Pressiteade

Toimetulekuks on vaja teenida pea 2300 eurot, selgus CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud küsitlusest, milles osales enam kui 4500 inimest. Aastaga on summa, mis inimeste hinnangul tagab vähemalt keskmise toimetuleku, kasvanud ligi 100 euro võrra.

Tööturuküsitluse tulemused näitavad, et oma töötasuga tulevad majanduslikult toime töötajad, kes teenivad 2289-eurost brutopalka. Seda on 98 eurot rohkem kui eelmisel aastal, mil toimetulekuks piisas 2191 eurost.

Erialade lõikes tunnetavad inimesed toimetuleku piiri väga erinevalt. Näiteks vajavad IT-sektori töötajad enda hinnangul keskmiseks toimetulekuks umbes 3400 euro suurust brutotöötasu, samas kui haridussektori töötajatele piisab ligikaudu 2000 eurost.

„Rohkem kui iga teine uuringus osalenud töötaja märkis, et tema majanduslik toimetulek on võrreldes eelmise aastaga halvenenud. Veidi enam kui kolmandiku hinnangul on olukord jäänud samaks ning kümnendik töötajatest tunneb, et nende toimetulek on paranenud,“ ütles Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Seeder lisas, et neljandik töötajatest leiab (24%), et praegune töötasu ei võimalda tal majanduslikult toime tulla. Viis aastat tagasi oli samal arvamusel 15% vastajatest.

Kõige rohkem on töötajaid, kes ei tule oma töötasuga toime, puhastusteeninduse (40%), kunsti, kultuuri ja ajakirjanduse (38%) ning majutuse ja toitlustuse erialade (38%) töötajate seas.

Kõige paremini tulevad oma sissetulekuga toime IT- ja personalitöö erialade töötajad. Neis valdkondades leidis vaid 6% vastajatest, et nende töötasu ei taga majanduslikku toimetulekut.

Enamik töötajaid vahetaks parema palga pärast töökohta

CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt tõi uuringu tulemustest esile, et koguni 86% töötajatest on valmis parema palga pärast töökohta vahetama, kui kõik muud töötingimused jäävad praeguse töökohaga võrreldes samaks.

„Kui kuni 10% palgatõus paneb töökohta vahetama väheseid ehk vaid 4% töötajatest, eeldusel et muid tõmbetegureid ei ole, siis 11–20% palgatõusu nimel on juba iga viies töötaja valmis uut töökohta otsima,“ lisas Auväärt.

Võrdluseks pani eelmisel aastal kuni 20% suurune palgatõus töökohta vahetama 16% töötajatest ning üleeelmisel aastal vaid 13% töötajatest.

Pisut vähem kui kolmandik töötajatest sooviks üksnes palga pärast töö vahetamisel näha vähemalt 21% kõrgemat palgapakkumist, 15% ootaks vähemalt 31% palgatõusu ning 18% veelgi enamat.

Tegevusalade lõikes on kõige keerulisem „üle osta“ pangandus- ja sotsiaaltöö erialade töötajaid, sest just neis valdkondades on kõige rohkem töötajaid, kes ei ole valmis palga nimel töökohta vahetama.

Kõige lihtsam on aga parema palgaga meelitada turunduse ja tööstuse valdkonna töötajaid, kus enamik vastajatest on valmis töökohta vahetama just sissetuleku kasvu nimel.

Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 4520 inimest. Küsitluse partnerid olid kaasaegseid tööviise edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Elisa pressiteade

Värskest Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee tööturuküsitlusest selgub, et inimestele läheb tööl enim korda toredate kolleegide olemasolu. Seda peab suurel või väga suurel määral oluliseks kolm neljandikku vastanutest. Tihedalt selle kannul tulevad rahalised tasud ja iseseisvus oma töös.

2025. aasta sügisel töötajate ja tööotsijate seas läbi viidud küsitluse tulemused näitavad, et inimesi motiveerivad tööl lisaks materiaalsetele hüvedele nn pehmemad väärtused, nagu head töösuhted ja suurem iseseisvus töös. Meeldivaid töökaaslasi peab suurel või väga suurel oluliseks lausa 77%, sellele järgnevad rahalised tasud ja iseseisvus töös, mis asetuvad samale pulgale 75 protsendipunktiga. Samas leiab vaid veidi üle veerandi vastajatest, et neil on oma praegusel töökohal piisavalt iseseisvust. Pigem nõustub selle väitega 47% osalejatest ning keskmine hinnang iseseisvusele on 3,96 palli 5 palli skaalal.

