Palgainfo Agentuuri pressiteade

Töötajad soovivad teenida oma praegusel töökohal keskmiselt 2100 eurot kätte, mida on eelmise sügisega võrreldes 100 euro võrra rohkem. Töökoha vahetamisel ootavad töötajad aga veelgi kõrgemat palka – sel juhul on palgaootuse mediaan 2300 eurot, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee värskest ligi 7000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest.

Mediaanpalgaootus näitab piiri, millest pooled ootused on suuremad ja pooled väiksemad. Tööandjale tähendab 2100-eurose palgasoovi rahuldamine üle 3600-eurost tööjõukulu koos kõigi maksudega.

Erinevus tegeliku ja unistuste palga vahel on veidi vähenenud – palgaootus on sel sügisel tegelikust palgast 480 euro võrra suurem, aasta tagasi oli vahe 500 eurot. Soovitud töötasu saamist peab tõenäoliseks vaid 16% töötajatest, enamik seda saada ei looda.

Töötajad põhjendavad oma palgaootust elukalliduse tõusu ja töökoormuse kasvuga – hinnad kasvavad ja koormus on suurenenud, aga palka ei ole tõstetud. 42% töötajatest ütleb, et nende töötasu ei ole aasta jooksul muutunud, eelmisel aastal ei olnud palgatõusust osa saanud veidi üle kolmandiku (34%).

Viimastel aastatel on suurenenud nende töötajate osatähtsus, kes hindavad oma toimetulekut kehvaks – kui kaks aastat tagasi ei tulnud hästi toime 18% ja aasta tagasi 20% vastajatest, siis sel aastal andis sellise hinnangu 22%. Kehvasti toimetulevad töötajad teenivad netotasuna alla 1400 euro, oma toimetulekut keskmiseks hindavad töötajad saavad üle 1700 euro ja hästi hakkamasaavate töötajate kontole laekub kuus üle 2400 euro palgaraha.

Kehv toimetulek ja rahulolematus palgaga tõukavad töötajaid tööturul ringi vaatama. Aastaga on suurenenud tööd otsivate ja pakkumistele avatud töötajate osatähtsus, vaid 19% töötajatest ei otsi tööd ja ei ole avatud ka pakkumistele. Töökoha vahetamisest on huvitatud eelkõige kehvemini toimetulevad töötajad, kes näevad selles ühte võimalust saada hüppeliselt kõrgemat palka.

Enamik töötajaid oleks valmis suurema töötasu pärast töökohta vahetama, vaid 8% ei vahetaks töökohta mitte mingi palgapakkumise korral. Üle veerandi (28%) töötajatest oleks valmis liikuma 21–30% suurema töötasu pärast, üle kolmandikule tuleks veel parem palgapakkumine teha. Eelmise aastaga võrreldes on suurenenud nende töötajate osatähtsus, kes on valmis teise kohta tööle minema 11–20% suurema töötasu pärast.

Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.ee tutvustavad küsitluse tulemusi 6. detsembril kell 10 veebiseminaril. Vaadake lähemalt siit:
https://www.palgainfo.ee/kasulikku/koolitused.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palkade muutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales sel sügisel 6670 inimest.

Palgainfo Agentuuri pressiteade

Iga neljas tööandja on veendunud, et järgmise kaheksa kuu jooksul nende organisatsioonis töötajate põhipalkasid ei muudeta, näitavad Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee värsked tööandjate küsitluse tulemused. Palgatõusu plaanivaid tööandjaid on vähem kui kahel eelmisel aastal ja kavandatud palgatõus tagasihoidlikum. Peamiselt lähtutakse palkade muutmise otsust tehes organisatsiooni majandustulemustest, erinevalt varasematest aastatest tunnetatakse tööjõupuudusest tulenevat palgasurvet vähem.

Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVKeskus.ee tutvustavad küsitluse tulemusi 6. detsembril 2024 toimuval veebiseminaril. Vaadake lähemalt siit.

Sel aastal on põhipalkasid tõstetud 64% küsitluses osalenud organisatsioonides, mida on kümnendiku võrra vähem kui 2023. ja 2022. aastal. Eelmise aastaga võrreldes on vähem ka neid organisatsioone, kus põhipalkade tõus puudutas kõiki töötajaid. Samuti on palkade tõus olnud kahe eelmise aastaga võrreldes tagasihoidlikum ja jääb enamasti 5–6% piiresse.

