x

Põhipalkade prognoositav kasv on 5–6%

Palgainfo Agentuuri

PRESSITEADE

Järgmisteks kuudeks prognoositav põhipalkade kasv jääb 5–6% piiresse, selgus kevadel Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud tööandjate küsitlusest.

Kuigi suurem osa (61%) organisatsioone oli põhipalkasid korrigeerinud juba eelmise aasta lõpul või selle aasta esimeses kvartalis, plaanis ligi veerand (23%) uuringus osalenutest põhipalkade suurendamist ka järgmise kuue kuu jooksul (apr–sept 2018).

Tööandjad, kes kavandavad lähikuudel tõsta ettevõtte kõikide töötajate palgatasemeid, plaanivad 3–6% palgatõusu. Samas mahus plaanivad tööandjad tõsta ka klienditeenindajate, oskustööliste ja lihttööliste palgatõusu. Tippspetsialistide ja spetsialistide kavandatud põhipalga tõus tõotab tulla suurem ja jääb ettevõtjate hinnangul 9–10% ringi.

„Palgakasvu mõjutavad regulaarsed põhipalkade korrigeerimised organisatsioonides, mida tehakse sagedamini aasta alguses. Otsust muuta või mitte muuta põhipalkasid mõjutavad organisatsioonide majandustulemused, vajalike töötajate saadavus turul ja ka konkurentide palgatasemed. Põhipalkade muutuste kõrval mõjutavad palgakasvu ka erinevad lisatasud, mis sõltuvad organisatsiooni majandustulemustest ja töömahtudest,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Hooajaliste tööde hooaeg on täies hoos ja kuna aktiivsete tööotsijate arv ei suuda kasvava tööjõunõudluse tempos püsida, tuleb tööandjatel töötajate leidmiseks teha paremaid palgapakkumisi. Praegu on Eesti suurimas tööportaalis CVKeskus.ee avaldatud 300 hooajalist tööpakkumist, millest kolmandik on avaliku palgapakkumisega. Suur osa hooajalistest tööpakkumistest on koondunud Tallinnasse ja Tartusse, kus otsitakse peamiselt abilisi klienditeeninduse-, toitlustuse-, turismi- ja müügisektoritesse, kuid hooajatöid leidub ka teistes piirkondades – näiteks pakutakse võimalust veeta suvi Kihnu saarel ja töötada kokana (vt https://www.cvkeskus.ee/537620),“ kommenteeris tulemusi CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuur tutvustab uuringu tulemusi 5. juunil 2018 toimuval seminaril. Päevakava saate vaadata siit. Ajakirjanikud on oodatud üritust kajastama.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) ja viivad kaks korda aastas läbi ühist tööandjate uuringut. Aprillis korraldatud tööandjate küsitluses osales 519 organisatsiooni esindajat, kes annavad tööd kokku üle 50 000 töötajale. Uuringus osalejatele olid auhinnad välja pannud ajakiri Imeline Ajalugu, ESTONIA Resort Hotel & Spa****, teatriühendus Oma Lava, Viking Line ning Äripäeva raamatuklubi. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti ettevõtjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. Mais jätkus uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses oli lisaks töötasudele ka töötajate turukäitumine ning töökoha vahetamise ajendid.

 

Lisainfo: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 


Kui suurt palka tuleb teenida, et kuuluda Eestis rikkaima 10% sekka?

PRESSITEADE

Tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud uuringust selgub, et Eestis rikkaima kümnendiku sekka kuulumiseks peab teenima üle 2000 euro suurust brutokuupalka. Aastaga on rikkama 10% piir pisut kerkinud, enim on rikkuse piir kasvanud Kesk- ja Lõuna-Eestis.

Tallinnas ja Harjumaal on palgatabeli tippu jõudmiseks vaja teenida 2250-eurost brutokuupalka. Tartus ja Tartumaal 1920 euro suurust kuupalka ja mujal Eestis piisab 1750–1770-eurosest brutopalgast, et kuuluda piirkonna paremini tasustatud töötajate sekka.

