Pressiteade

Kuigi kaks kolmandikku tööandjatest on viimase kaheksa kuu jooksul töötajate põhipalkasid tõstnud, ei ole peaaegu pooled töötajaist oma palgaga rahul ja üle poole töötajate toimetulek on muutunud aastaga halvemaks, näitavad Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööportaali sellekevadise küsitluse tulemused, milles osales 5400 töötajat.

Kui aasta tagasi ei tulnud oma palgaga toime viiendik töötajatest ja töötasuga ei olnud rahul 42% töötajatest, siis sel kevadel on kehvasti toimetulevaid töötajaid juba neljandik ning töötasuga on rahulolematud peaaegu pooled (48%) töötajaist. Rohkem kui pooled töötajaist (55%) viitasid uuringus, et nende toimetulek on aastaga halvenenud.

„Halvasti tulevad toime need töötajad, kelle brutotöötasu jääb alla 1650 euro kuus,“ tõi uuringust esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder, kes lisas, et keskmiselt tulevad Eestis toime 2225 eurot teenivad töötajad ning hästi äraelamiseks on vajalik 3142-eurone brutotöötasu. Hästi toimetulemise piir on aastaga kerkinud 5,9%.

Rahulolu töötasuga mõjutab ka see, kas palk on aasta jooksul tõusnud või mitte. Uuringust joonistub välja, et kuigi kaks kolmandikku tööandjatest on palkasid tõstnud, leiavad siiski ligi pooled töövõtjaist, et nende põhipalk ei ole aasta jooksul muutunud ning ka palgatõusu-optimism on langustrendis.

Igal neljandal töötajal on oma palga pärast piinlik

Neljandik vastajatest (25%) tõi uuringus esile, et nad on sageli tundnud oma palga pärast piinlikkust. Eelmisel kevadel oli selliseid vastajaid pisut vähem kui viiendik (19%).

Uuringuga kaardistati lisaks ka töötajate kindlustunnet toimetuleku suhtes. Nimelt küsiti töötajatelt, kuivõrd kindlad nad on oma majanduslikus toimetulekus, juhul kui tekivad ootamatud väljaminekud. Iga teine töötaja (51%) leidis, et nad tunnevad end ebakindlalt, mida on koguni 10% enam kui aasta tagasi. Kindlalt tundis end vaid 16% vastajatest.

Uuele töökohale on avatud peaaegu iga teine töötaja

Peaaegu iga teine töötaja (47%) on avatud uutele pakkumistele või otsib ise aktiivselt uut tööd. Lisaks hoiab tööpakkumistel silma peal veel rohkem kui kolmandik (36%) töötajatest.

„Vaid 18% töötajatest märkis, et nad ei ole üldse uuele töökohale avatud, mis on viimase kümne aasta madalaim näitaja,“ tõi uuringust esile CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. Ta lisas, et ka CVKeskus.ee tööportaali statistika kinnitab töötajate aktiivsust.

„Tänavu on tööandjatele saadetud juba ligikaudu 900 000 kandideerimisavaldust, mida on 5,1% rohkem kui mullu samal perioodil. Oluline on aga teada, et tööotsijate aktiivsus oli juba 2024. aasta alguses väga kõrge ja võrreldes näiteks kolme aasta taguse ajaga, on tänavu tööandjatele edastatud koguni 63,7% rohkem kandideerimisavaldusi,“ kirjeldas tööturul toimuvat Henry Auväärt.

