PRESSITEADE

Pea 10 000 töötaja ja tööotsija seas korraldatud uuringust selgus, et tööandja valikul on kõige olulisem tegur juhtide usaldusväärsus. Tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri suures tööturu-uuringus tõid pea kõik töövõtjad (97%) välja, et juhtide sõnad ja teod peavad olema kooskõlas selleks, et ettevõte neid tööandjana kõnetaks.

Lisaks juhtide usaldusväärsusele pidas tervelt 94% töötajatest tööandjat valides oluliseks ka ettevõtte seaduskuulekust ja seda, et ettevõttes koheldakse kõiki töötajaid võrdselt. Tööandja valikul on töötajatele oluline ka see, et organisatsioon oleks stabiilne ja kindel tööandja ning et ebaeetiline käitumine ei oleks ettevõttes lubatud.

Vähemalt 90% töötajatest pidas veel tähtsaks ka seda, et tööandja investeeriks kaasaegsetesse töövahenditesse ja looks mugava töökeskkonna, ettevõttes väärtustataks erialast arengut ja seal töötaksid koos oma ala professionaalid, sealjuures ka organisatsioon ise oleks ambitsioonikas ja arenev.

„Värsked uuringu tulemused kinnitavad taas, et vinge kontor ja tasuta kohv ei korva ebainimlikku juhtimist,“ kommenteeris uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt ja lisas, et võrreldes 2019. aasta uuringu tulemustega, on nii juhtide usaldusväärsus kui ka tööandja seaduskuulekus ja eetilisus muutunud töötajatele veelgi olulisemaks.

„Arvestades, et 97% vastajatest pidas tööandja valikul kõige olulisemaks teguriks juhtide usaldusväärsust, läheb ebausaldusväärne juht ettevõttele kalliks maksma ja raskendab heade töötajate leidmist,“ lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder ütles, et madalama palgaga töötajate jaoks on väga olulised ka soodustused, mis aitavad nende kulutusi vähendada ja parandavad toimetulekut.

„Näiteks esimestel haiguspäevadel keskmise palga säilitamine, tööle ja töölt koju sõidukulude hüvitamine ning soodustingimustel toitlustuse pakkumine, on madalama töötasuga töötajatele tööandja valikul väga olulised tegurid. Kõrgema palgaga töötajad seevastu väärtustavad aga rohkem ka iseseisvust töökorraldusel, vaba aega, professionaalsust ja arengut,“ lisas Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee viivad kaks korda aastas läbi tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse tööturukäitumist, palkade ja palgaootuste muutusi. Uuringus osales kokku 9733 inimest üle Eesti.

Lisamaterjalid:

10 kõige olulisemat tegurit tööandja valikul
(sulgudes vastajate osatähtsus, kes pidasid tegurit oluliseks või väga oluliseks)

1. Juhtkonna sõnad ja teod on kooskõlas (97%)
2. Tööandja peab alati kinni seadustest (94%)
3. Tööandja kohtleb kõiki töötajaid võrdselt (94%)
4. Organisatsioon on stabiilne ja kindel tööandja (93%)
5. Ebaeetiline käitumine ei ole tööandja juures sallitud (93%)
6. Tööandja investeerib kaasaegsetesse töövahenditesse (92%)
7. Tööandja väärtustab töötajate erialast arengut (92%)
8. Tööandja on loonud mugava töökeskkonna (91%)
9. Organisatsioon on arenev (91%)
10. Organisatsioonis töötavad oma ala professionaalid (90%)

Lisainfo: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

PRESSITEADE

Pisut rohkem kui iga neljas töötaja (26%) on valmis oma tööandja juures töötamist soovitama ka oma tuttavatele, selgus tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri suurest tööturu-uuringust, kus osales üle 9700 töövõtja. Enim on valmis kutsuma tuttavaid enda tööandja juurde tööle infotehnoloogiasektori töötajad ja pärnakad.

Uuringus paluti töötajatel hinnata, kui suure tõenäosusega soovitaksid nad oma tööandja juures töötamist tuttavatele. Selgus, et oma tööandjat on valmis soovitama rohkem kui neljandik (26%) töötajatest, mida on pisut enam kui eelmistel aastatel (2017 – 2019), mil antud näitaja püsis 23% peal. Üldse ei taha oma tööandjat soovitada vähem kui kümnendik (9%) vastanutest.

Kõige kõrgem soovitusvalmidus on infotehnoloogiasektori ja rahandus- ning pangandusvaldkonna töötajatel, kus tervelt 39% töötajatest on oma tööandjaga niivõrd rahul, et kutsuksid ettevõttesse tööle ka tuttavaid. Samuti on soovitamisvalmidus kõrgem kutsealase tegevusega töötajatel (33%) ja ka haridusvaldkonnas (31%).