Aastaga on tipp-palkade numbrid kiiremini kasvanud Kesk- ja Lõuna-Eestis, mõlemas piirkonnas 11%. Lääne-Eestis, Tartus ja Tartumaal ulatus kasv 7 protsendini ning Kirde-Eestis 6 protsendini, Tallinnas ja Harjumaal jäi kasv 2% piiresse.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee andmed näitavad, et esimeses kvartalis avaldasid tööandjad 280 kõrge palganumbriga tööpakkumist, kus avalikult pakutav palgalagi ületab 2000 euro piiri. Kõrget töötasu pakkusid tööandjad nii infotehnoloogia-, finants-, ehituse ja kinnisvara-, transpordi-, müügi- kui ka riigisektori ametikohtadel. „Enamasti pakuti kõrget palka pealinnas või välismaal asuvatele ametikohtadele, mis muudab talentide silmis teised piirkonnad tunduvalt vähem atraktiivseteks“, ütles CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul surub töötasu suurust ülespoole eelkõige vajalike spetsialistide puudus ja ettevõtete soov kasvada. „Spetsialistid, keda püütakse värvata, töötavad mõnes teises ettevõttes ja on juba üsna hästi tasustatud. See tähendab, et tuleb teha parem pakkumine nii palga kui muude tingimuste osas.“

„Tööturg on aktiivsem Tallinnas ja Harjumaal, mis väljendub ka pakutavates palganumbrites. Samas on teiste maakondadega võrreldes piirkondlik palgalõhe siiski vähenenud, mida on toetanud ettevõtete paranenud majandustulemused ja vajadus hoida olemasolevaid töötajaid. Kuna spetsialistid kipuvad koonduma paremate valikuvõimalustega tõmbekeskustesse, tuleb kaugematesse piirkondadesse värbamisel töötasusse arvestada järjest sagedamini ka kompensatsioon ebamugava asukoha eest, mis kergitab samuti palgatasemeid väljaspool pealinna“ lisas Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis. Selle aasta kevadel toimuvas uuringus saab osaleda maikuu jooksul Palgainfo Agentuuri veebilehe palgainfo.ee kaudu.

Uuringu tulemuste kokkuvõte on osalejatele tasuta. Lisaks saavad kõik uuringus osalejad ajakirja „Imeline Ajalugu“ kahe kuu kinketellimuse ning kasutada koostööpartnerite sooduspakkumisi. Samuti loositakse vastajate vahel välja ESTONIA Resort Hotel & Spa****, Viking Line’i ja Prisma Peremarketi kinkekaardid.


Millise palga eest on töötajad valmis töökohta vahetama?

Palgainfo Agentuuri

PRESSITEADE

PT23052018 graafik

Kaks aastat tagasi oli kaks kolmandikku (76%) tööturul aktiivsetest töötajatest valmis vahetama töökohta üle 30% suurema töötasu pärast ja 40% oli valmis seda tegema 21–30% suurema töötasu pärast, selgus Palgainfo Agentuuri 2016. aasta kevadel korraldatud töötajate küsitluse tulemustest. Praeguseks on olukord muutunud.

Suurema palga ja paremate töötingimuste pärast töökoha vahetamine on ka sellekevadise töötajate küsitluse fookuses. Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud Eesti suurim tööturu- ja palgauuring kestab maikuu lõpuni ja sellele on juba vastanud üle 5000 töötaja.

Esimesed väljavõtted uuringu tulemustest näitavad, et üle poolte (63%) tööturul aktiivsetest ja pakkumistele avatud töötajatest vahetaks töökohta üle 30% suurema töötasu pärast ja kolmandik (32%) 21–30% suurema töötasu pärast. Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul näitab taoline trend, et koos palkade tõusuga on kasvanud töötajate lojaalsus ning ka oluliselt suurema palgapakkumisega on keeruline töötajaid töökohta vahetama meelitada.

„Suurem töötasu on töökoha vahetamise ajendina väga oluline tegur. Küsimus on, kui palju peaks pakutav palk suurem olema, et inimene otsustaks uue töökoha kasuks? Töökohta vahetama tõukavad ühelt poolt rahulolematus praeguste töötingimustega, teisalt mujal pakutava atraktiivsus. Kui töötaja on tööga rahul, siis on ta ka lojaalsem ning töökohta kergekäeliselt ei vaheta,“ kommenteeris küsitlust Kadri Seeder.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee andmed näitavad, et esimeses kvartalis pakkusid tööandjad tööpakkumistes keskmiselt kuni 1547 eurost brutokuupalka. „Pakutav avalik palgalagi oli seega keskmisest brutopalgast umbes neljandiku kõrgemal, mis värske uuringu järgi paneb töökohavahetust kaaluma pea pooled töövõtjad,“ kommenteeris uuringut CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

Teistest töökoha vahetamise tingimustest on töötajate jaoks olulisemad huvitavam töö, juhtimiskvaliteet ning juhtide lugupidav suhtumine töötajatesse. Kaks aastat tagasi oli huvitavama töö pärast kindlasti valmis töökohta vahetama 46% uuringus osalejatest, sel kevadel 38% vastajatest. 33% töötajatest vahetaks aga kindlasti töökohta, kui juhtide suhtumine töötajatesse oleks uues kohas lugupidavam.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis. Selle aasta kevadel toimuvas uuringus saab osaleda maikuu jooksul Palgainfo Agentuuri veebilehe palgainfo.ee kaudu.

