Pressiteade

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuring näitab, et töötajate väsimus on Eesti tööturul laialt levinud – pea iga teine töötaja tunneb end sageli või väga sageli väsinuna ja üllatuslikult on väsimuse näitajad kõige kõrgemad 16–24-aastaste noorte seas. Liigsest töökoormusest tingitud stressi on viimasel ajal tundnud pea iga kolmas töötaja.

Enam kui 6300 inimest kaasanud tööturu-uuringust selgub, et 48% töötajatest tunneb end sageli või väga sageli väsinuna. Lisaks tunneb 37% töötajatest väsimust mõnikord ning vaid 14% töötajatest ütles, et tunneb end väsinuna harva või peaaegu mitte kunagi.

Väsimuse kõrval paistab uuringust välja ka töökoormusest tulenev stress – 29% töötajatest kogeb seda sageli või väga sageli. Ligi kolmandik töötajatest märkis, et nende töökoormus on viimase kolme kuu jooksul suurenenud. Lisaks ütles 18% vastajatest, et tunneb end sageli või väga sageli oma tööst tüdinuna.

„Andmed näitavad, et töötajate väsimus ei ole üksikute ametite mure, vaid puudutab väga suurt osa tööturust. Kui pea iga teine töötaja tunneb end sageli väsinuna ja ligi kolmandikul tekitab töökoormus sageli stressi, mõjutab see paratamatult töötajate motivatsiooni, lojaalsust ja avatust uutele töövõimalustele,“ kommenteeris uuringu tulemusi CVKeskus.ee tööportaali turundusjuht Henry Auväärt.

„Tööandjate jaoks on oluline eristada ajutist kiiret perioodi olukorrast, kus kõrge koormus on muutunud igapäevase töökorralduse osaks. Kui suurem koormus muutub püsivaks, hakkab see varem või hiljem mõjutama nii töötaja töötahet kui ka soovi sama tööandja juures jätkata,“ lisas Auväärt.

Kõige sagedamini tunnevad väsimust noored

Väsimuse näitajad on kõige kõrgemad noorte töötajate seas. 16–24-aastastest töötajatest tunneb end sageli või väga sageli väsinuna 64% ja 25–34-aastastest 60%.

35–44-aastaste seas tunneb end sageli või väga sageli väsinuna 51%, 45–54-aastaste seas 49%, 55–64-aastaste seas 41% ja 65–74-aastaste seas 34%.

Nooremate töötajate puhul paistab silma ka suurem tüdimus tööst. Kui kõigi vastajate lõikes tunneb oma tööst sageli tüdimust 18% töötajatest, siis 16–24-aastaste noorte seas on see näitaja 31%.

„Noorte kõrgema väsimuse taga võib olla mitu põhjust. Paljud noored töötavad kaubanduses, klienditeeninduses ja teistes ametites, kus töötempo ning vahetu suhtlus inimestega kasvatavad koormust. Samal ajal on tehnoloogia areng ja info üleküllus mõjutanud ka noorte ootusi tööelule – noored vajavad kiiremat tagasisidet, vaheldust ja selgemat arengutunnet. Kui igapäevane töö seda ei paku, tekib tüdimus kiiremini,“ selgitas Auväärt.

Väsimus on kõrgeim õigusvaldkonnas, turunduses ja klienditeeninduses

Erialade lõikes on väsimus kõige sagedasem õigusvaldkonnas, kus 65% töötajatest tunneb end sageli või väga sageli väsinuna. Turunduse, reklaami, suhtekorralduse ja kommunikatsiooni valdkonnas on vastav näitaja 57%.

Kõrged on väsimuse näitajad ka kaubanduse, müügi ja klienditeeninduse töödel ning sotsiaaltöö ja hooldamise valdkonnas, kus sageli või väga sageli tunneb end väsinuna 55% töötajatest. Majutuse ja toitlustuse valdkonnas on vastav näitaja 54%, põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse töödel 53%, hariduses 52% ning transpordi, laonduse ja logistika töödel 51%.

Pisut madalamad on väsimuse näitajad korrakaitse ja päästeteenistuse töödel, kus sageli või väga sageli tunneb end väsinuna 39% töötajatest. Ehituse ja elektritööde erialal on vastav näitaja 41% ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste tegevusega seotud töödel 42%.

