on üsna suured. Poolte küsitluses osalenute palgaootus jääb vahemikku 1700–2300 eurot, kümnendik töötajatest lepiks ka 1400-eurose või väiksema palgaga, sama paljud tahaksid teenida aga üle 4000 euro kätte.

Töötasu ootused on ametirühmade lõikes väga erinevad. Lihttööliste ja klienditeenindajate soovitud netotöötasu mediaan on 1500 eurot kuus. Oskustöölised ning seadme- ja masinaoperaatorid soovivad teenida 2000 eurot kätte ning tippspetsialistide palgaootuse mediaan läheneb 3000 eurole.

Palgasurve on aastaga pisut vähenenud

Tegelikult teenitava ja soovitud netotöötasu mediaani erinevus on eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra siiski vähenenud. Kui aasta tagasi oli vahe 530 eurot, siis tänavu 488 eurot.
Palgasurve ehk soovitud ja tegelikult saadava netotöötasu mediaani erinevus on seega praegu 21%, mida on 4 protsendipunkti vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

„Lisaks tavapäraselt aasta alguses toimunud põhipalkade korrigeerimisele on netopalga kasvule mõju avaldanud maksuküüru kaotamine, mis on vähendanud mõnevõrra palgasurvet,“ kommenteeris tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Palgasurve on suurem oskustööliste, seadme- ja masinaoperaatorite ning mootorsõidukite juhtide seas. Paremini vastavad tegelikud töötasud ootustele juhtide, tippspetsialistide ja keskastme spetsialistide ametirühmades.

Enamik vastajaid soovitud töötasu saamist tõenäoliseks ei pea

Soovitud töötasu saamist peab tõenäoliseks või väga tõenäoliseks vaid väike osa vastajatest. Enamik (80%) vastajatest hindab soovitud töötasu saavutamist lähiajal pigem ebatõenäoliseks või täiesti ebatõenäoliseks.

„Vabades kommentaarides tõid töötajad sageli välja, et soovitud töötasu oleks võimalik saavutada peamiselt töökohta vahetades või suurema töökoormuse arvelt. Samuti tunnetatakse, et palkade kasv ei jõua alati elukalliduse tõusule järele,“ ütles Seeder.

„Töökoha vahetamisel oleks see tõenäoline”

„Lähiajal, 3 kuu perspektiivis, vahetan tööandjat. Saan oma küsitud palga.”

Riigi ja haridusvaldkonna töötajad pidasid soovitud palga saamist vähetõenäoliseks eelkõige seetõttu, et nende sektoris on palgavõimalused piiratud. Samuti tõid vastajad esile ettevõtete majandusliku ebakindluse ning selle, et palgatõus oli neil hiljuti juba toimunud või vaadatakse palkasid organisatsioonis üle vaid kord aastas.

„Töökohal on kitsikus käes, hea, kui see palganumbergi säilib”

„Tundub, et töötasu suurendamine on lihtsam ja tulemuslikum töökohta vahetades kui palka juurde küsides.”

„Töötasu on võimalik suurendada suurema koormusega (rohkem tunde), kuid see ei ole jätkusuutlik.”

„Kuigi tööandja tõstab igal aastal palka umbes 5% ning see on konkurentsivõimeline, on elukalliduse tõus siiski suurem.”

„Seoses keerulise majandusliku olukorraga on meie firmas töötasu külmutatud.”

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas 6301 inimest.

Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.ee tutvustavad küsitluse tulemusi põhjalikumalt reedel, 12. juunil 2026 Kolgas (Kolga alevik, Kuusalu vald) toimuval seminaril. Ajakirjanikud on oodatud üritust kajastama.

Lisateave: Seminari päevakava

Pressiteade

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri 6301 vastajaga tööturu küsitlus näitab, et rahulolematus palgaga hoiab töötajaid tööturul aktiivsena. Pea iga teine töötaja otsib aktiivselt tööd või jälgib tööpakkumisi, samal ajal hindab 44% vastajatest oma toimetulekut halvemaks kui aasta tagasi ning 41% ei ole rahul oma põhipalgaga.