Palgakasvu pidurdumist näitavad ka tööandjate prognoosid. Kui eelmisel sügisel kavandas järgmise kaheksa kuu jooksul palgatõusu 44% tööandjatest ja 2022. aasta sügisel 51% tööandjatest, siis tänavu 42%. Eelmise aastaga võrreldes on suurem nende tööandjate osatähtsus, kes ei tea veel, kas palkasid muudetakse. Kavandatud palkade tõus puudutab üle pooltel juhtudel kõiki töötajaid ja jääb sagedamini 5–6% piiresse.

Uuringu tulemustest joonistub välja, et kahel viimasel aastal on tööandjate palgaplaane üha vähem mõjutanud uute töötajate palgasoovid ja konkurentide palgatasemed ning nende muutused. Pigem lähtutakse palkade muutmise otsustamisel organisatsiooni majandustulemustest.

Uusi töökohti plaanitakse luua tänavusega samas mahus

Uusi töötajaid plaanib lähema kuue kuu jooksul värvata 60% küsitluses osalejatest. Peamine värbamisvajadus tuleneb töötajate asendamisest ehk olemasolevate töötajate liikumisest uutele töökohtadele, pensionile või lapsehoolduspuhkusele jms. Seda näeb järgmisel poolaastal ette 37% tööandjatest, mida on sama palju kui 2023. aasta sügisel.

Uusi töökohti plaanib luua 29% organisatsioonidest nagu ka aasta tagasi. 2022. aasta sügisel plaanis uusi töökohti luua 34% tööandjatest ja 2021. aastal 37% tööandjatest.

Iga kolmas tööandja ei plaani järgmisel poolaastal uusi töötajaid värvata ja üle kümnendikus (13%) uuringus osalenud organisatsioonides plaanitakse töötajaid koondada.

Töötajate leidmine ei ole enam nii keeruline

Palgaturu rahunemist ja jõujoonte kaldumist pigem tööandjate poole näitavad ka küsitluses osalejate hinnangud tööturu olukorrale.

Üle poolte (51%) tööandjate hinnangul ei ole nende organisatsioonis vabatahtliku voolavuse määr ehk töötajate omal soovil lahkumine viimaste kuude jooksul muutunud ja pea viiendiku (19%) hinnangul on see vähenenud. Vabatahtliku voolavuse määr on vähenenud eelkõige kõrgema palgatasemega organisatsioonides ja suurenenud konkurentidest madalamat palka maksvates ettevõtetes.

Üle kolmandiku (37%) tööandjate sõnul on viimasel ajal suurenenud tööotsijate aktiivsus enda tööle pakkumisel ja/või tööle kandideerimisel, oluliselt on suurenenud kandideerimine kõrgema palgatasemega organisatsioonidesse. Töövõtjate aktiivsust kinnitab ka tööportaali CVKeskus.ee statistika, mille kohaselt on tänavu tööandjatele edastatud juba üle 1,6 miljoni kandideerimisavalduse, mida on 9% enam kui aasta tagasi samal ajal.

Tööotsijate arvu kasv tööturul ja töötajate aktiivsus kandideerimisel mõjutab ka tööandjate hinnanguid töötajate leidmise keerukusele. Kui 2022. aasta sügisel märkis 64% tööandjatest, et töötajate leidmine on muutunud raskemaks, siis tänavu nõustus sellega kaks korda vähem (31%) vastajaid. 28% vastajatest leidis, et töötajate leidmise keerukus muutunud ei ole ja 14% sõnul on see isegi lihtsustunud.

Ka järgmise aasta värbamisturgu prognoosides arvavad tööandjad, et töötajate leidmise keerukus väga palju ei muutu. Osades töötajate gruppides võib värbamise muuta lihtsamaks tööotsijate arvu suurenemine, töötajate leidmise teevad aga jätkuvalt keeruliseks suured palgaootused.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 306 tööandja tagasisidel, kes annavad tööd umbes 50 000 töötajale üle Eesti. Küsitlusele vastajate seas on ülekaalus suurema töötajate arvuga organisatsioonid.

Graafikute vaatamiseks klõpsakse noolel.

Kõrgema ja madalama palgaga töötajate töötasud samal tegevusalal võivad erineda viiekordselt, samal ametikohal töötajate töötasude erinevused võivad olla aga veelgi suuremad ja erineda ka kümnekordselt. Suuremad on kõikumised juhtide töötasudes, mis sõltuvad eelkõige organisatsiooni suurusest, näitab statistikaameti andmetel põhinev Palgainfo Agentuuri analüüs.

