Tervelt 83% inimestest on avatud uutele tööpakkumistele, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri küsitlusest, milles osales üle 4500 inimese. Sobiva töö leidmine võtab töötajate sõnul varasemast rohkem aega.

Tööturuküsitluse tulemused näitavad, et suurem osa inimestest on avatud uutele tööpakkumistele. Viiendik töötajatest otsib ise aktiivselt tööd, kolmandik jälgib töökuulutusi ning pisut vähem kui kolmandik on avatud ka tööandjate pakkumistele.

„Vaid 17% töötajatest ei ole üldse töökoha vahetamisest huvitatud, mis on madalaim näitaja viimase nelja aasta jooksul,“ ütles CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

Tema sõnul on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud tööga hõivatud inimeste huvi uute võimaluste vastu. Kui kolm aastat tagasi oli uutest tööpakkumistest huvitatud 73% tööga hõivatud vastajatest, siis nüüd 82%.

Uuringu ajal mitte töötavate vastajate seas on huvi uute töövõimaluste vastu püsinud sisuliselt muutumatuna – kui kolm aastat tagasi oli see 87%, siis nüüd 88%.

„Kõige suurem huvi tööd vahetada on nende seas, kes ei tule oma töötasuga toime,“ tõi uuringu tulemustest esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Tema sõnul on üle 90% vastanutest, kes hindasid oma toimetulekut halvaks, valmis tööd vahetama.

„Samas ei ole palk ainus määrav tegur – ka 63% neist, kes hindasid oma toimetulekut väga heaks, olid endiselt huvitatud uutest töövõimalustest,“ lisas Seeder.

Sobiva töö leidmine võtab varasemast rohkem aega

Uuringus osalejatel paluti hinnata, kui kaua kuluks neil aega, et leida uus, praegusega samaväärne töökoht. Pisut rohkem kui kolmandik vastajatest (36%) arvas, et neil kuluks uue töökoha leidmiseks mõni kuu, 19%-l vaid paar kuud ja 17%-l kolm kuni neli kuud.

Neljandikul töötajatest võtaks uue töökoha leidmine enda hinnangul rohkem aega – 12%-l viis kuni kuus kuud ja 13%-l rohkem kui pool aastat. Vastanutest 11% ei usu, et nad üldse suudaks tööturult leida praegusega samaväärset töökohta. Lisaks ei osanud 28% vastajatest hinnata, kui kaua neil töökoha leidmiseks aega kuluks.

„Töötajate hinnangul tuleb uue töö leidmiseks praegu varuda rohkem aega. Kui mõni aasta tagasi uskus kolmandik, et samaväärse töö leiab paari kuuga, siis nüüd jagab seda arvamust viiendik töötajatest,“ ütles Auväärt, lisades, et tööpakkumiste arvu kasvades see trend tõenäoliselt pöördub.

Iga teine IT-sektori töötajatest leiaks uue töö mõne kuuga

Kõige paremaid võimalusi kiiresti uus töö leida näevad IT- ja telekommunikatsioonisektori töötajad – 52% neist leiaks uuringu järgi uue töö mõne kuuga. Pea sama enesekindlad on ka ehitus- ja elektritööde valdkonna töötajad, kellest 48% leiaks samaväärse töö mõne kuuga.

Keskmisest kiiremini leiaksid töö enda sõnul ka tervishoiu (42%), transpordi ja laonduse (41%) ning haridusvaldkonna töötajad (41%).

Kõige keerulisemaks peavad samaväärse töö leidmist aga kunsti-, kultuuri- ja ajakirjandusvaldkonna töötajad – rohkem kui iga neljas neist leiab, et nad ei leiakski tööturult võrdväärset töökohta. Samuti hindasid oma väljavaateid kehvemaks assisteerivatel töödel töötavad inimesed.

Enamik kaubandussektori töötajatest on valmis tööd vahetama

Kõige enam on uutele tööpakkumistele avatud kaubandussektori töötajad, sealhulgas klienditeenindajad, kelles tervelt 88% on valmis töökohta vahetama.

Keskmisest rohkem on tööturul ringi vaatavaid inimesi ka majutus- ja toitlustus- (87%), turundus- (87%), tööstus- ja tootmis- (87%), transpordi- (86%), avaliku sektori (85%) ning IT-valdkonna (83%) töötajate seas.

