PRESSITEADE

Valdav osa (85%) kandideerijatest peab oluliseks tööandjatelt tagasiside saamist ka siis, kui nad ei osutu valituks, kuid enam kui kolmandik jääb sellest siiski sageli ilma, selgus värskest enam kui 10 000 osalejaga Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu-uuringust, millega uuriti tänavu koostöös Elisa Eestiga töötajate ootuseid värbamisprotsessile.

Töövõtjate küsitlemisel selgus, et tervelt 35% kandideerijatest on sageli sattunud olukorda, kus pärast kandideerimisavalduse esitamist ei saada tööandja mitte mingisugust infot ega tagasisidet ehk tööotsijal puudub teadmine, kas ta peaks tööotsinguid jätkama või veel vastust ootama.

Veelgi vähem jagatakse kandideerijatega personaalset põhjalikku tagasisidet, mida on sageli kogenud vähem kui kümnendik (7%) aktiivsetest tööotsijatest.

Tööotsijate ootuste uurimisel selgus, et tagasiside jagamist ka mittesobivuse korral peetakse väga oluliseks – seda tõi esile suurem osa vastajatest (85%). Enamik ootab tööandjalt vähemalt teadetki, kuid rohkem kui kaks kolmandikku vastajatest (67%) eeldab, et mittesobivuse korral jagab tööandja otsusega koos ka põhjalikku tagasisidet.

Töövõtjad põhjendasid oma ootuseid välja tuues, et ka lihtne ning otsekohene tagasiside aitab, sest siis saab jätkata tööotsinguid ning ei pea lõputult teadmatuses ootama, kas värbamisprotsess veel kestab. Põhjalikum tagasiside aitaks aga tegeleda oma oskuste ja teadmiste arendamisega, leidsid uuringus osalenud töövõtjad.

Elisa värbamisjuht Keishy Margus märkis uuringu tulemusi kommenteerides, et tänane tööturg on tugevalt kandidaatide poole kaldu, mis tähendab, et ettevõtted peavad konkurentsivõimelisena püsimiseks üle vaatama nii oma kandideerimisprotsessid kui ka tagasisidestamise. “Nüüdisaegsed veebilahendused võimaldavad tagasisidestamise lihtsustamiseks mitmeid protsesse ka automatiseerida.”

Kandideerijatega suhtlevad tööandjad on tööturul kõrgemalt hinnatud

„Lisaks töövõtjate ootuste uurimisele analüüsisime pea 60 000 tööpakkumist, et teada saada, kas aktiivselt kandideerijatega suhtlevad tööandjad on tööturul kõrgemalt hinnatud. Tööpakkumiste analüüsimisel märkasime, et regulaarselt kandideerijatega tagasisidet jagavate tööandjate tööpakkumistele kandideeritakse koguni 41% rohkem,“ lisas CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Regulaarne tagasiside jagamine peegeldab meile tööandja hoolivat ja mõistvat suhtumist, mis omakorda mõjutab ka ettevõtte kuvandit väiksel Eesti tööturul ja suurendab seeläbi ka tööpakkumisele kandideerijate arvu,“ leidis Auväärt ja lisas, et uuringus osalenute kommentaaridest oli näha, et paljud töövõtjad välistavad enda jaoks tööandjad, kellega on varasemalt olnud halb kandideerimiskogemus.

Keishy Margus kinnitas samuti, et kiire, asjalik ning sisukas tagasisidestamine ja olulise info jagamine värbamisprotsessi jooksul aitavad kandideerimiskogemuse muuta märkimisväärselt meeldivamaks, tõstes nõnda tõenäosust, et sobiva inimesega jõutakse töölepinguni, või et sel korral valimata jäänu soovib ettevõtte ridadesse kandideerida ka järgmise konkursiga. „Kui tööle soovija panustab oma aega ettevõttesse, võiks sama teha ka ettevõte,” lisas ta.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, et mõista tööturul toimuvat. Värsked tulemused põhinevad rohkem kui 10 000 töövõtja tagasisidel. Lisaks tööturutrendidele selgitati tänavu koos Elisa Eestiga välja ka töövõtjate kogemused ja ootused kandideerimisel.

