Noored soovivad teenida keskmiselt 1746 eurot netopalka, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust. Noorte palgaootus on aastaga langenud 4 protsenti.

Noorte reaalselt teenitav palk on 1328 eurot kätte ja oodatav palk töökoha vahetamisel 1746 eurot. Seega on ootuste ja reaalsuse vahel 418 eurot, mis on väiksem kui teistes vanuserühmades.

Võrdlusena ületab 25–34-aastaste töötajate palgaootus nende tegelikku palka keskmiselt 467 euro võrra. 35–44-aastaste puhul on see erinevus 539 eurot, 45–54-aastastel 606 eurot ja 55–64-aastastel juba 619 eurot.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder ütles, et noorte palgaootused ei ole viimastel aastatel kasvanud, kuna noored tajuvad kasvanud konkurentsi kandideerimisel.

Ta lisas, et noored tunnevad uue töökoha leidmisel märksa rohkem ebakindlust kui teised vanuserühmad – iga teine noor peab töö leidmist ebakindlaks. Teistes vanuserühmades tunneb sarnast ebakindlust umbes kolmandik töötajatest. Suhteliselt kõrge on ebakindlus ka 55–64-aastaste seas, kellest 45% tunneb töö leidmisel ebakindlust.

Noored on aktiivselt tööd otsimas

„Rohkem kui kolmandik noortest (38%) on aktiivselt tööd otsimas, mida on pea kaks korda enam kui teistes vanuserühmades,“ kirjeldas tööturul toimuvat CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

Lisaks aktiivselt tööd otsivatele noortele on tööpakkumistele avatud veel 48% noortest, samas kui töökoha vahetamisest ei ole huvitatud vaid 15%.

Auväärt märkis, et viimaste aastate tööturu trendid ei ole noortel tööotsinguid lihtsamaks muutnud. „Konkurents vabade ametikohtade nimel on kasvanud ja allahindlust noortele tööturul ei tehta – töökogemuse puudumine nõuab kandideerimisel suuremaid pingutusi,“ selgitas ta. Samas ei ole see noori heidutanud aktiivselt tööd otsimast ja kandideerimiskogemust kogumast.

Noorte aktiivsust tööturul kinnitab ka CVKeskus.ee tööportaali analüüs, mis hõlmas pea miljonit kandideerimist. Noorte soovitud töökohtadel konkureerib iga vaba ametikoha nimel keskmiselt 64 tööotsijat ning viimase kahe aasta jooksul on konkurents noortele sobivatel töödel kasvanud 14,4%.

Samal ajal on noorte seas ka kavandatav tööstaaž kõige lühem. Iga neljas noor ei plaani oma praeguse tööandja juures töötada kauem kui aasta ning 43% noortest näeb maksimaalseks tööstaažiks praeguse tööandja juures kuni kaks aastat.

Organisatsiooni eesmärk ja missioon läheb noortele arvatust vähem korda

Küsitlusega kaardistati ka tegurid, mis motiveerivad töötajaid. Kui kõikide vastajate üleselt olid peamised motivatsioonitegurid toredad kolleegid (77% vastajatest), rahalised tasud (75%) ja iseseisvus töös (74%), siis noorte puhul oli ülekaalukalt motiveerivaim tegur rahalised tasud, millega nõustus 70% noortest.

Rahaliste tasude kõrval motiveerib rohkem kui pooli noori veel ka toredad kolleegid (62%), iseseisvus töös (60%) ja töö sisu (60%).

Pisut ootamatult näitas uuring, et kõige vähem motiveerib noori organisatsiooni eesmärk ja missioon. Kui kõikide vanuserühmade üleselt ei pidanud seda motiveerivaks teguriks 18% vastajatest, siis noortest ei läinud antud tegur korda koguni 36% vastajatest. „Tõenäoliselt on see seotud ka noorte tehtavate töödega, sest tööturule sisenedes on esimeste tööde eesmärk peamiselt siiski lisaraha teenimine,“ selgitas Auväärt.

Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 4520 inimest. Küsitluse partnerid olid kaasaegseid tööviise edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Pressiteade

Mehed ootavad tööd vahetades naistest 500 euro võrra kõrgemat palka, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri küsitlusest. Küsitlusest ilmnes üks eriala ja linn, kus soolised käärid palgaootustes puuduvad.

