Pressiteade

Soov vahetada töökohta tuleneb peamiselt motivatsioonilangusest ja kehvast juhtimiskvaliteedist, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee värskest üle 9200 osalejaga töötajate küsitluse kokkuvõttest. Tugevaimaks uue töökoha tõmbeteguriks on suuremad preemiad ja huvitavam töö.

76% töötajatest tõi uuringus välja, et nad on uutele tööpakkumistele avatud, hoiavad pakkumistel silma peal või on isegi aktiivselt tööd otsimas. Seda on pisut enam kui eelmisel aastal samal ajal. Ka CVKeskus.ee tööportaali statistika peegeldab töövõtjate aktiivsust – nimelt on keskmine kandideerijate arv tööpakkumise kohta eelmise aasta sama ajaga võrreldes pea kahekordistunud (+85%).

Levinuim töösuhte lõpetamise ajend on motivatsioonilangus

Värskes tööturu-uuringus uuriti tänavu põhjalikult töökoha vahetamise tõmbe- ja tõuketegureid. Kui tõmbetegurid meelitavad töötajaid paremate tingimuste pärast töökohta vahetama, siis tõuketegurid on ebameeldivad või häirivad aspektid, mis sunnivad töötajaid organisatsioonist lahkuma.

„Kõige sagedamini lahkutakse töökohalt motivatsioonilanguse tõttu, seda tõi uuringus esile pea kaks kolmandikku (64%) töötajatest,“ tutvustas uuringu tulemusi CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler ja lisas, et rohkem kui poolte töölt lahkumiste põhjuseks on ka kehv juhtimiskvaliteet ja rahulolematus töötasuga, mille tõid välja vastavalt 61% ja 53% vastanutest.

Lisaks märgiti iga teise töösuhte lõppemise põhjusena kehva tööprotsesside korraldust, ebapiisavaid väljavaateid palgatõusule või juhtide sõnade ja tegude vahelist ebakõla.

Levinud töölt lahkumise põhjusteks on veel ka juhtide lugupidamatu suhtumine töötajatesse (45%), töötajate arvamusega mittearvestamine (37%), ebaõiglane kohtlemine töökohal (34%) ja ebaõiglane tasustamine (33%).

„Kõige olulisemate tõmbeteguritena ehk omadustena, mis mõjutavad pakutava palga kõrval enim kandideerimisotsust, tõid töövõtjad välja suuremad preemiad (64% vastajatest vahetaks tööd), huvitavama töö (62%) ning tasustatud lisapuhkuse või vabad päevad (54%),“ kirjeldas Grete Adler.

Grete Adler lisas, et rohkem kui kolmandik töötajatest (38%) ütlesid, et nad vahetaksid paremate töötingimuste pärast töökohta ka siis, kui pakutav töötasu jääks tänasega samaks.

Töökohavahetus toob kaasa töötasu tõusu

„Uurisime töökohta vahetanud töötajatelt ka tasustamise kohta ning selgus, et enam kui igal teisel (51%) töövõtjal tõi töökohavahetus kaasa suurema töötasu,“ tõi uuringust esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder ja lisas, et rohkem kui veerandil (27%) kasvas töötasu isegi rohkem kui 20%.

„Töötajad, kellele uus tööandja parema tööpakkumise tegi, said veelgi suurema palgatõusu osalisteks – nimelt ligi poolte (44%) töötasu suurenes rohkem kui 20% ja kolmandikul isegi üle 30%,“ lisas Kadri Seeder.

Palgas on võitnud ka need töötajad, kes lahkusid rahulolematuse tõttu – 59% töötajatest märkis, et nende töötasu suurenes just tänu töökoha vahetamisele.

Töötaja üleostmiseks on vaja vähemalt 20% kõrgemat palgapakkumist

Enamik töövõtjatest on valmis parema palgapakkumise pärast töökohta vahetama – vaid 9% vastas uuringus, et nad ei vahetaks mitte mingi pakkumise korral töökohta.

Väiksem osa töötajatest (13%) vahetaks töökohta 11–20% suurema palgapakkumise pärast, kuid enamikku kõnetab vaid enam kui 20%-line töötasu tõus. Nimelt pisut üle veerandi (27%) liiguksid uuele töökohale 21–30% suurema töötasu pärast ja ülejäänud töötajatele peaks tegema veelgi parema palgapakkumise.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. Selle aasta oktoobris ja novembris toimunud töötajate küsitlusele vastas 9256 inimest.

Küsitluse tulemuste kokkuvõtet saab tellida Palgainfo Agentuuri veebilehelt. 

Palgainfo Agentuuri pressiteade

Töötajate mediaanpalgaootus on 1800 eurot kätte, mis on eelmise sügisega võrreldes 300 eurot rohkem, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee värskest üle 9200 osalejaga töötajate küsitluse kokkuvõttest.

Mediaanpalgaootus näitab piiri, millest pooled ootused on suuremad ja pooled väiksemad. Tööandjale tähendab 1800-eurose palgaootuse rahuldamine üle 3100 euro tööjõukulu koos kõigi maksudega. Töötajate tegelikult saadavast töötasust erineb palgaootus ligi 500 euro võrra. 