Vaadake ka töötajate küsitluse tulemuste kokkuvõtte tutvustust

Järgmiste graafikute vaatamiseks klõpsake noolel. 

PRESSITEADE

Töötajad soovivad oma praegusel töökohal teenida 1700 eurot kätte (mediaan). Võrreldes eelmise kevadega on töötajate palgasoov 200 euro võrra kasvanud, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee sel kevadel korraldatud üle 10 000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest.

Poolte töötajate palgasoovid mahuvad 1350 ja 2100 euro vahele. Kümnendik töötajatest rahuldub ka alla 1000-eurose palgaga ja sama paljude palgasoov ületab 3000 euro piiri.

Kasvanud on ka palgaootus töökoha vahetamisel, sel juhul soovivad töötajad 1800 eurot kätte teenida. Aasta tagasi oli palgaootus töökoha vahetamisel 200 eurot madalam ehk 1600 eurot.

Samuti on kasvanud mittetöötavate inimeste palgaootus. Kui eelmise aasta kevadel soovisid tööotsijad teenida 1000 eurot kätte (mediaan), siis sel kevadel on palgasoov 1300 eurot.

Tervisekriisi ajal suurenes töötajate ebakindlus tööturul ja ka palgaootus ei kasvanud nii kiiresti. Nüüd on aga näha töötajate enesekindluse kasvu – rohkem ollakse valmis töökohta vahetama ja ka suuremat palka küsima.

Palgaootust mõjutab ühelt poolt töötasude kasv – pooltel küsitluses osalejatel oli aasta jooksul töötasu suurenenud. Teisalt ei ole paljude töötajate toimetulek paranenud, vaid pigem kehvemaks muutunud. Kui eelmisel kevadel hindas oma toimetulekut heaks või väga heaks kolmandik (33%) vastajatest, siis sel kevadel oli neid 28%. Samal ajal on oma toimetulekut kehvaks hindavate vastajate osatähtsus kasvanud 12%-lt 15%-le. Hästi toimetulevad töötajad teenivad keskmiselt üle 2000 euro ja kehvasti toimetulevad alla 1000 euro kätte.

Rohkem on kehvasti toimetulevaid töötajaid madalama palga ja lihtsamate tööde tegijate seas: lihttöölistest tuleb kehvasti toime üle veerandi (27%) ja klienditeenindajatest veerand (25%). Nendes gruppides on ka palgasurve suurem.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palkade muutustele, uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales sel kevadel 10 282 inimest, neist 8154 oli tööga hõivatud.

Põhjalikum küsitluse tulemuste kokkuvõte ilmub mais 2022 ja see on vastajatele tasuta.

Tulemusi tutvustame 10. juunil inspiratsioonipäeval, vaadake lähemalt siit.

Pressiteade

Suur osa (72%) tööandjatest on viimase kuue kuu jooksul tõstnud töötajate põhipalkasid ja üle kolmandiku (34%) plaanib seda teha lähikuudel. Vaid kümnendik (10%) tööandjatest ei ole põhipalkasid muutnud ega plaani seda ka teha, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee 2022. aasta märtsis ja aprillis korraldatud tööandjate küsitluse värsketest tulemustest.

Eelmisel kevadel oli põhipalkasid tõstnud kaks korda vähem tööandjaid ehk vaid umbes kolmandik (34%). Tervisekriisile eelnevalt, 2019. aasta kevadel, oli palkade tõstjaid samuti vähem – veidi üle poole (59%) küsitluses osalenud organisatsioonidest.

Vaadake ka graafikuid all pool.

