Pressiteade 

Värskest uuringust selgusid lapsehoolduspuhkusel olemise mõjud tööelule ja palgaväljavaadetele

Pooled töötajatest leiavad, et lapsehoolduspuhkuse tõttu töölt eemal olemine suurendab töökoha kaotamise riski ning vähendab palgatõusu väljavaateid, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee tööturu-uuringust, kus üheks fookusteemaks oli pikema lapsehoolduspuhkuse mõju töötajate karjäärile ja toimetulekule.

Värske tööturu-uuring kaasas sel kevadel 5432 töötajat üle Eesti, kellest enam kui tuhandel vastajal oli viimase kümne aasta sees kogemusi lapsehoolduspuhkuselt tööle naasmisega.

„Vastajate tagasiside näitab selgelt, et lapsehoolduspuhkust ei käsitleta ainult ajutise eemalolekuna, vaid sellel nähakse reaalset mõju tööturu võimalustele,“ kirjeldas uuringu tulemusi CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler.

Adler lisas, et koguni pooled vastajatest leidsid, et pikemalt (rohkem kui pool aastat) lapsehoolduspuhkuse tõttu töölt eemalolek suurendab riski kaotada olemasolev töökoht või vähendab nende võimalusi palgatõusuks.

„Veelgi enam, üle poole vastanutest leidis, et lapsehoolduspuhkus piirab erialast arengut ja karjäärivõimalusi. Märkimisväärne on ka see, et 45% töötajatest hindas lapsehoolduspuhkuse mõju negatiivselt ka uue töö leidmise vaates,“ kirjeldas Adler.

Mida kõrgem ametikoht, seda teravam mõju lapsehoolduspuhkusest

Lapsehoolduspuhkuse mõjusid tööalastele (sh palgatõusu) väljavaadetele hindasid negatiivsemalt kõrgharitud kõrgepalgalised töötajad, mis peegeldab olukorda, kus lapsehoolduspuhkus katkestab professionaalse arengu ning pärast pikemat eemalolekut on keeruline jõuda tagasi samale arengurajale.

Ka madalama kvalifikatsiooniga töötajatel ei ole samas piisavalt kindlustunnet, et tööle naastes ootavad neid samad võimalused mis kolleegidel, kes on kogu aeg ametis olnud.

Samuti erinesid märgatavalt meeste ja naiste hinnangud lapsehoolduspuhkuse mõjudele. Kui meestest hindas vähem kui kolmandik, et lapsehoolduspuhkus vähendab palgatõusu väljavaateid, siis naistest arvas nii lausa iga teine.

Sarnane trend avaldus ka hinnangutes erialasele arengule ja karjäärivõimalustele – naised tunnetasid lapsehoolduspuhkuse mõju oma tööalastele perspektiividele märksa teravamalt kui mehed. Kuigi seaduslik raamistik on lapsevanematele ühesugune, kujundavad ühiskondlikud ootused ja reaalsed töötingimused selgelt erineva kogemuse sõltuvalt soost.

Enam kui 500 vastajat jagasid uuringus veel ka oma või tuttavate isiklikke kogemusi vabas vormis kommentaarides.

„Vastajad rõhutasid väikeste lastega perede toimetulekuraskusi nii rahalises kui ka elukorralduslikus mõttes. Märgiti ära ka seda, et lapsehoolduspuhkuselt naastes oli palk sama mis enne eemalolekut, kuigi kõigi teiste töötajate palkasid oli vahepeal tõstetud,“ kirjeldas töötajate kogemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Seeder lisas, et oli ka neid vastajaid, kellele varasemad töötingimused ei sobinud enam uue elukorraldusega ja nad pidid oma töökohast loobuma. Samuti oli näiteid sellest, kuidas tööandja eelistas asendaja jätkamist.

Oli ka positiivsete kogemuste näiteid, kus tööandja tõstis lapsehoolduspuhkuselt tulijal omal algatusel palga teiste töötajatega samale tasemele ja pakkus arenguvõimalusi. Samuti toodi esile, et enda arendamine ja täiendamine ning tööasjadega kursis hoidmine aitab vähendada tagasilöökide riske.