Kõige vähem tahetakse oma tööandja juures töötamist soovitada töötlevas tööstuses, kus alla viiendiku töötajatest (19%) soovitaksid oma tööandjat ka tuttavatele. Soovitamisvalmidus on madalam ka hulgi- ja jaekaubanduses ning põllumajanduses, kus vaid viiendik töötajatest (20%) oleks valmis kutsuma ka tuttavaid ettevõttesse tööle.

„Kõrge soovitusvalmidusega töötajad on oma tööandjale viis korda lojaalsemad ja plaanivad vähemalt kaks korda pikemat tööstaaži kui need töötajad, kes ei ole valmis oma tööandjat soovitama,“ tõi uuringust välja CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Tervelt 78% töötajatest, kes olid valmis oma tööandjat soovitama, ei mõelnudki lähiajal töökohavahetusele, samas, kui mittesoovitajate seas oli antud näitaja vaid 15%. Veelgi enam, uuringu tulemustest selgus, et kõrge soovitamisvalmidusega töötajatest kavatsesid rohkem kui pooled (51%) töötada ettevõttes kauem kui 5 aastat. Madala soovitusvalmidusega töötajatest plaanis sama pikka tööstaaži vaid viiendik (20%),“ lisas Henry Auväärt.

Ainuüksi kõrgest palganumbrist ei piisa

Kuigi uuringu tulemused näitavad, et kõrgepalgalised on rohkem valmis oma tööandjat soovitama, siis alati ainult suurest palganumbrist ei piisa.

Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder selgitas uuringut kommenteerides, et kuigi suurema töötasuga töötajad on rohkem valmis oma tööandjat soovitama, siis isegi rohkem kui 3100-eurose palgaga töötajate seas on neid, kes ei ole oma tööandja soovitamise osas üldse mitte kindlad. „Lisaks on ka alla 700-eurose brutotöötasuga töötajatest koguni veerand ikkagi (25%) aktiivseid soovitajaid."

„Nii kõrgema kui ka madalama palgaga töötajad, kes oma tööandjat suure tõenäosusega soovitaksid, on keskmisest rohkem rahul töökaaslastega läbisaamisega ehk uuring näitab, kui olulised on head kolleegide vahelised suhted. Madalama palgaga aktiivsed soovitajad on rohkem rahul ka meeskonna juhtimise, töö sisu ja töökeskkonnaga. Kõrgema palgaga töötajad, kes pigem ei soovitaks oma tööandja juures töötamist, ei ole rahul tagasiside saamise, koostöö ja info liikumisega,“ lisas Kadri Seeder.

Kõige enam kutsuksid tuttavaid enda tööandja juurde tööle pärnakad

Uuringust selgus, et soovitamisvalmidus erineb ka asukohtade lõikes. Kõrgeim soovitamisvalmidus on Pärnus, kus 28% töötajatest on valmis kutsuma ka tuttavaid enda tööandja juurde tööle. Harjumaal ja pealinnas ning ka Viljandimaal on soovitamisvalmidus 27%-l töötajatest ja Tartus 26%-l töötajatest.

Kõige vähem kutsuksid tuttavaid enda tööandja juurde tööle Järvamaal töötavad inimesed, kus antud näitaja on 14%. Keskmisest tunduvalt madalam on soovitamisvalmidus ka Läänemaal (16%) ja Saaremaal (17%) töötavatel inimestel.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee viivad kaks korda aastas läbi tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse tööturukäitumist, palkade ja palgaootuste muutusi. Tööandja soovitamist paluti hinnata skaalal 0–10, kus 0 tähendas, et suure tõenäosusega ei soovitaks ning 10 tähendas, et suure tõenäosusega soovitaks. Aktiivseteks soovitajateks loetakse hinnanguskaalal 9–10 märkinud vastajad. Uuringus osales kokku 9733 inimest üle Eesti.