„Palgatasemeid hakati organisatsioonides taas aktiivsemalt tõstma 2021. aastal, kuid enamasti said sellest osa üksikud töötajad või mõned töötajate grupid. Tänavu on aga märgata, et palgatõus puudutab kõiki töötajaid ja selle suurus jääb enamasti 9–10% piiridesse, mida on rohkem kui eelnevatel aastatel,“ kirjeldas uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Järgmise kuue kuu jooksul plaanib töötajate põhipalkasid tõsta üle kolmandiku (34%) tööandjatest

Viimase viie aasta jooksul ei ole veel sedavõrd palju tööandjaid kevadel järgnevateks kuudeks palgatõusu plaaninud – kõrgeim näitaja oli 2019. aasta kevadel, mil kavatses töötajate palkasid tõsta 27%. Tavapäraselt muudetakse palkasid aasta alguses ja vähem on neid organisatsioone, kus ka ülejäänud aasta jooksul töötasusid planeeritult muudetakse.

Pooltes (50%) organisatsioonides, kus põhipalkade muutust plaanitakse, puudutab palgatõus kõiki töötajaid. Rohkem on neid organisatsioone, kus kavatsetakse tõsta oskustööliste, sh sõidukijuhtide ja masinaoperaatorite, ja spetsialistide töötasusid. Kavandatud palkade tõus jääb enamasti 5–6% piiresse, kuid oskustöölistel, tippspetsialistidel ja spetsialistidel sagedamini ka 9–10% vahemikku.

„Tööandjaid sunnib põhipalkasid muutma tööturu olukord ja vajalike töötajate puudus, mida tõi palgatõusu peamise tegurina välja enam kui iga teine tööandja (56%). Ka tervisekriisile eelneval 2019. aastal oli tööjõupuudus peamine tegur, mis töötasudele mõju avaldas,“ kirjeldas uuringu tulemusi CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. Ta lisas, et käesoleva aasta esimeses kvartalis avaldati tervelt 73% rohkem tööpakkumisi kui eelmisel aastal, seega on konkurents sobiva töötaja leidmisel nüüd märgatavalt kasvanud.

Oluliste palgatõusu soosivate teguritena tõid tööandjad uuringus esile veel ka organisatsiooni majandustulemusi (45% vastajatest), konkureerivate tööandjate palgatasemeid (43%), majandusolukorda (40%), olemasolevate töötajate arengut (38%), töömahtude muutust (37%) ja töötajate palgaootuseid (36%).

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palkade, lisatasude ja soodustuste muutumisele. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 377 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale. Vastajate seas olid ülekaalus suurema töötajate arvuga organisatsioonid, mille palgamuutused ka turgu rohkem mõjutavad.

Tööturu- ja palgauuringu esmaste tulemuste väljavõte

Rohkem kui pooled (53%) tööandjad plaanivad lähikuudel töötajate põhipalkasid tõsta, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee sügisese tööturu-uuringu esmastest tulemustest. Aasta tagasi kavandas palgatõusu vaid viiendik (20%), kaks aastat tagasi aga 43% tööandjate küsitlusele vastanutest.

Pooltes organisatsioonides, kus põhipalkade tõusu kavandatakse, puudutab palgakasv kõiki töötajaid ja see jääb enamasti 5–10% piiresse. Ametirühmadest võivad sagedamini palgatõusust osa saada spetsialistid ja oskustöölised.

Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seedri sõnul elavnes tööturg juba kevadel piirangute leevenemisel. „Paljudes organisatsioonides 2020. aastal ära jäänud palgakasv realiseerub sel aastal ning seda tõukab tagant terav tööjõupuudus, tihe konkurents töötajate pärast ja kasvanud palgaootus,“ selgitas Kadri Seeder.

73% tööandjatest plaanib töötajaid värvata

Tööturg ei näita rahunemise märke ka järgmistel kuudel – üle kahe kolmandiku (73%) tööandjate küsitlusele vastajatest plaanib lähiajal värvata uusi töötajaid kas uutele töökohtadele, töötajate asendamiseks ja/või ajutistele töödele.