„Töötajad on tööturul aktiivselt liikumas ja valmis paremate võimaluste tekkimisel reageerima,“ kirjeldas tööturul toimuvat CVKeskus.ee tööportaali turundusjuht Henry Auväärt, kes lisas, et aktiivselt otsib praegu tööd või jälgib tööpakkumisi pea iga teine töötaja ning lisaks on enam kui kolmandik töötajatest avatud tööandjate pakkumistele.

Vaid viiendik (19%) töötajatest ei otsi üldse tööd ega ole huvitatud pakkumistest, mis on jätkuvalt rekordmadal näitaja Eesti tööturul.

Tööotsingu aktiivsuse taga on majanduslik surve. „Kui toimetulek halveneb ja palk ei vasta ootustele, hakatakse senisest aktiivsemalt võrdlema oma praegust töökohta turul pakutavate võimalustega,“ selgitas Auväärt ja lisas, et majanduslikult kehvasti toime tulevad töötajad on tööturul enam kui kaks korda aktiivsemad kui need, kes hindavad oma toimetulekut heaks või väga heaks.

Küsitluse järgi hindab 44% töötajatest oma majanduslikku toimetulekut halvemaks kui aasta tagasi ning 41% ei ole rahul oma põhipalgaga.

Teisalt on eelmise aastaga võrreldes siiski toimetuleku kehvemaks muutumise trend murtud, sest siis ütlesid rohkem kui pooled vastajad, et nende toimetulek on aastaga kehvemaks muutunud.

Toimetulekuks vajaliku palga piir on aastaga tõusnud 5%

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder tõi uuringu tulemustest esile, et töötajate hinnangul on toimetulekuks vajalik palgatase aastaga tõusnud ligi 5%, mis tähendab, et tänavu on keskmiseks toimetulekuks vaja teenida 105 eurot rohkem kui aasta tagasi.

„Halvasti tulevad toime need töötajad, kelle brutotöötasu jääb alla 1662 euro kuus. Keskmiselt tulevad Eestis toime 2330 eurot teenivad töötajad ning hästi ära elamiseks on töötajate hinnangul vajalik 3257-eurone brutotöötasu,“ selgitas Seeder.

Ametialade lõikes tunnetavad toimetuleku halvenemist enim kaubanduse, müügi ja klienditeeninduse töötajad, kellest 52% ütleb, et nende olukord on aastaga kehvemaks muutunud. Kõrge on toimetuleku halvenemise näitaja ka transpordi, laonduse ja logistika, sotsiaaltöö ja hooldamise ning tööstuse ja tootmise valdkonnas.

Piirkondade lõikes hindas 42% Harjumaa ja Tartumaa töötajatest, et nende toimetulek on aastaga kehvemaks muutunud. Pärnumaal oli vastav näitaja pisut kõrgem, ulatudes 46%-ni. Enim tunnetavad toimetuleku halvenemist aga Järvamaa, Võrumaa ja Saaremaa töötajad, kus vastav näitaja ulatus üle 55%. Kõige madalam on antud näitaja Tallinnas.

Uut töökohta otsivad ja tööpakkumisi jälgivad enim majutuse ning toitlustuse töötajad

Erialade lõikes on tööturul kõige aktiivsemad majutuse ja toitlustuse, koristuse ja puhastuse ning kaubanduse ja klienditeeninduse töötajad, kellest üle poole otsib tööd või jälgib tööpakkumisi.

Aktiivselt hoiavad uutel võimalustel silma peal ka tööstuse ja tootmise töötajad (49%), personalitöö spetsialistid (48%), assisteerivate tööde tegijad (48%), põllumajanduse töötajad (47%) ning turunduseriala inimesed (47%).

Kõige vähem on uutest töövõimalustest huvitatud kunsti, kultuuri ja ajakirjanduse (30%), infotehnoloogia (32%) ning panganduserialade töötajad (37%).

Töö asukohtade lõikes on uut ja paremat töökohta kõige aktiivsemalt otsimas Jõgevamaa, Viljandimaa ja Lääne-Virumaa töötajad. Harjumaal on uutest töövõimalustest huvitatud 45% töötajatest, Tartumaal 44% ja Pärnumaal 50%.

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuur korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste ja tööturukäitumise muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas 6301 inimest.

Lisateave:

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuur teevad koostöös valdkonna ekspertidega 12. juunil toimuval seminaril ülevaate tööturu olulisematest arengutest. Ajakirjanikud on oodatud seminari kajastama.