„Kuigi lapsehoolduspuhkus on oluline ja seadusega kaitstud etapp pereelus, kaasnevad sellega töötajate hinnangul reaalsed tagasilöögid tööelus – alates aeglustunud karjäärist kuni ebavõrdsete palgatingimusteni,“ kirjeldas olukorda CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas sel kevadel 5432 inimest. Küsitluse partnerid on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Pressiteade 

Töötajate palgaootus töökoha vahetamisel on 2300 eurot, mida on 15% rohkem kui eelmisel kevadel, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud üle 5000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest. Kuid soovitud palga eest ei olda valmis loobuma kuigi paljust – pigem ollakse valmis rohkem panustama.

„Kui aasta tagasi jäi töötaja soovitud palgast puudu keskmiselt 487 eurot, siis tänavu juba 730 eurot – nii suurt lõhet ootuste ja tegelikkuse vahel ei ole viimase kaheksa aasta jooksul nähtud,“ kommenteeris Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Tema sõnul on töötajate reaalne netopalk kasvanud viimase aasta jooksul neli korda aeglasemalt kui palgaootused.

2022. aasta sügisest eelmise aasta kevadeni püsisid töövõtjate netopalgaootused paigal 2000 euro juures. Kuna palgad samal ajal kasvasid, vähenes palgasurve ehk ootuste ja tegeliku palga vahe 24 protsendini. Kuid alates 2023. aasta sügisest on ootused taas kiiresti kasvanud ja surve tõusnud 32 protsendini. Viimati oli samaväärne palgakääride tase (34%) 2022. aasta sügisel.

Töötajad on valmis parema palga nimel rohkem pingutama

Küsitlusele vastajatelt küsiti, kuivõrd on nad soovitud palga saamiseks valmis andma endast rohkem või mõnedest asjadest loobuma. CVKeskus.ee turundusjuhi Henry Auväärti sõnul ei soovi töötajad suurema palga nimel järeleandmisi teha mugavustes või väärtustes, kuid nad on valmis rohkem pingutama. Vaid iga kümnes töötaja on valmis soovitud palga nimel loobuma paindlikust töökorraldusest.

„Rohkem kui pooled (57%) vastajatest on valmis soovitud palga nimel rohkem panustama ja arenema ning 41% võtma enda peale suurema vastutuse,“ ütles Auväärt. „Iga neljas töötaja on nõus tegema ka vaimselt raskemat või pingelisemat tööd ning umbes viiendik oleks nõus tegema igavamat tööd.

Samas on piirid, millest töötajad ei taha üle astuda. Koguni 86% vastajatest ei aktsepteeriks suurema palga nimel juhi üleolevat suhtumist. Samuti ei olda valmis leppima pingelisema töökeskkonna (83%), tööandja väärtustega vastuollu mineva tegevuse (81%), lühema puhkuse (81%) ega ümbrikupalgaga (79%).

Lisaks väärtustele peavad töötajad oluliseks ka paindlikkust ja töötingimusi. Vähem paindlik töökorraldus, pikem töölesõit, suuremad kulud või halvem töökeskkond on kõik sellised tegurid, mida suurem palk ei pruugi kompenseerida.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas sel kevadel 5432 inimest. Küsitluse partnerid on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Pressiteade

Kuigi kaks kolmandikku tööandjatest on viimase kaheksa kuu jooksul töötajate põhipalkasid tõstnud, ei ole peaaegu pooled töötajaist oma palgaga rahul ja üle poole töötajate toimetulek on muutunud aastaga halvemaks, näitavad Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööportaali sellekevadise küsitluse tulemused, milles osales 5400 töötajat.

Kui aasta tagasi ei tulnud oma palgaga toime viiendik töötajatest ja töötasuga ei olnud rahul 42% töötajatest, siis sel kevadel on kehvasti toimetulevaid töötajaid juba neljandik ning töötasuga on rahulolematud peaaegu pooled (48%) töötajaist. Rohkem kui pooled töötajaist (55%) viitasid uuringus, et nende toimetulek on aastaga halvenenud.