II kvartalis 2024 jäi kõigi töötajate brutokuupalga I detsiil alla alampalga (820 eurot) ja oli 771 eurot. See on piir, millest 10% töötajatest teenis veel madalamat tasu. Alampalgast madalama tasu teenimisel võib olla mitu põhjust, sh töötamise registris märgitust väiksem tegelik koormus, puudumised, graafikujärgne täiskoormusest madalam koormus jms. (Arvestuse aluseks on nii täis- kui ka osalise koormusega töötajatele välja makstud töötasud, osalise koormusega töötajate töötasud on ümber arvutatud täistööajale. Töötajad, kelle koormus on registris märkimata, võetakse arvesse täistööajaga töötajatena. Andmed ei sisalda haigushüvitisi.)

Brutokuupalga IX detsiil ehk piir, millest 10% töötajatest saab veel kõrgemat palka, oli 3625 eurot. Seega oli kõrgema ja madalama palgaga töötajate ehk brutopalga IX detsiili ja I detsiili erinevus peaaegu viiekordne.

Tegevusalade lõikes on palgakäärid üsna erinevad. Kõige rohkem erinevad I ja IX detsiil kinnisvarasektoris, kus kümnendiku töötajate palk jäi II kvartalis tublisti alla alampalga, tipud teenisid aga üle 2864 euro. Kinnisvarasektori palgataset mõjutab suur korteri- jms ühistute osatähtsus tegevusalal.

Üle viie korra erinevad I ja IX palgadetsiil ka haldus- ja abitegevuste, muude teenindavate tegevuste, kutse- ja teadusalal ning tervishoius. Ka kõrgepalgalisel info ja side tegevusalal on erinevused suured – kui kümnendik selle valdkonna töötajatest teenis II kvartalis alla 1216 euro, siis tippude töötasud ulatusid üle 6100 euro.

Kõige väiksemad on I ja IX palgadetsiili erinevused avalikus sektoris – II kvartalis oli seal brutokuupalga I detsiil 1293 eurot ja IX detsiil 3824 eurot. Vaadake ka graafikut allpool.

Millised on palgakäärid erinevatel ametitel?

Kui tegevusaladel on palkade erinevused kolme- kuni viiekordsed, siis samadel ametitel võivad palgad erineda ka kümnekordselt. Suuremad on I ja IX palgadetsiili erinevused juhtide töötasudes, kus palgatase sõltub väga palju organisatsiooni suurusest – töötajate arvust, käibest jms. Väiksemad on palgaerinevused ametitel, kus tööandja on riik või kohalik omavalitsus ja mille kohta on sõlmitud sektori alampalga kokkulepe, näiteks õpetajad, tervishoiutöötajad, kultuuritöötajad jt.

Ka tööportaali CVKeskus.ee statistikast peegelduvad mitmekordsed erinevused sarnaste ametikohtade palgapakkumistes. Suurimad on käärid müügisektoris, kus keskmine palgapakkumine on 4000 eurot, kuid parimatele lubatakse koguni 15 000 eurost töötasu.

Ka assisteerivatel töödel on palgapakkumiste käärid pea kolmekordsed – sellistel töödel ulatub keskmine palgapakkumine 1700 euroni, kuid tublimatele pakutakse 5000 eurost töötasu. Erinevused palgapakkumistes on kõige väiksemad tervishoiusektoris.

Vastake küsitlusele ja vaadake kohe pärast vastamist värsket palgainfot!

Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.ee kutsuvad kõiki tööandjaid osalema suures tööturu- ja palgauuringus, et üheskoos selgitada välja trendid tööelus.

Vastajad saavad tänutäheks kohe pärast vastamist vaadata üle 400 erineva ametikoha värsket palgainfot, kasutada partnerite soodustusi ja osaleda väärt auhindade loosimises!

Vaadake lähemalt siit.

Andmete allikad: statistikaameti andmed (töötamise register, tulu- ja sotsiaalmaksu aruanded), Palgainfo Agentuuri töötlus.

Palgainfo Agentuuri pressiteade

Palgatabeli tippu kuulumiseks tuleb Eestis teenida vähemalt 3625 eurot – just see on brutokuupalga IX detsiil ehk piir, millest 10% töötajatest veel rohkem teenib. Aastaga on kümnendiku enimteenivate töötajate sekka kuulumise piir kasvanud 6,8%. Ametite lõikes teenivad aga tipptegijad märksa suuremat töötasu, mis võib ületada ameti mediaanpalka mitmekordselt, selgub Palgainfo Agentuuri II kvartali palgastatistika analüüsist.

