x

Enamikus valdkondades ei piisa sektori keskmisest palgast töötaja lojaalsuse tagamiseks

Pressiteade

Töötajate lojaalsuse tagamisel on valdkondade lõikes enam kui kahekordsed palgakäärid, selgus Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu- ja palgauuringust, milles osales 9067 töötajat ja tööotsijat. Kui IT-sektoris tuleb töötaja lojaalsuse tagamiseks pakkuda 2339 eurost brutokuupalka, siis majutus ja toitlustussektoris piisab 1143 eurost kuus.

Kõige kõrgem on lojaalsuse hind ootuspäraselt infotehnoloogia sektoris (2339 eurot). Enam kui 2000 eurot tuleb töötaja lojaalsuse tagamiseks pakkuda ka elektri ja gaasivarustuse- (2151 eurot) ning pangandus- ja kindlustussektoris (2128 eurot).

Kui vaadata sektorite keskmisi palkasid (statistikaameti andmed), siis piisab töötaja lojaalsuse tagamiseks keskmisest palgast vaid neljal tegevusalal – pangandus-, riigi- (sh kohalik omavalitsus), tervishoiu- ja haridussektoris. Panganduses oli lojaalsete töötajate keskmine brutotöötasu 64 eurot valdkonna keskmisest töötasust madalam. Riigisektoris oli sama näitaja 63 eurot, tervishoius 88 eurot ja haridussektoris 40 eurot.

Kõige madalam on lojaalsete töötajate keskmine brutotöötasu majutuse ja toitlustuse tegevusalal (1143 eurot) ning haridussektoris (1221 eurot).

Ametirühmade lõikes küsivad lojaalsuse eest kõige kõrgemad hinda juhid (2260 eurot) ja valdkonna ning projektijuhid (2203 eurot). Tippspetsialistide lojaalsuse tagamiseks tuleb tööandjal pakkuda 1692 euro suurust brutokuupalka, esmatasandi juhtidele 1610 eurot, oskustöölistele 1360 eurot, seadme ning masinaoperaatoritele 1321 eurot ning lihttöölistele 923 eurot.

„Töötajate lojaalsuse hinda kergitab eelkõige see, kui töö on ebahuvitav, töötajal on igav ning ta ei arene tööalaselt. Tugeva erialase kutsumusega valdkondades nagu haridus, tervishoid või loomingulised tööd on töötajate lojaalsus suurem ning selle eest ei tule nii kõrget hinda maksta. Samas võib kutsumus ka töötaja organisatsioonist välja viia, kui mujal pakutakse erialaselt huvitavamat tööd,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Hea palk on töövõtjatele oluline, kuid ei tähenda automaatselt veel töötaja lojaalsust. Varasemad uuringud on näidanud, et suur osa töötajatest on valmis vahetama tööandjat ka teiste tingimuste pärast, isegi kui palganumber jääb samaks – näiteks ei korva hea palganumber pikaajaliselt kehva juhtimiskvaliteeti või rahulolematust meeskonnaga,“ kommenteeris uuringut Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Töötajad peavad igapäevaselt tunnetama, et nende töö on oluline ja neid väärtustatakse ning tunnustatakse tehtud töö eest.“

Valdkond Kõrge lojaalsusega töötajate keskmine brutotöötasu aprill 2018 Keskmine brutokuupalk II kvartalis 2018
Info ja side, IKT 2339 2169
Elektri- ja gaasivarustus 2152 1823
Pangandus, kindlustus (finantsvahendus) 2128 2192
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (nt inseneribürood, reklaamibürood) 1811 1521
Ehitus 1799 1250
Töötlev tööstus, tootmine 1688 1266
Riigivalitsemine ja -kaitse, sh kohalik omavalitsus, sotsiaalkindlustus 1523 1586
Veondus, laondus, logistika 1488 1253
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 1468 1151
Haldus- ja abitegevused, sh hoonete haldus, bürooteenused 1458 1119
Kaubandus, sh hulgi- ja jaekaubandus 1346 1257
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 1297 1385
Muud teenindavad tegevused, sh isikuteenindus, MTÜde tegevus 1263 917
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 1257 1139
Haridus 1221 1261
Majutus ja toitlustus 1143 850

 

Allikad: Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu uuring ja statistikaamet.

