Allikas: Maaleht

Viimasel ajal räägitakse aina enam lihttöötajate puudusest ja nende madalast palgast, kuid tegelikult on inimestel endil võimalik ka liht-tööga suuremat töötasu saada.

Statistika kohaselt saavad ma­dalaimat palka koristajad ning majutuse ja toitlustuse valdkon­nas töötajad. Seetõttu on nende­le kohtadele kõige raskem töö­tajaid leida. See pole aga sugu­gi reegel.

"Meil pole töötajate leidmi­sega muret," väidab Saaremaal asuva Mändjala kämpingu ju­hataja.

Praegu on käimas korista­jate, teenindajate ja koka kon­kurss. "Kui töötajale väärilist palka maksta, siis leiab. Heale töötajale maksame Eesti kesk­mist," lisab ta.

Aga ka inimesel endal annab üht-teist ära teha, et saada kõr­gemat palka.

1. suurem tööandja

Statistikaameti andmed näita­vad, et üsna palju on ettevõtteid ja asutusi, kus keskmine palk on alampalga tasemel ehk 355 eurot kuus. Kõigist on neid pisut vähem kui 10%, alla 50 töötaja­ga ettevõtetest aga viiendik. See­ga on vähem kui 50 töötajaga et­tevõttes suurem tõenäosus saada miinimumpalka.

Müügi- ja teenindustööta­jate madalam palgatase jääb 400-500 euro piiresse (bruto), kõrgem ulatub aga tublisti üle Eesti keskmise.

Tihti utsitatakse laisemaid õppureid ähvardusega, et kui sa õppida ei viitsi, pead Säästukasse kassapida­jaks minema. Kuidas seal palk on? "Mak­same keskmist tee­nindaja tasu," ütleb Säästumarketitesse ja Rimidesse töötajaid otsiv Kristel Saaremägi. Hulgi- ja jaekauban­duses oli mullu kolmandas kvartalis keskmine (bruto) 880 eurot.

Rimi Eesti Food AS, mis an­nab tööd enam kui 2700 inime­sele, otsib pidevalt töötajaid, kuna inimesed lähevad välis­maale. Samas, kes soovib, võib teha ettevõttes karjääri ja saada ka kõrgemat sissetulekut.

Kui üldiselt on pealinnas makstav mäekõrguselt üle ääre­alade omast, siis Rimides ja Säästumarketites püütakse hoida sar­nast taset, et ei oleks ettevõtte­siseselt ebaõiglust.

2. algul madalam palk

Tihti ei lähe erialase hariduseta inimesed tööle, kuna nad saaksid miinimumi. Eelistatakse olla ko­dus, saada töötu abiraha ja lasta kohalikul sotsiaalosakonnal kin­ni maksta korterikulud.

"See kulu on meie kõigi kan­da, lisaks võõrandub töötu tööl­käimisest," toob tööandjate kesk­liidu tegevjuht Toomas Tamsar välja. Ta soovitab töötutel pigem ootusi vähendada ja algul mada­lama palgaga tööle minna.

"Ettevõtjad, kellel on raske töötajaid leida, ütlevad, et palgaläbirääkimisteni ei jõutagi," märgib Tamsar. "Madalapalga­liste hulgas on palju selliseid, kes ei tule kohalegi, või kui tulevad, siis ei tee tööd."

3. vilumus kergitab tasu

Paljude lihttööde puhul on palk seotud tükitööga ja vilumuse kasvades kasvab ka töötasu. Ent vilumuse tekkimine võtab aega ja algul võidakse saada miinimumpalka. "Eesti keskmise palga teenimiseni võib kuluda aastaid,“ tõdevad mitmed personalitöötajad.

4. inimeste asemel masinad

Järjest rohkem asendatakse mus­ta ja raske töö peal olevaid inime­si masinatega, mis võimaldab allesjäänutel palka tõsta. "Mõtle­me iga kord, kui midagi ostame, kuidas vähema tööjõuga hakka­ma saada," tunnistab Võrumaal Osulas paikneva Võhandu POÜ tegevjuht Toomas Pihu. Sel põh­jusel ehitati robotlüpsilaut.