Suur töökoormus tekitab enim stressi panganduses ja õigusvaldkonnas

Liigsest töökoormusest tingitud stress on kõige sagedasem panganduse ja kindlustuse valdkonnas, kus 40% töötajatest kogeb seda sageli või väga sageli. Õigusvaldkonnas on vastav näitaja 37%, juhtimise, konsultatsiooni, analüüsi ja arendusega seotud töödel 36% ning kaubanduse, müügi ja klienditeeninduse töödel 35%.

Personalitöös kogeb liigse töökoormuse tõttu sageli või väga sageli stressi samuti 35% töötajatest, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste tegevusega seotud töödel 33%, hariduses 32% ning tervishoius ja meditsiinis 32%.

Madalamad on suurest töökoormusest tuleneva stressi näitajad koristus- ja puhastustöödel, kus sageli või väga sageli kogeb seda 16% töötajatest. Korrakaitse ja päästeteenistuse töödel on vastav näitaja 20% ning kunsti, kultuuri, ajakirjanduse ja humanitaarteadustega seotud erialadel 21%.

„Töökoormusest tingitud stress ei teki ainult füüsiliselt raske töö puhul. Kõrgemad näitajad tulevad esile ka valdkondades, kus töö nõuab pidevat täpsust, vastutust, otsustamist ja suhtlemist. Seetõttu ei saa koormust hinnata ainult töötundide järgi. Sama oluline on vaadata töö intensiivsust ja vaimset pinget,“ sõnas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Mis tööd teevad inimesed, kes oma tööst ei tüdine?

Kuigi väsimus ja töökoormusest tingitud stress puudutavad suurt osa töötajatest ning 18% töötajatest on viimasel ajal tundnud oma tööst sageli või väga sageli tüdimust, näitab uuring ka teist poolt. Nimelt ei ole viiendik töötajatest mitte kunagi tundnud oma tööst tüdimust. Mis tööd teevad inimesed, kes tööst peaaegu kunagi tüdimust ei tunne?

Erialade lõikes on tööst tüdimust harvemini tundvaid töötajaid enim korrakaitse ja päästeteenistuse töödel, kus vastav näitaja on 34%. Koristus- ja puhastustöödel on sama näitaja 29%, haridusvaldkonnas, sotsiaaltöös ja hooldamises ning põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse töödel 26%.

„Töötajate tüdimuse vältimiseks on oluline töökoormuse mõistlik jaotus, töö selgus, piisav vaheldus ning see, kas töötaja näeb seost oma panuse ja tulemuse vahel. Majanduslikult keerulisematel aegadel on see eriti tähtis, sest tööandjad peavad hoidma olemasolevate inimeste produktiivsust, lojaalsust ja haaratust ka olukorras, kus kõiki ootusi ei ole võimalik täita,“ võttis uuringu tulemused kokku CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuur korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas 6301 inimest.

 Pressiteade

Töötajate palgaootus oma praegusel ametikohal on kasvanud aastaga 200 euro võrra ja jõudnud 2300 euroni (mediaan).
Töökoha vahetamisel soovitakse teenida mõnevõrra rohkem – 2457 eurot kätte, näitavad Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud üle 6300 osalejaga tööturu- ja palgauuringu tulemused.

Aasta tagasi oli soovitud netotöötasu mediaan praegusel ametikohal 2100 eurot ning töökoha vahetamisel 2300 eurot.
Seega on töötajate palgaootused aastaga kasvanud, kuid töökoha vahetamisel oodatava töötasu kasv on olnud tagasihoidlikum.

„Palgasoovide tagasihoidlikum kasv töökoha vahetamisel iseloomustab tänast tööturu olukorda, mille jõujooned on jätkuvalt tööandjate kasuks,“ selgitas tööportaali CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Tihe konkurents vabadele ametikohtadele vähendab töötajate enesekindlust ja sunnib oma palgasoove korrigeerima,“ lisas Auväärt.

Palgaootuste käärid on üsna suured. Poolte küsitluses osalenute palgaootus jääb vahemikku 1700–2300 eurot, kümnendik töötajatest lepiks ka 1400-eurose või väiksema palgaga, sama paljud tahaksid teenida aga üle 4000 euro kätte.