„Halvasti tulevad toime need töötajad, kelle brutotöötasu jääb alla 1650 euro kuus,“ tõi uuringust esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder, kes lisas, et keskmiselt tulevad Eestis toime 2225 eurot teenivad töötajad ning hästi äraelamiseks on vajalik 3142-eurone brutotöötasu. Hästi toimetulemise piir on aastaga kerkinud 5,9%.

Rahulolu töötasuga mõjutab ka see, kas palk on aasta jooksul tõusnud või mitte. Uuringust joonistub välja, et kuigi kaks kolmandikku tööandjatest on palkasid tõstnud, leiavad siiski ligi pooled töövõtjaist, et nende põhipalk ei ole aasta jooksul muutunud ning ka palgatõusu-optimism on langustrendis.

Igal neljandal töötajal on oma palga pärast piinlik

Neljandik vastajatest (25%) tõi uuringus esile, et nad on sageli tundnud oma palga pärast piinlikkust. Eelmisel kevadel oli selliseid vastajaid pisut vähem kui viiendik (19%).

Uuringuga kaardistati lisaks ka töötajate kindlustunnet toimetuleku suhtes. Nimelt küsiti töötajatelt, kuivõrd kindlad nad on oma majanduslikus toimetulekus, juhul kui tekivad ootamatud väljaminekud. Iga teine töötaja (51%) leidis, et nad tunnevad end ebakindlalt, mida on koguni 10% enam kui aasta tagasi. Kindlalt tundis end vaid 16% vastajatest.

Uuele töökohale on avatud peaaegu iga teine töötaja

Peaaegu iga teine töötaja (47%) on avatud uutele pakkumistele või otsib ise aktiivselt uut tööd. Lisaks hoiab tööpakkumistel silma peal veel rohkem kui kolmandik (36%) töötajatest.

„Vaid 18% töötajatest märkis, et nad ei ole üldse uuele töökohale avatud, mis on viimase kümne aasta madalaim näitaja,“ tõi uuringust esile CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. Ta lisas, et ka CVKeskus.ee tööportaali statistika kinnitab töötajate aktiivsust.

„Tänavu on tööandjatele saadetud juba ligikaudu 900 000 kandideerimisavaldust, mida on 5,1% rohkem kui mullu samal perioodil. Oluline on aga teada, et tööotsijate aktiivsus oli juba 2024. aasta alguses väga kõrge ja võrreldes näiteks kolme aasta taguse ajaga, on tänavu tööandjatele edastatud koguni 63,7% rohkem kandideerimisavaldusi,“ kirjeldas tööturul toimuvat Henry Auväärt.

Võrreldes eelmise aastaga konkureerib tänavu ühele vabale ametikohale keskmiselt 8,2% rohkem tööotsijaid. Selle aasta algusega võrreldes on aga konkurents tänaseks siiski vähenenud – aasta algul kandideeris ühele vabale ametikohale keskmiselt 70 töövõtjat, viimastel kuudel aga 50. Üks põhjuseid võib olla, et töövõtjad ongi tavapäraselt aasta alguses üliaktiivsed, teisalt on mõnedes sektorites konkurentsi vähendama hakanud ka tööandjate tagasihoidlikult kasvav värbamisaktiivsus.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas sel kevadel 5432 inimest. Küsitluse partnerid on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Palgainfo Agentuuri pressiteade

Kuigi kaks kolmandikku töötajatest saab aru oma organisatsiooni tasustamise põhimõtetest, on töötasude muutmise alustega kursis alla poole ja vaid veidi üle veerandi teab endaga sarnast tööd tegevate kolleegide palgavahemikke, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud üle 5000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest. Tööandjad on seevastu tasusüsteemide ja töötajate teadlikkuse hindamisel märksa optimistlikumad.

