Kõrgema ja madalama palgaga töötajate töötasud samal tegevusalal võivad erineda viiekordselt, samal ametikohal töötajate töötasude erinevused võivad olla aga veelgi suuremad ja erineda ka kümnekordselt. Suuremad on kõikumised juhtide töötasudes, mis sõltuvad eelkõige organisatsiooni suurusest, näitab statistikaameti andmetel põhinev Palgainfo Agentuuri analüüs.

II kvartalis 2024 jäi kõigi töötajate brutokuupalga I detsiil alla alampalga (820 eurot) ja oli 771 eurot. See on piir, millest 10% töötajatest teenis veel madalamat tasu. Alampalgast madalama tasu teenimisel võib olla mitu põhjust, sh töötamise registris märgitust väiksem tegelik koormus, puudumised, graafikujärgne täiskoormusest madalam koormus jms. (Arvestuse aluseks on nii täis- kui ka osalise koormusega töötajatele välja makstud töötasud, osalise koormusega töötajate töötasud on ümber arvutatud täistööajale. Töötajad, kelle koormus on registris märkimata, võetakse arvesse täistööajaga töötajatena. Andmed ei sisalda haigushüvitisi.)

Brutokuupalga IX detsiil ehk piir, millest 10% töötajatest saab veel kõrgemat palka, oli 3625 eurot. Seega oli kõrgema ja madalama palgaga töötajate ehk brutopalga IX detsiili ja I detsiili erinevus peaaegu viiekordne.

Tegevusalade lõikes on palgakäärid üsna erinevad. Kõige rohkem erinevad I ja IX detsiil kinnisvarasektoris, kus kümnendiku töötajate palk jäi II kvartalis tublisti alla alampalga, tipud teenisid aga üle 2864 euro. Kinnisvarasektori palgataset mõjutab suur korteri- jms ühistute osatähtsus tegevusalal.

Üle viie korra erinevad I ja IX palgadetsiil ka haldus- ja abitegevuste, muude teenindavate tegevuste, kutse- ja teadusalal ning tervishoius. Ka kõrgepalgalisel info ja side tegevusalal on erinevused suured – kui kümnendik selle valdkonna töötajatest teenis II kvartalis alla 1216 euro, siis tippude töötasud ulatusid üle 6100 euro.

Kõige väiksemad on I ja IX palgadetsiili erinevused avalikus sektoris – II kvartalis oli seal brutokuupalga I detsiil 1293 eurot ja IX detsiil 3824 eurot. Vaadake ka graafikut allpool.

Millised on palgakäärid erinevatel ametitel?

Kui tegevusaladel on palkade erinevused kolme- kuni viiekordsed, siis samadel ametitel võivad palgad erineda ka kümnekordselt. Suuremad on I ja IX palgadetsiili erinevused juhtide töötasudes, kus palgatase sõltub väga palju organisatsiooni suurusest – töötajate arvust, käibest jms. Väiksemad on palgaerinevused ametitel, kus tööandja on riik või kohalik omavalitsus ja mille kohta on sõlmitud sektori alampalga kokkulepe, näiteks õpetajad, tervishoiutöötajad, kultuuritöötajad jt.

Ka tööportaali CVKeskus.ee statistikast peegelduvad mitmekordsed erinevused sarnaste ametikohtade palgapakkumistes. Suurimad on käärid müügisektoris, kus keskmine palgapakkumine on 4000 eurot, kuid parimatele lubatakse koguni 15 000 eurost töötasu.

Ka assisteerivatel töödel on palgapakkumiste käärid pea kolmekordsed – sellistel töödel ulatub keskmine palgapakkumine 1700 euroni, kuid tublimatele pakutakse 5000 eurost töötasu. Erinevused palgapakkumistes on kõige väiksemad tervishoiusektoris.

Vastake küsitlusele ja vaadake kohe pärast vastamist värsket palgainfot!

Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.ee kutsuvad kõiki tööandjaid osalema suures tööturu- ja palgauuringus, et üheskoos selgitada välja trendid tööelus.

Vastajad saavad tänutäheks kohe pärast vastamist vaadata üle 400 erineva ametikoha värsket palgainfot, kasutada partnerite soodustusi ja osaleda väärt auhindade loosimises!

Vaadake lähemalt siit.

Andmete allikad: statistikaameti andmed (töötamise register, tulu- ja sotsiaalmaksu aruanded), Palgainfo Agentuuri töötlus.

Palgainfo Agentuuri pressiteade

Palgatabeli tippu kuulumiseks tuleb Eestis teenida vähemalt 3625 eurot – just see on brutokuupalga IX detsiil ehk piir, millest 10% töötajatest veel rohkem teenib. Aastaga on kümnendiku enimteenivate töötajate sekka kuulumise piir kasvanud 6,8%. Ametite lõikes teenivad aga tipptegijad märksa suuremat töötasu, mis võib ületada ameti mediaanpalka mitmekordselt, selgub Palgainfo Agentuuri II kvartali palgastatistika analüüsist.

Juhtide palgaedetabeli eesotsas olid II kvartalis suurettevõtete divisjonijuhid, keda on registreeritud peamiselt finants- ja kindlustussektoris ning kellest kümnendik teenis rohkem kui 13 611 eurot. Neile järgnesid tervishoius juhtidena töötavad arstid ja infosüsteemide direktorid – ka nende tipud teenisid üle 10 000-eurost brutotöötasu.

Tippspetsialistide palgaedetabelisse kuuluvad valdavalt eriarstid. Pingerida juhivad ortodondid, kel tuli II kvartalis 10% enimteenivate sekka kuulumiseks teenida üle 22 000 euro. Samasse hambaarstide gruppi kuuluvad veel ka proteesiarstid, kelle seas teenisid tipptegijad üle 16 959 euro.

„Kõige rohkem teenivate juhtide ja tippspetsialistide palkade erinevustes mängib suurt rolli ühelt poolt töö keerukus ja vastutus, samuti nõudlus selle järele. Teiselt poolt mõjutab palgataset ettevõtete erinev efektiivsus ja kasumlikkus ning võimekus palgata oma eriala tippe,“ selgitas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Ta lisas, et IX detsiili taseme töötasu ei koosne sageli ainult põhipalgast, vaid sellest võivad suure osa moodustada erinevad lisatasud, sh tulemustasud, aasta- või projektipreemiad.

Tehnikute ja keskastme spetsialistide ametirühma palgaedetabeli eesotsas on transpordivaldkonna töötajad, nagu laevakaptenid ja tüürimehed, aga ka piloodid. Tippude palgad erinevad ameti mediaanpalgast sageli mitmekordselt. Näiteks kui laevakaptenite mediaanpalk oli II kvartalis 3710 eurot, siis kümnendik selle ameti esindajatest teenis üle 11 222 euro. Tüürimeestest tipptegijate palgad ületasid 6059 euro ja pilootidel 8262 euro piiri.

Ka kontoritöötajate ja klienditeenindajate palkade pingereas on mitmeid ameteid, mis on seotud transpordiga: näiteks logistikud, veokorraldusjuhid jt. Esikohal on aga kliendihaldurid, kelle mediaantöötasu oli II kvartalis 2167 eurot, samas kui tipud teenisid üle 3891 euro. Personalitöötajate palgaparemikku kuulumiseks tuleb aga teenida vähemalt 3439 eurot.

Tööportaali CVKeskus.ee värbamisjuhi Grete Adleri sõnul on palgapakkumisi analüüsides näha, et käärid pakutavates palkades on suurimad müügisektoris, kus keskmine palgapakkumine ulatub 4000 euroni, kuid parimatele lubatakse ka koguni 15 000 eurost töötasu. „Müügisektori palgaerinevused on peamiselt seotud tulemustasudega, mis võivad ületada põhipalka mitmekordselt,“ selgitas Adler.

