PRESSITEADE

21% töötajatest kavatseb järgmise kuue kuu jooksul töökohta vahetada, selgus värskest enam kui 10 000 osalejaga Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu-uuringust. Tööpakkumistel hoiab silma peal tervelt 79% töövõtjatest.

10 282 töötajat hõlmanud uuringust selgus, et pea iga neljas töövõtja (23%) mõtleb sageli töökoha vahetamisele ja pisut enam kui iga viies töötaja (21%) on võtnud eesmärgiks järgmisel poolaastal endale uus töökoht leida.

Enim mõtlevad töökoha vahetamisele kaubandus- (30%), põllumajandus- (29%), personalitöö- (28%), turundus- (28%) ning majutus- ja toitlustusvaldkonnas (28%) töötavad inimesed.

„Suurt rolli omab töökoha vahetamise plaanides rahulolu töötasuga,“ tõi uuringust esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder ja lisas, et kui töötajatest, kes hindavad oma rahalist olukorda heaks, mõtlevad töökoha vahetamisele vähem kui viiendik (17%), siis töötasuga halvasti toimetulevatest töötajatest sooviks tööd vahetada tervelt 40%.

Suurem soov tööd vahetada on ka nendel töötajatel, kellel on vähem võimalusi oma töö asukohta valida, mis peegeldab töövõtjate ootust paindlikumale töökorraldusele.

Vaid 21% töötajatest ei hoia tööpakkumistel silma peal ja iga teine töötaja leiaks samaväärse töö mõne kuuga

79% töötajatest kas jälgib tööpakkumisi, on avatud tööandjate pakkumistele või on ise aktiivselt tööotsingutel. Võrreldes eelmise kevadega on aktiivseid tööotsijaid töötajate hulgas veidi rohkem.

„Enam kui pooled töövõtjad (51%) tõid uuringus esile, et nad leiaksid samaväärse töökoha mõne kuuga, mis näitab nende enesekindlust tänasel tööturul,“ tõi uuringust esile CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt ja lisas, et enam kui kolmandik (36%) neist arvas, et leiaksid uue töökoha isegi paari kuuga.

Pea pooled töötajad (47%) on viimastel kuudel saanud tööandjatelt ka kandideerimiskutseid, mis samuti tõstab enesekindlust töö leidmisel.

„Kõige kiiremini leiaksid tööd infotehnoloogia-, ehitus-, tervishoiu- ja pangandussektori töötajad, kellest vähemalt kaks kolmandikku tõid välja, et samaväärse töö leidmiseks kuluks kuni mõni kuu,“ lisas Auväärt. „Kõige ebakindlamad on töö leidmisel kunsti-, kultuuri- ja ajakirjandus- ning loodus- ja tehnikateaduste rakendamisega seotud valdkondades töötavad inimesed, kellest pea viiendik arvasid, et nad ei leiakski tänaselt tööturult praegusega samaväärset tööd.“

Tuttavate kaudu tööd otsivate inimeste osakaal on vähenenud

Tööturul aktiivsetelt ja tööpakkumistele avatud osalejatelt küsiti, milliseid kanaleid nad tööotsinguks kasutavad. Seejärel paluti neil etteantud kanalid järjestada oma eelistustele vastavalt.

Võrreldes 2019. ja 2020. aastaga on tuttavate kaudu töö otsimist eelistavate vastajate osatähtsus pea kaks korda kahanenud ja tööportaalide eelistamine kasvanud 65%-lt 71%-le. Eelistatuim tööotsingukanal on töövõtjate hinnangul CVKeskus.ee tööportaal, kust alustab otsinguid pea iga teine (46%) tööotsija. Sotsiaalmeediast (sh Facebook ja LinkedIn) alustab tööotsinguid 8% töövõtjatest – see näitaja on viimasel neljal aastal püsinud samal tasemel.

PRESSITEADE

Valdav osa (85%) kandideerijatest peab oluliseks tööandjatelt tagasiside saamist ka siis, kui nad ei osutu valituks, kuid enam kui kolmandik jääb sellest siiski sageli ilma, selgus värskest enam kui 10 000 osalejaga Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu-uuringust, millega uuriti tänavu koostöös Elisa Eestiga töötajate ootuseid värbamisprotsessile.

Töövõtjate küsitlemisel selgus, et tervelt 35% kandideerijatest on sageli sattunud olukorda, kus pärast kandideerimisavalduse esitamist ei saada tööandja mitte mingisugust infot ega tagasisidet ehk tööotsijal puudub teadmine, kas ta peaks tööotsinguid jätkama või veel vastust ootama.

Veelgi vähem jagatakse kandideerijatega personaalset põhjalikku tagasisidet, mida on sageli kogenud vähem kui kümnendik (7%) aktiivsetest tööotsijatest.