Kui mehed soovivad tööd vahetades teenida 2500 eurot kätte, siis naiste netopalgaootuse mediaan on 500 euro võrra madalam ehk 2000 eurot.

Kõige ambitsioonikamate soovidega torkavad silma IT-, finants- ja ehituserialade töötajad. Neil aladel ootavad mehed uut töökohta otsides enam kui 3000-eurost netopalka. Vastajate seas töötas neil erialadel ligi iga neljas mees (23%), kuid naistest vaid veidi üle kümnendiku (13%), mis mõjutab soolist palgalõhet töötajate palgaootustes.

„Kuigi meeste ja naiste arv erialade lõikes erineb, näitavad küsitluse tulemused, et palgaootuste erinevused on suured ka erialade siseselt,“ ütles CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. Ta lisas, et Eestis on vaid üks eriala, kus meeste ja naiste palgaootused on samal tasemel – turundus.

Nimelt on meeste ja naiste palgaootused täpselt sama suured vaid turunduseriala töötajate seas, kus nii mehed kui naised soovivad töökoha vahetamisel teenida 2500 eurot kätte.

Alla viie protsendi erinevad naiste ja meeste palgaootused ka tervishoiu erialal, kus meeste netopalgaootus on 2500 eurot ja naistel 2400 eurot.

Keskmisest märgatavalt väiksem on palgalõhe töötajate palgaootustes ka transpordi-, laonduse- ja logistikaga seotud töödel ning riigiasutustes, kus see jääb 6%-le.

Suurim erinevus meeste ja naiste palgaootustes ilmneb finantserialal, kus meeste netopalgaootuse mediaan on koguni 1128 euro (33%) võrra kõrgem kui naistel. Finantserialal töötavad mehed ootavad töökohta vahetades 3384-eurost netopalka, samas kui naiste ootus on 2256 eurot.

Väga suured käärid on ka kaubanduses, kus meeste netopalgaootus on 886 euro (37%) võrra kõrgem kui naistel. Töökohta vahetades ootavad kaubanduserialal (sh müük ja teenindus) töötavad mehed keskmiselt 2406-eurost netopalka, samas kui naiste ootus on 1520 eurot.

Enam kui 500-eurone erinevus on meeste ja naiste palgaootustes ka infotehnoloogia, tööstus- ja tootmiserialade töötajatel.

„Töötajate vastustest jääb silma, et kuni 24-eluaastaste meeste ja naiste palgaootused sisuliselt ei erine, kuid alates 25. eluaastast hakkab vahe kiiresti kasvama,“ ütles Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Ta lisas, et alates 55. eluaastast soolised erinevused palgaootustes taas vähenevad, mil mõlema soo palgaootused kiirelt langema hakkavad.

Asukohtade lõikes jääb silma Tartu linn, kus töötajatel puuduvad soolised erinevused palgaootustes – nii mehed kui ka naised soovivad tööd vahetades teenida seal 2000 eurot kätte. Teisalt on aga väljaspool Tartut Tartu maakonnas erinevus palgaootustes Eesti suurim.

Pea iga teine töötaja leiab, et sugu võib mõjutada erinevat tasustamist

45% töötajatest leidis oma kogemuse põhjal, et sugu võib mõningal või suurel määral mõjutada erinevat tasustamist samaväärse töö eest.

Enim nõustusid selle väitega turundus- (49%), finants- (47%) ja tööstuserialadel (45%) töötavad inimesed. Kõige vähem mõjutab sugu töötajate hinnangul erinevat tasustamist sotsiaaltöö- (28%), haridus- (32%) ja IT erialadel (32%).

Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 4520 inimest. Küsitluse partnerid olid kaasaegseid tööviise edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Pressiteade
17. veebruar 2026

Tööotsijad soovivad teenida 2200 eurot kätte

Töötajate palgaootus töökoha vahetamisel on 2200 eurot, mida on 560 eurot enam kui nende reaalne netopalk, selgus CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud üle 4500 osalejaga küsitlusest. Tööotsijate palgaootus on küll jätkuvalt kõrge, kuid surve on leevenemas.

Parema palga pärast on enamik töötajaid valmis töökohta vahetama – küsitlusest selgus, et vaid 6% töötajatest ei vahetaks parema palgapakkumise pärast töökohta. Palgasurve on aga võrreldes eelmise aastaga vähenenud viis protsendipunkti.