Teenindus- ja müügitöötajate palgaedetabelis on II kvartalis esikohal hulgimüüjad, kellest parimad teenivad üle 3236 euro. Neile järgnevad haldusspetsialistid, kelle IX palgadetsiil on 3050 eurot. Ka turvaspetsialistide, vangivalvurite, koristus- ja majapidamistööde juhatajate, lennusaatjate ja telefonimüüjate tipptegijad teenivad märksa rohkem nende ametite mediaanpalgast – üle 2800 euro.

Oskus- ja käsitööliste ametirühmas teenivad parimad üle 5000-eurost brutokuupalka. Näiteks õhusõidukite hooldusmehaanikute suuremad töötasud ulatusid üle 6068 euro ja lennukimehaanikutel üle 5100 euro.

Kõrget palka oli võimalik teenida ka mootorsõidukite mehaanikutel, lõhkemeistritel ja autoplekkseppadel, kelle palga IX detsiilid olid vastavalt 4732 eurot, 4340 eurot ja 4172 eurot.

Seadme- ja masinaoperaatorite ning mootorsõidukijuhtide ametirühmas olid kõige kõrgema palga saajate seas II kvartalis esikohal harvesterioperaatorid, kelle tipud teenisid üle 4118 euro, ameti mediaantöötasu oli märksa väiksem – 2000 eurot. Palgaedetabelisse kuuluvad ka kaevandusseadmete operaatorid, raudtee eriveeremi juhid, madrused ja pootsmanid.

Lihttööliste palkade pingerida juhtisid II kvartalis kraavikaevajad, kellest parimate brutokuupalk ületas 3700 euro piiri. Eelmises kvartalis olid juhtpositsioonil puukooli lihttöölised, kellest mõned teenisid ka üle 4000 euro.

„Palgapakkumiste analüüsimisel jääb silma, et Eestis kõrge palga teenimiseks ei pea olema IT-tippspetsialist,“ selgitas tööportaali CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler. Ta lisas, et ka näiteks assisteerivatel töödel on viimastel kuudel kõrgeimad palgapakkumised ulatunud koguni 5000 euroni, kuigi keskmine palgapakkumine on märksa madalam.

„Ka komplekteerijatele ja tootmistöölistele pakutakse mõnedes töökuulutustes 3000 eurot palka, samas kui nende ametite keskmine palgapakkumine on vastavalt 1700 eurot ja 1750 eurot. Sellised palgaerinevused on peamiselt seotud vastutuse ja töö mahuga,“ selgitas Adler.

Kadri Seeder lisas, et teenindus- ja müügitöötajate, oskus- ja käsitööliste, seadme- ja masinaoperaatorite, mootorsõidukijuhtide ning lihttööliste töötasude erinevused on seotud nii töötaja kogemuste, vilumuse ja ka töö tegeliku mahu ning tulemustega. Ka hooajalisus võib neis ametirühmades palgatasemeid mõjutada.

Palgainfo Agentuur koostab ja analüüsib ametite detailset palgastatistikat igas kvartalis. Palgaedetabelisse on valitud ametid, kus töötasu 90. protsentiil oli viimase kuue kvartali jooksul ametirühmas keskmiselt kõige suurem. Välja on jäetud ametid, mille töötasu andmeid ei olnud 2024. aasta I ja/või II kvartalis liiga väikese organisatsioonide ja/või töötajate arvu tõttu avaldatud.
Andmeallikad: statistikaamet (TÖR, TSD andmed), Palgainfo Agentuuri töötlus.

Täpsemad graafikud ametirühmade palgaedetabelitest leiate allpool. Järgmiste graafikute vaatamiseks klõpsake noolel. 

