PRESSITEADE

73% tööandjatest plaanib 2021. aastal palgata uusi töötajaid, selgus CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värbamistrendide uuringu esmastest tulemustest. Lisaks ilmnes organisatsioonide küsitlemisel, et kuigi töötute arv on kasvanud, ei ole rohkem kui poolte (56%) tööandjate arvates Eesti tööturul piisavalt pakkuda vajalikke töötajaid.

Värskest tööandjate küsitlusest selgus, et vaatamata tervisekriisist põhjustatud ebakindlale olukorrale tööturul kavatseb valdav osa küsitletud organisatsioonidest (73%) tänavu lisatööjõudu värvata. Rohkem kui kolmandik (34%) tööandjatest plaanib luua ka uusi töökohti, mis on kõrgeim näitaja alates 2020. aasta kevadel alanud tervisekriisist.

Ühtlasi tõi enam kui pool tööandjatest (56%) uuringus välja, et nende organisatsiooni jaoks ei ole Eesti tööturul piisavalt pakkuda vajalikku tööjõudu. Tervisekriis on aga tööjõupuudust selgelt siiski leevendanud, sest näiteks 2019. aasta talvel tunnetas tööjõu vähesust tervelt 78% tööandjatest. Veelgi enam, kui 2019. aastal leidis 17% tööandjatest, et vajalikke töötajaid on tööturul piisavalt, siis 2021. aasta märtsis oli samal seisukohal juba 27% uuringus osalenud tööandjatest.

„Endiselt on kõige keerulisem leida tipp- ja keskastme spetsialiste ning oskustöölisi,“ jagas tööandjate tagasisidet CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Kergem on aga praegu tööturult leida lihttöölisi, müügi- ja teenindustöötajaid ning ka kontoriametnikke, mis peegeldab selgelt, keda tervisekriis on Eesti tööturul enim mõjutanud.“

Henry Auväärt lisas, et tervisekriis on muutnud ka värbamismetoodikaid – pea kolmandik tööandjatest tõi uuringus välja, et 2020. aastal sagenes värbamisel videointervjuude kasutamine. „Tööandjad lisavad praegugi tööpakkumistele virtuaalse värbamise (sh tööintervjuu) infot, et julgustada kandideerima ka neid inimesi, kes ei soovi intervjuuks kodust lahkuda.“

Värbamispraktikate puhul prognoosisid tööandjad 2021. aastaks kasvavat vajadust tegeleda organisatsiooni maine kujundamisega (32% tööandjatest) ja suurendada videointervjuude kasutamist värbamisel (30% tööandjatest).

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee ja sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur viivad koostöös läbi tööandjate ja töövõtjate küsitlusi, millega uuritakse nii tööturukäitumist, palkade ja palgaootuste muutusi kui ka organisatsioonide värbamisplaane ja -trende.

Värbamispraktikate uuringu eesmärk oli selgitada välja, millised olid suundumused töötajate värbamisel 2020. aastal ja missugused on organisatsioonide värbamisplaanid 2021. aastal. Uuringu esmased tulemused põhinevad tagasisidel, mis on saadud pea 400 tööandjalt, kes annavad kokku tööd umbes 50 000 inimesele üle Eesti.

Lisainformatsioon: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

Rohkem kui 9700 töötaja seas läbi viidud Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu-uuringu tulemustest selgus, et kaugtöö tegijad on tüdinenud kodusest rutiinist ja pea pooled (45%) tunnevad juba puudust võimalusest osaleda koosolekutel kontoris.

Veel aasta tagasi unistas paindlikumast töökorraldusest 61% töötajatest, kellele tööandja siis kaugtööd ei võimaldanud. Peamiselt sooviti kaugtööd teha selleks, et kasutada paindlikumalt oma tööaega, vähendada tööl käimisele kuluvat aega ja raha, saada vaheldust igapäevasest rutiinist ja keskenduda segamatult tööülesannete täitmisele.

Tervisekriisist tulenevalt on nüüd paljude töötajate töökorraldus muutunud tunduvalt paindlikumaks ja praegu saavad kaugtööd teha ligi kaks kolmandikku (64%) kontoritöötajatest. Hetkel peamiselt kodus töötavatest inimestest üle kolmandiku (38%) sai varem kodus töötada vaid erandjuhtudel ja pisut rohkem kui igal kümnendal töötajal (12%) puudus see võimalus täielikult.

Teisalt ei saa aga iga viies kontoritöötaja ka täna kaugtööd teha, sest töö iseloom seda ei võimalda. 15% töötajatest tõi välja, et nad ei saa kaugtööd teha, kuigi töö ise seda lubaks.

