x

Lähiajal plaanib töökohta vahetada enam kui iga viies töötaja

Tootajate aktiivsusCVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust, milles osales 9067 töötajat ja tööotsijat, selgus, et tervelt 68% töötajatest on avatud uutele tööpakkumistele ja enam kui iga viies (22%) plaanib lähiajal töökohavahetust.

2017. aastaga võrreldes on töötajate aktiivsus tööturul pisut langenud – kui möödunud aastal ei olnud töökoha vahetamisest üldse huvitatud 28% vastanutest, siis tänavu pea kolmandik (32%). Veelgi enam, uuringu tulemustest saab järeldada, et oma tööandjatele lojaalsete töötajate osakaal on aastaga veidi tõusnud. Seda on võib-olla mõjutanud tööandjate panustamine töötajate heaolu parandamisse ning organisatsiooniga seotuse suurendamisse, samuti palkade kasv.

Teisalt mõjutab töötajate aktiivsust tööturul endiselt tööandjate agar värbamistegevus – pea iga teine (48%) uuringus osalenud töötaja oli saanud erinevatest kanalitest kutseid tööle kandideerimiseks.

Enim kutsutakse tööle kandideerima kõrgema palgaga töötajaid – üle poole (60%) töötajatest, kes teenisid enam kui 1616 euro suurust brutopalka, olid viimase kuue kuu jooksul saanud kutseid tööle kandideerimiseks. Juhtide ja tippspetsialistide kõrval on rohkem kutseid tööle kandideerimiseks saanud ka mootorsõidukite ja liikurmasinate juhid.

„Töökohavahetusele avaldavad enim mõju ebahuvitav töö, kehvad suhted kolleegidega ning rahulolematus juhtimiskvaliteediga.“ ütles Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Kui töötaja on rahulolematu, on konkureerivatel tööandjatel teda ka lihtsam enda juurde meelitada. Peaaegu iga teist töötajat on lähiajal kutsutud tööle kandideerima, mis tähendab, et olemasolevate töötajate lojaalsetena hoidmisele tuleb pöörata rohkem tähelepanu kui kunagi varem.“

„Oma tööandjale lojaalsemad on need töötajad, kes on rahul tööalaste arengu- ja karjäärivõimalustega organisatsiooni sees, samuti lisatasude teenimisvõimalusega,“ lisas Henry Auväärt.

„Töötajate puudus kasvatab jätkuvalt tööjõukulusid ning seab mitmes valdkonnas küsimärgi alla ettevõtete konkurentsivõime. Töötajate lojaalsuse hind tõuseb järjest – kui aasta tagasi oli oma tööandjale lojaalsete töötajate keskmine brutotöötasu veidi üle 1200 euro, siis sel aastal on see üle 1300 euro. Palga suuruse kõrval on oluline ka see, kuidas ja mille eest seda makstakse ehk kui õiglase ja motiveerivana töötaja oma töötasu tunnetab,“ kommenteeris uuringut Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur tutvustab uuringu tulemusi 28. augustil 2018 Tallinna Botaanikaaias toimuval konverentsil „Kas ja kuidas raha motiveerib?“. Päevakava saate vaadata SIIT. Üritust on oodatud kajastama ajakirjanikud.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) küsitlevad tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis. Maikuus korraldatud töötajate uuringus osales kokku 9067 inimest, neist 86% ehk 7811 oli aprillis tööga hõivatud, 14% ei töötanud.


Kui palju maksab töötajate lojaalsus?

KS2018 tootajate lojaalsusPressiteade

Tööandjale lojaalsete ja organisatsiooniga tugevalt seotud töötajate keskmine brutotöötasu oli üle 1300 euro, selgus kevadel Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud tööturu- ja palgauuringu tulemustest.

Palgainfo Agentuur hindab töötajate lojaalsust mitme küsimuse põhjal – kuivõrd aktiivne on töötaja tööturul, kas ta on kandideerinud teistesse ettevõtetesse tööle ja plaanib lähiajal töökohta vahetada ning kui pikka staaži oma praeguse tööandja juures kavandab. Organisatsiooniga seotust iseloomustab see, kas töötajale meeldib organisatsioonis töötada, on ta selle üle uhke ning kuivõrd läheb talle korda organisatsiooni käekäik.