Vaadake ka ametite palgastatistika tellimine

Palgainfo Agentuuri pressiteade

Töökoha vahetamisel soovivad töötajad teenida 2000-eurost netopalka, mida on praegusest palgast 487 eurot rohkem, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud ligi 7000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest. Soovitud ja tegeliku palga erinevust näitav palgasurveindeks on aastaga langenud nelja protsendipunkti võrra.

2000 eurot kätte on palgaootuste mediaan ehk poolte töötajate palgaootus on sellest väiksem ja pooltel suurem. Võrreldes eelmise aasta kevadega ei ole palgaootuse mediaan muutunud, 2022. aasta kevadel kasvas see aga aasta varasemaga võrreldes 200 eurot ja 2021. aasta kevadel oli kasv möödunud kevadega võrreldes 100 eurot.

Eelmiste aastatega võrreldes on tänavu vähem kasvanud ka töötajate palgad: netopalga mediaan suurenes 6%, eelmisel aastal oli kasv 15%.

„Palgaootus kasvab tavaliselt koos reaalselt saadava palgaga, aga sõltub palju ka tööturu olukorrast. Kui töötajaid on puudu ja tööandjad värbamisel aktiivsed, julgevad tööotsijad ka suuremat palka küsida,“ selgitas palgatrende Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Ta lisas, et praeguses tööturu olukorras on tööandjate värbamisaktiivsus pigem väike ja töökuulutusi avaldatakse vähem. „Tööle kandideerijaid on aga palju ja konkurents lihtsamate tööülesannetega kohtadele on väga tihe, mis pidurdab mingil määral ka palgasurve kasvu.“

Kui eelmisel aastal oli palgasurveindeks 28% ja töötajatel jäi soovitud palgast puudu 568 eurot, siis tänavu on see näitaja langenud 24%-le ning soovitud palgast jääb puudu 487 eurot. Võrreldes 2022. aasta kevadega on tegeliku ja soovitud palga vahe töökoha vahetamisel veelgi enam vähenenud, siis oli palgasurve 31%.

Aastate lõikes on tegeliku palga ja soovitud palga vahe üsna palju kõikunud. Tervisekriisi aastail oli see 300–400 euro piires ja ületas 2022. aasta sügisel isegi 650 euro piiri.

Palgasurve on kasvanud oskustöötajate seas

Palgasurve on suurem müügi- ja teenindustöötajate, oskustööliste ja lihttööliste seas, kuna nendes rühmades on palgatasemed madalamad. Samuti on nende seas võrreldes juhtide ja tippspetsialistidega rohkem töötajaid, kelle töötasu ei ole aasta jooksul muutunud.

Töökoha vahetamisel on kõige suurem palgasurve oskustöötajate seas. Neil jääb soovitud palgast puudu 37% (eelmisel aastal 31%) ehk 667 eurot (eelmisel aastal 519 eurot).

Palgasurve on märgatavalt kasvanud ka müügi- ja teenindustöötajate seas, kellel jääb soovitud palgast puudu 34% (eelmisel aastal 26%) ehk 544 eurot (eelmisel aastal 419 eurot).

Keskmisest suurem on palgasurve endiselt ka seadme- ja masinaoperaatorite, mootorsõiduki või liikurmasinate juhtide ja lihttööliste ametirühmades, kus töötajatel jääb soovitud palgast puudu 33%. Nii mootorsõiduki või liikurmasinate juhtide kui ka lihttööliste palgasurve on aga aastaga pisut leevenenud. Seadme- ja masinaoperaatoritel on palgasurve viie protsendipunkti võrra kasvanud.

„Soov teenida töötasu, mis võimaldab kiire elukalliduse kasvuga toime tulla ja hästi ära elada, on kandideerimisaktiivsuse tippu viinud ehk tõuganud töötajaid parema töökoha otsingutele,“ kirjeldas tööturul toimuvat tööportaali CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler.

Adler lisas, et kui eelmisel aastal konkureeris ühe vaba ametikoha nimel keskmiselt 38 töövõtjat, siis tänavu 52.

