Pressiteade
17. veebruar 2026

Tööotsijad soovivad teenida 2200 eurot kätte

Töötajate palgaootus töökoha vahetamisel on 2200 eurot, mida on 560 eurot enam kui nende reaalne netopalk, selgus CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud üle 4500 osalejaga küsitlusest. Tööotsijate palgaootus on küll jätkuvalt kõrge, kuid surve on leevenemas.

Parema palga pärast on enamik töötajaid valmis töökohta vahetama – küsitlusest selgus, et vaid 6% töötajatest ei vahetaks parema palgapakkumise pärast töökohta. Palgasurve on aga võrreldes eelmise aastaga vähenenud viis protsendipunkti.

„Kui eelmisel aastal oli palgasurveindeks töökoha vahetamisel 30%, siis praeguseks on see langenud tagasi 25%-le, kus see oli ka 2023. aastal,“ ütles Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Seeder selgitas, et palgasurveindeks näitab soovitud ja tegeliku mediaanpalga erinevust. „Eurodes mõõdetuna soovivad tööotsijad töökoha vahetamisel teenida praegusest 560 eurot rohkem kätte. Aasta varem oli ootuste ja reaalsuse vahel 680 eurot“.

CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt selgitas, et palgasurve vähenemine ei tulene kiirest palgakasvust, vaid pigem sellest, et töötajate ootused on muutunud realistlikumaks – palgaootus langes aastaga 4%. „Tõenäoliselt peegeldab see kasvanud konkurentsi tööturul ja tööotsijate ettevaatlikumat hoiakut.“

Soovitud palgast jääb enim puudu ehitus-, tervishoiu- ja finantserialadel

Erialade lõikes on nii palgaootustes kui palgasurves jätkuvalt suured erinevused.

Erialase valdkonna lõikes soovivad ehitussektori töötajad töökoha vahetamisel 682-eurost, tervishoiutöötajad 679-eurost ning finantseriala töötajad 620-eurost palgalisa.

Neile järgnevad kunsti, kultuuri, ajakirjanduse ja humanitaarteaduste eriala ning turunduseriala töötajad, kus palgaootus on reaalselt teenitavast palgast vastavalt 603 ja 586 eurot suurem.

Ehitussektori töötajate netopalga ootuse mediaan on 2632 eurot, tervishoius 2300 eurot ning finantssektoris 2500 eurot.

Kunsti, kultuuri, ajakirjanduse ja humanitaarteaduste eriala ning turunduseriala töötajad sooviksid töökohta vahetades teenida vastavalt 1880 eurot ja 2500 puhtalt kätte.

Kõrgeim netopalga ootus on jätkuvalt IT-erialadel, kus palgaootuse mediaan ulatub 3100 euroni. Tulenevalt kõrgest tegelikult teenitavast palgast (2632 eurot) on palgasurve IT-sektoris aga keskmisest märgatavalt madalam (15%), mis on ka kõige väiksem erinevus ootuste ja reaalselt teenitava palga vahel.

Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 4520 inimest. Küsitluse partnerid olid kaasaegseid tööviise edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Pressiteade

Pidurdunud palgakasvu ja toimetulekusurve tõttu otsib üha rohkem töötajaid võimalusi teenida põhitöö kõrvalt lisaraha, näitavad CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud küsitluse tulemused, milles osales enam kui 4500 inimest.

Tööturuküsitluse tulemused näitavad, et 30% töötajatest on viimase 12 kuu jooksul teinud põhitöö kõrvalt muid töid või osutanud teenuseid. Kõrvaltöid tehakse enamasti eraisikuna (49%) või oma või lähedase ettevõtte kaudu (34%).

Kõrvaltöö peamine eesmärk on lisaraha teenimine

„Kõrvaltöid teinud töötajate seas on ajenditest selgelt esikohal lisaraha teenimine (84%), kuid paljud toovad välja ka soovi saada vaheldust põhitööst (34%) ja kasutada kõrvaltööd õppimiseks ning arenguks (24%),“ selgitas CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

Ta lisas, et huvi kõrvaltöid teha on laiem kui ainult nende seas, kes lisatööd juba teevad – rohkem kui kaks kolmandikku töötajatest (68%) on avatud võimalusele leida kõrvaltöid.

