Elisa pressiteade

Ligikaudu 40% inimestest peab oma viimast tööle kandideerimise kogemust heaks või väga heaks, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee värskest tööturu-uuringust. Seevastu viiendik vastanutest on kogenud negatiivset või väga negatiivset kandideerimiskogemust.

Eesti suurima tööturuküsitluse tulemused näitavad, et 9% tööotsijatest hindab oma viimast kandideerimist väga heaks ja 29% heaks. Heade kogemuste osakaal on aastaga kasvanud viie protsendipunkti võrra. Samas leiab 13% osalenutest, et nende kogemus oli kehv ning 6% hindab seda väga halvaks.

Positiivseid kogemusi seostatakse peamiselt kiire vastamisaja, selge ja lihtsa kandideerimisprotsessi ning viisaka ja professionaalse suhtlusega. Viimast hindavad kõrgelt ka need küsitluses osalenud, kes siiski soovitud töökohta ei saanud. Negatiivsete kogemuste puhul tuuakse välja, et tööandjad ei vasta, ei anna inimesele personaalset tagasisidet kandideerimise tulemuste kohta või põhjendavad äraütlemisi lakoonilise nn copy-paste vastusega.

Küsitluse partneri, Elisa personaliüksuse juhi Kaija Teemägi sõnul on positiivsete kogemuste osakaalu kasv küll julgustav, kuid muutus on aeglane ja mõjutab kogu tööturu mainet. „Hooliv koostöö ei alga töölepingu allkirjastamisest, vaid ka kandidaatidesse tuleb suhtuda lugupidavalt. Oleme organisatsioonis juurutanud, et anname kõigile kandideerijatele tagasisidet. Seda hinnatakse väga kõrgelt,“ ütles Teemägi. Samas rõhutas ta, et kandideerimine on alati kahepoolne ning eeldab professionaalset suhtumist ka tööotsijatelt – alates tööd pakkuva organisatsiooni tundmaõppimisest kuni sobiva riietuse ja käitumiseni intervjuul.

CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler lisas, et tööandjad, kes suhtlevad aktiivselt kandideerijatega, on tööturul kõrgemalt hinnatud. “Mõne aasta eest läbi viidud uuringus, kus analüüsisime ligi 60 000 tööpakkumist, selgus, et tööandjate tööpakkumised, kellel oli kombeks anda kandidaatidele tagasisidet, said keskmiselt 41% rohkem kandideerimisavaldusi,“ sõnas Adler.

Samuti selgub küsitlusest, et pea kolmandik tööotsijatest on pidanud kandideerimisel tegema proovitöö ning 30% on lahendanud testülesandeid. 16% hindab proovitöö mahtu sageli ebamõistlikult suureks ning 34% on kogenud, et panus on olnud liiga suur mõnikord.

„Talendid on muutunud ettevaatlikumaks, eriti IKT sektoris, kuna paljud on kokku puutunud osade tööandjate ebarealistlikke ootustega või on proovitööl esitatud ideid hiljem ettevõttes omavoliliselt kasutusele võetud. Seetõttu näiteks annavad meie värbajad sihtotsinguid tehes IT-talentidele juba esimeses pöördumises märku, et antud kandideerimine ei eelda proovitööd, juhul kui see võimalik on,“ selgitas Teemägi viimase aja trende.

Sarnaseid arenguid kohtab ka turundusmaastikul. „Proovitööde ja lisaülesannete mahtu hindavad ebamõistlikult suureks enim turunduseriala töötajad, kellest iga teine on kandideerimise käigus kogenud olukorda, kus proovitöö maht ületas mõistliku piiri,“ lisas Adler küsitluse tulemusi kommenteerides.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas sel kevadel 5432 inimest. Küsitluse partnerid on kaasaegseid tööviise edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Pressiteade

Tehisintellekti (AI) ja masinõppe tehnoloogiaid kasutab tänavu juba 66% Eesti töötajatest, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust, kus osales 5432 inimest üle Eesti. Veel kaks aastat tagasi oli AI-d kasutanud alla viiendiku töötajatest ning 2024. aastal alla poole (43%).

Uuring näitab, et enam kui kolmandik (37%) töötajatest kasutab AI abi tööülesannete täitmisel, mis on märgatav kasv võrreldes eelmise aasta 26%-ga. Samasugune osakaal (36%) kasutab AI-d meelelahutuseks, mis on jäänud sarnaseks 2024. aastaga (30%).