Kõige väiksem on palgasurve praegu valdkonna või teenistuse juhtide seas, kellel jääb soovitud palgast puudu 20%. Tippspetsialistide palgasurve püsib 29%-l.

Tervishoiutöötajatel jääb soovitud palgast puudu 868 eurot

Erialaste valdkondade lõikes jääb soovitud palgast puudu kõige enam tervishoiutöötajatel, kes soovivad töökohta vahetades teenida 868 eurot rohkem. See teeb palgasurveks 35% (eelmisel aastal 32%). Soovitud ja tegeliku palga erinevus on suurem eelkõige selle eriala keskastme spetsialistide seas.

Tervishoiutöötajatele järgnevad haridusvaldkonna töötajad, kes sooviksid töökohta vahetades teenida 759 eurot enam, mis teeb palgasurveks 34% (eelmisel aastal 30%), ja finantsala töötajad, kes sooviksid tööd vahetades teenida 726 eurot enam, mis teeb palgasurveks 29% (eelmisel aastal 31%).

Erialaste valdkondade lõikes on palgasurve vähenenud kõige enam IT-erialal töötavate inimeste seas, kes sooviksid tööd vahetades teenida 17% enam (eelmisel aastal 26%).

IT-töötajad soovivad teenida 3000 eurot kätte

Kõrgeim netopalgaootuste mediaan on IT ja juhtimise ning konsultatsioonivaldkonnas, kus töötajad soovivad töökohta vahetades teenida 3000 eurot kätte. IT-töötajate palgaootus ei ole aastaga kasvanud, küll aga on suurenenud palgad ja seetõttu on palgasurveindeks langenud 26%-lt 17%-le.

IT-valdkonnale järgnevad ehituse, finants- ja pangandusvaldkonna, personalitöö ja tervishoiu töötajad, kelle palgaootus töökoha vahetamisel on 2500 eurot kätte. Neist vaid kahes on palgaootus aastaga kasvanud – finantsalal 9% ja tervishoius 14%.

2400 eurot kätte soovivad töökohta vahetades teenida ka turundajad, kelle palgaootus on aastaga kerkinud 4%.

Avaliku sektori töötajate netopalgaootus on 2300 eurot ja õpetajatel 2200 eurot. Õpetajate palgaootus on aastaga kerkinud 10% ja seeläbi on kasvanud ka palgasurveindeks (35%-le).

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. Küsitluses osales 6844 inimest üle Eesti.

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Töötajate aktiivsus tööle kandideerimisel on kasvanud ja seotus oma tööandjaga nõrgenenud. Tööandjaga seotust mõjutavad enim õiglane töötasu, põneva töö võimalus, läbisaamine juhtide ja kolleegidega ning töökorraldus ja -keskkond, näitavad Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee sel kevadel korraldatud tööturu uuringu tulemused.

Uuringu tulemustest selgub, et iga neljas töötaja (26%) mõtleb sageli töökoha vahetamisele ja tööpakkumistele on avatud enam kui kaks kolmandikku töötajatest (69%). Aktiivselt on praegu parema töökoha otsingul rohkem kui iga kümnes töötaja (12%). Vaid viiendik töötajatest (19%) ei otsi üldse tööd ega jälgi tööpakkumisi, kuid isegi neist on pooled aeg-ajalt mõelnud töökoha vahetamise peale.

Võrreldes eelmise kevadega on veidi suurenenud nende töötajate osakaal, kes mõtlevad sageli töökoha vahetamisele ja otsivad aktiivselt tööd. Tööotsingul on aktiivsemad nooremad ja madalama palgaga töötajad.

Ka Eesti külastatuima tööportaali CVKeskus.ee andmed peegeldavad töövõtjate kasvanud aktiivsust – nimelt on töövõtjad sel aastal tööandjatele edastanud enam kui miljon kandideerimisavaldust, mida on 8% enam kui eelmisel aastal samal ajal.