Kõrvaltöid tehakse peamiselt erialaste oskuste rakendamiseks. Kõige sagedamini mainiti hariduse ja koolitamisega seotud tegevusi, sealhulgas eratunde, õpetamist eri haridusastmetel ning täiskasvanute koolitamist. Levinud on ka IT-valdkonna kõrvaltööd, nagu tarkvara- ja veebiarendus, IT-tugi ja -konsultatsioonid ning andmeanalüüs.

Sageli tehakse kõrvaltöid ka ehituse, remondi ja tehniliste tööde valdkonnas, sh elektri- ja automaatikatööd ning kinnisvara hooldus. Samuti pakutakse kõrvaltööna raamatupidamise, finants- ja administratiivteenuseid ning pakutakse ka teenindus- ja platvormiteenuseid, nagu kulleri- ja taksoteenus. Vastustes mainiti ka loome-, turundus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kinnisvaravaldkonna kõrvaltegevusi.

Kõrvaltöö annab sageli vaid väikese lisasissetuleku

Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul ei tähenda kõrvaltöö enamiku jaoks siiski teist palka. „55% kõrvaltöid teinud töötajatest on viimase 12 kuu jooksul teeninud kokku alla 1000 euro kätte,“ ütles Seeder.

Viimase 12 kuu netosissetulek kõrvaltöödest jagunes töötajatel järgmiselt:

55% teenis alla 1000 euro
27% teenis 1001–5000 eurot
9% teenis üle 5000 euro
9% märkis, et sissetulekut ei olnud

Enam kui 5000 euro suurust lisatulu õnnestus teenida eeskätt töötajatel, kes pakkusid IT- või muud erialast nõustamist, kuid ka ehitussektoris tegutsejatel.

Kõrval ja lisatööd PR autorilt Kadri Seeder

Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 4520 inimest. Küsitluse partnerid olid kaasaegseid tööviise edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Pressiteade

Toimetulekuks on vaja teenida pea 2300 eurot, selgus CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud küsitlusest, milles osales enam kui 4500 inimest. Aastaga on summa, mis inimeste hinnangul tagab vähemalt keskmise toimetuleku, kasvanud ligi 100 euro võrra.

Tööturuküsitluse tulemused näitavad, et oma töötasuga tulevad majanduslikult toime töötajad, kes teenivad 2289-eurost brutopalka. Seda on 98 eurot rohkem kui eelmisel aastal, mil toimetulekuks piisas 2191 eurost.

Erialade lõikes tunnetavad inimesed toimetuleku piiri väga erinevalt. Näiteks vajavad IT-sektori töötajad enda hinnangul keskmiseks toimetulekuks umbes 3400 euro suurust brutotöötasu, samas kui haridussektori töötajatele piisab ligikaudu 2000 eurost.

„Rohkem kui iga teine uuringus osalenud töötaja märkis, et tema majanduslik toimetulek on võrreldes eelmise aastaga halvenenud. Veidi enam kui kolmandiku hinnangul on olukord jäänud samaks ning kümnendik töötajatest tunneb, et nende toimetulek on paranenud,“ ütles Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Seeder lisas, et neljandik töötajatest leiab (24%), et praegune töötasu ei võimalda tal majanduslikult toime tulla. Viis aastat tagasi oli samal arvamusel 15% vastajatest.

Kõige rohkem on töötajaid, kes ei tule oma töötasuga toime, puhastusteeninduse (40%), kunsti, kultuuri ja ajakirjanduse (38%) ning majutuse ja toitlustuse erialade (38%) töötajate seas.

Kõige paremini tulevad oma sissetulekuga toime IT- ja personalitöö erialade töötajad. Neis valdkondades leidis vaid 6% vastajatest, et nende töötasu ei taga majanduslikku toimetulekut.

Enamik töötajaid vahetaks parema palga pärast töökohta

CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt tõi uuringu tulemustest esile, et koguni 86% töötajatest on valmis parema palga pärast töökohta vahetama, kui kõik muud töötingimused jäävad praeguse töökohaga võrreldes samaks.

„Kui kuni 10% palgatõus paneb töökohta vahetama väheseid ehk vaid 4% töötajatest, eeldusel et muid tõmbetegureid ei ole, siis 11–20% palgatõusu nimel on juba iga viies töötaja valmis uut töökohta otsima,“ lisas Auväärt.