Kõige vähem oluliseks motivaatoriks peetakse organisatsiooni eesmärki ja missiooni. Sellega on nõus suurel või väga suurel määral pooled (49%) vastanutest.

TOP 5 motivaatorit (vastajad, keda motiveerib nimetatud tegur suurel või väga suurel määral)
1. Toredad kolleegid (77%)
2.-3. Rahalised tasud ja iseseisvus töös (75%)
4. Töö sisu (73%)
5. Vahetu juhi tagasiside ja tunnustus (63%)

Küsitluse kauaaegne partner ja Elisa juhatuse liige Karin Kanepi tõdes, et pehmed väärtused ei ole ammu enam midagi teisejärgulist, pigem on need juba edestamas klassikalisi hüvesid. “Motiveeriv töötasu on ja jääb oluliseks. Küsitluse esiviisik peegeldab aga, et inimesed hindavad psühholoogiliselt turvalist töökeskkonda, kus suhted on korras ning töötajad tunnevad, et nende idee, otsus või tegevus tõesti loeb ja muudab midagi.” Kanepi julgustab juhte sellele teemale uue tööaasta alguses rohkem tähelepanu pöörama.

Kanepi lisas, et autonoomia oma töös on ettevõtte majasiseste küsitluste järgi töötajate ootustes samuti kõrgel kohal. Esimesena tuuakse välja kindlat tööandjat, teisena suuremat vabadust oma töös ja kolmandaks õiglast töötasu. “Tööandja saab pakkuda töötajatele rohkem iseseisvust, kuid ei tohi ära unustada, et see käib alati vastutuse võtmisega käsikäes. Muidu see lahendus ei toimi.”

Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud töötajate ja tööotsijate küsitluses osales sel sügisel 4430 inimest. Küsitluse partnerid on kaasaegseid tööviise edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Tervelt 83% inimestest on avatud uutele tööpakkumistele, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri küsitlusest, milles osales üle 4500 inimese. Sobiva töö leidmine võtab töötajate sõnul varasemast rohkem aega.

Tööturuküsitluse tulemused näitavad, et suurem osa inimestest on avatud uutele tööpakkumistele. Viiendik töötajatest otsib ise aktiivselt tööd, kolmandik jälgib töökuulutusi ning pisut vähem kui kolmandik on avatud ka tööandjate pakkumistele.

„Vaid 17% töötajatest ei ole üldse töökoha vahetamisest huvitatud, mis on madalaim näitaja viimase nelja aasta jooksul,“ ütles CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

Tema sõnul on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud tööga hõivatud inimeste huvi uute võimaluste vastu. Kui kolm aastat tagasi oli uutest tööpakkumistest huvitatud 73% tööga hõivatud vastajatest, siis nüüd 82%.

Uuringu ajal mitte töötavate vastajate seas on huvi uute töövõimaluste vastu püsinud sisuliselt muutumatuna – kui kolm aastat tagasi oli see 87%, siis nüüd 88%.

„Kõige suurem huvi tööd vahetada on nende seas, kes ei tule oma töötasuga toime,“ tõi uuringu tulemustest esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Tema sõnul on üle 90% vastanutest, kes hindasid oma toimetulekut halvaks, valmis tööd vahetama.

„Samas ei ole palk ainus määrav tegur – ka 63% neist, kes hindasid oma toimetulekut väga heaks, olid endiselt huvitatud uutest töövõimalustest,“ lisas Seeder.

Sobiva töö leidmine võtab varasemast rohkem aega

Uuringus osalejatel paluti hinnata, kui kaua kuluks neil aega, et leida uus, praegusega samaväärne töökoht. Pisut rohkem kui kolmandik vastajatest (36%) arvas, et neil kuluks uue töökoha leidmiseks mõni kuu, 19%-l vaid paar kuud ja 17%-l kolm kuni neli kuud.

Neljandikul töötajatest võtaks uue töökoha leidmine enda hinnangul rohkem aega – 12%-l viis kuni kuus kuud ja 13%-l rohkem kui pool aastat. Vastanutest 11% ei usu, et nad üldse suudaks tööturult leida praegusega samaväärset töökohta. Lisaks ei osanud 28% vastajatest hinnata, kui kaua neil töökoha leidmiseks aega kuluks.