Lisamaterjalid:

TOP 5 valdkonda, kus töötajad on valmis oma tööandjat soovitama
1. Infotehnoloogia (39%)
2. Rahandus ja kindlustus (39%)
3. Kutsealane tegevus (33%)
4. Haridus (31%)
5. Muud teenindavad tegevused (28%)

TOP 5 asukohta, kus töötajad on valmis oma tööandjat soovitama
1. Pärnu (28%)
2. Tallinn (27%)
3. Viljandi maakond (27%)
4. Harju maakond (27%)
5. Tartu maakond (26%)

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Palkade tõus möödunud aastal küll aeglustus, kuid mingil määral kasvasid töötasud siiski kõikides ametirühmades. Keskmine palgakasv oli 5,4%, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee suurest tööturu-uuringust, millega koguti andmeid üle 46 000 töötaja töötasude kohta. Kui 2019. aasta sügisel oli uuringus osalenute brutotöötasu mediaan 1464 eurot, siis 2020. aastal samal ajal 79 euro võrra suurem ehk 1543 eurot. Aasta varem kasvasid palgad 8%.

Palgakasvu vedasid 2020. aastal tippspetsialistid ja kontoriametnikud, kelle töötasud kerkisid aastaga vastavalt 8,5% ja 7,9%. Tippspetsialistide brutotöötasu mediaan oli 2020. aasta sügisel 1790 eurot ja kontoriametnikel 1188 eurot.

Rohkem kasvasid meditsiinieriala ja sotsiaalhoolekande tippspetsialistide palgad, samuti riigisektori andmeanalüütikute töötasud. Kontoriametnike palgatõusu mõjutas klienditeenindajate ja kliendihaldurite töötasude kasv.

Kõige väiksem oli brutotöötasu mediaani kasv esmatasandi juhtide (1,7%), seadme- ja masinaoperaatorite (1,1%) ning lihttööliste ametirühmas (2,1%). Esmatasandi juhtide brutotöötasu mediaan oli 2020. aasta sügisel 1668 eurot, seadme- ja masinaoperaatoritel 1251 eurot ning lihttöölistel 832 eurot.

„Esmatasandi juhtide töötasude kasvu pidurdas üksuste juhtide palkade langus kaubanduses ning majutuses ja toitlustuses. Seadme- ja masinaoperaatorite töötasud on tootmisvaldkondade lõikes erinevalt muutunud, näiteks puidutööstuses on selle ametirühma töötasud üsna palju kasvanud,“ selgitas uuringutulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Lihttööliste töötasu kasvas koristus- ja puhastustööde erialal, majutuse ja toitlustuse ning ka transpordi ja põllumajandusega seotud töödel see aga kahanes,“ lisas Kadri Seeder.

Kadri Seedri sõnul mõjutavad töötasude kasvu nii põhipalkade muutused kui ka lisatasud, mida makstakse sagedamini oskus- ja lihttöölistele, kelle töö tulemus on igakuuliselt selgemini mõõdetav. Tervisekriis on mõjutanud töömahtusid mitmetes valdkondades – kui majutuses ja toitlustuses on piirangute tõttu töökoormus selgelt langenud, siis näiteks tervishoius ning puhastus- ja kaitsevahendite tootmisega seotud erialadel on mahud kasvanud. See mõjutab nii tegelikke palkasid kui ka lisatasusid.

Lisatasude osatähtsus töötasus vähenes aastaga kõigis ametirühmades ja oli keskmiselt 20,8%, aasta varem moodustasid regulaarsed lisatasud 22,1% töötajate töötasus, kellele neid maksti.

Ametirühmade brutotöötasu mediaan

Palgainfo Agentuur korraldab koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse tööturukäitumist, palkade ja palgaootuste muutusi. 2020. aasta novembris läbi viidud uuringus koguti töötasude andmeid 46 350 töötaja kohta. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Lisainformatsioon: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Oma töötasuga hästi toimetulevate töötajate arv on viimase kuue aastaga kolmekordistunud, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee suurest tööturu-uuringust, kus osales üle 9700 töötaja ja tööotsija. Uuringust joonistus välja, et toimetulekuks on vaja teenida vähemalt 1156 euro suurt netopalka, hästi äraelamiseks aga üle 1500 euro.

Uuringus paluti töötajatel hinnata kui hästi võimaldab töötasu neil majanduslikult toime tulla. Kui 2014. aastal tuli oma töötasuga hästi või väga hästi toime veidi üle 10% vastanutest, siis 2020. aasta sügisel oli neid kolm korda rohkem ehk ligi kolmandik (31%) kõikidest vastanud töötajatest.

Ka 2019. aastaga võrreldes kasvas töötasuga hästi toimetulevate töötajate osatähtsus – siis oli antud näitaja 24%. Seega ei ole tervisekriis peatanud töötasuga toimetuleku paranemist.

Üle pooled töötajatest (55%) hindasid 2020. aasta sügisel oma toimetulekut keskmiseks. Kehvasti tuli oma töötasuga toime 14% töötajatest. 2014. aastal hindas oma toimetulekut kehvaks oluliselt suurem hulk töötajaid – tervelt 41% ning 2019. aastal 20%.