„Konkurents vabade ametikohtade nimel on praegu suurim assisteerivatel töödel, kus keskmiselt konkureerib vaba ametikoha nimel 72 töövõtjat. Järgnevad transpordisektori töökohad 68 kandideerijaga,” kirjeldas tööturul toimuvat CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler.

Iga viies töötaja ei soovita oma tööandjat

Uuringust selgub, et paljudes töötajate gruppides on langenud seotus oma organisatsiooniga, mida iseloomustavad hinnangud tööandja mainele ja tööandja soovitamise tõenäosus.

Kui eelmisel kevadel hindas oma tööandja mainet halvaks 7% töötajatest, siis sel kevadel on samal seisukohal 10%. Lisaks ei soovitaks rohkem kui viiendik (22%) töötajatest oma tööandja juures töötamist teistele.

Tööandja mainele ja soovitamisele on madalamad hinnangud väiksema palgaga ja kehvemini toimetulevate klienditeenindajate, oskus- ja lihttööliste ametirühmades, kus on eelmise aastaga võrreldes toimunud ka suurem langus.

Oma tööandja mainet heaks hindavad töötajad teenisid keskmiselt üle 2300 euro brutotöötasu, mainele kehvema hinnangu andnud vastajate töötasu jäi alla 1900 euro.

„Töötajate küsitlusega samal ajal korraldatud tööandjate küsitluse tulemused näitasid, et lihtsamatele töödele inimeste leidmine ei ole enam nii keeruline kui aasta tagasi ja töötajad pakuvad end ka ise tööle,“ tõi uuringu tulemustest esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Ta lisas, et see võib vähendada osade tööandjate pingutusi tööheaolu kujundamisel, sh palkade muutuste üle otsustamisel ja töötajate tagasisidega arvestamisel, nende murede ja rõõmude märkamisel. Need on aga olulised tegurid töötajate lojaalsuse ja organisatsiooniga seotuse kujundamisel.

Mis mõjutab töötajate suhtumist tööandjasse ja aktiivsust tööotsingul?

Suhtumist tööandjasse ja aktiivsust tööotsingul mõjutab üldine tööheaolu, mille olulised osad on:
1) tasustamine,
2) töö sisu ja arenguvõimalused,
3) suhted ja õhkkond,
4) töökorraldus,
5) töökeskkond ja -vahendid.

Need kõik on rohkemal või vähemal määral seotud juhtimiskvaliteediga.

Kõigi nende tegurite osas on Eesti ettevõtetes veel arenguruumi – oma põhipalgaga ei ole rahul 42% töötajatest ja üle kolmandiku (37%) ei pea oma töötasu õiglaseks, tööülesannete huvitavusega ei ole rahul 15% ja paremaid arenguvõimalusi sooviks üle veerandi (28%), tööprotsesside korraldus jätab soovida 23% hinnangul ja sama paljud on kriitilised organisatsiooni juhtimise suhtes.

„Tasustamise puhul on palga suuruse kõrval oluline ka see, kas töötaja tajub töötasu õiglasena nii oma panuse ja koormuse suhtes kui ka võrreldes teiste sarnast tööd tegevate töötajatega organisatsioonis ja tööturul üldiselt,“ selgitas Kadri Seeder.

Hinnanguid töötasu õiglusele mõjutab omakorda tasustamise põhimõtete, eriti lisatasude maksmise aluste arusaadavus ja läbipaistvus. Madalama palgaga töötajate jaoks on oluline ka töötasu õigeaegne väljamaksmine ning tööandja stabiilsus ja usaldusväärsus ehk finantsilise kindlustunde pakkumine.

Tööandja mainet hindasid madalamalt ka töötajad, kes tunnevad oma madala palga pärast piinlikkust.

Meeldivad ja sobivad tööülesanded ning arenguvõimalused on ühed olulisemad tegurid, mis mõjutavad üldist rahulolu tööga ja seovad töötaja organisatsiooniga.