Tehisintellekti kasutamine jõuab järjest enam ka haridusse – iga viies vastaja (20%) kasutab seda õpingutes, võrreldes aasta varasema 16%-ga.

„Iga kümnes töötaja kasutab AI-d tööle kandideerimisel – seda on koguni viis korda rohkem kui aasta tagasi,“ tõi uuringust esile CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler. Tema sõnul ei leia tehisintellekt inimese eest küll uut töökohta, kuid annab nutikale kasutajale märgatava eelise konkurentsitihedal tööturul.

Kõige aktiivsemad kasutajad on turundusvaldkonnas, kus 85% töötajatest rakendab AI-d tööülesannete täitmisel ning iga viies (20%) ka tööle kandideerimisel.

Peale turundajate on AI saanud levinud töövahendiks ka personalitöötajate ja IT-spetsialistide seas.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder tõi uuringu tulemustest esile, et mida kõrgem on töötaja sissetulek, seda tõenäolisemalt ta AI-d kasutab. „Näiteks kasutab tehisintellekti 83% töötajatest, kelle brutopalk ületab 2800 eurot kuus, samas kui alla 1460-eurose sissetulekuga töötajate seas on kasutajaid 55%,“ selgitas Seeder.

Keskmisest levinum on tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogiate kasutamine veel ka haridussektoris ja panganduses. Pea kaks kolmandikku (63%) õpetajatest on tänavu kasutanud oma töös ChatGPT-d, näitavad uuringu tulemused.

Kõige vähem kasutavad uusi tehnoloogiaid nii töös, õpingutes kui meelelahutuseks koristus- (45%), transpordi- (50%) ja sotsiaaltöö sektoris töötavad inimesed (54%).

Lisaks uute tehnoloogiate kasutamisele küsiti taaskord ka seda, kas töötajad on sellistest tehnoloogiatest üldse midagi kuulnud. Selgus, et kõigest 13% töötajatest ei ole AI ja masinõppe tehnoloogiatest midagi kuulnud.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas 5432 inimest. Küsitluse partnerid on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Pressiteade

Iga neljas töötaja on viimase aasta jooksul kogenud tööandja survet rohkem kontoris töötada, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee tööturu-uuringust. Lisaks märkis ligi viiendik vastanutest, et tööandja kaugtöökorraldus on muutunud varasemast jäigemaks.

Kuigi kaugtöö võimaluse pakkumine ja selle kasutamine ei ole viimaste aastatega oluliselt muutunud, on tööandjate ootus töötajaid rohkem kontoris näha järjest tuntavam – seda kinnitavad nii tööandjate kui ka töötajate küsitluse tulemused.

„Neist töötajatest, kelle töö võimaldab kaugtööd, tunnistas iga neljas, et on viimase aasta jooksul tundnud tööandja survet rohkem kontorist töötada,“ selgitas küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Tööandjad püüavad soodustada kontoris töötamist mõnusa töökeskkonna kujundamisega, samuti jälgitakse kohalkäimise mugavust ja korraldatakse silmast silma üritusi. On aga ka neid organisatsioone, kus on suurendatud kohustuslikke kontoripäevi ja/või vähendatud lubatud kaugtöö päevi, näitavad tööandjate küsitluse tulemused.

Töötajate rahulolu kaugtöö korraldusega sõltub sellest, kuidas kaugtöö tegemine on reguleeritud. Positiivsema hinnangu kaugtöö korraldusele andsid need vastajad, kelle töökohas saavad töötajad ise otsustada oma töötamise asukoha üle. Kriitilisemad olid töötajad, kelle töökohas kasutatakse kaugtööd erandjuhtudel. Kõige rohkem tekitab rahulolematust see, kui töötaja töö iseloom võimaldab kaugtööd, kuid tööandja ei luba seda.

Kadri Seedri sõnul vähendab rahulolu see, kui tööandja püüab muuta kaugtöö reegleid põhjendamatult rangemaks. Pea viiendiku töötajate küsitluses osalejate hinnangul (19%) on kaugtöö korraldus muutunud nende organisatsioonis viimasel ajal jäigemaks. Need töötajad olid ka märksa vähem rahul kaugtöö korraldusega ja andsid oma tööandja mainele oluliselt madalamad hinded võrreldes vastajatega, kelle hinnangul oli kaugtöö korraldus paindlikumaks muutunud või samaks jäänud.

