PRESSITEADE

Pea kaks kolmandikku (64%) tööandjatest leiavad, et töötajate värbamine on viimase aastaga keerulisemaks muutunud ja enam kui pooled tööandjad ennustavad selle jätkumist ka uuel aastal, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee 2022. aasta sügisese tööandjate küsitluse värsketest tulemustest. Vaid 2% tööandjatest ütles, et töötajate leidmine on muutunud lihtsamaks.

Lähima kuue kuu jooksul kavatsevad 70% tööandjatest värvata uusi töötajaid kas uutele töökohtadele, olemasolevate töötajate asendamiseks ja/või ajutistele töödele. See näitaja oli sarnane ka 2019. aasta sügisel, mil plaanis lähema kuue kuu jooksul uusi töötajaid värvata 69% tööandjatest.

„Võrreldes kevadega ootavad tööandjad küll tööotsijate arvu suurenemist tööturul ja töötajate kasvavat valmisolekut töökohta vahetada, kuid ei näe, et sellest piisaks tööjõupuuduse leevendamiseks,“ tõi uuringust esile CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler ja lisas, et rohkem kui pooled tööandjad (54%) prognoosivad hoopiski värbamise keerukamaks muutumist. „Seda on märgatavalt enam kui kevadel, mil töötajate leidmise keerulisemaks muutumist prognoosis 38% tööandjatest.“

„Viimastel kuudel on töövõtjate kandideerimisaktiivsus hüppeliselt kasvanud ja keskmine kandideerijate arv vaba ametikoha kohta CVKeskus.ee tööportaalis on taastunud 2019. aasta tasemele, kuid töövõtjate soovid uuele töökohale ei ole ootuspäraselt enam need, mis kolm aastat tagasi,“ lisas Grete Adler.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder toob uuringust esile, et iga kolmas tööandja neljast põhjendas värbamise keerulisemaks muutumist töötajate kasvanud palgaootustega.

„Töötajate põhipalkasid on tänavu tõstnud 76% tööandjatest ning kui eelmistel aastatel oli palgatõus enamasti 5–6% ringis, siis tänavu on palku korrigeeritud 9–10% võrra,“ selgitas Kadri Seeder ja lisas, et tööandjate sõnul saab palgasurve olema ka 2023. aastal peamine tööjõuturgu mõjutav tegur.

Lisaks prognoosivad rohkem kui pooled tööandjad vaatamata keerulisele majandusolukorrale ka kasvavat konkurentsi tööjõuturul ja noorte langevat huvi nende tegevusalal töötamise vastu, mis samuti muudab töötajate leidmise 2023. aastal keerulisemaks.

Kui veel kevadel prognoosis tervelt 63% tööandjatest, et Ukrainast saabuvad inimesed muudavad tööjõu leidmise lihtsamaks, siis tänaseks on see optimism kadunud – kõigest 22% tööandjatest näeb, et see muudab töötajate leidmist lihtsamaks.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palkade, lisatasude, soodustuste ja värbamistrendide muutumisele. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 441 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale.

Tööandjate küsitluse tulemuste täismahus kokkuvõtet saab tellida Palgainfo Agentuuri veebilehelt:

Tööandjate küsitluse tulemused sügisel 2022

PRESSITEADE

Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalkasid tõsta 43% küsitluses osalenud tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest. Nii selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee sügisese tööturu-uuringu tulemustest.

Lisaks plaanib veel 10% tööandjatest palgatõusu järgmise aasta aprillis või mais. Tänavu on põhipalkasid muutnud 76% tööandjatest.

Eelmise aastaga võrreldes oli uuringus rohkem neid tööandjaid, kes ei teadnud veel, kas nad muudavad töötajate põhipalkasid – kui eelmisel sügisel ei olnud palgamuutuse otsust veel teinud 17% tööandjatest, siis tänavu 31%. Teadmatust oli rohkem ka 2017. ja 2018. aastal, mil veerandil tööandjatel ei olnud palkade muutmise plaanid sügisel veel selged.

„Lisaks 43% tööandjatele, kes plaanivad järgmise kuue kuu jooksul töötajate põhipalkasid tõsta, märkis 10% küsitlusele vastanud tööandjatest, et nad plaanivad palkasid tõsta alles järgmise aasta aprillis või mais,“ tõi uuringu tulemustest esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Ta lisas, et nii nagu toimunud palgatõus, puudutab ka kavandatav palkade kasv enamasti kõiki töötajaid ja jääb 9–10% piiresse. Varasematel aastatel on kavandatud palgatõus olnud tagasihoidlikum.

Kadri Seeder selgitas, et võrreldes varasemate aastatega oli uuringus rohkem neid tööandjaid, kelle otsust põhipalkasid muuta või mitte muuta mõjutavad majanduse olukord ja prognoosid, samuti hindade ja elukalliduse muutumine.

