Allikas: Äripäev

Ukraina ja Venemaa konfliktist, aga ka majandusseisakust johtuv ebakindlus tõmbas tagasi palgaootusi, ütles Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

"Emotsioonidel on väga suur roll. Möödunud aasta lõpus ja alanud aasta alguses oli ootus palgamuutusteks nii ettevõtjate kui töötajate poolt. Nüüd viimaste uudiste taustal on see tagasi tõmmanud," vastas Kuku raadio saates "Äripäev eetris" küsimustele Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Kui palju mõjutavad majandussõda Venemaa ja lääneriikide vahel, Eesti majandusseisak ja uue valitsuse kallid lubadused lõhet palgaootuse ja –pakkumise vahel?Ühelt poolt majandus seisab. Küsimus on, kui palju seisab selle pärast, et meil pole töökäsi võtta - ettevõtted tahaks laieneda ja kasvada, aga kuni pole oskajaid tegijaid, keda palgata, siis ei saa ka kasvada.

Sõjaolukord teeb inimesi ettevaatlikumaks ja võibolla ei julgeta nii palju teha kui ilma selle olukorrata tehtaks.

Valitsuse lubadused on kallid ja murelikuks teeb, et need tuleb suuresti ettevõtjate arvelt. Näiteks aktsiisitõusud ja karmistuvad meetmed (maksupettuste vältimiseks - toim.). Lisaks töötajate puudusest tulenevale palgasurvele on meil surve ka hindadele.

Kas viimase paari nädala sündmused on palgaootusele-pakkumisele mõju avaldanud?Emotsioonidel on väga suur roll. Möödunud aasta lõpus ja alanud aasta alguses oli ootus palgamuutusteks nii ettevõtjate kui töötajate poolt. Nüüd viimaste uudiste taustal on see tagasi tõmmanud. Kui paneme kaalule palgakasvu ja töö kaotuse, valitakse pigem töö.

Sama kehtib ka ettevõtjate kohta – kui tajutakse ebakindlust, palgatakse vähem ja tehakse vähem projekte.Kindlasti, seda võib tunda. Samas on suvi tulemas ja see toob kasvava ajutise tööjõuvajaduse. Teenindussektor tahaks kasvada, aga lihtsalt inimesi jääb puudu, samuti tööstuses. Eriti keeruline on Harjumaal ja Tallinnas.

Juhan Parts kirjutas eile sotsiaalvõrgu Twitter, et "ajutise valitsuse pull lõpeb palgakärpega, kiivrid pähe". Kas see nii lõpeb?Ei julgeks öelda, et lõpeb palkade kärpimisega. Eestis on palgad paindlikud. Suur osa ettevõtteid kasutab tulemustasuskeeme, mis on ühelt poolt kasumi jagamine, kuid teisalt ka riskide maandamine. Ehk buumiaegne-kriisiaegne periood õpetas, et ei olda tulemustasuskeemidega nii helded ja need on realistlikumad. Samas maandavad müügitulemuste kõikumiste riske.

Mis palgaootused ja –võimalused nii suuresti lahknevad? Kas võib olla põhjus, et palgainfo on kaldu tööandja poole?Ei julgeks öelda, et on ainult tööandjate käes info. Kindlasti on suuremad firmad paremini infoga varustatud, aga ka väga palju väikefirmasid. Firmad lähtuvad sellest, mis on ettevõtte võimalused ja töötajate palgasoovid.

Tasude erinevust ja ootusi ei saa ühte patta panna. Madalapalgalised tegelevad ellujäämisega, kõrgepalgalised hindavad, kas palk on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja millist elukvaliteeti selle eest saab lubada.

Kui esmatasandi kulud kasvavad, kasvab ka altpoolt surve palgale ja sealt tuleb madalapalgalise soov teenida sada eurot rohkem. Kõrgepalgaline tahab saada väärikat elukvaliteeti ja võrreldakse end välismaal makstavate palkadega.

----

26. märtsil toimub Äripäeva palgafoorum, kus räägitakse, kuidas leida ja hoida kõrgepalgalisi töötajaid, kui tugevalt palk motiveerib, kellele sobib 100% tulemuspalk ja paljust muust. Eriti oodatud on tipp- ja keskastme juhid, kes tegelevad igapäevaselt inimeste ja töötulemuste juhtimisega.

Vaata palgafoorumi kava SIIT, registreeru foorumile SIIN.

Lisaks ilmub 26. märtsil Äripäeva Palga TOPi eriväljaanne, mis reastab kõrgeimat palka maksvad firmad ja enim teenivad tippjuhid.