Võrreldes eelmise aastaga konkureerib tänavu ühele vabale ametikohale keskmiselt 8,2% rohkem tööotsijaid. Selle aasta algusega võrreldes on aga konkurents tänaseks siiski vähenenud – aasta algul kandideeris ühele vabale ametikohale keskmiselt 70 töövõtjat, viimastel kuudel aga 50. Üks põhjuseid võib olla, et töövõtjad ongi tavapäraselt aasta alguses üliaktiivsed, teisalt on mõnedes sektorites konkurentsi vähendama hakanud ka tööandjate tagasihoidlikult kasvav värbamisaktiivsus.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas sel kevadel 5432 inimest. Küsitluse partnerid on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Palgainfo Agentuuri pressiteade

Kuigi kaks kolmandikku töötajatest saab aru oma organisatsiooni tasustamise põhimõtetest, on töötasude muutmise alustega kursis alla poole ja vaid veidi üle veerandi teab endaga sarnast tööd tegevate kolleegide palgavahemikke, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud üle 5000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest. Tööandjad on seevastu tasusüsteemide ja töötajate teadlikkuse hindamisel märksa optimistlikumad.

Küsitluse tulemused näitavad, et oma töötasu peab motiveerivaks iga neljas töötaja ja õiglaseks hindab seda kolmandik.

„Töötajate ja tööandjate hinnangud tasustamisele on üsna erinevad – tööandjad hindavad töötajate teadlikkust märksa kõrgemalt kui töötajad ise seda teevad,“ kommenteeris küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Seeder lisas, et kui 60% tööandjate hinnangul on töötajad teadlikud oma üksuse töötasude kujunemise alustest, siis töötajatest arvab samamoodi ainult 29%. „Suurem osa tööandjatest (73%) usub, et töötajad on teadlikud lisatasude, sh tulemustasude maksmise alustest, töötajatest on samal seisukohal alla poole (44%),“ kirjeldas Seeder.

Tööandjatest hindas oma organisatsiooni tasustamise süsteemi motiveerivaks 63% ja õiglaseks 71%, töötajatest andis sama hinnangu enda töötasule vastavalt vaid 25% ja 33%.

Töötajate teadlikkus tasustamise süsteemi erinevate osade kohta mõjutab hinnanguid nii töötasu õigluse kui ka palgaga rahulolu suhtes. Töötajad, kes saavad aru tasustamise põhimõtetest, on kursis töötasu muutmise ja enda töötasu kujunemise alustega, on oma töötasuga rohkem rahul ja peavad seda õiglasemaks kui need, kel sellist infot ei ole. Töökaaslaste tasustamise aluste ja palgavahemike teadmine nii suurt mõju palgaga rahulolule ja õiglustundele ei oma.

Tasustamise teemad on paremini teada väiksema töötajate arvuga organisatsioonides, kus palgainfo on rohkem avalik. Ametirühmade lõikes on tasustamisega enam kursis juhid ja vähem oskustöölised ning ka kontoriametnikud.

Pooltes organisatsioonides on välja töötatud tasustamise põhimõtted

Pooltes tööandjate küsitluses osalenud organisatsioonides on välja töötatud tasustamise ja lisatasude, sh tulemustasude maksmise põhimõtted, mida on ka rakendatud.

Töötajate arvu järgi on aga vastustes üsna suured erinevused – kui enamikus suurema töötajate arvuga organisatsioonides on tasustamise põhimõtted olemas, rohkem jälgitakse ka turgu ja tegeletakse palkade analüüsimisega, siis väiksema töötajate arvuga organisatsioonides on tasustamine pigem individuaalne.

Tasustamise süsteemi arusaadavust ja õiglust hindavad kõrgemalt need tööandjad, kelle organisatsioonis on sel teemal juhte koolitatud ning tasustamise põhimõtted ja ametite palgavahemike info on tehtud kättesaadavaks kõigile töötajatele.

Tööportaali CVKeskus.ee värbamisjuhi Grete Adleri sõnul on tasustamise läbipaistvus ja arusaadavus kriitiline tegur mitte vaid olemasolevate töötajate motivatsiooni hoidmisel, vaid ka uute töötajate värbamisel. „Tööandjad, kes ei kommunikeeri selgelt pakutavat palka, kaotavad keskmiselt 66% võimalikest kandideerijatest,“ ütles Adler.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste ja tööturukäitumise muutusi. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 332 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale. Töötajate küsitlusele vastas 2025. aasta kevadel 5432 inimest. Küsitluse partnerid on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Küsitluse tulemusi tutvustame põhjalikumalt 13. juunil toimuval seminaril. Vaadake lähemalt siit.