Ise aktiivselt tööd otsivaid töötajaid on kõige enam koristusvaldkonnas tegutsevate inimeste hulgas.

Kõige vähem on uutele töövõimalustele avatud haridussektori töötajad, kus kolmandikul töötajatest puudub igasugune huvi töökohta vahetada.

Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 4520 inimest. Küsitluse partnerid olid kaasaegseid tööviise edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Elisa pressiteade
22. detsember 2025

Sügisel läbiviidud Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee tööturuküsitlusest selgub, et töötajad tunnevad oma tööelus hoolivust üha vähem. 43% vastanutest leiab, et nende tööandja hoolib neist, samas kui 7% pole üldse rahul, kuidas organisatsioon neisse suhtub.

Värsked tööturuküsitluse tulemused näitavad, et 12% inimestest tunneb, et organisatsioonis hoolitakse neist ja pigem on selle väitega nõus 31% vastanutest. Need näitajad on võrreldes aastatagusega mõnevõrra vähenenud. 2024. aastal oli pigem või täiesti nõus pooled vastajatest, ehk näitaja on ligi kümnendiku langenud. Pigem või üldse mitte ei tunne hoolivust neljandik vastanutest (23%).

Töökeskkonna hoolivuse näitajatena toodi muuhulgas välja tervise- ja sporditoetused, ühisüritused ning ettevõttesiseseid soodustused. Ennekõike väljendub hoolivus aga igapäevastes tegudes: kolleegide märkamises, regulaarses tagasiside andmises ja küsimises ning siiras huvis töötaja heaolu vastu. Negatiivse hinnangu andnud töötajad seostavad hoolivuse puudumist madala töötasu ning toksilise töökeskkonnaga, kus kritiseeritakse, puudub läbipaistvus otsustes ja juhtimises.

Küsitluse partner Elisa erakliendiüksuse juht Mailiis Ploomann rõhutab, et töötajate märkamine on ettevõtte strateegilise töö osa. „See ei ole pehme teema, millega tegeleda, kui muude ülesannete kõrvalt aega üle jääb või kui organisatsioonil hästi läheb. Hoolivusse tuleb panustada mõtestatult, järjepidevalt ning vajadusel juhte ka koolitada.“

Ploomann lisas, et töötajate tegelike ootuste ja meelestatuse mõistmiseks tuleb seda neilt endilt küsida. Näiteks mõõdame lisaks töötajate heaolule ka töövestlustel käinud kandidaatide rahulolu värbamisprotsessiga, sealhulgas hoolivustunnet. 83% vastanutest ütleb, et meie organisatsioon hoolis neist kandideerimise vältel.”

Sügisesest küsitlusest selgub ka, et üldine rahulolu ja heaolu on langustrendis, mis omakorda mõjutab inimeste seotust tööandjaga. Kui paar aastat tagasi tundis 59% töötajatest uhkust oma organisatsioonis töötamise üle, siis 2025. aasta sügiseks jagas seda tunnet vaid 47%.

„Kaasav töökultuur, töötajate arvamusega arvestamine, sõbralik töökeskkond ning hooliv tööandja kuuluvad kümne kõige olulisema teguri hulka, mis muudavad tööandja töötajate silmis ihaldusväärseks,“ ütles CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. Vaatamata majanduslikult keerulistele aastatele ei ole võitlus tipptegijate pärast kuhugi kadunud ning organisatsioonid, kes oskavad töötajate heaolu ja kaasatust süsteemselt juhtida, saavutavad värbamisel konkurentsieelise.

Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud töötajate ja tööotsijate küsitluses osales sel sügisel 4430 inimest. Küsitluse partnerid on kaasaegseid tööviise edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.

Palgainfo Agentuuri pressiteade

Pea iga teine töötaja leiab, et sugu ja vanus võivad mõjutada erinevat tasustamist samaväärse töö eest, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee üle 3000 osalejaga töötajate küsitluse esmastest tulemustest. Ebavõrdset tasustamist võivad töötajate hinnangul veel mõjutada ka erivajadused ning isiksuse eripärad. Tööandjad nende hinnangutega ei nõustu.

45% töötajate küsitlusele vastajatest leidis oma kogemuse põhjal, et sugu võib mõningal või suurel määral mõjutada erinevat tasustamist samaväärse töö eest, 43% arvas, et ka vanusel võib olla mõju palgale.