Töötajate lojaalsust hinnati mitme küsimuse põhjal – kuivõrd aktiivne on töötaja tööturul, kas ta on kandideerinud teistesse ettevõtetesse tööle ja plaanib lähiajal töökohta vahetada ning kui pikka staaži oma praeguse tööandja juures kavandab.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) küsitlevad tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis. Maikuus korraldatud töötajate uuringus osales kokku 9067 inimest, neist 86% ehk 7811 oli aprillis tööga hõivatud, 14% ei töötanud.


Vähem kui pooled töötajad saavad tunnustust hea töö eest

Palgainfo Agentuuri pressiteade

Vähem kui pooled töötajad (43%) saavad tunnustust hea töö eest, selgus Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu- ja palgauuringust, milles osales 9067 töötajat ja tööotsijat. Kolmandik (34%) töötajatest oli viimase kuu jooksul saanud harva tagasisidet oma töö tulemuste kohta ja enam kui iga kümnes töötaja (11%) ei olnud tagasisidet üldse saanud.

Tunnustamine ja tagasiside andmine on tihedalt seotud töötajate motiveeritusega. Töötajad, kes olid motiveeritud oma tööd hästi tegema, said oluliselt sagedamini tunnustust ning tagasisidet oma töötulemuste kohta. Pea iga viies uuringus osaleja (18%) leidis, et ta ei ole motiveeritud oma tööd hästi tegema.

Kõige motiveeritumad on enda hinnangul kutse-, teadus- ja tehnikaalade töötajad, kellest 72% nõustus väitega, et nad on motiveeritud oma tööd hästi tegema. Motiveeritus oli keskmisest kõrgem ka info ja side, elektri- ja gaasivarustuse ning panganduse valdkondade töötajatel, samuti haridusvaldkonnas töötanud uuringus osalejatel. Kõige madalam motiveerituse tase oli kaubanduse, tööstuse ning majutuse ja toitlustuse tegevusalade töötajatel.

„Töötajate motivatsiooni mõjutavad ühelt poolt välised motivaatorid, nagu palk ja lisatasude teenimisvõimalused. See on üks põhjus, miks kõrgema palgatasemega tegevusaladel on ka motiveeritus kõrgem. Teisalt mõjutavad töötahet töö iseloom ning töötaja emotsionaalne seotus oma tööga – kas talle meeldib ta töö ja kas see on tema kutsumus. Oma tööd kutsumuseks pidavate töötajate osatähtsus on suurem hariduse, kunsti ja meelelahutuse ning tervishoiu valdkondades,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Tööjõupuuduse olukorras on ohtlik võtta töötate lojaalsust ja töötahet iseenesestmõistetavana. Parema töökoha leidmine on praegu lihtsam kui kunagi varem, mis tähendab, et tööandjad peavad tegema ka tunduvalt suuremaid pingutusi, et hoida olemasolevaid töötajaid motiveerituna,“ kommenteeris uuringut CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Kui rahulolu võime kindlustada konkurentsivõimelise palganumbriga, siis motivatsiooni hoidmiseks ainult heast palganumbrist ei piisa. Töötajad peavad igapäevaselt tunnetama, et töö, mida nad teevad, on oluline ja neid väärtustatakse ning tunnustatakse tehtud töö eest.“

Palgainfo Agentuur tutvustab uuringu tulemusi 28. augustil 2018 Tallinna Botaanikaaias toimuval konverentsil „Kas ja kuidas raha motiveerib?“. Ajakirjanikud on oodatud üritust kajastama.