„Kuna prognoosid on erinevad ja väga palju on muutuvaid asjaolusid, jälgitakse, mis majanduses toimub. Sellest lähtuvalt muudetakse ka palkasid. Inflatsioon surub palgaootusi üles, samas kasvavad ka ettevõtete muud kulud, mis sunnib hindasid tõstma, kel see võimalik on – seda oli välja toodud ka vabades vastustes,“ kommenteeris tulemusi Kadri Seeder.

Tänavu on põhipalkasid tõstnud 76% tööandjatest

Viimase kuue kuu jooksul on töötajate põhipalkasid tõstnud üle poole (54%) küsitluses osalenud tööandjatest, mida on veidi enam kui möödunud sügisel. Mõned üksikud tööandjad on ka töötajate palkasid langetanud. Kokku on 2022. aastal töötajate põhipalkasid suurendanud 76% tööandjatest, mitmed tegid seda juba aasta alguses jaanuaris, veebruaris või märtsis.

Enamasti on põhipalkade tõus puudutanud kõiki organisatsiooni töötajaid ja jäänud vahemikku 9–10%. Varasematel aastatel on põhipalga tõus jäänud tavaliselt 5–6% ringi.

71% tööandjatest plaanib töötajaid värvata

71% tööandjatest tõi uuringus esile, et vaatamata ebakindlale olukorrale plaanivad nad värvata uusi töötajaid. Eelmisel sügisel plaanis uusi töötajaid värvata 75% küsitlusele vastanud tööandjatest.

Peamiselt tuleneb värbamisvajadus ära läinud töötajate asendamisest, kuid 34% tööandjatest kavatseb luua ka uusi töökohti. Eelmisel sügisel plaanis uusi töökohti luua 37% tööandjatest.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi. Tööandjate küsitluse esmased tulemused põhinevad 398 tööandja tagasisidel, kes annavad tööd umbes 50 000 töötajale üle Eesti. Küsitlusele vastajate seas on ülekaalus suurema töötajate arvuga organisatsioonid. Küsitlusele saab vastata 7. oktoobrini. 

Lisainfo: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

PRESSITEADE

21% töötajatest kavatseb järgmise kuue kuu jooksul töökohta vahetada, selgus värskest enam kui 10 000 osalejaga Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu-uuringust. Tööpakkumistel hoiab silma peal tervelt 79% töövõtjatest.

10 282 töötajat hõlmanud uuringust selgus, et pea iga neljas töövõtja (23%) mõtleb sageli töökoha vahetamisele ja pisut enam kui iga viies töötaja (21%) on võtnud eesmärgiks järgmisel poolaastal endale uus töökoht leida.

Enim mõtlevad töökoha vahetamisele kaubandus- (30%), põllumajandus- (29%), personalitöö- (28%), turundus- (28%) ning majutus- ja toitlustusvaldkonnas (28%) töötavad inimesed.

„Suurt rolli omab töökoha vahetamise plaanides rahulolu töötasuga,“ tõi uuringust esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder ja lisas, et kui töötajatest, kes hindavad oma rahalist olukorda heaks, mõtlevad töökoha vahetamisele vähem kui viiendik (17%), siis töötasuga halvasti toimetulevatest töötajatest sooviks tööd vahetada tervelt 40%.

Suurem soov tööd vahetada on ka nendel töötajatel, kellel on vähem võimalusi oma töö asukohta valida, mis peegeldab töövõtjate ootust paindlikumale töökorraldusele.

Vaid 21% töötajatest ei hoia tööpakkumistel silma peal ja iga teine töötaja leiaks samaväärse töö mõne kuuga

79% töötajatest kas jälgib tööpakkumisi, on avatud tööandjate pakkumistele või on ise aktiivselt tööotsingutel. Võrreldes eelmise kevadega on aktiivseid tööotsijaid töötajate hulgas veidi rohkem.

„Enam kui pooled töövõtjad (51%) tõid uuringus esile, et nad leiaksid samaväärse töökoha mõne kuuga, mis näitab nende enesekindlust tänasel tööturul,“ tõi uuringust esile CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt ja lisas, et enam kui kolmandik (36%) neist arvas, et leiaksid uue töökoha isegi paari kuuga.

Pea pooled töötajad (47%) on viimastel kuudel saanud tööandjatelt ka kandideerimiskutseid, mis samuti tõstab enesekindlust töö leidmisel.

„Kõige kiiremini leiaksid tööd infotehnoloogia-, ehitus-, tervishoiu- ja pangandussektori töötajad, kellest vähemalt kaks kolmandikku tõid välja, et samaväärse töö leidmiseks kuluks kuni mõni kuu,“ lisas Auväärt. „Kõige ebakindlamad on töö leidmisel kunsti-, kultuuri- ja ajakirjandus- ning loodus- ja tehnikateaduste rakendamisega seotud valdkondades töötavad inimesed, kellest pea viiendik arvasid, et nad ei leiakski tänaselt tööturult praegusega samaväärset tööd.“

Tuttavate kaudu tööd otsivate inimeste osakaal on vähenenud

Tööturul aktiivsetelt ja tööpakkumistele avatud osalejatelt küsiti, milliseid kanaleid nad tööotsinguks kasutavad. Seejärel paluti neil etteantud kanalid järjestada oma eelistustele vastavalt.