Tõusnud on ka palgaootuste alumine ja ülemine piir: 10% töötajatest lepib 1100-eurose või väiksema palgaga, 10% soovib aga teenida kätte vähemalt 3000 eurot või rohkem. Aasta tagasi olid samad näitajad vastavalt 1000 eurot ja 2700 eurot.

Poolte töötajate palgaootused jäävad 1500–2500 euro piiresse, eelmisel sügisel jäid need vahemikku 1250–2000 eurot.

Töökoha vahetamisel on töötajate palgaootus veelgi kõrgem ja keskmiselt soovitakse kätte teenida 2000 eurot (mediaan) ehk 200 euro võrra rohkem, kui oodatakse töötasu praegusel ametikohal.

„Töötajate palgaootus langes 2020. aasta kevadel tervisekriisi esimese laine ajal ja taastus 2021. aasta sügisel. Selle aasta kevadel oli juba märgata palgaootuse tõusu,“ kirjeldas tööturul toimuvat Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Ta lisas, et palgaootusi surub jõuliselt üles hindade kasv ning kehvemaks muutunud toimetulek – just seda nimetati oma ootuse peamise põhjusena kõige sagedamini.

Töötajate toimetulek on kehvemaks muutunud

Kui varasematel aastatel on töötajate toimetulek töötasuga järjest paranenud, siis 2022. aasta sügisel oli küsitlusele vastajate seas eelmise aastaga võrreldes vähem hästi toimetulevaid ja rohkem kehvasti toimetulevaid töötajaid.

Kuigi suur osa töötajatest saab oma töötasuga hakkama, tunnistasid peaaegu pooled (49%) töötajad, et nende toimetulek on aasta jooksul kehvemaks muutunud. Toimetulek on halvenenud eelkõige madalama palgaga töötajatel, kelle sissetulekutest suure osa neelavad n-ö vältimatud kulud eluasemele, toidule jms.

Suurem osa töötajatest ei pea soovitud töötasu saamist tõenäoliseks

Samas ei pea 62% vastajatest soovitud palga saamist väga tõenäoliseks ja vaid viiendik (20%) arvab, et see on võimalik. Tõenäolisemaks pidasid palgaootuse realiseerumist juhid ja tippspetsialistid. Lihtsama töö tegijad ei pea väga tõenäoliseks soovitud töötasu saamist.

Parema palgapakkumise pärast on enamik töötajaid (84%) valmis töökohta vahetama. Vaid 9% vastajatest ei vahetaks mitte mingi pakkumise korral töökohta ja 7% vastajatest vahetaks töökohta ka siis, kui töötasu ei muutu.

Väiksem osa töötajatest (13%) vahetaks töökohta 11–20% suurema palgapakkumise pärast, üle veerandi (27%) liiguks vähemalt 21–30% suurema töötasu pärast. Ülejäänud töötajatele peab aga tegema veelgi parema palgapakkumise.

Sõltumatu uuringufirma Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. Selle aasta oktoobris ja novembris toimunud töötajate küsitlusele vastas 9256 inimest.

Küsitluse tulemuste põhjalik kokkuvõte on vastajate tasuta saadaval ja seda saab ka tellida Palgainfo Agentuuri veebilehelt siit.

PRESSITEADE

Pea kaks kolmandikku (64%) tööandjatest leiavad, et töötajate värbamine on viimase aastaga keerulisemaks muutunud ja enam kui pooled tööandjad ennustavad selle jätkumist ka uuel aastal, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee 2022. aasta sügisese tööandjate küsitluse värsketest tulemustest. Vaid 2% tööandjatest ütles, et töötajate leidmine on muutunud lihtsamaks.

Lähima kuue kuu jooksul kavatsevad 70% tööandjatest värvata uusi töötajaid kas uutele töökohtadele, olemasolevate töötajate asendamiseks ja/või ajutistele töödele. See näitaja oli sarnane ka 2019. aasta sügisel, mil plaanis lähema kuue kuu jooksul uusi töötajaid värvata 69% tööandjatest.

„Võrreldes kevadega ootavad tööandjad küll tööotsijate arvu suurenemist tööturul ja töötajate kasvavat valmisolekut töökohta vahetada, kuid ei näe, et sellest piisaks tööjõupuuduse leevendamiseks,“ tõi uuringust esile CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler ja lisas, et rohkem kui pooled tööandjad (54%) prognoosivad hoopiski värbamise keerukamaks muutumist. „Seda on märgatavalt enam kui kevadel, mil töötajate leidmise keerulisemaks muutumist prognoosis 38% tööandjatest.“

„Viimastel kuudel on töövõtjate kandideerimisaktiivsus hüppeliselt kasvanud ja keskmine kandideerijate arv vaba ametikoha kohta CVKeskus.ee tööportaalis on taastunud 2019. aasta tasemele, kuid töövõtjate soovid uuele töökohale ei ole ootuspäraselt enam need, mis kolm aastat tagasi,“ lisas Grete Adler.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder toob uuringust esile, et iga kolmas tööandja neljast põhjendas värbamise keerulisemaks muutumist töötajate kasvanud palgaootustega.