Naised hindasid soo mõju ebavõrdsele tasustamisele suuremaks kui mehed. Vanuse mõju tasustamise erinevusele on pannud rohkem tähele nooremad ja vanemad vastajad.

Lisaks võivad kolmandiku töötajate arvates ka tervisest tulenevad erivajadused ja/või isiksuse eripärad, näiteks välimuses, käitumises ja harjumustes, tuua kaasa erineva tasustamise.

Ametirühmade lõikes nähakse juhtide ja spetsialistide puhul suuremaid riske ebavõrdseks tasustamiseks – 40% töötajatest andis sellise hinnangu.

Oma organisatsioonis peab tasustamist täiesti õiglaseks vaid kümnendik vastajatest, sama paljud on arvamusel, et tasustamine ei ole üldse õiglane.

„Hinnangud tasustamise õiglusele mõjutavad ka rahulolu töötasuga ja lojaalsust,“ kommenteeris küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Ühelt poolt sõltuvad hinnangud tasustamise õiglusele palga suurusest, teisalt on oluline ka tasustamise süsteemi arusaadavus ja kommunikeerimine. Lisaks õigel ajal ja ametlikult laekuvale töötasule on töötajate jaoks tähtis, et palgamuutused vastaksid nende töökoormusele, samuti inflatsioonile,“ lisas Kadri Seeder.

Tööandjad hindavad tasustamist organisatsioonis õiglasemaks kui töötajad

Tööandjad olid tasustamise küsimustes töötajatega võrreldes aga üsna erineval arvamusel. Ligi 300 osalejaga tööandjate küsitluse tulemused näitavad, et enamiku arvates ei mõjuta töötajate taustatunnused tasustamist üldse ja üle pooled tööandjad (60%) ei näe üheski ametirühmas riski ebaõiglaseks tasustamiseks.

Samuti hindavad tööandjad tasustamist organisatsioonis sagedamini õiglasemaks kui töötajate küsitlusele vastajad.

Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.ee tutvustavad küsitluse tulemusi lähemalt 9. detsembril 2025 toimuval seminaril. Vaadake lähemalt siit.

Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse tööturu- ja palgatrende. Tööandjate küsitlusele vastas 297 organisatsiooni, mis annavad hinnanguliselt tööd üle 40 000 töövõtjale. Töötajate küsitlusele oli tulemuste väljavõtte tegemise hetkel vastanud 3383 inimest.

Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee sügisese tööturu-uuringu esmastest tulemustest selgub, et 46% tööandjatest plaanib järgneva kaheksa kuu jooksul tõsta töötajate põhipalkasid. Enamasti on palgatõus kavandatud jaanuarisse ja see jääb vahemikku 3–6%.

Põhjaliku ülevaate töö- ja palgaturul toimuvast saate 9. detsembri seminaril. Vaadake lähemalt siit

Värsked tööandjate küsitluse tulemused näitavad, et eelmise aastaga võrreldes on tänavu põhipalka tõstnud organisatsioone pisut rohkem. Kui mullu oli põhipalku aasta jooksul tõstnud 64% küsitluses osalenud tööandjatest, siis sel aastal on neid 68%. Palku muudeti enamasti jaanuaris (24% tööandjatest) ja aprillis (17%).

„Põhipalkade kasvu veavad eelkõige suurema töötajate arvuga organisatsioonid, kellest enamik on selle aasta jooksul palku tõstnud 5–6% ringis,“ ütles Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Küsitluses osalenud väikeettevõtetest (kuni 15 töötajaga) oli töötajate põhipalkasid tõstnud ligi pool (48%) ja palgakasv jäi sagedamini alla 5%.

Järgneva kaheksa kuu jooksul plaanib põhipalkasid tõsta 46% küsitluses osalenud tööandjatest, mis on neli protsendipunkti rohkem kui eelmisel sügisel (42%). Viimase nelja aasta sees olid tööandjad kõige optimistlikumad pärast tervisekriisi 2022. aasta sügisel, mil palgatõusu kavandas iga teine tööandja (51%).

Varasemate aastatega võrreldes on sel sügisel rohkem neid tööandjaid (36%), kes on kindlad, et lähiajal nende organisatsioonis palgatõusu ette näha ei ole. Viiendikus organisatsioonides (19%) polnud palgaplaanid küsitluse hetkel veel paigas.

