Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Töötasude avalikustamine tekitab vastakaid emotsioone – osad töötajad pooldavad seda ja loodavad seeläbi õiglasemale tasustamisele, teised tunnevad oma palga pärast piinlikkust, kardavad kadedust ja pingeid ning ei soovi privaatsuse rikkumist. Sellised arvamused toodi välja Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee sel kevadel korraldatud küsitluses, millele vastas üle 6800 inimese. Töötasude avalikustamise kohta kirjutati üle 700 vabas vormis kommentaari.

Kuigi üle pooled (57%) töötajad on valmis oma palga suuruse perele ja lähedastele avaldama, on ka neid (14%), kes tajuvad töötasu isiklikku ja privaatsfääri kuuluva asjana ning ei soovi, et ka pere ja lähedased või sõbrad selle täpset suurust teaksid. Näiteks kirjutas üks vastaja: „Minule ei meeldi teiste rahakotti piiluda ja ma ei soovi, et minu rahakotti piilutakse.“

Enda palganumbrit ei soovi oma meeskonnas avaldada üle kolmandiku (37%) ja kogu organisatsioonis ligi pooled (46%) töötajad. Vaid 16%-le sobib, kui nende töötasu suurus on teada avalikult kõigile, 62%-le ei sobi see aga üldse.

Suhtumine oma töötasu avalikustamisesse sõltub ka sellest, milline tasustamisega seotud info on töötaja töökohas avalik ja milline mitte. Üle kolmandikule (37%) töötajatest, kelle töökohas on kogu tasustamise info avalik, sobib, et nende töötasu suurus on teada kogu organisatsioonis. Samas üle veerandile (28%) see ei sobi. Töötajate seas, kelle töökohas ei ole tasustamise info avalik, on märksa enam (53%) neid, kes ei soovi oma palgainfot töökaaslastele avaldada.

Vanuserühmade lõikes on nooremate vastajate seas (kuni 34-aastased) rohkem neid, kellel ei ole midagi selle vastu, kui sõbrad ja tuttavad või ka töökaaslased nende töötasu suurust teavad. Võrreldes meestega oli naiste seas enam neid, kes on valmis oma palgainfot jagama. Haridustaseme järgi on kõrgema haridusega töötajate hulgas rohkem neid, kellele sobib, kui töökaaslased teavad nende palganumbrit.

Kas ja mida rääkida tasustamisest organisatsioonis?

See, mida ja kuidas tasustamisest räägitakse, mõjutab palgaga rahulolu ning seda, kuivõrd õiglaseks ja motiveerivaks oma töötasu peetakse. Tasustamisega on rohkem rahul töötajad, kelle töökohas on tasustamise põhimõtted ja lisatasude maksmise alused avalikud. Töötasude suuruse teadmine nii palju rahulolu ei mõjuta.

„Kui töötaja ei tea, millisesse palgagruppi ta kuulub ning millal ja millest lähtuvalt tema töötasu muudetakse, tekitab see rahulolematust ja ebakindlust,“ selgitas küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Teadmatus või arusaamatus, mille alusel makstakse lisatasusid, võib jätta mulje, et see ongi subjektiivne ja sõltub läbisaamisest juhiga. Ebaõiglustunne tõukab aga tegutsema – kas selgitust nõudma, oma panust optimeerima või tööturult teisi pakkumisi otsima,“ lisas Kadri Seeder.

Palkade avalikustamine – poolt ja vastu

Palkade avalikustamist pooldavad vastajad leidsid, et rohkem avalikku infot aitaks kujundada õiglasemat ja võrdsemat tasustamist ning tööandja ei saaks sama töö eest erinevat palka maksta.

Peamiste põhjendustena, miks paljudele töötajatele ei sobiks oma palga avalikustamine, nimetati kadeduse ja pingete tekkimist – inimesed ei oska hinnata tööde ja panuse erinevat väärtust ettevõttele ning ainult palkade võrdlemine võib luua ebaõigluse tunde. Seda tõid sagedamini välja kõrgema palgaga töötajad.

Viiendik (20%) töötajatest tunneb aga oma madala palga pärast piinlikkust ja ei sooviks seetõttu selle suuruse avalikustamist. Nagu üks vastaja märkis: „Piinlik on. Ei taha, et kogu maailm teaks kui loll ma olen, et sellise palga eest tööd teen.“

„Kui inimesed tunnevad, et nad ei saa tööpanusele vastavat tasu, ei vähenda see ainult tööga rahulolu, vaid elukvaliteeti tervikuna,“ kommenteeris CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler.

Palgapakkumise avaldamine töökuulutuses hoiab kokku kõigi aega

Mitmed küsitluses osalejad tõid välja, et töökuulutuses peaks olema avaldatud pakutava palga vahemik või miinimummäär. See aitaks otsustada, kas üldse on mõtet kandideerida. Mingigi indikatsiooni andmine aitaks hoida kokku nii kandideerija kui ka värbaja aega, et pärast mitmeid teste ja vestlusi ei selguks palgapakkumise täielik mittevastavus ootusele.
Pakutava töötasu avaldamine töökuulutuses aitaks kujundada ka õiglasemat ja võrdsemat tasustamist nii sugude vahel kui ka uute töötajate ja vanade olijate vahel, arvasid vastajad.

„Tööportaali CVKeskus.ee statistika näitab, et pakutava palga või selle vahemiku avaldamine töökuulutuses meelitab rohkem kandidaate kandideerima,“ kinnitas Grete Adler. „Palgapakkumise avaldamine lisab tööpakkujale ka usaldusväärsust ja annab kandideerijale kindlustunde, et temaga suheldakse avatult,“ lisas Grete Adler.

Tööportaali CVKeskus.ee statistika

• 42% tööpakkumistest on tänavu olnud avaliku palgapakkumisega.
  • Enim avaldatakse palgapakkumisi oskustöötajatele (52%) ja teenindus ning müügitöötajatele (51%) suunatud tööpakkumistel.
  • Kõige vähem näidatakse palka keskastme spetsialiste ja kontoritöötajaid otsides (30%).
• Avaliku palgapakkumisega tööpakkumised said keskmiselt 64% rohkem kandideerijaid.
  • Enim mõjutab pakutava palga avalikustamine abitöötajaid, kus kandideerimiste arv kerkib 81%.
  • Tippspetsialistide tööpakkumistel palga näitamine suurendab kandideerijate arvu 43%.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas sel kevadel 6844 inimest. Töötajate ja tööotsijate küsitluse partner on paindlike tööviiside edendaja Elisa Eesti.