Töötasu ootused on ametirühmade lõikes väga erinevad. Lihttööliste ja klienditeenindajate soovitud netotöötasu mediaan on 1500 eurot kuus. Oskustöölised ning seadme- ja masinaoperaatorid soovivad teenida 2000 eurot kätte ning tippspetsialistide palgaootuse mediaan läheneb 3000 eurole.

Palgasurve on aastaga pisut vähenenud

Tegelikult teenitava ja soovitud netotöötasu mediaani erinevus on eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra siiski vähenenud. Kui aasta tagasi oli vahe 530 eurot, siis tänavu 488 eurot.
Palgasurve ehk soovitud ja tegelikult saadava netotöötasu mediaani erinevus on seega praegu 21%, mida on 4 protsendipunkti vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

„Lisaks tavapäraselt aasta alguses toimunud põhipalkade korrigeerimisele on netopalga kasvule mõju avaldanud maksuküüru kaotamine, mis on vähendanud mõnevõrra palgasurvet,“ kommenteeris tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Palgasurve on suurem oskustööliste, seadme- ja masinaoperaatorite ning mootorsõidukite juhtide seas. Paremini vastavad tegelikud töötasud ootustele juhtide, tippspetsialistide ja keskastme spetsialistide ametirühmades.

Enamik vastajaid soovitud töötasu saamist tõenäoliseks ei pea

Soovitud töötasu saamist peab tõenäoliseks või väga tõenäoliseks vaid väike osa vastajatest. Enamik (80%) vastajatest hindab soovitud töötasu saavutamist lähiajal pigem ebatõenäoliseks või täiesti ebatõenäoliseks.

„Vabades kommentaarides tõid töötajad sageli välja, et soovitud töötasu oleks võimalik saavutada peamiselt töökohta vahetades või suurema töökoormuse arvelt. Samuti tunnetatakse, et palkade kasv ei jõua alati elukalliduse tõusule järele,“ ütles Seeder.

„Töökoha vahetamisel oleks see tõenäoline”

„Lähiajal, 3 kuu perspektiivis, vahetan tööandjat. Saan oma küsitud palga.”

Riigi ja haridusvaldkonna töötajad pidasid soovitud palga saamist vähetõenäoliseks eelkõige seetõttu, et nende sektoris on palgavõimalused piiratud. Samuti tõid vastajad esile ettevõtete majandusliku ebakindluse ning selle, et palgatõus oli neil hiljuti juba toimunud või vaadatakse palkasid organisatsioonis üle vaid kord aastas.

„Töökohal on kitsikus käes, hea, kui see palganumbergi säilib”

„Tundub, et töötasu suurendamine on lihtsam ja tulemuslikum töökohta vahetades kui palka juurde küsides.”

„Töötasu on võimalik suurendada suurema koormusega (rohkem tunde), kuid see ei ole jätkusuutlik.”

„Kuigi tööandja tõstab igal aastal palka umbes 5% ning see on konkurentsivõimeline, on elukalliduse tõus siiski suurem.”

„Seoses keerulise majandusliku olukorraga on meie firmas töötasu külmutatud.”

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas 6301 inimest.

Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.ee tutvustavad küsitluse tulemusi põhjalikumalt reedel, 12. juunil 2026 Kolgas (Kolga alevik, Kuusalu vald) toimuval seminaril. Ajakirjanikud on oodatud üritust kajastama.

Lisateave: Seminari päevakava

Pressiteade

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri 6301 vastajaga tööturu küsitlus näitab, et rahulolematus palgaga hoiab töötajaid tööturul aktiivsena. Pea iga teine töötaja otsib aktiivselt tööd või jälgib tööpakkumisi, samal ajal hindab 44% vastajatest oma toimetulekut halvemaks kui aasta tagasi ning 41% ei ole rahul oma põhipalgaga.

„Töötajad on tööturul aktiivselt liikumas ja valmis paremate võimaluste tekkimisel reageerima,“ kirjeldas tööturul toimuvat CVKeskus.ee tööportaali turundusjuht Henry Auväärt, kes lisas, et aktiivselt otsib praegu tööd või jälgib tööpakkumisi pea iga teine töötaja ning lisaks on enam kui kolmandik töötajatest avatud tööandjate pakkumistele.

