2025. aasta kolmandas kvartalis peatus 12 järjestikust kvartalit kestnud tööpakkumiste langustrend, näitavad CVKeskus.ee tööportaali andmed. Konkurents vabade ametikohtade pärast on aga endiselt tihe ja keskmiselt konkureerib ühe vaba ametikoha nimel praegu 54 töövõtjat.

CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuhi Grete Adleri sõnul oli tööturu taastumise märke näha juba 2025. aasta esimese kvartali lõpus, kui märtsis tööpakkumiste arv hetkeks kasvas, kuid sellest ei kujunenud veel püsivat trendimuutust.

„Suvekuudel tööpakkumiste vähenemine aeglustus märgatavalt ning alates augustist on pakutavate ametikohtade arv taas kerges kasvus – võrreldes eelmise aastaga oli tööpakkumisi augustis 2% ja septembris 4% rohkem,“ kirjeldas Adler ja lisas, et kokku avaldati kolmandas kvartalis tööpakkumisi samal tasemel kui aasta varem.

„Tööturg on enim elavnenud just oskustööliste ja kutsetöötajate seas läbi erinevate sektorite – neile suunatud tööpakkumiste arv on kasvanud juba kolm kvartalit järjest,“ kommenteeris Adler tööturunõudluse muutust ja lisas, et kolmandas kvartalis avaldasid tööandjad 9% rohkem oskustöölistele ja kutsetöötajatele suunatud tööpakkumisi.

Tööstus- ja tootmissektoris kasvas tööpakkumiste arv 14%

Sektorite lõikes on tööstus- ja tootmissektor on olnud tänavu üks tööturu taastumise suurimaid vedureid – see on ainus suurem valdkond, kus tööpakkumiste arv on kasvanud kõigis kolmes 2025. aasta kvartalis. Kolmandas kvartalis suurenes tööpakkumiste arv koguni 14% ja sektori tööpakkumiste arv ületas ka 2023. aasta kolmanda kvartali taseme.

Suurematest tööturu mootoritest kerkis tööpakkumiste arv kolmandas kvartalis pisut ka mehaanika ja tehnikavaldkonnas (+1%). Klienditeeninduses tööpakkumised samas küll langesid, kuid seda vaid 2%.

Kolmandas kvartalis kerkis tööpakkumiste arv võrreldes 2024. aasta sama ajaga veel ka korrakaitse- (+8%), pangandus- (+8%) ja energeetikasektoris (+4%). Ehitussektoris langesid tööpakkumised -2% ja transpordisektoris -3%.

Konkurents püsib tihe

Töövõtjad on tänavu tööandjatele CVKeskus.ee tööportaalis edastanud üle 1,5 miljoni kandideerimisavalduse, mida on 4,9% rohkem kui 2024. aasta samal perioodil.

Valdkondade lõikes on hetkel tahetuimad assisteerivad tööd, kus keskmiselt on vaba ametikoha nimel kandideerimas 113 töövõtjat. Kõrge konkurents töö leidmise nimel on veel ka transpordi ja logistikasektori töödel (75 kandideerijat) ja müügivaldkonna töödel (71 kandideerijat).

Keskmisest märgatavalt lihtsam on tööd leida aga korrakaitse valdkonnas (18 kandideerijat) ja haridussektoris (19 kandideerijat).

CVKeskus.ee on töötajate peamine tööotsingukanal Eestis, kus leidub suurim valik tööpakkumisi.

Pressiteade

Töökoha vahetamisel soovivad töötajad teenida 2300-eurost netopalka, mida on praegusest palgast 730 eurot rohkem, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri küsitlusest. Soovitud ja tegeliku palga erinevust näitav palgasurveindeks on aastaga kerkinud seitsme protsendipunkti võrra.

2300 eurot kätte on palgaootuste mediaan ehk poolte töötajate palgaootus on sellest väiksem ja pooltel suurem. Võrreldes eelmise aastaga on palgaootused kasvanud 15%. Küsitluses osalenud 5432 töötaja reaalselt teenitav netopalk oli samal ajal kasvanud neli korda aeglasemalt (3,8%).

„Töötajate palgaootuste kasv on seotud inimeste toimetuleku halvenemisega,“ selgitas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder, kes lisas, et iga teise töötaja hinnangul on tema majanduslik toimetulek aastaga halvemaks muutunud.

„Kõige enam tunnetavad majanduslikke raskusi alla 1460 eurot teenivad inimesed – neist tervelt 62%-l on aastaga toimetulek kehvemaks muutunud,“ selgitas Seeder.

Kadri Seeder lisas, et palgaga rahulolematus on kasvanud viimased kolm aastat – kui 2022. aastal oli palgaga rahulolematuid 37%, siis täna ei ole oma põhipalgaga rahul pea pooled (48%) töötajad.