Tööandjale lojaalsete töötajate keskmine brutotöötasu oli aprillis 2018. a. 1386 eurot, organisatsiooniga väga tugevalt seotud ja kõrge lojaalsusega töötajad teenisid üle 1500 euro brutotöötasuna. Organisatsiooniga nõrgalt seotud ja tööturul aktiivsete töötajate keskmine brutotöötasu jäi alla 1200 euro.

„Töötajate lojaalsus on tihedalt seotud töötasuga, mis aga ei tähenda, et kõik madalama palgaga töötajad plaaniks töökohta vahetada või et kõrgem palk tagab automaatselt töötajate lojaalsuse. Organisatsiooniga tugevalt seotuid töötajaid on ka madalama palgaga gruppides, samuti on kõrgemas palgagrupis töötajaid, kes on valmis töökohta vahetama,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. (Vaadake ka graafikut)

„Palga kõrval mõjutavad oluliselt töötajate lojaalsust läbisaamine töökaaslaste ja vahetu juhiga ning tööalased arenguvõimalused. Praeguses tööturu olukorras, kus paljud ettevõtted soovivad uusi töötajaid värvata, saab järjest tähtsamaks olemasolevate töötajate lojaalsuse hoidmine ja organisatsiooniga emotsionaalse seotuse loomine ning seda mitte ainult rahaliste vahenditega,“ lisas Kadri Seeder.

„Eesti tööturul leidub tuhandeid vabu töökohti ja pea pooled (48%) uuringus osalenud töötajatest, olid viimaste kuude jooksul saanud kutse mujale tööle kandideerimiseks otse tööandjalt, personaliotsingu firmalt või tuttavalt. Lisaks on paljud Eesti töötajad avatud haarama kogemusi ka välismaal, mis tähendab, et Eesti tööandjad peavad olema konkurentsivõimelised ka rahvusvahelisel tööturul,“ kommenteeris uuringut CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

„Tööandjatele tähendab taoline tööturu aktiivsus, et lisaks uute töötajate ettevõttesse meelitamisele, tuleb igapäevaselt vaeva näha ka parimate töötajate hoidmisega. Talentide lojaalsus maksab aga keskmisest enam ja väga suurt rolli mängivad ka juhtimiskvaliteet, vabadus otsustada töö aja ja koha üle ning arenguvõimalused,“ lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuur tutvustab uuringu tulemusi 20. juulil 2018 toimuval seminaril, mis toimub koostöös Lahemaa kaugtöö- ja koolituskeskuste ning Lahemaa retked OÜ-ga Kuusalu vallas, Kolgas. Päevakava saate vaadata SIIT. Ajakirjanikud on oodatud üritust kajastama.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) küsitlevad tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Maikuus korraldatud töötajate uuringus osales kokku 9067 inimest, neist 86% ehk 7811 oli aprillis tööga hõivatud, 14% ei töötanud.

Lisainformatsioon: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 


Töötajad tahavad üle 1600 euro palka kätte saada

PRESSITEADE

Eesti töötajad sooviksid teenida keskmiselt 1644 eurot kätte, selgus kevadel Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee ning teiste partnerite korraldatud tööturu- ja palgauuringust. Võrreldes 2017. aasta kevadega kasvas töötajate keskmine netopalga ootus 164 eurot, mis on viimase kolme aasta suurim hüpe palgaootustes.

Töötajate palgaootus iseloomustab töötajate soove tööalaselt edasi liikuda, samuti palganumbrit, mille pärast suure tõenäosusega ollakse valmis töökohta vahetama.

Töötajate keskmine palgaootus kasvas võrreldes möödunud aasta kevadega 10,4% ja kerkis üle 1600 euro piiri (1644 eurot). Palgauuringus osalenute keskmine arvestuslik netotöötasu oli 2018. aasta aprilli töö eest aga enam kui 500 eurot väiksem – 1128 eurot.

Uuringus osalenud töötajate netotöötasu on arvutatud maksimaalse lubatud maksuvaba tulu alusel. Töötajate poolt märgitud maksuvaba tulu oli reeglina lubatust väiksem ehk töötajad maksid tulumaksu rohkem kui oleksid pidanud. Ligi viiendik (19%) vastajatest ei osanud öelda, kui suur oli nende maksuvaba tulu aprillis. Seetõttu on tegelik netopalk arvestuslikust veidi madalam.