39% töötajatest soovivad vaheldust kodusest rutiinist

Kui 2019. aastal tõid ligi pooled kontoritöötajad uuringus välja, et nad sooviksid töötada väljaspool tööandja ruume, et saada vaheldust kontorirutiinile, siis nüüd nõustus sama väitega vaid ligi veerand (24%) vastajatest.

Uuringust selgus, et tervelt 39% kodus töötavatest inimestest vajaksid hoopiski vaheldust kodusest rutiinist.

„Paljude töötajate jaoks ei ole kodukontor enam see rahulik koht, kus saab segamatult oma tööle keskenduda. Pigem meenutab kodukontor avatud tööruumi, kus on palju katkestamisi ja infomüra,“ leidis uuringut kommenteerides CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. “Kohustusliku kodus töötamise tõttu on üha rohkem hakatud väärtustama võimalust minna kontorisse tööle – seega on saanud kontoris töö tegemisest justkui uus soodustus või lisahüve.“

„Ootamatult on tervisekriisi tõttu hakatud igatsema ka koosolekuid, mis on juhtidele kindlasti rõõmustav uudis,“ lisas Henry Auväärt. „Nimelt pea iga teine kodus töötaja (45%) tõi uuringus välja, et ta sooviks töötada kontoris, et osaleda silmast silma koosolekutel.“

Kaugtöö tegijad on tööga rohkem rahul ja motiveeritumad

Kuigi paljud kodust töötamise eelised on hakanud kaduma, sest inimesed on väsinud, on kaugtööd tegevad inimesed siiski keskmiselt rohkem oma tööga rahul ja motiveeritumad kui tööandja ruumides töötavad inimesed.

„35% tööandjatest, kes on rakendanud kaugtööd, on märganud töötajate rahulolu kasvu ja 29% töötajate motiveerituse kasvu,“ ütles Palgainfo Agentuuri juht Pea iga teine töötaja igatseb koosolekuid kontoris.

Kadri Seeder lisas, et kuigi kodukontorite kogemused on inimestel väga erinevad, mis sõltub suuresti sellest, kas kodus on töö tegemiseks isiklik töökoht ja -ruum ning kes veel igapäevaselt kodus on, tuleb tööandjatel edaspidi arvestada siiski paindlikuma töökorralduse võimaldamisega. „Kuna kodukontoris töötavate inimeste arv on viimase aastaga kiirelt kasvanud, eeldavad töötajad tõenäoliselt ka pärast tervisekriisi märksa paindlikumat töökorraldust,“ lisas Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee viivad koostöös läbi Eesti suurimaid tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse tööturukäitumist, palkade ja palgaootuste muutusi. Töötajate uuringus osales kokku 9733 töövõtjat ja organisatsioonide uuringus 541 tööandjat, kes annavad kokku tööd umbes 60 000 töötajale üle Eesti.

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Eesti naiste palgaootus on 300 euro võrra väiksem kui meestel, näitavad Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee pea 10 000 töövõtja seas läbi viidud tööturu-uuringu tulemused.

Kui naiste palgaootuse mediaan on 1200 eurot, siis mehed soovivad teenida 1500 eurot kätte, mis teeb meeste ja naiste palgaootuse lõheks 20%.

Reaalselt teenitavate palkade erinevus on veidi väiksem – mehed teenisid 243 eurot rohkem ja palgalõhe oli seega 18%.

Palgaerinevus on suurim juhtide ja keskastmespetsialistide seas, kus mehed soovivad naistest vastavalt 600 ja 700 eurot rohkem teenida.

Kõige väiksem on palgaerinevus müügi- ja teenindustöötajate ametirühmas, kus tegelikud palgad erinevad vaid 78 euro võrra ja palgaootus on samal tasemel ehk 1000 eurot

„Suuresti mõjutab lõhet palgaootustes tööde erinev jagunemine meeste ja naiste vahel,“ selgitas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Madalama palgaga töötajate seas rohkem naisi, nt iluteenindajad, koristajad, õmblejad jt, kõrgema palgaga töötajate seas aga mehi, nt IKT juhid, tarkvaraarendajad jt.“

Kadri Seedri lisas, et naiste ja meeste palgaootuste erinevused kasvavad vanuses, mil astutakse iseseisvasse ellu ja luuakse pere. „Kuigi mehed võtavad järjest enam lastega seotud kohustusi, on endiselt tavapärane see, et naine paneb oma karjääri ajutiselt nii-öelda pausile,“ lisas Kadri Seeder.

Palgalõhe on suurim Ida- ja Lääne-Virumaal

Piirkondade võrdluses erinevad naiste ja meeste palgad ja palgaootused kõige enam Ida- ja Lääne-Virumaal, kus naiste mediaan netotöötasu on üle 300 euro väiksem, kui meestel. Palgaootus erineb selles piirkonnas veelgi enam –mehed ootavad vähemalt 1500 eurost töötasu, naised soovivad aga 1000 eurot kätte teenida.