Võrreldes 2019. ja 2020. aastaga on tuttavate kaudu töö otsimist eelistavate vastajate osatähtsus pea kaks korda kahanenud ja tööportaalide eelistamine kasvanud 65%-lt 71%-le. Eelistatuim tööotsingukanal on töövõtjate hinnangul CVKeskus.ee tööportaal, kust alustab otsinguid pea iga teine (46%) tööotsija. Sotsiaalmeediast (sh Facebook ja LinkedIn) alustab tööotsinguid 8% töövõtjatest – see näitaja on viimasel neljal aastal püsinud samal tasemel.

PRESSITEADE

Valdav osa (85%) kandideerijatest peab oluliseks tööandjatelt tagasiside saamist ka siis, kui nad ei osutu valituks, kuid enam kui kolmandik jääb sellest siiski sageli ilma, selgus värskest enam kui 10 000 osalejaga Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu-uuringust, millega uuriti tänavu koostöös Elisa Eestiga töötajate ootuseid värbamisprotsessile.

Töövõtjate küsitlemisel selgus, et tervelt 35% kandideerijatest on sageli sattunud olukorda, kus pärast kandideerimisavalduse esitamist ei saada tööandja mitte mingisugust infot ega tagasisidet ehk tööotsijal puudub teadmine, kas ta peaks tööotsinguid jätkama või veel vastust ootama.

Veelgi vähem jagatakse kandideerijatega personaalset põhjalikku tagasisidet, mida on sageli kogenud vähem kui kümnendik (7%) aktiivsetest tööotsijatest.

Tööotsijate ootuste uurimisel selgus, et tagasiside jagamist ka mittesobivuse korral peetakse väga oluliseks – seda tõi esile suurem osa vastajatest (85%). Enamik ootab tööandjalt vähemalt teadetki, kuid rohkem kui kaks kolmandikku vastajatest (67%) eeldab, et mittesobivuse korral jagab tööandja otsusega koos ka põhjalikku tagasisidet.

Töövõtjad põhjendasid oma ootuseid välja tuues, et ka lihtne ning otsekohene tagasiside aitab, sest siis saab jätkata tööotsinguid ning ei pea lõputult teadmatuses ootama, kas värbamisprotsess veel kestab. Põhjalikum tagasiside aitaks aga tegeleda oma oskuste ja teadmiste arendamisega, leidsid uuringus osalenud töövõtjad.

Elisa värbamisjuht Keishy Margus märkis uuringu tulemusi kommenteerides, et tänane tööturg on tugevalt kandidaatide poole kaldu, mis tähendab, et ettevõtted peavad konkurentsivõimelisena püsimiseks üle vaatama nii oma kandideerimisprotsessid kui ka tagasisidestamise. “Nüüdisaegsed veebilahendused võimaldavad tagasisidestamise lihtsustamiseks mitmeid protsesse ka automatiseerida.”

Kandideerijatega suhtlevad tööandjad on tööturul kõrgemalt hinnatud

„Lisaks töövõtjate ootuste uurimisele analüüsisime pea 60 000 tööpakkumist, et teada saada, kas aktiivselt kandideerijatega suhtlevad tööandjad on tööturul kõrgemalt hinnatud. Tööpakkumiste analüüsimisel märkasime, et regulaarselt kandideerijatega tagasisidet jagavate tööandjate tööpakkumistele kandideeritakse koguni 41% rohkem,“ lisas CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Regulaarne tagasiside jagamine peegeldab meile tööandja hoolivat ja mõistvat suhtumist, mis omakorda mõjutab ka ettevõtte kuvandit väiksel Eesti tööturul ja suurendab seeläbi ka tööpakkumisele kandideerijate arvu,“ leidis Auväärt ja lisas, et uuringus osalenute kommentaaridest oli näha, et paljud töövõtjad välistavad enda jaoks tööandjad, kellega on varasemalt olnud halb kandideerimiskogemus.

Keishy Margus kinnitas samuti, et kiire, asjalik ning sisukas tagasisidestamine ja olulise info jagamine värbamisprotsessi jooksul aitavad kandideerimiskogemuse muuta märkimisväärselt meeldivamaks, tõstes nõnda tõenäosust, et sobiva inimesega jõutakse töölepinguni, või et sel korral valimata jäänu soovib ettevõtte ridadesse kandideerida ka järgmise konkursiga. „Kui tööle soovija panustab oma aega ettevõttesse, võiks sama teha ka ettevõte,” lisas ta.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, et mõista tööturul toimuvat. Värsked tulemused põhinevad rohkem kui 10 000 töövõtja tagasisidel. Lisaks tööturutrendidele selgitati tänavu koos Elisa Eestiga välja ka töövõtjate kogemused ja ootused kandideerimisel.

Vaadake ka töötajate küsitluse tulemuste kokkuvõtte tutvustust

Järgmiste graafikute vaatamiseks klõpsake noolel.