Uuringu tulemuste kokkuvõte on osalejatele tasuta. Lisaks saavad kõik uuringus osalejad ajakirja „Imeline Ajalugu“ kahe kuu kinketellimuse ning kasutada koostööpartnerite sooduspakkumisi. Samuti loositakse vastajate vahel välja ESTONIA Resort Hotel & Spa****, Viking Line’i ja Prisma Peremarketi kinkekaardid.

Lisainformatsioon:

Uuringu kohta lähemalt vaadake siit.


Kas palgaralli hakkab läbi saama?

Pressiteade
8. mai 2018

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värskest küsitlusest selgub, et palgaralli on selleks aastaks pidurdumas – suurem osa küsitluses osalenud tööandjaist lähiajal palgatõusu ei plaani.

Muutuste graafik

„57% küsitluses osalenud tööandjatest nentis, et ei kavatse oma organisatsioonis järgmise kuue kuu jooksul töötajate põhipalkasid muuta,“ ütles Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Samas näitab aga värske uuring, et palgatõusu pidurdumine võib olla kõigest ajutine nähtus, kuna viimase kuue kuu jooksul on paljud organisatsioonid juba põhipalkasid tõstnud. Tõenäoliselt võetakse palkade tõstmise küsimus taas päevakorda sügisel, mil ettevõtted hakkavad valmistuma iga-aastaseks töötasude korrigeerimiseks. Pea iga neljas (23%) küsitletud tööandja plaanib aga palgatõusu ka järgmise poole aasta sees.“

Viimase kuue kuu jooksul on töötajate põhipalkasid tõstnud rohkem organisatsioone kui sügisel seda plaanis, kinnitab ka Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Oktoobris 2017 kavatses lähima kuue kuu jooksul töötajate põhipalkasid tõsta 44% uuringus osalenud organisatsioonidest, kuid aprillis küsitlusele vastanud organisatsioonidest olid põhipalkasid viimase kuue kuu jooksul tõstnud rohkem kui pooled (62%). Kuna mõlemale küsitlusele vastasid suures osas samad organisatsioonid, siis võib öelda, et mitmed, kes ei osanud veel sügisel põhipalkade muutust prognoosida, on töötasusid siiski tõstnud. Uuringu tulemused näitavad, et kõige enam mõjutavad tööandjate otsust muuta või mitte muuta põhipalkasid organisatsiooni majandustulemused ja tööjõuturu olukord.“

Henry Auväärt lisas, et uuringu andmetel tööjõuvajadus kasvab. „74% küsitletuist vastas, et plaanib järgneva poole aasta jooksul palgata lisatööjõudu, mida on pisut enam kui sügisel (72%) ja tuleneb tõenäoliselt hooajalisest tööjõuvajadusest. Uusi töökohti plaanib lähima kuue kuu jooksul luua 45% tööandjatest.“

LISAMATERJALID:
Kas Teie organisatsioonis kavatsetakse järgmise kuue kuu jooksul töötajate põhipalkasid muuta?
Kavatseme tõsta – 23%
Ei kavatse muuta – 57%
Ei oska öelda – 19%

Kas Teie organisatsioonis on viimase kuue kuu jooksul töötajate põhipalgad muutunud?
On tõusnud – 62%
Ei ole muutunud – 37%
On langenud – 1%
Ei oska öelda – 2%

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) ja sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) korraldavad kaks korda aastas ühist tööandjate uuringut. Aprillis toimunud tööandjate küsitluses osales 519 organisatsiooni esindajat, kes annavad tööd umbes 50 000 inimesele. Uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti ettevõtjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. Mais jätkub uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses on lisaks töötasudele ka töötajate turukäitumine ning töökoha vahetamise ajendid. Uuringus saab osaleda Palgainfo Agentuuri veebilehe kaudu Palgainfo.ee.

Lisainfo: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 


Kui suurt palka teenivad valdkonna parimad?

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri enam kui 14 000 osalejaga tööturu-uuringust selgusid talentide palgatasemed. Kui suurt palka teenivad Eestis oma ala parimad arendajad, müügispetsialistid, ajakirjanikud ja teiste ametialade esindajad?