„Kaugtöö võimaldamine ametikohtadel, mille töö iseloom seda võimaldab, on muutunud pea inimõiguseks ja on oluline otsustuskriteerium tööle kandideerimisel ja töökoha valikul,“ kommenteeris küsitluse tulemusi tööportaali CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler. „Oluline ei ole niivõrd see, et saaks kindlasti kodus töötada, vaid iseseisvus ja otsustusvabadus oma töö korraldamisel,“ lisas Grete Adler.

Digivahendid loovad paindlikkust, aga võivad tekitada ka stressi

IKT-vahendite ja -lahenduste kasutamine aitab tööd paremini ja paindlikumalt korraldada, aga need võivad suurendada ka stressiolukordi. Võrreldes kolme aasta taguse ajaga on mitmeid IKT-vahenditega seotud ebamugavaid olukordi kogetud sagedamini. Näiteks oli e-suhtluskanalitest tulev infomaht väsitav ja raskendas keskendumist või takistasid IKT-lahenduste tõrked tööd.

Üle kolmandiku töötajatest (37%) on tundnud, et nad peavad kogu aeg kättesaadavad olema, ja enam kui viiendikku (22%) on kurnanud digikanalite kaudu saabuv infomaht.

„Ootus olla kogu aeg kättesaadav suurendab tunnetatavat töökoormust ja stressi ning kahandab töö- ja eraelu tasakaalu. Ootust olla kogu aeg kättesaadav kogevad sagedamini juhid, kes tunnistavad, et tegelevad tööasjadega ka vabal ajal,“ märkis Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Tööandjate küsitlusele vastas sel kevadel 332 organisatsiooni esindajat, töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas 5432 inimest. Küsitluse partnerid on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Pressiteade 

Värskest uuringust selgusid lapsehoolduspuhkusel olemise mõjud tööelule ja palgaväljavaadetele

Pooled töötajatest leiavad, et lapsehoolduspuhkuse tõttu töölt eemal olemine suurendab töökoha kaotamise riski ning vähendab palgatõusu väljavaateid, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee tööturu-uuringust, kus üheks fookusteemaks oli pikema lapsehoolduspuhkuse mõju töötajate karjäärile ja toimetulekule.

Värske tööturu-uuring kaasas sel kevadel 5432 töötajat üle Eesti, kellest enam kui tuhandel vastajal oli viimase kümne aasta sees kogemusi lapsehoolduspuhkuselt tööle naasmisega.

„Vastajate tagasiside näitab selgelt, et lapsehoolduspuhkust ei käsitleta ainult ajutise eemalolekuna, vaid sellel nähakse reaalset mõju tööturu võimalustele,“ kirjeldas uuringu tulemusi CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler.

Adler lisas, et koguni pooled vastajatest leidsid, et pikemalt (rohkem kui pool aastat) lapsehoolduspuhkuse tõttu töölt eemalolek suurendab riski kaotada olemasolev töökoht või vähendab nende võimalusi palgatõusuks.

„Veelgi enam, üle poole vastanutest leidis, et lapsehoolduspuhkus piirab erialast arengut ja karjäärivõimalusi. Märkimisväärne on ka see, et 45% töötajatest hindas lapsehoolduspuhkuse mõju negatiivselt ka uue töö leidmise vaates,“ kirjeldas Adler.

Mida kõrgem ametikoht, seda teravam mõju lapsehoolduspuhkusest

Lapsehoolduspuhkuse mõjusid tööalastele (sh palgatõusu) väljavaadetele hindasid negatiivsemalt kõrgharitud kõrgepalgalised töötajad, mis peegeldab olukorda, kus lapsehoolduspuhkus katkestab professionaalse arengu ning pärast pikemat eemalolekut on keeruline jõuda tagasi samale arengurajale.

Ka madalama kvalifikatsiooniga töötajatel ei ole samas piisavalt kindlustunnet, et tööle naastes ootavad neid samad võimalused mis kolleegidel, kes on kogu aeg ametis olnud.

Samuti erinesid märgatavalt meeste ja naiste hinnangud lapsehoolduspuhkuse mõjudele. Kui meestest hindas vähem kui kolmandik, et lapsehoolduspuhkus vähendab palgatõusu väljavaateid, siis naistest arvas nii lausa iga teine.

Sarnane trend avaldus ka hinnangutes erialasele arengule ja karjäärivõimalustele – naised tunnetasid lapsehoolduspuhkuse mõju oma tööalastele perspektiividele märksa teravamalt kui mehed. Kuigi seaduslik raamistik on lapsevanematele ühesugune, kujundavad ühiskondlikud ootused ja reaalsed töötingimused selgelt erineva kogemuse sõltuvalt soost.