„Kui eelmisel aastal oli palgasurveindeks töökoha vahetamisel 30%, siis praeguseks on see langenud tagasi 25%-le, kus see oli ka 2023. aastal,“ ütles Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Seeder selgitas, et palgasurveindeks näitab soovitud ja tegeliku mediaanpalga erinevust. „Eurodes mõõdetuna soovivad tööotsijad töökoha vahetamisel teenida praegusest 560 eurot rohkem kätte. Aasta varem oli ootuste ja reaalsuse vahel 680 eurot“.

CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt selgitas, et palgasurve vähenemine ei tulene kiirest palgakasvust, vaid pigem sellest, et töötajate ootused on muutunud realistlikumaks – palgaootus langes aastaga 4%. „Tõenäoliselt peegeldab see kasvanud konkurentsi tööturul ja tööotsijate ettevaatlikumat hoiakut.“

Soovitud palgast jääb enim puudu ehitus-, tervishoiu- ja finantserialadel

Erialade lõikes on nii palgaootustes kui palgasurves jätkuvalt suured erinevused.

Erialase valdkonna lõikes soovivad ehitussektori töötajad töökoha vahetamisel 682-eurost, tervishoiutöötajad 679-eurost ning finantseriala töötajad 620-eurost palgalisa.

Neile järgnevad kunsti, kultuuri, ajakirjanduse ja humanitaarteaduste eriala ning turunduseriala töötajad, kus palgaootus on reaalselt teenitavast palgast vastavalt 603 ja 586 eurot suurem.

Ehitussektori töötajate netopalga ootuse mediaan on 2632 eurot, tervishoius 2300 eurot ning finantssektoris 2500 eurot.

Kunsti, kultuuri, ajakirjanduse ja humanitaarteaduste eriala ning turunduseriala töötajad sooviksid töökohta vahetades teenida vastavalt 1880 eurot ja 2500 puhtalt kätte.

Kõrgeim netopalga ootus on jätkuvalt IT-erialadel, kus palgaootuse mediaan ulatub 3100 euroni. Tulenevalt kõrgest tegelikult teenitavast palgast (2632 eurot) on palgasurve IT-sektoris aga keskmisest märgatavalt madalam (15%), mis on ka kõige väiksem erinevus ootuste ja reaalselt teenitava palga vahel.

Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 4520 inimest. Küsitluse partnerid olid kaasaegseid tööviise edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Pressiteade

Pidurdunud palgakasvu ja toimetulekusurve tõttu otsib üha rohkem töötajaid võimalusi teenida põhitöö kõrvalt lisaraha, näitavad CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud küsitluse tulemused, milles osales enam kui 4500 inimest.

Tööturuküsitluse tulemused näitavad, et 30% töötajatest on viimase 12 kuu jooksul teinud põhitöö kõrvalt muid töid või osutanud teenuseid. Kõrvaltöid tehakse enamasti eraisikuna (49%) või oma või lähedase ettevõtte kaudu (34%).

Kõrvaltöö peamine eesmärk on lisaraha teenimine

„Kõrvaltöid teinud töötajate seas on ajenditest selgelt esikohal lisaraha teenimine (84%), kuid paljud toovad välja ka soovi saada vaheldust põhitööst (34%) ja kasutada kõrvaltööd õppimiseks ning arenguks (24%),“ selgitas CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

Ta lisas, et huvi kõrvaltöid teha on laiem kui ainult nende seas, kes lisatööd juba teevad – rohkem kui kaks kolmandikku töötajatest (68%) on avatud võimalusele leida kõrvaltöid.

Kõrvaltöid tehakse peamiselt erialaste oskuste rakendamiseks. Kõige sagedamini mainiti hariduse ja koolitamisega seotud tegevusi, sealhulgas eratunde, õpetamist eri haridusastmetel ning täiskasvanute koolitamist. Levinud on ka IT-valdkonna kõrvaltööd, nagu tarkvara- ja veebiarendus, IT-tugi ja -konsultatsioonid ning andmeanalüüs.

Sageli tehakse kõrvaltöid ka ehituse, remondi ja tehniliste tööde valdkonnas, sh elektri- ja automaatikatööd ning kinnisvara hooldus. Samuti pakutakse kõrvaltööna raamatupidamise, finants- ja administratiivteenuseid ning pakutakse ka teenindus- ja platvormiteenuseid, nagu kulleri- ja taksoteenus. Vastustes mainiti ka loome-, turundus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kinnisvaravaldkonna kõrvaltegevusi.