Tüdimus tööst ja motivatsiooni langus ja/või mujal pakutavad põnevamad väljakutsed tõukavad organisatsioonist välja. Huvitava ja väljakutseid pakkuva töö nimel on töötajad teinekord valmis ka palgasoovis järeleandmisi tegema. Nagu märkis üks vastaja: „Ma ei suudaks olla päev läbi töökohal, mis ei ole inspireeriv või mu kutsumus. Maksan kutsumuse eest puudujääkidega toimetulekus.“

Uuringu partner ja Elisa personaliüksuse juht Kaija Teemägi nõustus, et inimeste jaoks on aina olulisem teha põnevat ja tähenduslikku tööd. „Töötajad soovivad näha, kuidas nende panus suurt pilti mõjutab. Eriti noorem generatsioon, sealhulgas alles tööturule sisenev alfageneratsioon. Aina enam julgetakse küsida miks-küsimusi ja taga ajada töö tähenduslikkust.“

Teemägi lisas, et muutunud ootused nõuavad ka organisatsioonidelt ja juhtidelt ajaga kaasas käimist. „Nii nagu inimesed muutuvad ja arenevad, peavad ka ettevõtted kohanema, et töö pakuks piisavalt väljakutseid, oleks motiveeriv ja arendav. Oodatakse ka vabadust oma töös, mis võimaldaks võtta vastutust ja seeläbi suurendada eduelamuse tunnet,“ kommenteeris Teemägi küsitluse tulemusi.

Töötajate omavaheline läbisaamine, suhted juhtidega ja juhtide suhtumine töötajatesse on tegurid, mis loovad õhkkonna töökohas ja mõjutavad oluliselt seotust organisatsiooniga – inimesed ei ole lojaalsed abstraktsele organisatsioonile, vaid teistele inimestele.

„Suur voolavus kahjustab organisatsiooniga seotust, sest meeskond vahetub kogu aeg,“ selgitas CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler ja lisas, et töötajad, kes tunnevad, et neisse suhtutakse lugupidavalt ja neid koheldakse õiglaselt, annavad ka olenemata palga suurusest tööandja mainele kõrgemad hinnangud.

Tähtis on ka töökultuuri ja väärtuste sobimine ning töötajate tagasisidega arvestamine. Uuringus osalenud töötajad tõid vabades vastustes tööandja maine oluliste teguritena välja ka professionaalsust, lugupidavat suhtumist klientidesse, toodete ja teenuste kvaliteeti, aga ka avalikku mainet ja meediakajastust.

Töökorraldus, sh läbimõeldud tööprotsessid, info liikumine ja kaasatus, töötaja vajadusi arvestav aja- ja kohapaindlikkus ning mõistlik koormus, on samuti olulised tegurid heaolu ja lojaalsuse kujundamisel. Liialt suur töökoormus, väsimus ja hirm selle tulemusena eksida on need tegurid, mis viivad rahulolu alla ja stressitaseme kõrgeks. Töötajad, kes on rahul tööprotsesside korraldusega, annavad ka juhtimiskvaliteedile ja tööandja mainele paremad hinnangud.

Töökeskkond ja -vahendid on tegurid, millega töötajad iga päev kokku puutuvad ja mis mõjutavad samuti oluliselt tööheaolu, sh füüsilist ja vaimset tervist, mis on töötajate jaoks järjest olulisemad – uued tööturule tulijad ei soovi ennast vigaseks töötada.

Kui töökeskkond ei soosi tööülesannete täitmist, näiteks ei saa avatud kontoris keskenduda, või töövahendid pidurdavad tööprotsessi ja takistavad töötegemist, tekitab see stressi ja väsimust. Ilus ja mõnus keskkond ning tänapäevased töövahendid suurendavad rahulolu ja toetavad uhkustunnet oma tööandja üle.

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööga rahulolu ja tööturukäitumise muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas sel kevadel 6844 inimest. Töötajate ja tööotsijate küsitluse partner on paindlike tööviiside edendaja Elisa Eesti.