Vaid viiendik (19%) töötajatest ei otsi üldse tööd ega ole huvitatud pakkumistest, mis on jätkuvalt rekordmadal näitaja Eesti tööturul.

Tööotsingu aktiivsuse taga on majanduslik surve. „Kui toimetulek halveneb ja palk ei vasta ootustele, hakatakse senisest aktiivsemalt võrdlema oma praegust töökohta turul pakutavate võimalustega,“ selgitas Auväärt ja lisas, et majanduslikult kehvasti toime tulevad töötajad on tööturul enam kui kaks korda aktiivsemad kui need, kes hindavad oma toimetulekut heaks või väga heaks.

Küsitluse järgi hindab 44% töötajatest oma majanduslikku toimetulekut halvemaks kui aasta tagasi ning 41% ei ole rahul oma põhipalgaga.

Teisalt on eelmise aastaga võrreldes siiski toimetuleku kehvemaks muutumise trend murtud, sest siis ütlesid rohkem kui pooled vastajad, et nende toimetulek on aastaga kehvemaks muutunud.

Toimetulekuks vajaliku palga piir on aastaga tõusnud 5%

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder tõi uuringu tulemustest esile, et töötajate hinnangul on toimetulekuks vajalik palgatase aastaga tõusnud ligi 5%, mis tähendab, et tänavu on keskmiseks toimetulekuks vaja teenida 105 eurot rohkem kui aasta tagasi.

„Halvasti tulevad toime need töötajad, kelle brutotöötasu jääb alla 1662 euro kuus. Keskmiselt tulevad Eestis toime 2330 eurot teenivad töötajad ning hästi ära elamiseks on töötajate hinnangul vajalik 3257-eurone brutotöötasu,“ selgitas Seeder.

Ametialade lõikes tunnetavad toimetuleku halvenemist enim kaubanduse, müügi ja klienditeeninduse töötajad, kellest 52% ütleb, et nende olukord on aastaga kehvemaks muutunud. Kõrge on toimetuleku halvenemise näitaja ka transpordi, laonduse ja logistika, sotsiaaltöö ja hooldamise ning tööstuse ja tootmise valdkonnas.

Piirkondade lõikes hindas 42% Harjumaa ja Tartumaa töötajatest, et nende toimetulek on aastaga kehvemaks muutunud. Pärnumaal oli vastav näitaja pisut kõrgem, ulatudes 46%-ni. Enim tunnetavad toimetuleku halvenemist aga Järvamaa, Võrumaa ja Saaremaa töötajad, kus vastav näitaja ulatus üle 55%. Kõige madalam on antud näitaja Tallinnas.

Uut töökohta otsivad ja tööpakkumisi jälgivad enim majutuse ning toitlustuse töötajad

Erialade lõikes on tööturul kõige aktiivsemad majutuse ja toitlustuse, koristuse ja puhastuse ning kaubanduse ja klienditeeninduse töötajad, kellest üle poole otsib tööd või jälgib tööpakkumisi.

Aktiivselt hoiavad uutel võimalustel silma peal ka tööstuse ja tootmise töötajad (49%), personalitöö spetsialistid (48%), assisteerivate tööde tegijad (48%), põllumajanduse töötajad (47%) ning turunduseriala inimesed (47%).

Kõige vähem on uutest töövõimalustest huvitatud kunsti, kultuuri ja ajakirjanduse (30%), infotehnoloogia (32%) ning panganduserialade töötajad (37%).

Töö asukohtade lõikes on uut ja paremat töökohta kõige aktiivsemalt otsimas Jõgevamaa, Viljandimaa ja Lääne-Virumaa töötajad. Harjumaal on uutest töövõimalustest huvitatud 45% töötajatest, Tartumaal 44% ja Pärnumaal 50%.

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuur korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste ja tööturukäitumise muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas 6301 inimest.

Lisateave:

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuur teevad koostöös valdkonna ekspertidega 12. juunil toimuval seminaril ülevaate tööturu olulisematest arengutest. Ajakirjanikud on oodatud seminari kajastama.