„Ka uuel aastal on palgatõusu saamise võimalus selgelt tõenäolisem just suuremates ettevõtetes,“ selgitas CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. Tema sõnul plaanitakse vähemalt igas teises üle 50 töötajaga organisatsioonis 2026. aasta esimeses pooles palku tõsta, samas kui kuni 15 töötajaga ettevõtetes prognoosib palgatõusu vähem kui kolmandik (30%) tööandjatest.

Enamik tööandjaid kavatseb palgatõusu teoks teha kohe uue aasta alguses, jaanuaris. Pea kahes kolmandikus palgatõusu plaanivates organisatsioonides korrigeeritakse kõigi töötajate töötasusid ja muutused jäävad  3–4% või 5–6% piiresse.

Palgaplaanidest rääkides tõid tööandjad välja, et kõige enam mõjutavad neid organisatsiooni majandustulemused (60%). Järgnesid tööturu üldine olukord ja vajalike töötajate saadavus (42%), konkurentide palgatasemed (39%), emaettevõtte personalikulude eelarve (38%), töömahtude muutus (38%), töötajate palgasoovid (35%), regulaarne palgakorrektsioon (35%) ning töötajate tööalane areng (35%).

Võrreldes varasemate aastatega on tööandjate hinnangul majanduskeskkonna mõju palgaplaanidele mõnevõrra vähenenud.

Henry Auväärti sõnul ei määra palgatõusu võimalusi ainult tööandja regulaarne palgakorrektsioon, vaid ka töötaja aktiivsus tööturul. „Kes on valmis töökohta vahetama või endale paremaid võimalusi otsima, saab sageli ka palga üle ise kaasa rääkida,“ selgitas ta. „Tiheda konkurentsiga ametites on palgaläbirääkimised ja soovitud palga saamine loomulikult keerulisemad. Samas on palju erialasid, kus tööandjad võistlevad väga väikese talendibaasi pärast. Nendel aladel pole töötajate üleostmine pingelisest olukorrast hoolimata kuhugi kadunud.“

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee ja sõltumatu uuringufirma Palgainfo Agentuur teevad kaks korda aastas ühist tööandjate uuringut. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti ettevõtjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muudatused. Uuringu esmased tulemused põhinevad 297 organisatsiooni vastustel, kes annavad tööd kokku umbes 40 000 töötajale üle Eesti.

Graafikutel liikumiseks klõpsa noolel.

Pressiteade

Palgatabeli tippu kuulumiseks tuleb Eestis teenida vähemalt 3857 eurot – just see on brutokuupalga IX detsiil ehk piir, millest 10% töötajatest veel rohkem teenib. Aastaga on enimtasustatud töötajate sekka kuulumise piir kasvanud 6,4%. Osade erialade tipptegijate töötasu ületab aga ka järgmise Tallinna linnapea palka kahekordselt, selgus CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri palgastatistika analüüsist.

Enimteenivate töötajate pingerida juhivad Eestis ortodondid, kellest kümnendik teenib üle 21 943 eurost brutopalka. Seda on 2,3 korda rohkem kui Tallinna linnapea palk (9617 eurot), 2,9 korda rohkem kui Tartu linnapea palk (7445 eurot) ja 3,7 korda rohkem kui Pärnu linnapea palk (5858 eurot).

Samasse hambaravi valdkonda kuuluvad proteesiarstid, kelle seas teenivad tipptegijad üle 15 800 euro, ning suu- ja näolõualuukirurgid, kelle IX detsiili tase on 15 788 eurot.

Neile järgnevad tipptegijate palgaedetabeli pingereas suurettevõtete divisjonijuhid (12 983 eurot), oftalmoloogid (12 441 eurot), nefroloogid (12 056 eurot) ning hambaarstid (11 768 eurot).

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder selgitab, et tippude palgavahed tulenevad nii töö keerukusest ja vastutusest kui ka nõudlusest ja ettevõtete kasumlikkusest. „IX detsiili tasemel töötasu ei koosne aga sageli üksnes põhipalgast – olulise osa võivad moodustada lisatasud, tulemustasud ja preemiad,“ lisas Seeder.