Tööotsijate ootuste uurimisel selgus, et tagasiside jagamist ka mittesobivuse korral peetakse väga oluliseks – seda tõi esile suurem osa vastajatest (85%). Enamik ootab tööandjalt vähemalt teadetki, kuid rohkem kui kaks kolmandikku vastajatest (67%) eeldab, et mittesobivuse korral jagab tööandja otsusega koos ka põhjalikku tagasisidet.

Töövõtjad põhjendasid oma ootuseid välja tuues, et ka lihtne ning otsekohene tagasiside aitab, sest siis saab jätkata tööotsinguid ning ei pea lõputult teadmatuses ootama, kas värbamisprotsess veel kestab. Põhjalikum tagasiside aitaks aga tegeleda oma oskuste ja teadmiste arendamisega, leidsid uuringus osalenud töövõtjad.

Elisa värbamisjuht Keishy Margus märkis uuringu tulemusi kommenteerides, et tänane tööturg on tugevalt kandidaatide poole kaldu, mis tähendab, et ettevõtted peavad konkurentsivõimelisena püsimiseks üle vaatama nii oma kandideerimisprotsessid kui ka tagasisidestamise. “Nüüdisaegsed veebilahendused võimaldavad tagasisidestamise lihtsustamiseks mitmeid protsesse ka automatiseerida.”

Kandideerijatega suhtlevad tööandjad on tööturul kõrgemalt hinnatud

„Lisaks töövõtjate ootuste uurimisele analüüsisime pea 60 000 tööpakkumist, et teada saada, kas aktiivselt kandideerijatega suhtlevad tööandjad on tööturul kõrgemalt hinnatud. Tööpakkumiste analüüsimisel märkasime, et regulaarselt kandideerijatega tagasisidet jagavate tööandjate tööpakkumistele kandideeritakse koguni 41% rohkem,“ lisas CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Regulaarne tagasiside jagamine peegeldab meile tööandja hoolivat ja mõistvat suhtumist, mis omakorda mõjutab ka ettevõtte kuvandit väiksel Eesti tööturul ja suurendab seeläbi ka tööpakkumisele kandideerijate arvu,“ leidis Auväärt ja lisas, et uuringus osalenute kommentaaridest oli näha, et paljud töövõtjad välistavad enda jaoks tööandjad, kellega on varasemalt olnud halb kandideerimiskogemus.

Keishy Margus kinnitas samuti, et kiire, asjalik ning sisukas tagasisidestamine ja olulise info jagamine värbamisprotsessi jooksul aitavad kandideerimiskogemuse muuta märkimisväärselt meeldivamaks, tõstes nõnda tõenäosust, et sobiva inimesega jõutakse töölepinguni, või et sel korral valimata jäänu soovib ettevõtte ridadesse kandideerida ka järgmise konkursiga. „Kui tööle soovija panustab oma aega ettevõttesse, võiks sama teha ka ettevõte,” lisas ta.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, et mõista tööturul toimuvat. Värsked tulemused põhinevad rohkem kui 10 000 töövõtja tagasisidel. Lisaks tööturutrendidele selgitati tänavu koos Elisa Eestiga välja ka töövõtjate kogemused ja ootused kandideerimisel.

Vaadake ka töötajate küsitluse tulemuste kokkuvõtte tutvustust

Järgmiste graafikute vaatamiseks klõpsake noolel. 

PRESSITEADE

Töötajad soovivad oma praegusel töökohal teenida 1700 eurot kätte (mediaan). Võrreldes eelmise kevadega on töötajate palgasoov 200 euro võrra kasvanud, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee sel kevadel korraldatud üle 10 000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest.

Poolte töötajate palgasoovid mahuvad 1350 ja 2100 euro vahele. Kümnendik töötajatest rahuldub ka alla 1000-eurose palgaga ja sama paljude palgasoov ületab 3000 euro piiri.

Kasvanud on ka palgaootus töökoha vahetamisel, sel juhul soovivad töötajad 1800 eurot kätte teenida. Aasta tagasi oli palgaootus töökoha vahetamisel 200 eurot madalam ehk 1600 eurot.

Samuti on kasvanud mittetöötavate inimeste palgaootus. Kui eelmise aasta kevadel soovisid tööotsijad teenida 1000 eurot kätte (mediaan), siis sel kevadel on palgasoov 1300 eurot.

Tervisekriisi ajal suurenes töötajate ebakindlus tööturul ja ka palgaootus ei kasvanud nii kiiresti. Nüüd on aga näha töötajate enesekindluse kasvu – rohkem ollakse valmis töökohta vahetama ja ka suuremat palka küsima.