„Muutused maksuvaba tulu arvestamises on oodatult mõjutanud nii madalama kui ka kõrgema palgaga töötajaid, mis peegeldub ka värskes uuringus,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Alla mediaani (1019 neto) teenivatest töötajatest pea veerand (24%) märkis, et nende töötasu muutust on mõjutanud muutused maksuvaba tulu arvestamises, üle mediaani teenivatest töötajatest andis sama vastuse 19%. Maksuvaba tulu erinevad määrad on jätnud madalama palgaga töötajatele rohkem raha kätte, samas muutnud töötasude võrdlemise keerulisemaks ning bruto- ja netotasu arvutamise segasemaks,“ lisas Kadri Seeder.

Töötajate üleostmise keskmine hind on 1466 eurot

Kevadises uuringus küsiti töötajatelt, millise palgapakkumise pärast oleks nad valmis töökohta vahetama, kui muud töötingimused samaks jäävad. 53% kõigist vastanutest vahetaks kindlasti töökohta üle 30% suurema töötasu pärast, 25% teeks seda 21–30% suurema töötasu pärast.

Seega oleks kolmandik töötajaid valmis töökohta vahetama umbes 1500 eurose netopalga pärast, mis on 30% suurem kui keskmine netotöötasu tänavu kevadel.

„Parema palga kõrval mõjutavad töötajate otsust töökohta vahetada veel huvitavam töö, paremad tööalased arenguvõimalused ning juhtide lugupidavam suhtumine töötajatesse,“ kommenteeris tulemusi CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

„Kui töötaja on saavutanud palgaga rahulolu piiri, millega igakuiselt hästi toime tulla, muutub tema üleostmine tunduvalt kallimaks ja tähtsamaks muutuvad teised tõmbetegurid,“ lisas Henry Auväärt. „Samas ei tohi unustada, et töötaja otsust tööd vahetada mõjutavad ka tõuketegurid nagu ettevõttesisesed juhtimisvead, mis loovad konkurentidele võimaluse töötaja ka tunduvalt soodsamalt üle meelitada.“

Palgainfo Agentuur tutvustab uuringu tulemusi 20. juulil ja 28. augustil 2018 toimuvatel seminaridel. Päevakavasid saate vaadata siit. Ajakirjanikud on oodatud üritust kajastama.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) küsitlevad tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Maikuus korraldatud töötajate uuringus osales kokku 9067 inimest, neist 86% ehk 7811 oli aprillis tööga hõivatud, 14% ei töötanud.

Lisainformatsioon:

Palgainfo Agentuur
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

Netotasud apr 2018

 

Netotasu ootused apr 2018

 

Põhipalkade prognoositav kasv on 5–6%

Palgainfo Agentuuri

PRESSITEADE

Järgmisteks kuudeks prognoositav põhipalkade kasv jääb 5–6% piiresse, selgus kevadel Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud tööandjate küsitlusest.

Kuigi suurem osa (61%) organisatsioone oli põhipalkasid korrigeerinud juba eelmise aasta lõpul või selle aasta esimeses kvartalis, plaanis ligi veerand (23%) uuringus osalenutest põhipalkade suurendamist ka järgmise kuue kuu jooksul (apr–sept 2018).

Tööandjad, kes kavandavad lähikuudel tõsta ettevõtte kõikide töötajate palgatasemeid, plaanivad 3–6% palgatõusu. Samas mahus plaanivad tööandjad tõsta ka klienditeenindajate, oskustööliste ja lihttööliste palgatõusu. Tippspetsialistide ja spetsialistide kavandatud põhipalga tõus tõotab tulla suurem ja jääb ettevõtjate hinnangul 9–10% ringi.