Pressiteade

59% tööandjate hinnangul on vajalikke töötajaid tööturult puudu ning kõigest 4% tööandjatest prognoosib värbamise lihtsamaks muutumist, näitavad CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri värske tööandjate küsitluse tulemused.

Kuigi enam kui pooled tööandjad tunnetavad tööjõupuudust, viitavad värsked küsitlustulemused, et see pole enam nii terav kui varem. Iga neljas tööandja (24%) leiab, et vajalikke töötajaid on tööturul piisavalt – see on viimaste aastate kõrgeim näitaja. Võrdlusena oli 2022. aasta kevadel samal seisukohal veidi üle kümnendiku vastajatest (13%).

Värbamise lihtsamaks muutumisse tööandjad aga ei usu – vaid 4% tööandjatest prognoosib, et vajalike töötajate leidmine muutub 2025. aasta jooksul veelgi lihtsamaks. 42% tööandjatest prognoosib, et olukord tööturul jääb samaks, ning 22% kardab, et värbamine muutub jälle keerulisemaks.

„Tööandjate hinnangul on lihtsam leida eelkõige lihttöölisi (33%), kontoriametnikke (30%) ja müügi-ning teenindustöötajaid (27%),“ kirjeldas uuringu tulemusi CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler ja lisas, et endiselt on keeruline leida tippspetsialiste (44%), oskus- ja käsitöölisi (36%) ning keskastmespetsialiste (29%).

Uusi töötajaid plaanib tänavu värvata 64% tööandjatest, mis on sarnasel tasemel võrreldes eelmiste aastate küsitlustega. Suurem osa värbamisvajadusest tekib endiselt ära läinud või ajutiselt eemal olevate töötajate asendamisest, kuid võrreldes 2023. aastaga on see näitaja veidi madalam, tulenedes vabatahtliku voolavuse vähenemisest.

Kasvamas on vajadus ajutiste töötajate järele – järjest rohkem tööandjaid otsib töötajaid hooajalisteks või projektipõhisteks rollideks.

Kasvanud palgaootused ja noorte vähene huvi raskendavad värbamist

„Tööotsijate suurenenud palgaootused on tööandjate sõnul peamine põhjus, miks töötajaid on keeruline leida – sellele viitas koguni 74% tööandjatest,“ selgitas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. 69% tööandjatest leidis, et viimase poole aasta jooksul on olemasolevate töötajate palgaootused kasvanud, 61% tööandjate hinnangul on sama ajaga kasvanud ka tööle kandideerijate palgaootused.

Lisaks ütles iga teine tööandja, et värbamist raskendab noorte vähenev huvi ettevõtte tegevusalal töötamise vastu ja 40% tööandjatest oletasid, et tõusevad ka tööotsijate ootused töötingimustele. Kolmandik tööandjatest prognoosib suurenevat konkurentsi töötajate pärast oma tegevusalal, mis on majanduse taastumisel ka ootuspärane.

Seeder lisas, et tööandjad, kes hindasid oma organisatsiooni palgataset konkurentidest madalamaks, prognoosisid keskmisest enam uute töötajate leidmise keerulisemaks muutumist.

„Palusime tööandjatel hinnata oma organisatsiooni palgataset konkurentidega võrreldes. Vastustest selgus, et iga teine küsitluses osalenud tööandja (54%) pidas organisatsiooni palgataset konkurentidega samaväärseks, üle viiendiku (22%) hindas seda kõrgemaks ja pea sama paljud (20%) madalamaks,“ selgitas Kadri Seeder.