Juhtide palgaedetabeli eesotsas olid II kvartalis suurettevõtete divisjonijuhid, keda on registreeritud peamiselt finants- ja kindlustussektoris ning kellest kümnendik teenis rohkem kui 13 611 eurot. Neile järgnesid tervishoius juhtidena töötavad arstid ja infosüsteemide direktorid – ka nende tipud teenisid üle 10 000-eurost brutotöötasu.

Tippspetsialistide palgaedetabelisse kuuluvad valdavalt eriarstid. Pingerida juhivad ortodondid, kel tuli II kvartalis 10% enimteenivate sekka kuulumiseks teenida üle 22 000 euro. Samasse hambaarstide gruppi kuuluvad veel ka proteesiarstid, kelle seas teenisid tipptegijad üle 16 959 euro.

„Kõige rohkem teenivate juhtide ja tippspetsialistide palkade erinevustes mängib suurt rolli ühelt poolt töö keerukus ja vastutus, samuti nõudlus selle järele. Teiselt poolt mõjutab palgataset ettevõtete erinev efektiivsus ja kasumlikkus ning võimekus palgata oma eriala tippe,“ selgitas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Ta lisas, et IX detsiili taseme töötasu ei koosne sageli ainult põhipalgast, vaid sellest võivad suure osa moodustada erinevad lisatasud, sh tulemustasud, aasta- või projektipreemiad.

Tehnikute ja keskastme spetsialistide ametirühma palgaedetabeli eesotsas on transpordivaldkonna töötajad, nagu laevakaptenid ja tüürimehed, aga ka piloodid. Tippude palgad erinevad ameti mediaanpalgast sageli mitmekordselt. Näiteks kui laevakaptenite mediaanpalk oli II kvartalis 3710 eurot, siis kümnendik selle ameti esindajatest teenis üle 11 222 euro. Tüürimeestest tipptegijate palgad ületasid 6059 euro ja pilootidel 8262 euro piiri.

Ka kontoritöötajate ja klienditeenindajate palkade pingereas on mitmeid ameteid, mis on seotud transpordiga: näiteks logistikud, veokorraldusjuhid jt. Esikohal on aga kliendihaldurid, kelle mediaantöötasu oli II kvartalis 2167 eurot, samas kui tipud teenisid üle 3891 euro. Personalitöötajate palgaparemikku kuulumiseks tuleb aga teenida vähemalt 3439 eurot.

Tööportaali CVKeskus.ee värbamisjuhi Grete Adleri sõnul on palgapakkumisi analüüsides näha, et käärid pakutavates palkades on suurimad müügisektoris, kus keskmine palgapakkumine ulatub 4000 euroni, kuid parimatele lubatakse ka koguni 15 000 eurost töötasu. „Müügisektori palgaerinevused on peamiselt seotud tulemustasudega, mis võivad ületada põhipalka mitmekordselt,“ selgitas Adler.

Teenindus- ja müügitöötajate palgaedetabelis on II kvartalis esikohal hulgimüüjad, kellest parimad teenivad üle 3236 euro. Neile järgnevad haldusspetsialistid, kelle IX palgadetsiil on 3050 eurot. Ka turvaspetsialistide, vangivalvurite, koristus- ja majapidamistööde juhatajate, lennusaatjate ja telefonimüüjate tipptegijad teenivad märksa rohkem nende ametite mediaanpalgast – üle 2800 euro.

Oskus- ja käsitööliste ametirühmas teenivad parimad üle 5000-eurost brutokuupalka. Näiteks õhusõidukite hooldusmehaanikute suuremad töötasud ulatusid üle 6068 euro ja lennukimehaanikutel üle 5100 euro.

Kõrget palka oli võimalik teenida ka mootorsõidukite mehaanikutel, lõhkemeistritel ja autoplekkseppadel, kelle palga IX detsiilid olid vastavalt 4732 eurot, 4340 eurot ja 4172 eurot.

Seadme- ja masinaoperaatorite ning mootorsõidukijuhtide ametirühmas olid kõige kõrgema palga saajate seas II kvartalis esikohal harvesterioperaatorid, kelle tipud teenisid üle 4118 euro, ameti mediaantöötasu oli märksa väiksem – 2000 eurot. Palgaedetabelisse kuuluvad ka kaevandusseadmete operaatorid, raudtee eriveeremi juhid, madrused ja pootsmanid.