Palgaootust mõjutab ühelt poolt töötasude kasv – pooltel küsitluses osalejatel oli aasta jooksul töötasu suurenenud. Teisalt ei ole paljude töötajate toimetulek paranenud, vaid pigem kehvemaks muutunud. Kui eelmisel kevadel hindas oma toimetulekut heaks või väga heaks kolmandik (33%) vastajatest, siis sel kevadel oli neid 28%. Samal ajal on oma toimetulekut kehvaks hindavate vastajate osatähtsus kasvanud 12%-lt 15%-le. Hästi toimetulevad töötajad teenivad keskmiselt üle 2000 euro ja kehvasti toimetulevad alla 1000 euro kätte.

Rohkem on kehvasti toimetulevaid töötajaid madalama palga ja lihtsamate tööde tegijate seas: lihttöölistest tuleb kehvasti toime üle veerandi (27%) ja klienditeenindajatest veerand (25%). Nendes gruppides on ka palgasurve suurem.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palkade muutustele, uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales sel kevadel 10 282 inimest, neist 8154 oli tööga hõivatud.

Põhjalikum küsitluse tulemuste kokkuvõte ilmub mais 2022 ja see on vastajatele tasuta.

Tulemusi tutvustame 10. juunil inspiratsioonipäeval, vaadake lähemalt siit.

Pressiteade

Suur osa (72%) tööandjatest on viimase kuue kuu jooksul tõstnud töötajate põhipalkasid ja üle kolmandiku (34%) plaanib seda teha lähikuudel. Vaid kümnendik (10%) tööandjatest ei ole põhipalkasid muutnud ega plaani seda ka teha, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee 2022. aasta märtsis ja aprillis korraldatud tööandjate küsitluse värsketest tulemustest.

Eelmisel kevadel oli põhipalkasid tõstnud kaks korda vähem tööandjaid ehk vaid umbes kolmandik (34%). Tervisekriisile eelnevalt, 2019. aasta kevadel, oli palkade tõstjaid samuti vähem – veidi üle poole (59%) küsitluses osalenud organisatsioonidest.

Vaadake ka graafikuid all pool.

„Palgatasemeid hakati organisatsioonides taas aktiivsemalt tõstma 2021. aastal, kuid enamasti said sellest osa üksikud töötajad või mõned töötajate grupid. Tänavu on aga märgata, et palgatõus puudutab kõiki töötajaid ja selle suurus jääb enamasti 9–10% piiridesse, mida on rohkem kui eelnevatel aastatel,“ kirjeldas uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Järgmise kuue kuu jooksul plaanib töötajate põhipalkasid tõsta üle kolmandiku (34%) tööandjatest

Viimase viie aasta jooksul ei ole veel sedavõrd palju tööandjaid kevadel järgnevateks kuudeks palgatõusu plaaninud – kõrgeim näitaja oli 2019. aasta kevadel, mil kavatses töötajate palkasid tõsta 27%. Tavapäraselt muudetakse palkasid aasta alguses ja vähem on neid organisatsioone, kus ka ülejäänud aasta jooksul töötasusid planeeritult muudetakse.

Pooltes (50%) organisatsioonides, kus põhipalkade muutust plaanitakse, puudutab palgatõus kõiki töötajaid. Rohkem on neid organisatsioone, kus kavatsetakse tõsta oskustööliste, sh sõidukijuhtide ja masinaoperaatorite, ja spetsialistide töötasusid. Kavandatud palkade tõus jääb enamasti 5–6% piiresse, kuid oskustöölistel, tippspetsialistidel ja spetsialistidel sagedamini ka 9–10% vahemikku.

„Tööandjaid sunnib põhipalkasid muutma tööturu olukord ja vajalike töötajate puudus, mida tõi palgatõusu peamise tegurina välja enam kui iga teine tööandja (56%). Ka tervisekriisile eelneval 2019. aastal oli tööjõupuudus peamine tegur, mis töötasudele mõju avaldas,“ kirjeldas uuringu tulemusi CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. Ta lisas, et käesoleva aasta esimeses kvartalis avaldati tervelt 73% rohkem tööpakkumisi kui eelmisel aastal, seega on konkurents sobiva töötaja leidmisel nüüd märgatavalt kasvanud.

Oluliste palgatõusu soosivate teguritena tõid tööandjad uuringus esile veel ka organisatsiooni majandustulemusi (45% vastajatest), konkureerivate tööandjate palgatasemeid (43%), majandusolukorda (40%), olemasolevate töötajate arengut (38%), töömahtude muutust (37%) ja töötajate palgaootuseid (36%).

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palkade, lisatasude ja soodustuste muutumisele. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 377 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale. Vastajate seas olid ülekaalus suurema töötajate arvuga organisatsioonid, mille palgamuutused ka turgu rohkem mõjutavad.