CVKeskus.ee turundusjuhi Henry Auväärti sõnul on konkurents töötajate tähelepanu püüdmisel rekordtasemel, sest vahepeal pausil olnud värbamisplaanid on taastunud. See loob töövõtjatele suurepärased võimalused hea töökoha leidmiseks. „Tänavu oktoobris avaldasid tööandjad kolmandiku võrra rohkem tööpakkumisi kui 2019. aastal samal ajal ja eelmise aastaga võrreldes kasvas tööpakkumiste arv koguni 64%“.

„Kuna töötute seas ei ole piisavalt vajalike oskustega inimesi, värvatakse töötajaid hõives olevate inimeste hulgast, kes soovivad tavaliselt töökoha vahetamise ebamugavuste kompensatsiooniks suuremat palka. Esmasest töötajate küsitluse tulemuste väljavõttest on näha, et vastajad soovivad töökoha vahetamisel keskmiselt üle 1800 euro kätte teenida,“ selgitas Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palkade, lisatasude ja soodustuste muutumisele. Samuti uuritakse sel sügisel töötajate ootusi tööandjatele. Tööandjate küsitluse esmased tulemused põhinevad 343 tööandja tagasisidel. Küsitlusele vastajate seas on ülekaalus suurema töötajate arvuga organisatsioonid. Kokku annavad küsitluses osalenud organisatsioonid tööd üle 40 000 töötajale kogu Eestis. 

Küsitluse tulemused tervikuna avaldatud e-väljaandena, vaadake lähemalt siit.

Lisainfo: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

PRESSITEADE

Tervelt 35% töötajatest hindab, et nende töökoormus on aastaga kasvanud, selgus CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud tööturu-uuringu tulemustest. IT-sektoris tuleb varasemast rohkem tööd teha igal teisel töötajal.

Pea 9000 töövõtjat kaasanud uuringus paluti töötajatel hinnata, kuidas on aastaga muutunud nende töökoormus olemasoleval ametikohal. 35% vastajatest leidis, et töökoormus on aastaga kindlasti kasvanud, umbes pooled vastajad (48%) tõid välja, et nende töökoormus on jäänud samaks, ja vaid 9% tunnetas töökoormuse vähenemist.

„Enim on suurenenud töökoormust näha infotehnoloogia-, õigus- ja avalikus sektoris, kus ligikaudu pooled töötajatest märkisid, et peavad tänavu tunduvalt rohkem tööd tegema,“ sõnas CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Samuti on tervisekriisist väljumine toonud keskmisest enam tööd turundus- ja personalivaldkonda, kus töökoormuse kasvu tunnetas vastavalt 41% ja 40% töötajatest.“

Tervishoiusektoris, kus töökoormus on olnud püsivalt suur, leidis tervelt 39% töötajatest, et neil tuleb praegu teha veelgi rohkem tööd kui aasta tagasi.

Töökoormuse vähenemist tajusid enim majutus- ja toitlustusvaldkonna töötajad, kus 27% töötajatest tõi välja, et tänavu on tööd hoopis vähem.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder selgitas, et töökoormuse kasvu põhjuseks on tõenäoliselt olnud nii pidevalt muutuses olev töökeskkond, samal ajal kiiresti kasvav majandus, kuid ka vajadus haigeks jäänud kolleege asendada.

Töökoormuse kasvu on märganud pea pooled saarlased

Asukohtade kaupa on töökoormuses suurim hüpe toimunud Saaremaal – nimelt tõid pea pooled (46%) saarlased uuringus välja, et nende töökoormus on aastaga kasvanud. Samuti on keskmisest märksa enam suurenenud töökoormus Raplamaal, kus see näitaja oli 43%.

Pealinnas ja Tartus on töökoormus kasvanud 34%-l ja Pärnus 33%-l töötajatest. Kõige vähem on töökoormuse kasvu täheldanud Jõgeva ja Võrumaa inimesed, vastavalt 27% ja 28%.

Sõltumatu uuringufirma Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas Eesti mahukaima tööturu- ja palgauuringu, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. 2021. aastal vastas töötajate küsitlusele 8963 töötajat ja tööotsijat.

Vaadake ka uuringute väljaandeid.