Küsitluse tulemused näitavad, et oma töötasu peab motiveerivaks iga neljas töötaja ja õiglaseks hindab seda kolmandik.

„Töötajate ja tööandjate hinnangud tasustamisele on üsna erinevad – tööandjad hindavad töötajate teadlikkust märksa kõrgemalt kui töötajad ise seda teevad,“ kommenteeris küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Seeder lisas, et kui 60% tööandjate hinnangul on töötajad teadlikud oma üksuse töötasude kujunemise alustest, siis töötajatest arvab samamoodi ainult 29%. „Suurem osa tööandjatest (73%) usub, et töötajad on teadlikud lisatasude, sh tulemustasude maksmise alustest, töötajatest on samal seisukohal alla poole (44%),“ kirjeldas Seeder.

Tööandjatest hindas oma organisatsiooni tasustamise süsteemi motiveerivaks 63% ja õiglaseks 71%, töötajatest andis sama hinnangu enda töötasule vastavalt vaid 25% ja 33%.

Töötajate teadlikkus tasustamise süsteemi erinevate osade kohta mõjutab hinnanguid nii töötasu õigluse kui ka palgaga rahulolu suhtes. Töötajad, kes saavad aru tasustamise põhimõtetest, on kursis töötasu muutmise ja enda töötasu kujunemise alustega, on oma töötasuga rohkem rahul ja peavad seda õiglasemaks kui need, kel sellist infot ei ole. Töökaaslaste tasustamise aluste ja palgavahemike teadmine nii suurt mõju palgaga rahulolule ja õiglustundele ei oma.

Tasustamise teemad on paremini teada väiksema töötajate arvuga organisatsioonides, kus palgainfo on rohkem avalik. Ametirühmade lõikes on tasustamisega enam kursis juhid ja vähem oskustöölised ning ka kontoriametnikud.

Pooltes organisatsioonides on välja töötatud tasustamise põhimõtted

Pooltes tööandjate küsitluses osalenud organisatsioonides on välja töötatud tasustamise ja lisatasude, sh tulemustasude maksmise põhimõtted, mida on ka rakendatud.

Töötajate arvu järgi on aga vastustes üsna suured erinevused – kui enamikus suurema töötajate arvuga organisatsioonides on tasustamise põhimõtted olemas, rohkem jälgitakse ka turgu ja tegeletakse palkade analüüsimisega, siis väiksema töötajate arvuga organisatsioonides on tasustamine pigem individuaalne.

Tasustamise süsteemi arusaadavust ja õiglust hindavad kõrgemalt need tööandjad, kelle organisatsioonis on sel teemal juhte koolitatud ning tasustamise põhimõtted ja ametite palgavahemike info on tehtud kättesaadavaks kõigile töötajatele.

Tööportaali CVKeskus.ee värbamisjuhi Grete Adleri sõnul on tasustamise läbipaistvus ja arusaadavus kriitiline tegur mitte vaid olemasolevate töötajate motivatsiooni hoidmisel, vaid ka uute töötajate värbamisel. „Tööandjad, kes ei kommunikeeri selgelt pakutavat palka, kaotavad keskmiselt 66% võimalikest kandideerijatest,“ ütles Adler.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste ja tööturukäitumise muutusi. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 332 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale. Töötajate küsitlusele vastas 2025. aasta kevadel 5432 inimest. Küsitluse partnerid on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Küsitluse tulemusi tutvustame põhjalikumalt 13. juunil toimuval seminaril. Vaadake lähemalt siit.

Pressiteade

59% tööandjate hinnangul on vajalikke töötajaid tööturult puudu ning kõigest 4% tööandjatest prognoosib värbamise lihtsamaks muutumist, näitavad CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri värske tööandjate küsitluse tulemused.

Kuigi enam kui pooled tööandjad tunnetavad tööjõupuudust, viitavad värsked küsitlustulemused, et see pole enam nii terav kui varem. Iga neljas tööandja (24%) leiab, et vajalikke töötajaid on tööturul piisavalt – see on viimaste aastate kõrgeim näitaja. Võrdlusena oli 2022. aasta kevadel samal seisukohal veidi üle kümnendiku vastajatest (13%).