„Palgakasvu mõjutavad regulaarsed põhipalkade korrigeerimised organisatsioonides, mida tehakse sagedamini aasta alguses. Otsust muuta või mitte muuta põhipalkasid mõjutavad organisatsioonide majandustulemused, vajalike töötajate saadavus turul ja ka konkurentide palgatasemed. Põhipalkade muutuste kõrval mõjutavad palgakasvu ka erinevad lisatasud, mis sõltuvad organisatsiooni majandustulemustest ja töömahtudest,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Hooajaliste tööde hooaeg on täies hoos ja kuna aktiivsete tööotsijate arv ei suuda kasvava tööjõunõudluse tempos püsida, tuleb tööandjatel töötajate leidmiseks teha paremaid palgapakkumisi. Praegu on Eesti suurimas tööportaalis CVKeskus.ee avaldatud 300 hooajalist tööpakkumist, millest kolmandik on avaliku palgapakkumisega. Suur osa hooajalistest tööpakkumistest on koondunud Tallinnasse ja Tartusse, kus otsitakse peamiselt abilisi klienditeeninduse-, toitlustuse-, turismi- ja müügisektoritesse, kuid hooajatöid leidub ka teistes piirkondades – näiteks pakutakse võimalust veeta suvi Kihnu saarel ja töötada kokana (vt https://www.cvkeskus.ee/537620),“ kommenteeris tulemusi CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuur tutvustab uuringu tulemusi 5. juunil 2018 toimuval seminaril. Päevakava saate vaadata siit. Ajakirjanikud on oodatud üritust kajastama.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) ja viivad kaks korda aastas läbi ühist tööandjate uuringut. Aprillis korraldatud tööandjate küsitluses osales 519 organisatsiooni esindajat, kes annavad tööd kokku üle 50 000 töötajale. Uuringus osalejatele olid auhinnad välja pannud ajakiri Imeline Ajalugu, ESTONIA Resort Hotel & Spa****, teatriühendus Oma Lava, Viking Line ning Äripäeva raamatuklubi. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti ettevõtjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. Mais jätkus uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses oli lisaks töötasudele ka töötajate turukäitumine ning töökoha vahetamise ajendid.

 

Lisainfo: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 


Kui suurt palka tuleb teenida, et kuuluda Eestis rikkaima 10% sekka?

PRESSITEADE

Tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud uuringust selgub, et Eestis rikkaima kümnendiku sekka kuulumiseks peab teenima üle 2000 euro suurust brutokuupalka. Aastaga on rikkama 10% piir pisut kerkinud, enim on rikkuse piir kasvanud Kesk- ja Lõuna-Eestis.

Tallinnas ja Harjumaal on palgatabeli tippu jõudmiseks vaja teenida 2250-eurost brutokuupalka. Tartus ja Tartumaal 1920 euro suurust kuupalka ja mujal Eestis piisab 1750–1770-eurosest brutopalgast, et kuuluda piirkonna paremini tasustatud töötajate sekka.

Aastaga on tipp-palkade numbrid kiiremini kasvanud Kesk- ja Lõuna-Eestis, mõlemas piirkonnas 11%. Lääne-Eestis, Tartus ja Tartumaal ulatus kasv 7 protsendini ning Kirde-Eestis 6 protsendini, Tallinnas ja Harjumaal jäi kasv 2% piiresse.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee andmed näitavad, et esimeses kvartalis avaldasid tööandjad 280 kõrge palganumbriga tööpakkumist, kus avalikult pakutav palgalagi ületab 2000 euro piiri. Kõrget töötasu pakkusid tööandjad nii infotehnoloogia-, finants-, ehituse ja kinnisvara-, transpordi-, müügi- kui ka riigisektori ametikohtadel. „Enamasti pakuti kõrget palka pealinnas või välismaal asuvatele ametikohtadele, mis muudab talentide silmis teised piirkonnad tunduvalt vähem atraktiivseteks“, ütles CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul surub töötasu suurust ülespoole eelkõige vajalike spetsialistide puudus ja ettevõtete soov kasvada. „Spetsialistid, keda püütakse värvata, töötavad mõnes teises ettevõttes ja on juba üsna hästi tasustatud. See tähendab, et tuleb teha parem pakkumine nii palga kui muude tingimuste osas.“

„Tööturg on aktiivsem Tallinnas ja Harjumaal, mis väljendub ka pakutavates palganumbrites. Samas on teiste maakondadega võrreldes piirkondlik palgalõhe siiski vähenenud, mida on toetanud ettevõtete paranenud majandustulemused ja vajadus hoida olemasolevaid töötajaid. Kuna spetsialistid kipuvad koonduma paremate valikuvõimalustega tõmbekeskustesse, tuleb kaugematesse piirkondadesse värbamisel töötasusse arvestada järjest sagedamini ka kompensatsioon ebamugava asukoha eest, mis kergitab samuti palgatasemeid väljaspool pealinna“ lisas Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis. Selle aasta kevadel toimuvas uuringus saab osaleda maikuu jooksul Palgainfo Agentuuri veebilehe palgainfo.ee kaudu.

Uuringu tulemuste kokkuvõte on osalejatele tasuta. Lisaks saavad kõik uuringus osalejad ajakirja „Imeline Ajalugu“ kahe kuu kinketellimuse ning kasutada koostööpartnerite sooduspakkumisi. Samuti loositakse vastajate vahel välja ESTONIA Resort Hotel & Spa****, Viking Line’i ja Prisma Peremarketi kinkekaardid.