Üle 10 000 euro teenivaid töötajaid on ka kaptenite, arstide ja IT-tippspetsialistide seas

Enam kui 10 000-eurost palka teenivad veel ka kõrgeimalt tasustatud laevakaptenid (10 987 eurot), otorinolarüngoloogid (10 831 eurot), info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendusjuhid (10 607 eurot), ortopeedid (10 297 eurot), infosüsteemide direktorid (10 295 eurot), suuhügienistid (10 272 eurot) ning juhtivad arstid (10 234 eurot).

Tallinna linnapeast suudavad kõrgemat töötasu teenida veel ka kõrgeimalt tasustatud tarkvara arendusjuhid (9807 eurot), neurokirurgid (9757 eurot), anestesioloogia ja intensiivravi arstid (9693 eurot) ning kardioloogid (9621 eurot).

„Kui vaadata sadat ametit, kus tipptegijate ehk enimteeniva 10% brutopalgad on kõrgeimad, selgub, et pingerida juhivad selgelt tervishoiuerialade ametid, mis moodustavad koguni 37% edetabelisse jõudnud ametitest,“ ütles CVKeskus.ee tööportaali turundusjuht Henry Auväärt.

„Neile järgnevad IKT-sektori ametid, mis moodustavad 20%, ning juhtimise, arenduse ja äriteenuste valdkonna ametid 11% osakaaluga. Väiksema osa moodustavad veel ka pangandus ja õigusvaldkond (kumbki 5%) ning transport, laondus ja logistika (4%),” lisas Auväärt.

Kui palju teenivad erialade tipptegijad?

Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia eriala töötajate palgaedetabeli tipus on lisaks eelnevalt mainitud IKT-arendusjuhtidele, infosüsteemi direktoritele, tarkvara arendusjuhtidele ka IKT-ettevõtete juhid ja süsteemiarhitektid, kellest parimad teenivad vastavalt vähemalt 9103 eurot ja 8800 eurot.

Pangandus-, kindlustus- ja finantserialade töötajatest teenivad parimad üle 8000-eurost brutokuupalka. Näiteks pangandussektori osakonnajuhatajatest teenivad tipptegijad üle 8943 euro, finantsteenuseid osutava asutuse filiaalide juhid üle 8662 euro ja finantsdirektorid üle 8289 euro. Eriala palgaedetabeli tipus on veel ka kindlustuse osakonnajuhatajad, kellest parimad teenivad üle 7682 euro ja rahandusosakonna juhatajad enam kui 6850-eurose palgaga.

Turunduseriala tipptegijate seas on kõrgeimad palgad kommunikatsiooniosakonna juhtidel, kelle palk ületab 6748 eurot. Neile järgnevad suhtekorraldajad (6518 eurot), turundusosakondade juhid (6072 eurot), kliendisuhete juhid (5888 eurot) ja reklaamimüüjad (5857 eurot).

Personalitöö eriala tipptegijate seas on kõrgeimad palgad personalijuhtidel (6486 eurot). Järgnevad värbamisjuhid (5756 eurot), täiendkoolituse juhid (4453 eurot), personali tippspetsialistid (4420 eurot) ja personalivärbajad (4373 eurot).

Transpordi, laonduse ja logistika eriala töötajatest on kõige kõrgema palga saajate seas esikohal juba eelnevalt mainitud laevakaptenid enam kui 10 987-eurose palgaga, kuid valdkonna tipptegijate palgaedetabelisse kuuluvad ka piloodid (8000 eurot), vanemtüürimehed (7710 eurot), tarneahela juhid (6760 eurot) ja laevamehaanikud (6181 eurot).

Ehitus- ja kinnisvara erialade tipptegijate palgapingerida juhivad ehitusosakonna juhatajad, kellest parimate brutokuupalk ületab 8505 eurot. Neile järgnevad kinnisvara- ja katastriosakonna juhatajad, kellest parimad teenivad 6131 eurot, ehitusliku projekteerimise osakonna juhid 5572-eurose palgaga, ehituse projektijuhid 5043-eurose palgaga ning ehitusplatsi koordinaatorid 4723-eurose palgaga.

Kõrget palka teenivad ka haridussektori tipptegijad, kus 10% enimteenivate professorite töötasu ületab 7354 eurot, õppesuundade juhtidel 5323 eurot, õppeosakonna juhatajatel 5286 eurot, keskuse juhtidel 4869 eurot ja dotsentidel 4760 eurot.

Andmeallikaks on Statistikaameti (TÖR, TSD) andmed, mida on analüüsinud Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.ee tööportaali analüütikud.