„Töötajate hinnangul tuleb uue töö leidmiseks praegu varuda rohkem aega. Kui mõni aasta tagasi uskus kolmandik, et samaväärse töö leiab paari kuuga, siis nüüd jagab seda arvamust viiendik töötajatest,“ ütles Auväärt, lisades, et tööpakkumiste arvu kasvades see trend tõenäoliselt pöördub.

Iga teine IT-sektori töötajatest leiaks uue töö mõne kuuga

Kõige paremaid võimalusi kiiresti uus töö leida näevad IT- ja telekommunikatsioonisektori töötajad – 52% neist leiaks uuringu järgi uue töö mõne kuuga. Pea sama enesekindlad on ka ehitus- ja elektritööde valdkonna töötajad, kellest 48% leiaks samaväärse töö mõne kuuga.

Keskmisest kiiremini leiaksid töö enda sõnul ka tervishoiu (42%), transpordi ja laonduse (41%) ning haridusvaldkonna töötajad (41%).

Kõige keerulisemaks peavad samaväärse töö leidmist aga kunsti-, kultuuri- ja ajakirjandusvaldkonna töötajad – rohkem kui iga neljas neist leiab, et nad ei leiakski tööturult võrdväärset töökohta. Samuti hindasid oma väljavaateid kehvemaks assisteerivatel töödel töötavad inimesed.

Enamik kaubandussektori töötajatest on valmis tööd vahetama

Kõige enam on uutele tööpakkumistele avatud kaubandussektori töötajad, sealhulgas klienditeenindajad, kelles tervelt 88% on valmis töökohta vahetama.

Keskmisest rohkem on tööturul ringi vaatavaid inimesi ka majutus- ja toitlustus- (87%), turundus- (87%), tööstus- ja tootmis- (87%), transpordi- (86%), avaliku sektori (85%) ning IT-valdkonna (83%) töötajate seas.

Ise aktiivselt tööd otsivaid töötajaid on kõige enam koristusvaldkonnas tegutsevate inimeste hulgas.

Kõige vähem on uutele töövõimalustele avatud haridussektori töötajad, kus kolmandikul töötajatest puudub igasugune huvi töökohta vahetada.

Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 4520 inimest. Küsitluse partnerid olid kaasaegseid tööviise edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Elisa pressiteade
22. detsember 2025

Sügisel läbiviidud Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee tööturuküsitlusest selgub, et töötajad tunnevad oma tööelus hoolivust üha vähem. 43% vastanutest leiab, et nende tööandja hoolib neist, samas kui 7% pole üldse rahul, kuidas organisatsioon neisse suhtub.

Värsked tööturuküsitluse tulemused näitavad, et 12% inimestest tunneb, et organisatsioonis hoolitakse neist ja pigem on selle väitega nõus 31% vastanutest. Need näitajad on võrreldes aastatagusega mõnevõrra vähenenud. 2024. aastal oli pigem või täiesti nõus pooled vastajatest, ehk näitaja on ligi kümnendiku langenud. Pigem või üldse mitte ei tunne hoolivust neljandik vastanutest (23%).

Töökeskkonna hoolivuse näitajatena toodi muuhulgas välja tervise- ja sporditoetused, ühisüritused ning ettevõttesiseseid soodustused. Ennekõike väljendub hoolivus aga igapäevastes tegudes: kolleegide märkamises, regulaarses tagasiside andmises ja küsimises ning siiras huvis töötaja heaolu vastu. Negatiivse hinnangu andnud töötajad seostavad hoolivuse puudumist madala töötasu ning toksilise töökeskkonnaga, kus kritiseeritakse, puudub läbipaistvus otsustes ja juhtimises.

Küsitluse partner Elisa erakliendiüksuse juht Mailiis Ploomann rõhutab, et töötajate märkamine on ettevõtte strateegilise töö osa. „See ei ole pehme teema, millega tegeleda, kui muude ülesannete kõrvalt aega üle jääb või kui organisatsioonil hästi läheb. Hoolivusse tuleb panustada mõtestatult, järjepidevalt ning vajadusel juhte ka koolitada.“

Ploomann lisas, et töötajate tegelike ootuste ja meelestatuse mõistmiseks tuleb seda neilt endilt küsida. Näiteks mõõdame lisaks töötajate heaolule ka töövestlustel käinud kandidaatide rahulolu värbamisprotsessiga, sealhulgas hoolivustunnet. 83% vastanutest ütleb, et meie organisatsioon hoolis neist kandideerimise vältel.”