Kõrvaltöö annab sageli vaid väikese lisasissetuleku

Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul ei tähenda kõrvaltöö enamiku jaoks siiski teist palka. „55% kõrvaltöid teinud töötajatest on viimase 12 kuu jooksul teeninud kokku alla 1000 euro kätte,“ ütles Seeder.

Viimase 12 kuu netosissetulek kõrvaltöödest jagunes töötajatel järgmiselt:

55% teenis alla 1000 euro
27% teenis 1001–5000 eurot
9% teenis üle 5000 euro
9% märkis, et sissetulekut ei olnud

Enam kui 5000 euro suurust lisatulu õnnestus teenida eeskätt töötajatel, kes pakkusid IT- või muud erialast nõustamist, kuid ka ehitussektoris tegutsejatel.

Kõrval ja lisatööd PR autorilt Kadri Seeder

Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 4520 inimest. Küsitluse partnerid olid kaasaegseid tööviise edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Pressiteade

Toimetulekuks on vaja teenida pea 2300 eurot, selgus CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud küsitlusest, milles osales enam kui 4500 inimest. Aastaga on summa, mis inimeste hinnangul tagab vähemalt keskmise toimetuleku, kasvanud ligi 100 euro võrra.

Tööturuküsitluse tulemused näitavad, et oma töötasuga tulevad majanduslikult toime töötajad, kes teenivad 2289-eurost brutopalka. Seda on 98 eurot rohkem kui eelmisel aastal, mil toimetulekuks piisas 2191 eurost.

Erialade lõikes tunnetavad inimesed toimetuleku piiri väga erinevalt. Näiteks vajavad IT-sektori töötajad enda hinnangul keskmiseks toimetulekuks umbes 3400 euro suurust brutotöötasu, samas kui haridussektori töötajatele piisab ligikaudu 2000 eurost.

„Rohkem kui iga teine uuringus osalenud töötaja märkis, et tema majanduslik toimetulek on võrreldes eelmise aastaga halvenenud. Veidi enam kui kolmandiku hinnangul on olukord jäänud samaks ning kümnendik töötajatest tunneb, et nende toimetulek on paranenud,“ ütles Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Seeder lisas, et neljandik töötajatest leiab (24%), et praegune töötasu ei võimalda tal majanduslikult toime tulla. Viis aastat tagasi oli samal arvamusel 15% vastajatest.

Kõige rohkem on töötajaid, kes ei tule oma töötasuga toime, puhastusteeninduse (40%), kunsti, kultuuri ja ajakirjanduse (38%) ning majutuse ja toitlustuse erialade (38%) töötajate seas.

Kõige paremini tulevad oma sissetulekuga toime IT- ja personalitöö erialade töötajad. Neis valdkondades leidis vaid 6% vastajatest, et nende töötasu ei taga majanduslikku toimetulekut.

Enamik töötajaid vahetaks parema palga pärast töökohta

CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt tõi uuringu tulemustest esile, et koguni 86% töötajatest on valmis parema palga pärast töökohta vahetama, kui kõik muud töötingimused jäävad praeguse töökohaga võrreldes samaks.

„Kui kuni 10% palgatõus paneb töökohta vahetama väheseid ehk vaid 4% töötajatest, eeldusel et muid tõmbetegureid ei ole, siis 11–20% palgatõusu nimel on juba iga viies töötaja valmis uut töökohta otsima,“ lisas Auväärt.

Võrdluseks pani eelmisel aastal kuni 20% suurune palgatõus töökohta vahetama 16% töötajatest ning üleeelmisel aastal vaid 13% töötajatest.

Pisut vähem kui kolmandik töötajatest sooviks üksnes palga pärast töö vahetamisel näha vähemalt 21% kõrgemat palgapakkumist, 15% ootaks vähemalt 31% palgatõusu ning 18% veelgi enamat.

Tegevusalade lõikes on kõige keerulisem „üle osta“ pangandus- ja sotsiaaltöö erialade töötajaid, sest just neis valdkondades on kõige rohkem töötajaid, kes ei ole valmis palga nimel töökohta vahetama.

Kõige lihtsam on aga parema palgaga meelitada turunduse ja tööstuse valdkonna töötajaid, kus enamik vastajatest on valmis töökohta vahetama just sissetuleku kasvu nimel.

Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 4520 inimest. Küsitluse partnerid olid kaasaegseid tööviise edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.