Pressiteade

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värskest tööturu küsitlusest selgub, et tehisaru võib töötajate hinnangul lähiaastatel tööturgu oluliselt muuta. 43% töötajatest usub, et nende töö võib märgatavalt muutuda ning pea iga neljas töötaja leiab, et peab lähitulevikus õppima selgeks täiesti uue ameti või eriala.

„Kõige enam tunnetavad võimalikku ümberõppevajadust pangandusvaldkonna spetsialistid, kellest tervelt 41% peab tõenäoliseks, et neil tuleb järgmise viie aasta jooksul omandada uus eriala,“ tõi uuringust esile CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

Neile järgnevad turundus- ja kommunikatsioonivaldkonna töötajad (36%), assisteerivate tööde tegijad (34%), IT-sektori töötajad (32%), finantsvaldkonna töötajad (31%) ja kunsti, kultuuri ning ajakirjanduserialade töötajad (31%).

Auväärt lisas, et kõige väiksemaks hindavad ümberõppevajadust põllumajandus-, sotsiaaltöö-, tervishoiu- ja haridusvaldkonna töötajad. Samas pidas ka neis valdkondades ligikaudu kümnendik vastanutest tõenäoliseks, et AI kiire areng võib lähiaastatel sundida neid uut eriala õppima.

Töötajad usuvad, et AI muudab eelkõige kontoritööd, mitte füüsilisi ameteid

Ümberõppest veelgi enam usuvad töötajad, et tehisaru muudab lähiaastatel oluliselt nende praegust tööd. Koguni 43% töötajatest leidis uuringus, et nende töö hakkab tehisaru kiire arengu tõttu märgatavalt muutuma.

Kõige enam usuvad oma töö olulist muutumist lähiaastatel turundus- ja kommunikatsioonivaldkonna töötajad, kellest 76% peab seda tõenäoliseks. Sarnasel arvamusel on ka 74% IT-töötajatest, 71% pangandus- ja kindlustusvaldkonna töötajatest ning 68% finants- ja raamatupidamisvaldkonna töötajatest.

„Tulemused näitavad, et praegu nähakse AI suurimat mõju eelkõige ametites, kus töö käib arvuti, info ja sisuloomega. Füüsilist kohalolu või inimkontakti nõudvates töödes tunnetavad töötajad muutusi märksa vähem,“ ütles CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Teisisõnu roboteid veel eriti ei kardeta või ei seostata tehisaru arengut otseselt füüsilise töö automatiseerimisega.“

Näiteks peab oma töö olulist muutumist tõenäoliseks vaid 8% koristus- ja puhastustööde tegijatest, 18% põllumajandusvaldkonna töötajatest, 21% majutus- ja toitlustusvaldkonna töötajatest ning 22% transpordi- ja logistikavaldkonna töötajatest.

Rohkem kui pooled töötajad ütlevad, et AI on nende tööd juba lihtsustanud

„Kui veel mõni aasta tagasi seostati tehisaru peamiselt IT-sektoriga, siis nüüd kasutatakse AI tööriistu järjest enam ka turunduses, personalitöös, klienditeeninduses ja administratiivsetes rollides. Töötajad tunnetavad juba täna, et osa tööülesandeid saab tehtud kiiremini, lihtsamini ja väiksema ajakuluga. Lisaks tõid paljud vastajad esile, et töö on muutunud huvitavamaks ja põnevamaks,“ kirjeldas töötajate vastuseid Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Seeder lisas, et eriti tugevalt tuleb see välja teadmistepõhistes ametites, kus AI aitab automatiseerida rutiinsemaid tegevusi ja kiirendada info töötlemist.

61% tehisaruga kokku puutunud töötajatest ütles, et tehisaru on aidanud neil õppida uusi teadmisi ja oskusi ning muuta töö tegemist tõhusamaks. Lisaks leidis 41% vastanutest, et tehisaru kasutamine on muutnud nende töö huvitavamaks või põnevamaks.

Samas tõi kümnendik vastajatest esile, et tehisaru kasutamine on suurendanud nende töökoormust või tekitanud pingeid ja stressi.

Kadri Seederi sõnul ootavad töötajad tööandjatelt lisaks uutele tehnoloogiatele ka tuge nende kasutamisel, sest iga neljas töötaja tunneb, et tal jääb tehisaru kasutamiseks oskustest puudu.