Palgaootuste ja reaalsuse lõhe on suurim sotsiaaltöö- ja hariduseriala töötajate seas, kus ootused ületavad reaalselt teenitavat palka vastavalt 34% ja 32%. Madalaim on palgasurve pangandus- ja finantseriala töötajate seas, kus palgasurve on vastavalt 14% ja 16%.

Kõrgeim netopalgaootuste mediaan on IT eriala töötajatel, kes soovivad töökohta vahetades teenida 3200 eurot kätte. Seda on 552 eurot rohkem kui reaalselt teenitav töötasu antud erialal, mis teeb palgasurveks 17%.

Töötajad on aktiivselt tööotsingutel

Uuringu tulemustest selgus, et vaid viiendik töötajatest ei mõtle üldse töökoha vahetamisest ja enamik töötajaid hoiab töövõimalustel silma peal või on aktiivselt tööotsingutel.

„Soov teenida töötasu, mis võimaldab kiire elukalliduse kasvuga toime tulla ja hästi ära elada, on kergitanud kandideerimisaktiivsust ehk tõuganud töötajaid parema töökoha otsingutele,“ selgitas tööturul toimuvat CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler.

CVKeskus.ee andmete järgi on tänavu konkureerimas ühe vaba ametikoha nimel keskmiselt 56 töövõtjat, mida on 7% enam kui eelmisel aastal samal ajal, kuid tervelt 44% rohkem kui viimase 5 aasta keskmine näitaja.

„Tegemist ei ole aga uue trendiga – kõrge konkurents on Eesti tööturul püsinud juba alates 2023. aasta teisest poolest,“ selgitas Adler, kes lisas, et kõige tihedam konkurents on tänavu olnud assisteerivatel töödel, kus ühe vaba ametikoha nimel kandideerib keskmiselt 102 inimest.

Ka turunduse, transpordi- ja logistika ning turismisektorite tööpakkumistel on konkurents töökoha pärast keskmisest oluliselt tihedam – ühe ametikoha nimel kandideerib seal vastavalt keskmiselt 89, 83 ja 80 inimest. Kõige väiksem on konkurents endiselt hariduses, kus ühele vabale ametikohale on keskmiselt 11 soovijat.

Tööstus- ja tootmissektori tööandjad on muutunud värbamisel julgemaks

Kuigi värbamisaktiivsus ei ole tervikuna veel märgatavalt kasvanud, on tänavu Eesti tööturul osades sektorites märgata ka julgemat värbamistegevust ja 2025. aasta esimese kaheksa kuu põhjal paistab, et vähemalt üks Eesti tööturu suurtest mootoritest on hakanud vaikselt soojenema.

„Eesti tööturu üheks suureks veduriks on tööstus- ja tootmissektor, kus värbamistegevus on hakanud elavnema – tänavu on seal avaldatud 8% rohkem tööpakkumisi kui aasta varem,“ ütles CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler ja lisas, et teine tööturu oluline mootor, teenindussektor, on samal ajal jäänud eelneva aastaga samale tasemele. „Seal on varasem langus küll peatunud, ent uusi kasvu¬märke veel ei paista.“

Tööpakkumiste arvu kasvu on tänavu märgata ka korrakaitse- ja turvavaldkonnas, IT- ja telekommunikatsioonis, hariduses ning energeetikas.

Oluliselt keerulisem on seis toitlustuses, kus tööandjad on tänavu avaldanud 25% vähem tööpakkumisi kui aasta tagasi. Ka ehitussektoris püsib olukord jahe – töövõimalusi on seni avaldatud 8% vähem kui mullu. Turismivaldkonnas on tööpakkumisi avaldatud 4% võrra vähem.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas sel kevadel 5432 inimest. Küsitluse partnerid on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Elisa pressiteade

Ligikaudu 40% inimestest peab oma viimast tööle kandideerimise kogemust heaks või väga heaks, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee värskest tööturu-uuringust. Seevastu viiendik vastanutest on kogenud negatiivset või väga negatiivset kandideerimiskogemust.

Eesti suurima tööturuküsitluse tulemused näitavad, et 9% tööotsijatest hindab oma viimast kandideerimist väga heaks ja 29% heaks. Heade kogemuste osakaal on aastaga kasvanud viie protsendipunkti võrra. Samas leiab 13% osalenutest, et nende kogemus oli kehv ning 6% hindab seda väga halvaks.

Positiivseid kogemusi seostatakse peamiselt kiire vastamisaja, selge ja lihtsa kandideerimisprotsessi ning viisaka ja professionaalse suhtlusega. Viimast hindavad kõrgelt ka need küsitluses osalenud, kes siiski soovitud töökohta ei saanud. Negatiivsete kogemuste puhul tuuakse välja, et tööandjad ei vasta, ei anna inimesele personaalset tagasisidet kandideerimise tulemuste kohta või põhjendavad äraütlemisi lakoonilise nn copy-paste vastusega.