Värbamise lihtsamaks muutumisse tööandjad aga ei usu – vaid 4% tööandjatest prognoosib, et vajalike töötajate leidmine muutub 2025. aasta jooksul veelgi lihtsamaks. 42% tööandjatest prognoosib, et olukord tööturul jääb samaks, ning 22% kardab, et värbamine muutub jälle keerulisemaks.

„Tööandjate hinnangul on lihtsam leida eelkõige lihttöölisi (33%), kontoriametnikke (30%) ja müügi-ning teenindustöötajaid (27%),“ kirjeldas uuringu tulemusi CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler ja lisas, et endiselt on keeruline leida tippspetsialiste (44%), oskus- ja käsitöölisi (36%) ning keskastmespetsialiste (29%).

Uusi töötajaid plaanib tänavu värvata 64% tööandjatest, mis on sarnasel tasemel võrreldes eelmiste aastate küsitlustega. Suurem osa värbamisvajadusest tekib endiselt ära läinud või ajutiselt eemal olevate töötajate asendamisest, kuid võrreldes 2023. aastaga on see näitaja veidi madalam, tulenedes vabatahtliku voolavuse vähenemisest.

Kasvamas on vajadus ajutiste töötajate järele – järjest rohkem tööandjaid otsib töötajaid hooajalisteks või projektipõhisteks rollideks.

Kasvanud palgaootused ja noorte vähene huvi raskendavad värbamist

„Tööotsijate suurenenud palgaootused on tööandjate sõnul peamine põhjus, miks töötajaid on keeruline leida – sellele viitas koguni 74% tööandjatest,“ selgitas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. 69% tööandjatest leidis, et viimase poole aasta jooksul on olemasolevate töötajate palgaootused kasvanud, 61% tööandjate hinnangul on sama ajaga kasvanud ka tööle kandideerijate palgaootused.

Lisaks ütles iga teine tööandja, et värbamist raskendab noorte vähenev huvi ettevõtte tegevusalal töötamise vastu ja 40% tööandjatest oletasid, et tõusevad ka tööotsijate ootused töötingimustele. Kolmandik tööandjatest prognoosib suurenevat konkurentsi töötajate pärast oma tegevusalal, mis on majanduse taastumisel ka ootuspärane.

Seeder lisas, et tööandjad, kes hindasid oma organisatsiooni palgataset konkurentidest madalamaks, prognoosisid keskmisest enam uute töötajate leidmise keerulisemaks muutumist.

„Palusime tööandjatel hinnata oma organisatsiooni palgataset konkurentidega võrreldes. Vastustest selgus, et iga teine küsitluses osalenud tööandja (54%) pidas organisatsiooni palgataset konkurentidega samaväärseks, üle viiendiku (22%) hindas seda kõrgemaks ja pea sama paljud (20%) madalamaks,“ selgitas Kadri Seeder.

Üle veerandi tööandjatest plaanib palgatõusu

Tööandjate palgatõusu plaanides on aga tänavu näha kerget elavnemist – veidi rohkem on neid, kel palgatõus kavas, ja vähem neid, kes ei ole palku tõstnud ega plaani seda teha või pole veel otsustanud.

Selle aasta jooksul plaanib töötajate põhipalkasid tõsta veidi üle veerandi (28%) küsitluses osalenud organisatsioonidest. Sama paljud (28%) ei oska veel öelda, kas palgamuutused tulevad, 44% on aga kindlad, et palgamuutusi sel aastal enam ei tule. Vaid veidi üle kümnendiku (13%) küsitluses osalenud tööandjatest ei ole sel aastal põhipalkasid muutnud ega kavatse seda ka teha.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste ja tööturukäitumise muutusi. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 332 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 inimesele. Küsitluse partnerid on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Küsitluse tulemusi tutvustame põhjalikumalt 13. juunil toimuval seminaril. Vaadake lähemalt siit.