Lihttööliste palkade pingerida juhtisid II kvartalis kraavikaevajad, kellest parimate brutokuupalk ületas 3700 euro piiri. Eelmises kvartalis olid juhtpositsioonil puukooli lihttöölised, kellest mõned teenisid ka üle 4000 euro.

„Palgapakkumiste analüüsimisel jääb silma, et Eestis kõrge palga teenimiseks ei pea olema IT-tippspetsialist,“ selgitas tööportaali CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler. Ta lisas, et ka näiteks assisteerivatel töödel on viimastel kuudel kõrgeimad palgapakkumised ulatunud koguni 5000 euroni, kuigi keskmine palgapakkumine on märksa madalam.

„Ka komplekteerijatele ja tootmistöölistele pakutakse mõnedes töökuulutustes 3000 eurot palka, samas kui nende ametite keskmine palgapakkumine on vastavalt 1700 eurot ja 1750 eurot. Sellised palgaerinevused on peamiselt seotud vastutuse ja töö mahuga,“ selgitas Adler.

Kadri Seeder lisas, et teenindus- ja müügitöötajate, oskus- ja käsitööliste, seadme- ja masinaoperaatorite, mootorsõidukijuhtide ning lihttööliste töötasude erinevused on seotud nii töötaja kogemuste, vilumuse ja ka töö tegeliku mahu ning tulemustega. Ka hooajalisus võib neis ametirühmades palgatasemeid mõjutada.

Palgainfo Agentuur koostab ja analüüsib ametite detailset palgastatistikat igas kvartalis. Palgaedetabelisse on valitud ametid, kus töötasu 90. protsentiil oli viimase kuue kvartali jooksul ametirühmas keskmiselt kõige suurem. Välja on jäetud ametid, mille töötasu andmeid ei olnud 2024. aasta I ja/või II kvartalis liiga väikese organisatsioonide ja/või töötajate arvu tõttu avaldatud.
Andmeallikad: statistikaamet (TÖR, TSD andmed), Palgainfo Agentuuri töötlus.

Täpsemad graafikud ametirühmade palgaedetabelitest leiate allpool. Järgmiste graafikute vaatamiseks klõpsake noolel. 

Vaadake ka ametite palgastatistika tellimine

Palgainfo Agentuuri pressiteade

Töökoha vahetamisel soovivad töötajad teenida 2000-eurost netopalka, mida on praegusest palgast 487 eurot rohkem, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud ligi 7000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest. Soovitud ja tegeliku palga erinevust näitav palgasurveindeks on aastaga langenud nelja protsendipunkti võrra.

2000 eurot kätte on palgaootuste mediaan ehk poolte töötajate palgaootus on sellest väiksem ja pooltel suurem. Võrreldes eelmise aasta kevadega ei ole palgaootuse mediaan muutunud, 2022. aasta kevadel kasvas see aga aasta varasemaga võrreldes 200 eurot ja 2021. aasta kevadel oli kasv möödunud kevadega võrreldes 100 eurot.

Eelmiste aastatega võrreldes on tänavu vähem kasvanud ka töötajate palgad: netopalga mediaan suurenes 6%, eelmisel aastal oli kasv 15%.

„Palgaootus kasvab tavaliselt koos reaalselt saadava palgaga, aga sõltub palju ka tööturu olukorrast. Kui töötajaid on puudu ja tööandjad värbamisel aktiivsed, julgevad tööotsijad ka suuremat palka küsida,“ selgitas palgatrende Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Ta lisas, et praeguses tööturu olukorras on tööandjate värbamisaktiivsus pigem väike ja töökuulutusi avaldatakse vähem. „Tööle kandideerijaid on aga palju ja konkurents lihtsamate tööülesannetega kohtadele on väga tihe, mis pidurdab mingil määral ka palgasurve kasvu.“

Kui eelmisel aastal oli palgasurveindeks 28% ja töötajatel jäi soovitud palgast puudu 568 eurot, siis tänavu on see näitaja langenud 24%-le ning soovitud palgast jääb puudu 487 eurot. Võrreldes 2022. aasta kevadega on tegeliku ja soovitud palga vahe töökoha vahetamisel veelgi enam vähenenud, siis oli palgasurve 31%.