Küsitluse partneri, Elisa personaliüksuse juhi Kaija Teemägi sõnul on positiivsete kogemuste osakaalu kasv küll julgustav, kuid muutus on aeglane ja mõjutab kogu tööturu mainet. „Hooliv koostöö ei alga töölepingu allkirjastamisest, vaid ka kandidaatidesse tuleb suhtuda lugupidavalt. Oleme organisatsioonis juurutanud, et anname kõigile kandideerijatele tagasisidet. Seda hinnatakse väga kõrgelt,“ ütles Teemägi. Samas rõhutas ta, et kandideerimine on alati kahepoolne ning eeldab professionaalset suhtumist ka tööotsijatelt – alates tööd pakkuva organisatsiooni tundmaõppimisest kuni sobiva riietuse ja käitumiseni intervjuul.

CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler lisas, et tööandjad, kes suhtlevad aktiivselt kandideerijatega, on tööturul kõrgemalt hinnatud. “Mõne aasta eest läbi viidud uuringus, kus analüüsisime ligi 60 000 tööpakkumist, selgus, et tööandjate tööpakkumised, kellel oli kombeks anda kandidaatidele tagasisidet, said keskmiselt 41% rohkem kandideerimisavaldusi,“ sõnas Adler.

Samuti selgub küsitlusest, et pea kolmandik tööotsijatest on pidanud kandideerimisel tegema proovitöö ning 30% on lahendanud testülesandeid. 16% hindab proovitöö mahtu sageli ebamõistlikult suureks ning 34% on kogenud, et panus on olnud liiga suur mõnikord.

„Talendid on muutunud ettevaatlikumaks, eriti IKT sektoris, kuna paljud on kokku puutunud osade tööandjate ebarealistlikke ootustega või on proovitööl esitatud ideid hiljem ettevõttes omavoliliselt kasutusele võetud. Seetõttu näiteks annavad meie värbajad sihtotsinguid tehes IT-talentidele juba esimeses pöördumises märku, et antud kandideerimine ei eelda proovitööd, juhul kui see võimalik on,“ selgitas Teemägi viimase aja trende.

Sarnaseid arenguid kohtab ka turundusmaastikul. „Proovitööde ja lisaülesannete mahtu hindavad ebamõistlikult suureks enim turunduseriala töötajad, kellest iga teine on kandideerimise käigus kogenud olukorda, kus proovitöö maht ületas mõistliku piiri,“ lisas Adler küsitluse tulemusi kommenteerides.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas sel kevadel 5432 inimest. Küsitluse partnerid on kaasaegseid tööviise edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Pressiteade

Tehisintellekti (AI) ja masinõppe tehnoloogiaid kasutab tänavu juba 66% Eesti töötajatest, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust, kus osales 5432 inimest üle Eesti. Veel kaks aastat tagasi oli AI-d kasutanud alla viiendiku töötajatest ning 2024. aastal alla poole (43%).

Uuring näitab, et enam kui kolmandik (37%) töötajatest kasutab AI abi tööülesannete täitmisel, mis on märgatav kasv võrreldes eelmise aasta 26%-ga. Samasugune osakaal (36%) kasutab AI-d meelelahutuseks, mis on jäänud sarnaseks 2024. aastaga (30%).

Tehisintellekti kasutamine jõuab järjest enam ka haridusse – iga viies vastaja (20%) kasutab seda õpingutes, võrreldes aasta varasema 16%-ga.

„Iga kümnes töötaja kasutab AI-d tööle kandideerimisel – seda on koguni viis korda rohkem kui aasta tagasi,“ tõi uuringust esile CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler. Tema sõnul ei leia tehisintellekt inimese eest küll uut töökohta, kuid annab nutikale kasutajale märgatava eelise konkurentsitihedal tööturul.

Kõige aktiivsemad kasutajad on turundusvaldkonnas, kus 85% töötajatest rakendab AI-d tööülesannete täitmisel ning iga viies (20%) ka tööle kandideerimisel.

Peale turundajate on AI saanud levinud töövahendiks ka personalitöötajate ja IT-spetsialistide seas.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder tõi uuringu tulemustest esile, et mida kõrgem on töötaja sissetulek, seda tõenäolisemalt ta AI-d kasutab. „Näiteks kasutab tehisintellekti 83% töötajatest, kelle brutopalk ületab 2800 eurot kuus, samas kui alla 1460-eurose sissetulekuga töötajate seas on kasutajaid 55%,“ selgitas Seeder.