Tallinnas ja Harjumaal jääb naiste ja meeste palgaootuste vahele 400 eurot (netopalgaootuse mediaan on vastavalt 1300 ja 1700 eurot) ning Tartus ja Tartumaal 300 eurot (netopalgaootuse mediaan on vastavalt 1200 ja 1500 eurot).

Tegelike palkade erinevused on kõige väiksemad Rapla-, Järva, Pärnu- ja Läänemaal.

Naised on oma töötasuga veidi vähem rahul

Naised on oma töötasuga veidi vähem rahul kui mehed. Oma töötasuga on täiesti rahul 8% naistest ja 9% meestest, pigem on rahul 30% naistet ja 35% meestest. Töötasuga ei ole rahul üle kolmandiku (34%) naistest ja 29% meestest.

Summad, mis tagavad töötasuga rahulolu on meeste ja naiste puhul erinevad – töötasuga rahulolevad naised teenisid keskmiselt üle 1300, mehed ligi 1700 eurot kätte.

Töötasuga toimetulek on meeste ja naiste puhul üsna sarnane – üle pooled saavad sellega keskmiselt hakkama. Meeste seas on veidi rohkem neid, kes tulevad hästi või väga hästi toime. Naised, kes hindasid oma toimetulekut keskmiseks, teenisid veidi üle 1000 euro, mehed üle 1300 euro kätte.

Mehed on rohkem valmis töökohta vahetama

Ka meeste ja naiste tööturukäitumine on mõnevõrra erinev – meeste seas on rohkem neid, kes on avatud tööpakkumistele ja valmis lähiajal töökohta vahetama. Mehed on ka enesekindlamad uue samaväärse töö leidmise osas – üle kolmandiku (34%) arvab, et leiab selle hiljemalt kahe kuu jooksul. Naistest arvab alla veerandi (24%), et leiab kahe kuuga uue samaväärse töö.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee viivad kaks korda aastas läbi tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse tööturukäitumist, palkade ja palgaootuste muutusi. Uuringus osales kokku 9733 inimest üle Eesti. Palgalõhe on arvutatud valemiga (meeste palk – naiste palk)/ meeste palk.

Kui paar aastat tagasi teenisid töötajad alla kahe kolmandikku (64%) oma soovitud palgast, siis praegu moodustab tegelik palk 77% oodatust, näitavad Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee pea 10 000 töövõtja seas läbi viidud tööturu-uuringu tulemused. See tähendab, et tegelikkus on ootustele lähenenud ja palgasurve võrreldes eelmiste aastatega oluliselt vähenenud.

Palgasurveindeks ehk protsent, mis näitab kui palju jääb reaalselt teenitav palk töötajate ootustele alla, on eelmiste aastatega võrreldes vähenenud madalaimale tasemele ehk 23%-le. Aasta varem oli palgasurveindeks 27% ja kõrgeim oli palgasurveindeks 2014. aastal, mil töötajatel jäi soovitud palgast puudu tervelt 40%.

2020. aasta kevadel oli palgasurveindeks veelgi madalamal tasemel, langedes ajutiselt 14%-le, sest töötajate palgaootused tegid tervisekriisi alguses läbi kiire languse, mis paari kuuga siiski taastusid.

Ametirühmade lõikes on palgasurve erinev. Suurim palgasurve on endiselt tippspetsialistide seas, kellel jääb soovitud palgast puudu 32% ehk saadava netotöötasu mediaani ja ootuste vahe on 450 eurot. Sarnasel tasemel on palgasurve ka oskustöötajate ning seadme- ja masinaoperaatorite hulgas. Aastaga on kasvanud palgasurve lihttööliste seas, kellel jääb soovitud palgast puudu 31% ehk 250 eurot.

Kõige madalam on palgasurveindeks keskastme spetsialistide ja tehnikute ning juhtide seas, kellel jääb oma soovitud palgast puudu vähem kui 25%.

Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seedri sõnul avaldas tervisekriis selgelt mõju ka töötajate palgaootustele ning töötasuga rahulolule. „Palgaootused on endiselt teenitavast töötasust kõrgemad, kuid oma töötasuga rahuolevate töötajate osatähtsus on aastaga kasvanud 40%-le.“

„Võrreldes 2014. aastaga on töötasuga rahuolevate töötajate arv koguni kahekordistunud – siis oli oma töötasuga rahul vaid iga viies vastaja ja rohkem kui pooled (57%) ei olnud oma töötasuga rahul. 2020. aasta sügisel oma töötasuga täiesti rahulolevad töötajad teenisid keskmiselt rohkem kui 2000 eurost brutopalka, “ lisas Kadri Seeder.