LISAMATERJALID

Töötajate osatähtsus, kes nõustusid väitega, et nad on motiveeritud oma tööd hästi tegema organisatsiooni tegevusala järgi

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, nt inseneribürood, reklaamibürood 72%
Info ja side, IKT 67%
Elektri- ja gaasivarustus 66%
Pangandus, kindlustus (finantsvahendus) 63%
Haridus 63%
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 59%
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 58%
Muud teenindavad tegevused, sh isikuteenindus, MTÜde tegevus 57%
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 57%
Riigivalitsemine ja -kaitse, sh kohalik omavalitsus, sotsiaalkindlustus 56%
Ehitus 54%
Veondus, laondus, logistika 51%
Haldus- ja abitegevused, sh hoonete haldus, bürooteenused 48%
Töötlev tööstus, tootmine 48%
Kaubandus, sh hulgi ja jaekaubandus 48%
Majutus ja toitlustus 45%

 

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) küsitlevad tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis. Maikuus korraldatud töötajate uuringus osales kokku 9067 inimest, neist 86% ehk 7811 oli aprillis tööga hõivatud, 14% ei töötanud.


Lähiajal plaanib töökohta vahetada enam kui iga viies töötaja

Tootajate aktiivsusCVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust, milles osales 9067 töötajat ja tööotsijat, selgus, et tervelt 68% töötajatest on avatud uutele tööpakkumistele ja enam kui iga viies (22%) plaanib lähiajal töökohavahetust.

2017. aastaga võrreldes on töötajate aktiivsus tööturul pisut langenud – kui möödunud aastal ei olnud töökoha vahetamisest üldse huvitatud 28% vastanutest, siis tänavu pea kolmandik (32%). Veelgi enam, uuringu tulemustest saab järeldada, et oma tööandjatele lojaalsete töötajate osakaal on aastaga veidi tõusnud. Seda on võib-olla mõjutanud tööandjate panustamine töötajate heaolu parandamisse ning organisatsiooniga seotuse suurendamisse, samuti palkade kasv.

Teisalt mõjutab töötajate aktiivsust tööturul endiselt tööandjate agar värbamistegevus – pea iga teine (48%) uuringus osalenud töötaja oli saanud erinevatest kanalitest kutseid tööle kandideerimiseks.

Enim kutsutakse tööle kandideerima kõrgema palgaga töötajaid – üle poole (60%) töötajatest, kes teenisid enam kui 1616 euro suurust brutopalka, olid viimase kuue kuu jooksul saanud kutseid tööle kandideerimiseks. Juhtide ja tippspetsialistide kõrval on rohkem kutseid tööle kandideerimiseks saanud ka mootorsõidukite ja liikurmasinate juhid.

„Töökohavahetusele avaldavad enim mõju ebahuvitav töö, kehvad suhted kolleegidega ning rahulolematus juhtimiskvaliteediga.“ ütles Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Kui töötaja on rahulolematu, on konkureerivatel tööandjatel teda ka lihtsam enda juurde meelitada. Peaaegu iga teist töötajat on lähiajal kutsutud tööle kandideerima, mis tähendab, et olemasolevate töötajate lojaalsetena hoidmisele tuleb pöörata rohkem tähelepanu kui kunagi varem.“

„Oma tööandjale lojaalsemad on need töötajad, kes on rahul tööalaste arengu- ja karjäärivõimalustega organisatsiooni sees, samuti lisatasude teenimisvõimalusega,“ lisas Henry Auväärt.

„Töötajate puudus kasvatab jätkuvalt tööjõukulusid ning seab mitmes valdkonnas küsimärgi alla ettevõtete konkurentsivõime. Töötajate lojaalsuse hind tõuseb järjest – kui aasta tagasi oli oma tööandjale lojaalsete töötajate keskmine brutotöötasu veidi üle 1200 euro, siis sel aastal on see üle 1300 euro. Palga suuruse kõrval on oluline ka see, kuidas ja mille eest seda makstakse ehk kui õiglase ja motiveerivana töötaja oma töötasu tunnetab,“ kommenteeris uuringut Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur tutvustab uuringu tulemusi 28. augustil 2018 Tallinna Botaanikaaias toimuval konverentsil „Kas ja kuidas raha motiveerib?“. Päevakava saate vaadata SIIT. Üritust on oodatud kajastama ajakirjanikud.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) küsitlevad tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis. Maikuus korraldatud töötajate uuringus osales kokku 9067 inimest, neist 86% ehk 7811 oli aprillis tööga hõivatud, 14% ei töötanud.