Üle veerandi tööandjatest plaanib palgatõusu

Tööandjate palgatõusu plaanides on aga tänavu näha kerget elavnemist – veidi rohkem on neid, kel palgatõus kavas, ja vähem neid, kes ei ole palku tõstnud ega plaani seda teha või pole veel otsustanud.

Selle aasta jooksul plaanib töötajate põhipalkasid tõsta veidi üle veerandi (28%) küsitluses osalenud organisatsioonidest. Sama paljud (28%) ei oska veel öelda, kas palgamuutused tulevad, 44% on aga kindlad, et palgamuutusi sel aastal enam ei tule. Vaid veidi üle kümnendiku (13%) küsitluses osalenud tööandjatest ei ole sel aastal põhipalkasid muutnud ega kavatse seda ka teha.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste ja tööturukäitumise muutusi. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 332 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 inimesele. Küsitluse partnerid on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Küsitluse tulemusi tutvustame põhjalikumalt 13. juunil toimuval seminaril. Vaadake lähemalt siit.

Palgainfo Agentuuri PRESSITEADE

65% tööandjatest on viimase kaheksa kuu (september 2024 – aprill 2025) jooksul tõstnud töötajate põhipalkasid ja veidi üle veerandi (28%) plaanib seda teha veel sel aastal – viimane näitaja on mõnevõrra kõrgem kui aasta tagasi. Uusi töötajaid plaanib värvata üle poole (64%) tööandjatest, samas kui 11% tööandjatest kavandab koondamisi, selgub Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee 2025. aasta aprillis korraldatud tööandjate küsitluse tulemustest.

Küsitluse tulemusi tutvustame põhjalikumalt 13. juunil toimuval seminaril. Vaadake lähemalt siit.

Kuigi ligi kaks kolmandikku (65%) küsitluses osalenud organisatsioonidest oli töötajate põhipalkasid tõstnud, leidus ka üksikuid näiteid, kus mõnes töötajate grupis oli palku vähendatud.

„Palgamuudatused rakendusid peamiselt selle aasta jaanuaris ja puudutasid üle pooltel juhtudel kõiki organisatsiooni töötajaid. Palgatõus jäi sagedamini 5–6% piiresse. Juhtide ja tippspetsialistide palgad kasvasid veidi rohkem, 7–10%, aga oli ka organisatsioone, kus klienditeenindajate ja lihttööliste palgatõus küündis 10%-ni,“ selgitas tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Kõrgemat haridust eeldavate ametikohtade töötajate palkasid tõstetakse tavaliselt suurema sammuga. Klienditeenindajate palgakasvu mõjutab mingil määral alampalga kasv, mis tõusis selle aasta alguses 5,31 euroni tunnis,“ lisas Kadri Seeder.

Eelmisel kevadel korraldatud küsitluse tulemused olid sarnased – viimase kaheksa kuu jooksul oli töötajate põhipalkasid tõstnud 65% vastajatest ja 26% plaanis seda teha järgnevate kuude vältel. 17% tööandjatest ei olnud põhipalkasid muutnud ega plaaninud seda ka teha.

Üle veerandis organisatsioonides on veel tänavu oodata palgatõusu

Palgatõusu plaanides on näha kerget elavnemist – veidi rohkem on neid, kes plaanivad palgatõusu, ja vähem neid, kes ei ole palku tõstnud ega kavanda seda teha või ei ole veel otsustanud. Selle aasta jooksul plaanib töötajate põhipalkasid tõsta veidi üle veerandi (28%) küsitluses osalenud organisatsioonidest. Sama paljud (28%) ei oska veel öelda, kas palgamuutused tulevad, 44% on aga kindlad, et palgamuutusi sel aastal enam ei tule. Vaid veidi üle kümnendiku (13%) küsitluses osalenud tööandjatest ei ole põhipalkasid muutnud ega kavatse seda ka teha.