Henry Auväärt lisas, et tööturul saavad eelise just need inimesed, kes suudavad uute tööriistade ja tehnoloogiatega kiiresti kohaneda. „Kõige väärtuslikumaks muutub oskus kasutada uusi tehnoloogiaid koos inimlike tugevustega, nagu suhtlemisoskus, analüüsivõime ja probleemilahendamine.“

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales üle 6000 inimese.

Kõrge lojaalsusindeksiga töötajad teenivad keskmiselt 2460 euro suurust brutokuupalka, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust. Kolme aastaga on lojaalsuse hind kerkinud 25%.

Küsitluse tulemused näitavad, et oma praegusele tööandjale lojaalsed töötajad teenivad keskmiselt 2460 euro suurust brutokuupalka. Seda on pea 500 eurot rohkem kui kolm aastat tagasi, mil kõrge lojaalsuse tagamiseks piisas 1962 eurost.

„Küsitluses osalejate lojaalsust hinnati tööturukäitumist iseloomustavate küsimuste abil, näiteks kui sageli mõeldakse töökoha vahetamisele, kui aktiivselt tööd otsitakse, kui pikaks ajaks plaanitakse tööandja juurde jääda, kas lähiajal soovitakse töökohta vahetada ning kas on kandideeritud tööle teistesse organisatsioonidesse,“ selgitas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Ta lisas, et kõrge lojaalsusindeksiga töötajaid on kõige rohkem hariduses, kus 61% töötajatest on kõrge lojaalsusega.

Keskmisest enam on kõrge lojaalsusega töötajaid ka kunsti, kultuuri, ajakirjanduse (60%), finantsvaldkonna (59%), panganduse (59%), infotöötlemise (57%) ja ehituseriala (56%) töötajate seas.

Kõige vähem on kõrge lojaalsusega töötajaid koristus- ja puhastustööde valdkonnas (30%) ja ka turunduses (37%) ning majutuses (37%).

Uuringust kerkis lisaks esile, et viimase aasta jooksul preemiat saanud töötajate seas on kõrge lojaalsusega töötajaid pea 10% rohkem. „Teisalt võib see näidata, et tööandjad premeerivad lojaalseid töötajaid meelsamini,“ selgitas Seeder.

IKT-sektoris on lojaalsuse hind pea 3900 eurot

CVKeskus.ee tööportaali turundusjuht Henry Auväärt tõi uuringust välja, et kõrgeim on lojaalsuse hind info- ja telekommunikatsioonitehnoloogiate erialade töötajate seas, kus kõrge lojaalsusindeksiga töötajad teenivad keskmiselt 3879-eurost brutotöötasu, mida on 9% enam kui aasta tagasi.

Auväärt lisas, et IT-sektori töötajatele järgnevad panganduserialade töötajad 3143 euroga (+1%) ja turundajad ning personalitöötajad 2932 euroga. „Samas kui personalitöötajate seas ei ole lojaalsuse hind aastaga suuresti muutunud, siis turunduserialal on see kerkinud 13%.“

Ehituserialal tagab töötajate kõrge lojaalsuse 2912 eurot, finantsvaldkonnas 2616 eurot, tervishoius 2537 eurot ning tööstuses ja tootmises 2423 eurot. Riigisektoris teenivad kõrge lojaalsusega töötajad keskmiselt 2352-eurost brutokuupalka.

„Kuigi konkurentsivõimeline palk on töötajate hoidmisel väga oluline, ei tasu unustada, et pikaajalist lojaalsust ei saa tagada üksnes töötasuga,“ ütles Henry Auväärt, kes lisas, et töötajad püsivad organisatsioonis kauem siis, kui nad näevad enda jaoks arenguvõimalusi, tunnevad, et nende panust väärtustatakse, ning kui töö pakub neile jätkuvalt huvi ja väljakutseid. „Sama oluline on ka toetav juhtimine, tugev meeskond ja hea töökeskkond.“

„Eriti keeruline on töötajate lojaalsuse hoidmine nooremate põlvkondade puhul, kelle ootused ja käitumine on muutunud. Kui töötaja tunneb, et tema areng on peatunud või töö muutub liiga rutiinseks ja üksluiseks, ollakse valmis julgemalt uusi väljakutseid otsima ja töökohta vahetama.“

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 4520 inimest.