Oma toimetulekut keskmiseks hindavad töötajad teenisid 1156 eurost netopalka. Majanduslikult hästi toimetulevad inimesed teenisid keskmiselt aga üle 1500 euro kätte. Oma toimetulekut hindasid halvaks vastajad, kes teenisid alla 1000 euro.

„Hinnangud toimetulekule sõltuvad töötajate ootustest oma elukvaliteedile ja ka sellest, kellega end võrreldakse,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder ja lisas, et olukorras, kus üsna paljud inimesed on jäänud tööta, hinnatakse rohkem töökoha olemasolu ja rõõmustatakse ka palgataseme säilimise üle.

Ametirühmade lõikes on hinnangud toimetulekule mõnevõrra erinevad. Ootuspäraselt saavad majanduslikult paremini hakkama juhid ja tippspetsialistid ning kehvemini tulevad toime oskus- ja lihttöölised, samuti müügi- ja teenindustöötajad.

Juhtidel läheb hästi toimetulekuks tarvis keskmiselt 2117 eurost netopalka, müügi- ja teenindustöötajatele piisab hästi toimetulemiseks ka 931 euro suurusest netotöötasust.

Keskmine netotöötasu ametirühma ja toimetuleku järgi

Lisainformatsioon See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Töötajate keskmine palgaootus on kevadisest langusest taastunud ning eelmise sügisega võrreldes 3,7% tõusnud, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee suurest tööturu-uuringust, kuhu on oma panuse andnud juba üle 8600 töötaja ja tööotsija.

Värske uuringu tulemused näitavad, et töötajad sooviksid teenida oma praegusel ametikohal keskmiselt 1680 eurot kätte, mida on 61 eurot enam kui möödunud sügisel. Kevadega võrreldes on aga palgaootus kasvanud tervelt 10,2% (+156 eurot). Kevadel, tervisekriisi alguses, langes töövõtjate palgaootus 1524 eurole.

Palgaootused on tööle kandideerimisel tööhõive staatusest lähtuvalt väga erinevad – kui tööga hõivatud soovivad töökoha vahetamisel teenida keskmiselt 1743 eurot kätte, siis hetkel mittetöötavatele vastajatele piisab keskmiselt 1223 eurost.

„Töötajate ja tööotsijate palgasoove mõjutab suuresti praegune tööturu olukord, kus tööta on jäänud mitmed teenindusvaldkonna töötajad ja ka lihttöölised, kel võib olla keeruline uut töökohta leida ning see mõjutab ka palgaootusi,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Samas näeme uuringust, et ka mittetöötavate inimeste keskmine palgaootus on eelmise sügisega võrreldes veidi tõusnud,“ lisas Kadri Seeder.

„Ka tööandjate palgapakkumised töökuulutustel näitavad kasvu vaatamata keerulisele olukorrale tööturul. Tööandjad on tänavu pakkunud töökuulutustel keskmiselt 9–11% kõrgemat töötasu kui möödunud aastal samal ajal, näitavad CVKeskus.ee tööportaalist rohkem kui 17000-lt tööpakkumiselt kogutud andmed,“ kommenteeris palgatrende CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Palgapakkumiste kasvu vedasid tänavu suuresti tööpakkumised, kus otsiti oma meeskondadesse keskastme- ja valdkonnajuhte ning tipp- või keskastmespetsialiste. Samas abitöötajatele pakutav töötasu püsis praktiliselt muutumatuna ja kasv jäi tagasihoidlikuks ka oskustööliste ning kutsetöötajate tööpakkumistel, samuti teenindussektoris,“ lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas töötajate ja tööotsijate küsitlusi, millega uuritakse tööturukäitumist, palkade ja palgaootuste muutusi. Sel sügisel uuritakse lähemalt töökoha korraldust ja kaugtööd, soodustuste kasutamist ning ootusi tööandjatele.

Küsitluse tulemuste väljavõtted on tehtud 7. detsembri 2020 seisuga, mil küsitlusele oli vastanud 8636 töötajat ja tööotsijat.

Küsitlusele saab vastata kuni 9. detsembrini 2020 SIIT.

Uuringus osalejad saavad soodushinnaga tellida ajakirju Imeline Ajalugu, Imeline Teadus ja National Geographic, samuti reisida soodushinnaga Tallinna-Helsingi liinil Viking Line'iga. Auhinnad on välja pannud käsitöö jäätisi tootev OÜ Jäämari ja Prisma Peremarket.

Lisainformatsioon: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.