Võrdluseks pani eelmisel aastal kuni 20% suurune palgatõus töökohta vahetama 16% töötajatest ning üleeelmisel aastal vaid 13% töötajatest.

Pisut vähem kui kolmandik töötajatest sooviks üksnes palga pärast töö vahetamisel näha vähemalt 21% kõrgemat palgapakkumist, 15% ootaks vähemalt 31% palgatõusu ning 18% veelgi enamat.

Tegevusalade lõikes on kõige keerulisem „üle osta“ pangandus- ja sotsiaaltöö erialade töötajaid, sest just neis valdkondades on kõige rohkem töötajaid, kes ei ole valmis palga nimel töökohta vahetama.

Kõige lihtsam on aga parema palgaga meelitada turunduse ja tööstuse valdkonna töötajaid, kus enamik vastajatest on valmis töökohta vahetama just sissetuleku kasvu nimel.

Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 4520 inimest. Küsitluse partnerid olid kaasaegseid tööviise edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Elisa pressiteade

Värskest Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee tööturuküsitlusest selgub, et inimestele läheb tööl enim korda toredate kolleegide olemasolu. Seda peab suurel või väga suurel määral oluliseks kolm neljandikku vastanutest. Tihedalt selle kannul tulevad rahalised tasud ja iseseisvus oma töös.

2025. aasta sügisel töötajate ja tööotsijate seas läbi viidud küsitluse tulemused näitavad, et inimesi motiveerivad tööl lisaks materiaalsetele hüvedele nn pehmemad väärtused, nagu head töösuhted ja suurem iseseisvus töös. Meeldivaid töökaaslasi peab suurel või väga suurel oluliseks lausa 77%, sellele järgnevad rahalised tasud ja iseseisvus töös, mis asetuvad samale pulgale 75 protsendipunktiga. Samas leiab vaid veidi üle veerandi vastajatest, et neil on oma praegusel töökohal piisavalt iseseisvust. Pigem nõustub selle väitega 47% osalejatest ning keskmine hinnang iseseisvusele on 3,96 palli 5 palli skaalal.

Kõige vähem oluliseks motivaatoriks peetakse organisatsiooni eesmärki ja missiooni. Sellega on nõus suurel või väga suurel määral pooled (49%) vastanutest.

TOP 5 motivaatorit (vastajad, keda motiveerib nimetatud tegur suurel või väga suurel määral)
1. Toredad kolleegid (77%)
2.-3. Rahalised tasud ja iseseisvus töös (75%)
4. Töö sisu (73%)
5. Vahetu juhi tagasiside ja tunnustus (63%)

Küsitluse kauaaegne partner ja Elisa juhatuse liige Karin Kanepi tõdes, et pehmed väärtused ei ole ammu enam midagi teisejärgulist, pigem on need juba edestamas klassikalisi hüvesid. “Motiveeriv töötasu on ja jääb oluliseks. Küsitluse esiviisik peegeldab aga, et inimesed hindavad psühholoogiliselt turvalist töökeskkonda, kus suhted on korras ning töötajad tunnevad, et nende idee, otsus või tegevus tõesti loeb ja muudab midagi.” Kanepi julgustab juhte sellele teemale uue tööaasta alguses rohkem tähelepanu pöörama.

Kanepi lisas, et autonoomia oma töös on ettevõtte majasiseste küsitluste järgi töötajate ootustes samuti kõrgel kohal. Esimesena tuuakse välja kindlat tööandjat, teisena suuremat vabadust oma töös ja kolmandaks õiglast töötasu. “Tööandja saab pakkuda töötajatele rohkem iseseisvust, kuid ei tohi ära unustada, et see käib alati vastutuse võtmisega käsikäes. Muidu see lahendus ei toimi.”

Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud töötajate ja tööotsijate küsitluses osales sel sügisel 4430 inimest. Küsitluse partnerid on kaasaegseid tööviise edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Tervelt 83% inimestest on avatud uutele tööpakkumistele, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri küsitlusest, milles osales üle 4500 inimese. Sobiva töö leidmine võtab töötajate sõnul varasemast rohkem aega.

Tööturuküsitluse tulemused näitavad, et suurem osa inimestest on avatud uutele tööpakkumistele. Viiendik töötajatest otsib ise aktiivselt tööd, kolmandik jälgib töökuulutusi ning pisut vähem kui kolmandik on avatud ka tööandjate pakkumistele.