Keskmisest levinum on tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogiate kasutamine veel ka haridussektoris ja panganduses. Pea kaks kolmandikku (63%) õpetajatest on tänavu kasutanud oma töös ChatGPT-d, näitavad uuringu tulemused.

Kõige vähem kasutavad uusi tehnoloogiaid nii töös, õpingutes kui meelelahutuseks koristus- (45%), transpordi- (50%) ja sotsiaaltöö sektoris töötavad inimesed (54%).

Lisaks uute tehnoloogiate kasutamisele küsiti taaskord ka seda, kas töötajad on sellistest tehnoloogiatest üldse midagi kuulnud. Selgus, et kõigest 13% töötajatest ei ole AI ja masinõppe tehnoloogiatest midagi kuulnud.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas 5432 inimest. Küsitluse partnerid on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Pressiteade

Iga neljas töötaja on viimase aasta jooksul kogenud tööandja survet rohkem kontoris töötada, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee tööturu-uuringust. Lisaks märkis ligi viiendik vastanutest, et tööandja kaugtöökorraldus on muutunud varasemast jäigemaks.

Kuigi kaugtöö võimaluse pakkumine ja selle kasutamine ei ole viimaste aastatega oluliselt muutunud, on tööandjate ootus töötajaid rohkem kontoris näha järjest tuntavam – seda kinnitavad nii tööandjate kui ka töötajate küsitluse tulemused.

„Neist töötajatest, kelle töö võimaldab kaugtööd, tunnistas iga neljas, et on viimase aasta jooksul tundnud tööandja survet rohkem kontorist töötada,“ selgitas küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Tööandjad püüavad soodustada kontoris töötamist mõnusa töökeskkonna kujundamisega, samuti jälgitakse kohalkäimise mugavust ja korraldatakse silmast silma üritusi. On aga ka neid organisatsioone, kus on suurendatud kohustuslikke kontoripäevi ja/või vähendatud lubatud kaugtöö päevi, näitavad tööandjate küsitluse tulemused.

Töötajate rahulolu kaugtöö korraldusega sõltub sellest, kuidas kaugtöö tegemine on reguleeritud. Positiivsema hinnangu kaugtöö korraldusele andsid need vastajad, kelle töökohas saavad töötajad ise otsustada oma töötamise asukoha üle. Kriitilisemad olid töötajad, kelle töökohas kasutatakse kaugtööd erandjuhtudel. Kõige rohkem tekitab rahulolematust see, kui töötaja töö iseloom võimaldab kaugtööd, kuid tööandja ei luba seda.

Kadri Seedri sõnul vähendab rahulolu see, kui tööandja püüab muuta kaugtöö reegleid põhjendamatult rangemaks. Pea viiendiku töötajate küsitluses osalejate hinnangul (19%) on kaugtöö korraldus muutunud nende organisatsioonis viimasel ajal jäigemaks. Need töötajad olid ka märksa vähem rahul kaugtöö korraldusega ja andsid oma tööandja mainele oluliselt madalamad hinded võrreldes vastajatega, kelle hinnangul oli kaugtöö korraldus paindlikumaks muutunud või samaks jäänud.

„Kaugtöö võimaldamine ametikohtadel, mille töö iseloom seda võimaldab, on muutunud pea inimõiguseks ja on oluline otsustuskriteerium tööle kandideerimisel ja töökoha valikul,“ kommenteeris küsitluse tulemusi tööportaali CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler. „Oluline ei ole niivõrd see, et saaks kindlasti kodus töötada, vaid iseseisvus ja otsustusvabadus oma töö korraldamisel,“ lisas Grete Adler.

Digivahendid loovad paindlikkust, aga võivad tekitada ka stressi

IKT-vahendite ja -lahenduste kasutamine aitab tööd paremini ja paindlikumalt korraldada, aga need võivad suurendada ka stressiolukordi. Võrreldes kolme aasta taguse ajaga on mitmeid IKT-vahenditega seotud ebamugavaid olukordi kogetud sagedamini. Näiteks oli e-suhtluskanalitest tulev infomaht väsitav ja raskendas keskendumist või takistasid IKT-lahenduste tõrked tööd.

Üle kolmandiku töötajatest (37%) on tundnud, et nad peavad kogu aeg kättesaadavad olema, ja enam kui viiendikku (22%) on kurnanud digikanalite kaudu saabuv infomaht.

„Ootus olla kogu aeg kättesaadav suurendab tunnetatavat töökoormust ja stressi ning kahandab töö- ja eraelu tasakaalu. Ootust olla kogu aeg kättesaadav kogevad sagedamini juhid, kes tunnistavad, et tegelevad tööasjadega ka vabal ajal,“ märkis Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Tööandjate küsitlusele vastas sel kevadel 332 organisatsiooni esindajat, töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas 5432 inimest. Küsitluse partnerid on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.