Kui palju maksab töötajate lojaalsus?

KS2018 tootajate lojaalsusPressiteade

Tööandjale lojaalsete ja organisatsiooniga tugevalt seotud töötajate keskmine brutotöötasu oli üle 1300 euro, selgus kevadel Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud tööturu- ja palgauuringu tulemustest.

Palgainfo Agentuur hindab töötajate lojaalsust mitme küsimuse põhjal – kuivõrd aktiivne on töötaja tööturul, kas ta on kandideerinud teistesse ettevõtetesse tööle ja plaanib lähiajal töökohta vahetada ning kui pikka staaži oma praeguse tööandja juures kavandab. Organisatsiooniga seotust iseloomustab see, kas töötajale meeldib organisatsioonis töötada, on ta selle üle uhke ning kuivõrd läheb talle korda organisatsiooni käekäik.

Tööandjale lojaalsete töötajate keskmine brutotöötasu oli aprillis 2018. a. 1386 eurot, organisatsiooniga väga tugevalt seotud ja kõrge lojaalsusega töötajad teenisid üle 1500 euro brutotöötasuna. Organisatsiooniga nõrgalt seotud ja tööturul aktiivsete töötajate keskmine brutotöötasu jäi alla 1200 euro.

„Töötajate lojaalsus on tihedalt seotud töötasuga, mis aga ei tähenda, et kõik madalama palgaga töötajad plaaniks töökohta vahetada või et kõrgem palk tagab automaatselt töötajate lojaalsuse. Organisatsiooniga tugevalt seotuid töötajaid on ka madalama palgaga gruppides, samuti on kõrgemas palgagrupis töötajaid, kes on valmis töökohta vahetama,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. (Vaadake ka graafikut)

„Palga kõrval mõjutavad oluliselt töötajate lojaalsust läbisaamine töökaaslaste ja vahetu juhiga ning tööalased arenguvõimalused. Praeguses tööturu olukorras, kus paljud ettevõtted soovivad uusi töötajaid värvata, saab järjest tähtsamaks olemasolevate töötajate lojaalsuse hoidmine ja organisatsiooniga emotsionaalse seotuse loomine ning seda mitte ainult rahaliste vahenditega,“ lisas Kadri Seeder.

„Eesti tööturul leidub tuhandeid vabu töökohti ja pea pooled (48%) uuringus osalenud töötajatest, olid viimaste kuude jooksul saanud kutse mujale tööle kandideerimiseks otse tööandjalt, personaliotsingu firmalt või tuttavalt. Lisaks on paljud Eesti töötajad avatud haarama kogemusi ka välismaal, mis tähendab, et Eesti tööandjad peavad olema konkurentsivõimelised ka rahvusvahelisel tööturul,“ kommenteeris uuringut CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

„Tööandjatele tähendab taoline tööturu aktiivsus, et lisaks uute töötajate ettevõttesse meelitamisele, tuleb igapäevaselt vaeva näha ka parimate töötajate hoidmisega. Talentide lojaalsus maksab aga keskmisest enam ja väga suurt rolli mängivad ka juhtimiskvaliteet, vabadus otsustada töö aja ja koha üle ning arenguvõimalused,“ lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuur tutvustab uuringu tulemusi 20. juulil 2018 toimuval seminaril, mis toimub koostöös Lahemaa kaugtöö- ja koolituskeskuste ning Lahemaa retked OÜ-ga Kuusalu vallas, Kolgas. Päevakava saate vaadata SIIT. Ajakirjanikud on oodatud üritust kajastama.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) küsitlevad tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Maikuus korraldatud töötajate uuringus osales kokku 9067 inimest, neist 86% ehk 7811 oli aprillis tööga hõivatud, 14% ei töötanud.