„Vaid 17% töötajatest ei ole üldse töökoha vahetamisest huvitatud, mis on madalaim näitaja viimase nelja aasta jooksul,“ ütles CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

Tema sõnul on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud tööga hõivatud inimeste huvi uute võimaluste vastu. Kui kolm aastat tagasi oli uutest tööpakkumistest huvitatud 73% tööga hõivatud vastajatest, siis nüüd 82%.

Uuringu ajal mitte töötavate vastajate seas on huvi uute töövõimaluste vastu püsinud sisuliselt muutumatuna – kui kolm aastat tagasi oli see 87%, siis nüüd 88%.

„Kõige suurem huvi tööd vahetada on nende seas, kes ei tule oma töötasuga toime,“ tõi uuringu tulemustest esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Tema sõnul on üle 90% vastanutest, kes hindasid oma toimetulekut halvaks, valmis tööd vahetama.

„Samas ei ole palk ainus määrav tegur – ka 63% neist, kes hindasid oma toimetulekut väga heaks, olid endiselt huvitatud uutest töövõimalustest,“ lisas Seeder.

Sobiva töö leidmine võtab varasemast rohkem aega

Uuringus osalejatel paluti hinnata, kui kaua kuluks neil aega, et leida uus, praegusega samaväärne töökoht. Pisut rohkem kui kolmandik vastajatest (36%) arvas, et neil kuluks uue töökoha leidmiseks mõni kuu, 19%-l vaid paar kuud ja 17%-l kolm kuni neli kuud.

Neljandikul töötajatest võtaks uue töökoha leidmine enda hinnangul rohkem aega – 12%-l viis kuni kuus kuud ja 13%-l rohkem kui pool aastat. Vastanutest 11% ei usu, et nad üldse suudaks tööturult leida praegusega samaväärset töökohta. Lisaks ei osanud 28% vastajatest hinnata, kui kaua neil töökoha leidmiseks aega kuluks.

„Töötajate hinnangul tuleb uue töö leidmiseks praegu varuda rohkem aega. Kui mõni aasta tagasi uskus kolmandik, et samaväärse töö leiab paari kuuga, siis nüüd jagab seda arvamust viiendik töötajatest,“ ütles Auväärt, lisades, et tööpakkumiste arvu kasvades see trend tõenäoliselt pöördub.

Iga teine IT-sektori töötajatest leiaks uue töö mõne kuuga

Kõige paremaid võimalusi kiiresti uus töö leida näevad IT- ja telekommunikatsioonisektori töötajad – 52% neist leiaks uuringu järgi uue töö mõne kuuga. Pea sama enesekindlad on ka ehitus- ja elektritööde valdkonna töötajad, kellest 48% leiaks samaväärse töö mõne kuuga.

Keskmisest kiiremini leiaksid töö enda sõnul ka tervishoiu (42%), transpordi ja laonduse (41%) ning haridusvaldkonna töötajad (41%).

Kõige keerulisemaks peavad samaväärse töö leidmist aga kunsti-, kultuuri- ja ajakirjandusvaldkonna töötajad – rohkem kui iga neljas neist leiab, et nad ei leiakski tööturult võrdväärset töökohta. Samuti hindasid oma väljavaateid kehvemaks assisteerivatel töödel töötavad inimesed.

Enamik kaubandussektori töötajatest on valmis tööd vahetama

Kõige enam on uutele tööpakkumistele avatud kaubandussektori töötajad, sealhulgas klienditeenindajad, kelles tervelt 88% on valmis töökohta vahetama.

Keskmisest rohkem on tööturul ringi vaatavaid inimesi ka majutus- ja toitlustus- (87%), turundus- (87%), tööstus- ja tootmis- (87%), transpordi- (86%), avaliku sektori (85%) ning IT-valdkonna (83%) töötajate seas.

Ise aktiivselt tööd otsivaid töötajaid on kõige enam koristusvaldkonnas tegutsevate inimeste hulgas.

Kõige vähem on uutele töövõimalustele avatud haridussektori töötajad, kus kolmandikul töötajatest puudub igasugune huvi töökohta vahetada.

Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 4520 inimest. Küsitluse partnerid olid kaasaegseid tööviise edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.