Enam kui 500 vastajat jagasid uuringus veel ka oma või tuttavate isiklikke kogemusi vabas vormis kommentaarides.

„Vastajad rõhutasid väikeste lastega perede toimetulekuraskusi nii rahalises kui ka elukorralduslikus mõttes. Märgiti ära ka seda, et lapsehoolduspuhkuselt naastes oli palk sama mis enne eemalolekut, kuigi kõigi teiste töötajate palkasid oli vahepeal tõstetud,“ kirjeldas töötajate kogemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Seeder lisas, et oli ka neid vastajaid, kellele varasemad töötingimused ei sobinud enam uue elukorraldusega ja nad pidid oma töökohast loobuma. Samuti oli näiteid sellest, kuidas tööandja eelistas asendaja jätkamist.

Oli ka positiivsete kogemuste näiteid, kus tööandja tõstis lapsehoolduspuhkuselt tulijal omal algatusel palga teiste töötajatega samale tasemele ja pakkus arenguvõimalusi. Samuti toodi esile, et enda arendamine ja täiendamine ning tööasjadega kursis hoidmine aitab vähendada tagasilöökide riske.

„Kuigi lapsehoolduspuhkus on oluline ja seadusega kaitstud etapp pereelus, kaasnevad sellega töötajate hinnangul reaalsed tagasilöögid tööelus – alates aeglustunud karjäärist kuni ebavõrdsete palgatingimusteni,“ kirjeldas olukorda CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas sel kevadel 5432 inimest. Küsitluse partnerid on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Pressiteade 

Töötajate palgaootus töökoha vahetamisel on 2300 eurot, mida on 15% rohkem kui eelmisel kevadel, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud üle 5000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest. Kuid soovitud palga eest ei olda valmis loobuma kuigi paljust – pigem ollakse valmis rohkem panustama.

„Kui aasta tagasi jäi töötaja soovitud palgast puudu keskmiselt 487 eurot, siis tänavu juba 730 eurot – nii suurt lõhet ootuste ja tegelikkuse vahel ei ole viimase kaheksa aasta jooksul nähtud,“ kommenteeris Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Tema sõnul on töötajate reaalne netopalk kasvanud viimase aasta jooksul neli korda aeglasemalt kui palgaootused.

2022. aasta sügisest eelmise aasta kevadeni püsisid töövõtjate netopalgaootused paigal 2000 euro juures. Kuna palgad samal ajal kasvasid, vähenes palgasurve ehk ootuste ja tegeliku palga vahe 24 protsendini. Kuid alates 2023. aasta sügisest on ootused taas kiiresti kasvanud ja surve tõusnud 32 protsendini. Viimati oli samaväärne palgakääride tase (34%) 2022. aasta sügisel.

Töötajad on valmis parema palga nimel rohkem pingutama

Küsitlusele vastajatelt küsiti, kuivõrd on nad soovitud palga saamiseks valmis andma endast rohkem või mõnedest asjadest loobuma. CVKeskus.ee turundusjuhi Henry Auväärti sõnul ei soovi töötajad suurema palga nimel järeleandmisi teha mugavustes või väärtustes, kuid nad on valmis rohkem pingutama. Vaid iga kümnes töötaja on valmis soovitud palga nimel loobuma paindlikust töökorraldusest.

„Rohkem kui pooled (57%) vastajatest on valmis soovitud palga nimel rohkem panustama ja arenema ning 41% võtma enda peale suurema vastutuse,“ ütles Auväärt. „Iga neljas töötaja on nõus tegema ka vaimselt raskemat või pingelisemat tööd ning umbes viiendik oleks nõus tegema igavamat tööd.

Samas on piirid, millest töötajad ei taha üle astuda. Koguni 86% vastajatest ei aktsepteeriks suurema palga nimel juhi üleolevat suhtumist. Samuti ei olda valmis leppima pingelisema töökeskkonna (83%), tööandja väärtustega vastuollu mineva tegevuse (81%), lühema puhkuse (81%) ega ümbrikupalgaga (79%).

Lisaks väärtustele peavad töötajad oluliseks ka paindlikkust ja töötingimusi. Vähem paindlik töökorraldus, pikem töölesõit, suuremad kulud või halvem töökeskkond on kõik sellised tegurid, mida suurem palk ei pruugi kompenseerida.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas sel kevadel 5432 inimest. Küsitluse partnerid on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.