Enam kui 4000-eurost brutopalka on Eestis võimalik teenida oma ala parimatel IT-valdkonna töötajatel. Arvutivõrkude spetsialistide palgatase, millest 90% töötasudest on madalamad ja 10% veel kõrgemad, on 4045 €, tarkvara arendajatel 3397 € ja süsteemiadministraatoritel 2828 €.

Kõrget palka on aga võimalik Eestis teenida ka mitmetel teistel elualadel – näiteks teenivad oma ala parimad müügi tippspetsialistid enam kui 3600-eurost brutokuupalka (3680 €) ja turundusjuhid pea 3000-eurost brutokuupalka (2993 €). Kõrgepalgalisi leidub ka avalikus sektoris, kus parimad osakonnajuhid teenivad 2888-eurost brutokuupalka.

„Mitte kunagi varem ei ole olnud võimalik teenida Eestis nii kõrget palka kui praegu,“ ütles tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Tööjõupuudus survestab paljusid tööandjaid uute töötajate värbamisel oma palgatasemeid üle vaatama ja ühtlasi muutma palgapoliitika läbipaistvamaks – praegusel ajal avaldatakse 25%–30% tööpakkumistest juba koos avaliku palganumbriga.“

„Uuringud on näidanud, et töötaja üleostmiseks tuleb tööandjal lauale tuua vähemalt 30% kõrgem palgapakkumine. Taolist pakkumist saab tööandja kaaluda olukorras, kus tegemist on ametikohaga, mis suudab tekitada ettevõttele tuntavat lisaväärtust või kus luhtunud värbamisprotsess põhjustaks märgatavat kahju. Kõrge palk ei ole aga alati talentide meelitamise võtmeteguriks – töö atraktiivsust võivad tööandjad suurendada ka näiteks osaluse ja aktsiaprogrammidega. Loomulikult ootavad tööandjad aga unistuste pakkumisele vastutasuks ka väga põhjalikke teadmisi ja oskusi, mis suudaks ettevõtte arengule tuntavalt hoogu juurde anda,“ lisas Henry Auväärt.

„Mitmetes sektorites mõjutab palgataset lisaks Eesti-sisesele tugevale rebimisele heade töötajate pärast ka avatus rahvusvahelisele tööturu konkurentsile. Kõrgepalgaliste töötajate värbamisel on palgatase küll oluline, kuid veelgi tähtsamateks märksõnadeks on huvitav töö, arenguvõimalused, juhtimiskvaliteet ja võimalus töötada koos oma ala tippudega. Samuti on oluline töö- ja elukeskkonna atraktiivsus ning sobivus töötaja eelistustega,“ kommenteeris tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Erinevused töötasudes on suured, seda eriti juhtide ja tippspetsialistide töötasude osas. Töötasude tasemete hindamisel peab silmas pidama, et mitmetel ametitel mängivad põhipalga kõrval olulist rolli ka tulemustasu ja muud lisatasud. 90. protsentiili tasemel töötasusid teenivad siiski vähesed – üle poolte (57%) töötajate brutotöötasu jääb 600–1400 euro piiridesse (500–1099 eurot kätte),“ lisas Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. 2017. aasta oktoobris Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee poolt korraldatud tööandjate tööturuküsitluses osales 852 tööandjat, novembris toimunud töötajate tööturu- ja palgauuringus 14 215 töötajat ning tööotsijat. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis. Praegu on käimas tööandjate küsitlus, mis uurib põhipalkade muutusi ja muutuste põhjuseid. Mais 2018 käivitub suur töötasude uuring, mille käigus kogutakse andmeid organisatsioonidelt ja töötajatelt. Lisainfo www.palgainfo.ee

CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) on aastal 2000 loodud Eesti suurim tööportaal, mida külastati 2018. aasta märtsis enam kui 1 100 000 korda.

LISAMATERJALID:

Brutopalga protsentiil 90 ehk kõrgeimalt tasustatud 10% piir.

Ametikoht Protsentiil 90 (brutopalk)
Arvutivõrkude tippspetsialist 4045 €
Müügi tippspetsialist 3680 €
Tarkvara arendaja 3397 €
Turundusjuht 2993 €
Osakonna juht riigiasutuses 2888 €
Süsteemiadministraator 2828 €
Mehaanikainsener 2505 €
Kliendihaldur 2323 €
Raamatupidaja 2306 €
Üldehitaja 1929 €
Ülikooli õppejõud 1900 €
Peakokk 1859 €
Ajakirjanik 1824 €
Baarmen või baaridaam 1495 €