Palgasurve on suurim Ida-Virumaal ja Valgamaal

Maakondade lõikes on palgasurve suurim Ida-Virumaal ja Valgamaal, kus reaalselt teenitav palk jääb töövõtjate ootustele alla 32% ehk soovitud töötasust jääb puudu rohkem kui 500 eurot.

Madalaim on palgasurve Harjumaal ja Tartumaal, jäädes 23%-le. Järva-, Põlva- ja Raplamaal on palgasurveindeks 25%, Pärnu- ja Lääne-Virumaal 26%, Lääne-, Viljandi- ja Jõgevamaal 27%, Saaremaal 28% ning Võrumaal 29%.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee viivad kaks korda aastas läbi tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse tööturukäitumist, palkade ja palgaootuste muutusi. Uuringus osales kokku 9733 inimest üle Eesti.

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Lisatasude saajate hulk ja lisatasude osatähtsus töötasus on aastaga veidi vähenenud, näitavad Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee üle 46 tuhande töötaja töötasu andmeid sisaldavad tööturu- ja palgauuringu tulemused.

Kui 2019. aasta oktoobris maksti lisatasusid 30% ametikohtadest, siis 2020. aasta sügisel 28%-l. Kõige sagedamini maksti igakuulisi lisatasusid seadme- ja masinaoperaatoritele, mootorsõidukijuhtidele ning oskustöölistele, harvem juhtidele.

Aastaga on veidi vähenenud ka lisatasude osatähtsus töötasus – kui 2019. aasta sügisel moodustasid regulaarsed lisatasud kogu töötasust 22% ehk 410 eurot brutotasuna, siis 2020. aastal oli lisatasude osatähtsus 21% ehk 400 eurot töötajatel, kellele lisatasusid maksti. Lisatasude osatähtsus oli suurem mootorsõidukijuhtide ja oskustööliste ametirühmas, kus see moodustas vastavalt 33% ja 29% töötasust.

Lisatasusid makstakse töötajatele erinevatel põhjustel, näiteks ebamugavuste või lisatöö kompenseerimiseks, eesmärkide täitmise või tulemuse saavutamise eest. Kõige sagedamini makstakse ületunnitöötasu, mille hüvitamise kohustus tuleneb seadusest. Rohkem on kasutusel ka individuaalne tulemustasu ja tasu lisaülesannete täitmise eest.

Tulemustasu makstakse igal kuul sagedamini nendel ametikohtadel, kus töö kvaliteet või tulemus on selgemini mõõdetav, nt oskustöölised ja müügitöötajad. Juhtivatel ametikohtadel mõõdetakse tulemusi pikema perioodi jooksul ning seetõttu makstakse ka preemiaid harvem, kuid suuremate summade ulatuses.

Ebaregulaarseid preemiaid maksti 2020. aasta sügisel veidi harvem kui 2019. aastal. Poole aasta jooksul makstud preemiad moodustasid keskmiselt veidi üle poole (53%) kuutöötasust.

Lisatasusid saanud töötajatest oli lisatasude teenimisvõimalusega rahul kolmandik (30%), aasta tagasi oli rahul 36%. Üldse ei olnud lisatasude teenimise võimalusega rahul 17% töötajatest, kellele lisatasusid maksti, aasta tagasi oli rahulolematuid 12%. Seega on lisatasude saajate rahulolematus suurenenud, samas kui ainult põhipalka saavate töötajate rahulolu tasustamisega kasvas.

"Ilmselt on töötajate rahulolematuse kasv seotud lisatasude maksmise vähenemisega, mis omakorda tuleneb osade ettevõtete töömahtude vähenemisest ja kehvematest majandustulemustest. Põhipalk pakub praegusel ajal suuremat kindlustunnet kui lisatasud, mis võivad saamata jääda," kommenteeris tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Lisatasude teenimisvõimalusega täiesti rahulolevad töötajad teenisid kogu töötasuna üle 2000 euro (bruto) ja nende keskmine lisatasu oli 557 eurot. Lisatasude teenimisvõimalusega üldse mitte rahulolevad töötajad teenisid keskmiselt 1454 eurot ja nende lisatasude suurus oli 391 eurot.

"Varasemad agentuuri uuringud on näidanud, et lisatasud on motiveerivad, kui need moodustavad üle 20%, soovitavalt 30% töötasust. Väiksemaid lisatasusid ei pruugi töötajad märgata ning need ei erguta tegutsema. Lisatasu motiveerib tegutsema siis, kui töötaja usub tulemuse saavutamise võimalikkusesse, usaldab süsteemi ning peab lisatasu suurust atraktiivseks," lisas Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas suuremahulist organisatsioonide ja töötajate tööturu- ja palgauuringut. 2020. a sügisel oli uuringus esindatud 46 350 töötaja töötasu andmed, 2019. aastal 44 873 töötaja andmed.

Lisainfo: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.