„Töötajate põhipalkasid on tänavu tõstnud 76% tööandjatest ning kui eelmistel aastatel oli palgatõus enamasti 5–6% ringis, siis tänavu on palku korrigeeritud 9–10% võrra,“ selgitas Kadri Seeder ja lisas, et tööandjate sõnul saab palgasurve olema ka 2023. aastal peamine tööjõuturgu mõjutav tegur.

Lisaks prognoosivad rohkem kui pooled tööandjad vaatamata keerulisele majandusolukorrale ka kasvavat konkurentsi tööjõuturul ja noorte langevat huvi nende tegevusalal töötamise vastu, mis samuti muudab töötajate leidmise 2023. aastal keerulisemaks.

Kui veel kevadel prognoosis tervelt 63% tööandjatest, et Ukrainast saabuvad inimesed muudavad tööjõu leidmise lihtsamaks, siis tänaseks on see optimism kadunud – kõigest 22% tööandjatest näeb, et see muudab töötajate leidmist lihtsamaks.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palkade, lisatasude, soodustuste ja värbamistrendide muutumisele. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 441 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale.

Tööandjate küsitluse tulemuste täismahus kokkuvõtet saab tellida Palgainfo Agentuuri veebilehelt:

Tööandjate küsitluse tulemused sügisel 2022

PRESSITEADE

Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalkasid tõsta 43% küsitluses osalenud tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest. Nii selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee sügisese tööturu-uuringu tulemustest.

Lisaks plaanib veel 10% tööandjatest palgatõusu järgmise aasta aprillis või mais. Tänavu on põhipalkasid muutnud 76% tööandjatest.

Eelmise aastaga võrreldes oli uuringus rohkem neid tööandjaid, kes ei teadnud veel, kas nad muudavad töötajate põhipalkasid – kui eelmisel sügisel ei olnud palgamuutuse otsust veel teinud 17% tööandjatest, siis tänavu 31%. Teadmatust oli rohkem ka 2017. ja 2018. aastal, mil veerandil tööandjatel ei olnud palkade muutmise plaanid sügisel veel selged.

„Lisaks 43% tööandjatele, kes plaanivad järgmise kuue kuu jooksul töötajate põhipalkasid tõsta, märkis 10% küsitlusele vastanud tööandjatest, et nad plaanivad palkasid tõsta alles järgmise aasta aprillis või mais,“ tõi uuringu tulemustest esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Ta lisas, et nii nagu toimunud palgatõus, puudutab ka kavandatav palkade kasv enamasti kõiki töötajaid ja jääb 9–10% piiresse. Varasematel aastatel on kavandatud palgatõus olnud tagasihoidlikum.

Kadri Seeder selgitas, et võrreldes varasemate aastatega oli uuringus rohkem neid tööandjaid, kelle otsust põhipalkasid muuta või mitte muuta mõjutavad majanduse olukord ja prognoosid, samuti hindade ja elukalliduse muutumine.

„Kuna prognoosid on erinevad ja väga palju on muutuvaid asjaolusid, jälgitakse, mis majanduses toimub. Sellest lähtuvalt muudetakse ka palkasid. Inflatsioon surub palgaootusi üles, samas kasvavad ka ettevõtete muud kulud, mis sunnib hindasid tõstma, kel see võimalik on – seda oli välja toodud ka vabades vastustes,“ kommenteeris tulemusi Kadri Seeder.

Tänavu on põhipalkasid tõstnud 76% tööandjatest

Viimase kuue kuu jooksul on töötajate põhipalkasid tõstnud üle poole (54%) küsitluses osalenud tööandjatest, mida on veidi enam kui möödunud sügisel. Mõned üksikud tööandjad on ka töötajate palkasid langetanud. Kokku on 2022. aastal töötajate põhipalkasid suurendanud 76% tööandjatest, mitmed tegid seda juba aasta alguses jaanuaris, veebruaris või märtsis.

Enamasti on põhipalkade tõus puudutanud kõiki organisatsiooni töötajaid ja jäänud vahemikku 9–10%. Varasematel aastatel on põhipalga tõus jäänud tavaliselt 5–6% ringi.

71% tööandjatest plaanib töötajaid värvata

71% tööandjatest tõi uuringus esile, et vaatamata ebakindlale olukorrale plaanivad nad värvata uusi töötajaid. Eelmisel sügisel plaanis uusi töötajaid värvata 75% küsitlusele vastanud tööandjatest.

Peamiselt tuleneb värbamisvajadus ära läinud töötajate asendamisest, kuid 34% tööandjatest kavatseb luua ka uusi töökohti. Eelmisel sügisel plaanis uusi töökohti luua 37% tööandjatest.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi. Tööandjate küsitluse esmased tulemused põhinevad 398 tööandja tagasisidel, kes annavad tööd umbes 50 000 töötajale üle Eesti. Küsitlusele vastajate seas on ülekaalus suurema töötajate arvuga organisatsioonid. Küsitlusele saab vastata 7. oktoobrini. 

Lisainfo: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.