Lisainformatsioon: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 


Töötajad tahavad üle 1600 euro palka kätte saada

PRESSITEADE

Eesti töötajad sooviksid teenida keskmiselt 1644 eurot kätte, selgus kevadel Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee ning teiste partnerite korraldatud tööturu- ja palgauuringust. Võrreldes 2017. aasta kevadega kasvas töötajate keskmine netopalga ootus 164 eurot, mis on viimase kolme aasta suurim hüpe palgaootustes.

Töötajate palgaootus iseloomustab töötajate soove tööalaselt edasi liikuda, samuti palganumbrit, mille pärast suure tõenäosusega ollakse valmis töökohta vahetama.

Töötajate keskmine palgaootus kasvas võrreldes möödunud aasta kevadega 10,4% ja kerkis üle 1600 euro piiri (1644 eurot). Palgauuringus osalenute keskmine arvestuslik netotöötasu oli 2018. aasta aprilli töö eest aga enam kui 500 eurot väiksem – 1128 eurot.

Uuringus osalenud töötajate netotöötasu on arvutatud maksimaalse lubatud maksuvaba tulu alusel. Töötajate poolt märgitud maksuvaba tulu oli reeglina lubatust väiksem ehk töötajad maksid tulumaksu rohkem kui oleksid pidanud. Ligi viiendik (19%) vastajatest ei osanud öelda, kui suur oli nende maksuvaba tulu aprillis. Seetõttu on tegelik netopalk arvestuslikust veidi madalam.

„Muutused maksuvaba tulu arvestamises on oodatult mõjutanud nii madalama kui ka kõrgema palgaga töötajaid, mis peegeldub ka värskes uuringus,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Alla mediaani (1019 neto) teenivatest töötajatest pea veerand (24%) märkis, et nende töötasu muutust on mõjutanud muutused maksuvaba tulu arvestamises, üle mediaani teenivatest töötajatest andis sama vastuse 19%. Maksuvaba tulu erinevad määrad on jätnud madalama palgaga töötajatele rohkem raha kätte, samas muutnud töötasude võrdlemise keerulisemaks ning bruto- ja netotasu arvutamise segasemaks,“ lisas Kadri Seeder.

Töötajate üleostmise keskmine hind on 1466 eurot

Kevadises uuringus küsiti töötajatelt, millise palgapakkumise pärast oleks nad valmis töökohta vahetama, kui muud töötingimused samaks jäävad. 53% kõigist vastanutest vahetaks kindlasti töökohta üle 30% suurema töötasu pärast, 25% teeks seda 21–30% suurema töötasu pärast.

Seega oleks kolmandik töötajaid valmis töökohta vahetama umbes 1500 eurose netopalga pärast, mis on 30% suurem kui keskmine netotöötasu tänavu kevadel.

„Parema palga kõrval mõjutavad töötajate otsust töökohta vahetada veel huvitavam töö, paremad tööalased arenguvõimalused ning juhtide lugupidavam suhtumine töötajatesse,“ kommenteeris tulemusi CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

„Kui töötaja on saavutanud palgaga rahulolu piiri, millega igakuiselt hästi toime tulla, muutub tema üleostmine tunduvalt kallimaks ja tähtsamaks muutuvad teised tõmbetegurid,“ lisas Henry Auväärt. „Samas ei tohi unustada, et töötaja otsust tööd vahetada mõjutavad ka tõuketegurid nagu ettevõttesisesed juhtimisvead, mis loovad konkurentidele võimaluse töötaja ka tunduvalt soodsamalt üle meelitada.“

Palgainfo Agentuur tutvustab uuringu tulemusi 20. juulil ja 28. augustil 2018 toimuvatel seminaridel. Päevakavasid saate vaadata siit. Ajakirjanikud on oodatud üritust kajastama.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) küsitlevad tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Maikuus korraldatud töötajate uuringus osales kokku 9067 inimest, neist 86% ehk 7811 oli aprillis tööga hõivatud, 14% ei töötanud.

Lisainformatsioon:

Palgainfo Agentuur
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

Netotasud apr 2018

 

Netotasu ootused apr 2018