Aastate lõikes on tegeliku palga ja soovitud palga vahe üsna palju kõikunud. Tervisekriisi aastail oli see 300–400 euro piires ja ületas 2022. aasta sügisel isegi 650 euro piiri.

Palgasurve on kasvanud oskustöötajate seas

Palgasurve on suurem müügi- ja teenindustöötajate, oskustööliste ja lihttööliste seas, kuna nendes rühmades on palgatasemed madalamad. Samuti on nende seas võrreldes juhtide ja tippspetsialistidega rohkem töötajaid, kelle töötasu ei ole aasta jooksul muutunud.

Töökoha vahetamisel on kõige suurem palgasurve oskustöötajate seas. Neil jääb soovitud palgast puudu 37% (eelmisel aastal 31%) ehk 667 eurot (eelmisel aastal 519 eurot).

Palgasurve on märgatavalt kasvanud ka müügi- ja teenindustöötajate seas, kellel jääb soovitud palgast puudu 34% (eelmisel aastal 26%) ehk 544 eurot (eelmisel aastal 419 eurot).

Keskmisest suurem on palgasurve endiselt ka seadme- ja masinaoperaatorite, mootorsõiduki või liikurmasinate juhtide ja lihttööliste ametirühmades, kus töötajatel jääb soovitud palgast puudu 33%. Nii mootorsõiduki või liikurmasinate juhtide kui ka lihttööliste palgasurve on aga aastaga pisut leevenenud. Seadme- ja masinaoperaatoritel on palgasurve viie protsendipunkti võrra kasvanud.

„Soov teenida töötasu, mis võimaldab kiire elukalliduse kasvuga toime tulla ja hästi ära elada, on kandideerimisaktiivsuse tippu viinud ehk tõuganud töötajaid parema töökoha otsingutele,“ kirjeldas tööturul toimuvat tööportaali CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler.

Adler lisas, et kui eelmisel aastal konkureeris ühe vaba ametikoha nimel keskmiselt 38 töövõtjat, siis tänavu 52.

Kõige väiksem on palgasurve praegu valdkonna või teenistuse juhtide seas, kellel jääb soovitud palgast puudu 20%. Tippspetsialistide palgasurve püsib 29%-l.

Tervishoiutöötajatel jääb soovitud palgast puudu 868 eurot

Erialaste valdkondade lõikes jääb soovitud palgast puudu kõige enam tervishoiutöötajatel, kes soovivad töökohta vahetades teenida 868 eurot rohkem. See teeb palgasurveks 35% (eelmisel aastal 32%). Soovitud ja tegeliku palga erinevus on suurem eelkõige selle eriala keskastme spetsialistide seas.

Tervishoiutöötajatele järgnevad haridusvaldkonna töötajad, kes sooviksid töökohta vahetades teenida 759 eurot enam, mis teeb palgasurveks 34% (eelmisel aastal 30%), ja finantsala töötajad, kes sooviksid tööd vahetades teenida 726 eurot enam, mis teeb palgasurveks 29% (eelmisel aastal 31%).

Erialaste valdkondade lõikes on palgasurve vähenenud kõige enam IT-erialal töötavate inimeste seas, kes sooviksid tööd vahetades teenida 17% enam (eelmisel aastal 26%).

IT-töötajad soovivad teenida 3000 eurot kätte

Kõrgeim netopalgaootuste mediaan on IT ja juhtimise ning konsultatsioonivaldkonnas, kus töötajad soovivad töökohta vahetades teenida 3000 eurot kätte. IT-töötajate palgaootus ei ole aastaga kasvanud, küll aga on suurenenud palgad ja seetõttu on palgasurveindeks langenud 26%-lt 17%-le.

IT-valdkonnale järgnevad ehituse, finants- ja pangandusvaldkonna, personalitöö ja tervishoiu töötajad, kelle palgaootus töökoha vahetamisel on 2500 eurot kätte. Neist vaid kahes on palgaootus aastaga kasvanud – finantsalal 9% ja tervishoius 14%.

2400 eurot kätte soovivad töökohta vahetades teenida ka turundajad, kelle palgaootus on aastaga kerkinud 4%.

Avaliku sektori töötajate netopalgaootus on 2300 eurot ja õpetajatel 2200 eurot. Õpetajate palgaootus on aastaga kerkinud 10% ja seeläbi on kasvanud ka palgasurveindeks (35%-le).

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. Küsitluses osales 6844 inimest üle Eesti.