Sügisesest küsitlusest selgub ka, et üldine rahulolu ja heaolu on langustrendis, mis omakorda mõjutab inimeste seotust tööandjaga. Kui paar aastat tagasi tundis 59% töötajatest uhkust oma organisatsioonis töötamise üle, siis 2025. aasta sügiseks jagas seda tunnet vaid 47%.

„Kaasav töökultuur, töötajate arvamusega arvestamine, sõbralik töökeskkond ning hooliv tööandja kuuluvad kümne kõige olulisema teguri hulka, mis muudavad tööandja töötajate silmis ihaldusväärseks,“ ütles CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. Vaatamata majanduslikult keerulistele aastatele ei ole võitlus tipptegijate pärast kuhugi kadunud ning organisatsioonid, kes oskavad töötajate heaolu ja kaasatust süsteemselt juhtida, saavutavad värbamisel konkurentsieelise.

Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud töötajate ja tööotsijate küsitluses osales sel sügisel 4430 inimest. Küsitluse partnerid on kaasaegseid tööviise edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Palgainfo Agentuuri pressiteade

Pea iga teine töötaja leiab, et sugu ja vanus võivad mõjutada erinevat tasustamist samaväärse töö eest, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee üle 3000 osalejaga töötajate küsitluse esmastest tulemustest. Ebavõrdset tasustamist võivad töötajate hinnangul veel mõjutada ka erivajadused ning isiksuse eripärad. Tööandjad nende hinnangutega ei nõustu.

45% töötajate küsitlusele vastajatest leidis oma kogemuse põhjal, et sugu võib mõningal või suurel määral mõjutada erinevat tasustamist samaväärse töö eest, 43% arvas, et ka vanusel võib olla mõju palgale.

Naised hindasid soo mõju ebavõrdsele tasustamisele suuremaks kui mehed. Vanuse mõju tasustamise erinevusele on pannud rohkem tähele nooremad ja vanemad vastajad.

Lisaks võivad kolmandiku töötajate arvates ka tervisest tulenevad erivajadused ja/või isiksuse eripärad, näiteks välimuses, käitumises ja harjumustes, tuua kaasa erineva tasustamise.

Ametirühmade lõikes nähakse juhtide ja spetsialistide puhul suuremaid riske ebavõrdseks tasustamiseks – 40% töötajatest andis sellise hinnangu.

Oma organisatsioonis peab tasustamist täiesti õiglaseks vaid kümnendik vastajatest, sama paljud on arvamusel, et tasustamine ei ole üldse õiglane.

„Hinnangud tasustamise õiglusele mõjutavad ka rahulolu töötasuga ja lojaalsust,“ kommenteeris küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Ühelt poolt sõltuvad hinnangud tasustamise õiglusele palga suurusest, teisalt on oluline ka tasustamise süsteemi arusaadavus ja kommunikeerimine. Lisaks õigel ajal ja ametlikult laekuvale töötasule on töötajate jaoks tähtis, et palgamuutused vastaksid nende töökoormusele, samuti inflatsioonile,“ lisas Kadri Seeder.

Tööandjad hindavad tasustamist organisatsioonis õiglasemaks kui töötajad

Tööandjad olid tasustamise küsimustes töötajatega võrreldes aga üsna erineval arvamusel. Ligi 300 osalejaga tööandjate küsitluse tulemused näitavad, et enamiku arvates ei mõjuta töötajate taustatunnused tasustamist üldse ja üle pooled tööandjad (60%) ei näe üheski ametirühmas riski ebaõiglaseks tasustamiseks.

Samuti hindavad tööandjad tasustamist organisatsioonis sagedamini õiglasemaks kui töötajate küsitlusele vastajad.

Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.ee tutvustavad küsitluse tulemusi lähemalt 9. detsembril 2025 toimuval seminaril. Vaadake lähemalt siit.

Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse tööturu- ja palgatrende. Tööandjate küsitlusele vastas 297 organisatsiooni, mis annavad hinnanguliselt tööd üle 40 000 töövõtjale. Töötajate küsitlusele oli tulemuste väljavõtte tegemise hetkel vastanud 3383 inimest.