Organisatsioonides, kus põhipalkade muutusi veel sel aastal plaanitakse, puudutavad need enamasti kõiki töötajaid, aga on ka organisatsioone, kus tõstetakse ainult osade töötajate töötasusid, näiteks tippspetsialistide või keskastme spetsialistide omasid. Kõiki töötajaid puudutav kavandatav palgatõus jääb sagedamini 3–4% või 5–6% ringi.

Seega näitavad küsitluse tulemused, et eelmise aastaga võrreldes on veidi rohkem neid organisatsioone, kus palgatõusu plaanitakse. Kavandatud palgatõus on aga eelmiste aastate tasemest madalam ja jääb sagedamini alla 5%, mis ei pruugi katta prognoositud hinnatõusu mõju sissetulekutele.

Põhipalkade muutmise või muutmata jätmise otsust mõjutavad eelkõige organisatsiooni majandustulemused ning majanduse olukord ja prognoosid. Vajalike töötajate saadavus või puudus tööturul on samuti oluline mõjutegur, kuid selle tähtsus on vähenenud – kui kaks aastat tagasi pidas seda oluliseks palkade muutmise otsust mõjutavaks teguriks iga teine küsitluses osalenud tööandja, siis sel kevadel andis sama hinnangu veidi üle kolmandiku (37%).

Vähenenud on ka uute töötajate ja olemasolevate töötajate palgasoovide tähtsus palgamuutuste otsuste mõjutajana, kuigi üle poolte tööandjate hinnangul on palgaootused aastaga kasvanud.

Aastaga on suurenenud nende organisatsioonide osatähtsus, kelle palgaotsuseid mõjutavad maksumuudatused. Kui aasta tagasi märkis 23% vastajatest, et maksumuudatused on nende otsust mõjutanud, siis sel kevadel andis sama vastuse pea kolmandik (31%). Alampalga tõus mõjutas palkade muutmise otsust alla viiendikus (17%) organisatsioonides.

Uusi töötajaid plaanib värvata 64% tööandjatest, 11% kavandab aga koondamisi

Võrreldes eelmise kevadega on veidi suurenenud nende tööandjate osatähtsus, kes on viimase kuue kuu jooksul uusi töötajaid tööle võtnud ja/või plaanib seda teha lähikuudel. Uusi töötajaid oli tööle võtnud 72% vastajatest ja 64% kavatseb seda teha, aasta tagasi olid vastavad näitajad 70% ja 63%.

Pisut on vähenenud töötajaid koondanud tööandjate osatähtsus – kui eelmisel aastal märkis 27% vastajatest, et on töötajaid viimase kuue kuu jooksul koondanud, siis sel kevadel oli neid 24%. Töötajate koondamisplaanid on üle kümnendikul (11%) organisatsioonidel, eelmisel kevadel oli neid 12%, kaks aastat tagasi aga vaid 5%. Koondatavate töötajate arv piirdub enamasti ühe-kahega.

Üle kolmandiku (37%) küsitluses osalenud tööandjate hinnangul on töötajate omal soovil lahkumine ehk vabatahtlik voolavus nende organisatsioonis viimasel ajal vähenenud, samas kui töötajate aktiivsus tööle kandideerimisel ja enda tööle pakkumisel on 40% tööandjate arvates suurenenud. See leevendab ka palgasurvet.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste ja tööturukäitumise muutusi. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 332 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 inimesele. Küsitluse partnerid on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Pressiteade

Kõrge lojaalsusindeksiga töötajad teenivad keskmiselt 2387 euro suurust brutokuupalka, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust, milles osales üle 6500 töötaja ja tööotsija. Seda on 226 eurot ehk 10% enam kui aasta tagasi, mil kõrge lojaalsusindeksiga töötajad teenisid keskmiselt 2161-eurost brutotöötasu. Viimase viie aastaga on lojaalsuse hind kerkinud 51%.