Vaadake ka

Küsitluste tulemuste e-väljaanded

Töötajate küsitluse korraldamine organisatsioonis

Pressiteade

Kui veel 2023. aasta kevadel oli ChatGPT-d ja teisi tekstiloome tehnoloogiaid kasutanud pisut vähem kui viiendik (18%) inimestest, siis tänavu on selliste tehnoloogiatega kokku puutunud töötajate arv enam kui kahekordistunud (43%), selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri uuringust. Kõige levinum on uute tehnoloogiate kasutamine turundussektoris, kus peaaegu üheksa töötajat kümnest kasutab ChatGPT-d.

Lisaks uute tehnoloogiate kasutamisele uuriti ka seda, kas töötajad on sellistest tehnoloogiatest üldse midagi kuulnud. Selgus, et AI ja masinõppe tehnoloogiate tuntus on Eesti inimeste seas aastaga kahekordistunud. Kui 2023. aasta kevadel tehtud uuringus tõi 41% vastajatest esile, et nad ei ole sellistest tehnoloogiatest midagi kuulnud, siis tänavu kevadel oli selliste vastajate arv langenud 18%-le.

„Uute tehnoloogiate kasutamise on praeguseks omaks võtnud turundajad, IT-sektori töötajad ja ka personalitöötajad, mis võib anda neile märgatava konkurentsieelise tööturul, sest nõudlus AI-oskuste järele on kasvavas trendis,“ leiab CVKeskus.ee tööportaali turundusjuht Henry Auväärt.

„Koguni 88% turundajatest on 2024. aastal kasutanud tehisintellektil ja masinõppel põhinevaid tehnoloogiaid ja sealjuures ¾ turundussektori töötajatest kasutab ChatGPT-d (jms tehnoloogiaid) oma töös,“ lisas Henry Auväärt. Uute tehnoloogiate kasutamisel järgnevad turundajatele IT-sektori töötajad (84%) ja personalitöötajad (83%).

Keskmisest levinum on tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogiate kasutamine ka juhtimise ja konsultatsiooni ning analüüsi ja arendusega seotud töötajate seas (73%) ning panganduses (68%) ja haridussektoris (66%). Näiteks 40% õpetajatest on 2024. aastal kasutanud oma töös ChatGPT-d.

Kõige vähem on uute tehnoloogiatega kokku puutunud põllumajanduses (45%), kaubanduses (50%) ja sotsiaaltöö sektoris töötavad inimesed (52%).

Selliseid vastajaid, kes ei ole uutest tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogiatest mitte midagi kuulnud, leidub kõige rohkem majutus- ja toitlustussektoris (30% töötajatest), sotsiaaltöö valdkonnas (27%), korrakaitses (26%) ning transpordi- ja logistikavaldkonnas (26%).

Milleks ChatGPT-d kasutatakse?

Töötajatest, kes on uutest tekstiloome tehnoloogiatest midagi kuulnud, kasutab iga neljas neid oma töös (26%), 17% huvitegevuses, 16% õpingutes ja pisut vähem kui kümnendik (7%) ka tööle kandideerimisel.

Enim kasutatakse tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogiaid aga hoopiski meelelahutuseks (30%), näitavad värske küsitluse tulemused.

Võrdlusena on Lätis ChatGPT-d kasutanud tänavu 41% inimestest, nagu näitavad Läti tööportaali CVMarket.lv hiljutise tööturu-uuringu tulemused.

Lätlased kasutavad ChatGPT-d aga märgatavalt vähem tööga seotud ülesannete lahendamisel – kõigest pisut rohkem kui kümnendik vastajatest (11%) on ChatGPT-d kasutanud oma töös. Enim kasutatakse seal masinõppe tehnoloogiaid õppetöös ja seda isegi rohkem kui Eestis (18%).

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. Küsitluses osales 6844 inimest üle Eesti.