"Inimeste arvu ei saa kuna­gi nulli viia," märgib Pihu, küll aga on nad kolme aasta jooksul vähendanud töötajate arvu 90 pealt 47ni. Tööjõukulu on aga jäänud samaks. "Palgaralli käib kogu aeg ja tasu tuleb pidevalt tõsta, et olla pildil," tõdeb mees.

5. miinimumpalga tõstmine

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori kinnitusel aitab töökäte põuda lahendada mitte tööjõu Eestis­se toomine, vaid alampalga tõst­mine. Tema sõnul saab suur osa Eesti töötajaid ebaõiglaselt ma­dalat palka (Euroopas on ebaõig­laselt madal töötasu väiksem kui 60% keskmisest palgast - H. R.).

"Inimesed ei tule vähemaga lihtsalt ots otsaga kokku," selgi­tab Nestor. "Meil tuleb aru saada, et madalad palgad ei ole enam ammu Eesti eelis, vaid pidur, mis takistab majanduse arengut."

Nestori sõnul toob eesmärk jõuda 550 — 600 euro suuruse miinimumpalgani kaasa süüdis­tused tööpuuduse kasvust. "Kü­siksin aga vastu, kas madalatel palkadel püsiv äriplaan on ikka jätkusuutlik," lausub Nestor.

Lihtsamate tööde tegijad, nt koristajad ja abitöölised, saavad keskmiselt alla 500 euro bruto-tasuna. Keskmiselt teenivad liht-töölised 400 — 700 eurot kätte.

Kommentaar

KADRI SEEDER

Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik

Lihttööliste soov on saada keskmiselt 100 eurot rohkem raha kätte. Peamine põhjen­dus on soov oma sissetule­kuga ära elada - inimesed arvutavad raha ringi tarbimis­väärtusesse ehk mitu korda rohkem poes saab käia.

Palgainfo Agentuuri uurin­gus osalenud poolte lihttöö­liste palgasoov jääb 500-800 euro vahele (neto), müügi- ja teenindustöötajatel samuti. Ilmselt ei taga alampalga tase inimväärset elukvaliteeti tänapäeva Eestis.

Tööjõupuudus on kindlasti üks tegur, mis sunnib ettevõt­teid palkasid tõstma. Samuti kergitab ootusi elukalliduse kasv - kui inimese tööpa­nus on samaks jäänud või paranenud, tasu reaalväärtus aga kahanenud, tekitab see paratamatult rahulolematust ja ebaõigluse tunnet.

Töötajate juurdesaamise välisriikidest teeb Eestile kee­ruliseks ahvatlevama Soome lähedus. Lisaks peab arvestama keelebarjääriga, mistõttu müügitöödel ja teeninduses, kus inimesi kõige rohkem puu­du, ei ole ajutise välistööjõu kasutamine kuigi tõenäoline.

Samas on mõistetav, et tööjõumahukad ärid liiguvad sinna, kus rohkem töökäsi.

Arvestades üldist rahvas­tiku vähenemist ja töötajate haridustaseme kasvu, ei kao lihtsamate tööde tegijate puudus kuhugi.

Peaksime vaatama üle ka reservid. Meil on 15-74aas-taste seas üle 300 000 mitteaktiivse inimese.

STATISTIKA

Suurim palgasoov

1450-4500 eurot kätte

■ Suurettevõtte tegevdirektor või juhataja.

■ Juht finantsvahenduse ja/või kindlustusteenuste alal.

■ Juht info- ja kommunikatsioonitehnoloogias.

■ Strateegilise planeerimise juht.

■ Juht elektrienergia ja/või soojuse tootmises.

Väikseim palgasoov

400-650 eurot kätte

■ Kioski- või turumüüja.

■ Piletimüüja.

■ Köögiabiline.

■ Kiirtoitlustusketi abitööline.

■ Posti sorteerija või kättetoimetaja.

Allikas: Palgainfo Agentuuri palgauuring