Küsitluses osalejate lojaalsust hinnati tööturukäitumist iseloomustavate küsimuste abil, näiteks kui sageli mõtlevad töötajad töökoha vahetamisele, kui aktiivsed ollakse tööotsingul, kui pikka staaži tööandja juures kavandatakse, kas lähiajal plaanitakse töökohta vahetada ja kas ollakse teistesse organisatsioonidesse tööle kandideerinud.

„Enim on kõrge lojaalsusindeksiga töötajaid hariduses, kus kaks kolmandikku töötajatest on kõrge lojaalsusega,“ tõi uuringust esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder, kes lisas, et keskmisest enam on kõrge lojaalsusega töötajaid ka õiguserialadel (65%), panganduses (63%) ja finantserialal (60%).

Kõige vähem on kõrge lojaalsusega töötajaid majutuses ja toitlustuses (34%). Ka turunduserialade töötajad on keskmisest märksa vähem lojaalsed – vaid 42% neist saavutas uuringus kõrge lojaalsusindeksi.

Tööportaali CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler tõi uuringu tulemustest esile, et lojaalsus on madalam lühema tööstaažiga töötajate seas, mis näitab, kui keeruline on uusi töötajaid organisatsiooniga siduda.

„Värbamine ei lõppe töölepingu sõlmimisega,“ selgitas Adler ja lisas, et oluline on tagada sujuv sisseelamine, pakkuda tuge ning luua keskkond, kus uus töötaja tunneb end väärtustatu ja motiveerituna.

IKT-sektoris on lojaalsuse hind 3562 eurot

Kõrgeim on lojaalsuse hind info- ja telekommunikatsioonitehnoloogiate erialade töötajate seas, kus kõrge lojaalsusindeksiga töötajad teenivad keskmiselt 3562-eurost brutotöötasu.

Neile järgnevad õiguserialade töötajad 3431 euroga ning juhtimise ja nõustamiserialade töötajad 3254 euroga. Panganduses on kõrge lojaalsusega töötajate keskmine brutotöötasu 3110 eurot, personalitöös 2995 eurot, finantserialadel 2671 eurot, ehituses 2649 eurot ja turunduses 2606 eurot. Riigisektoris teenivad kõrge lojaalsusega töötajad keskmiselt 2356-eurost brutokuupalka.

Koristus- ja puhastuserialadel teenivad kõrge lojaalsusega töötajad IT-töötajatest peaaegu kolm korda vähem – 1309 eurot brutotasuna.

„Kui töötaja on saavutanud palgaga rahuolu piiri, siis ettevõttele truuks jäämise tagamiseks kõrgest palganumbrist siiski enam ei piisa,“ leiab CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler, kes lisas, et lojaalsus on tugevalt seotud ka sellega, kas töötaja tunnetab võimalusi organisatsioonis edasi areneda, kas töö on tema jaoks endiselt põnev ja kas suhted nii juhtide kui ka kolleegidega on head.

Kõrgeim on lojaalsuse hind pealinnas ja Saaremaal

Kõige kõrgem on lojaalsuse hind Tallinnas, kus lojaalsuse tagamiseks tuleb töötajatele maksta keskmiselt 2664 euro suurust brutokuupalka. Pealinlastele järgnevad saarlased, kelle puhul eeldab kõrge lojaalsus keskmiselt 2434-eurost töötasu.

Tartus on see palgasumma keskmiselt 2299 eurot, Pärnu maakonnas 1903 eurot, Raplamaal 2326 eurot, Järvamaal 2110 eurot, Lääne-Virumaal 2023 eurot, Viljandimaal 1828 eurot ja Ida-Virumaal 1804 eurot. Võrumaal piisab kõrge lojaalsuse tagamiseks 1669 eurost.

Enim on kõrge lojaalsusega töötajaid Saaremaal (66%), kõige vähem aga Pärnu ja Järva maakonnas (50%).

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 6670 inimest.