Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Kaks kolmandikku (74%) tööandjatest leiab, et vajalikke töötajaid on nende valdkonnas puudu. Nõudlust töökäte järele mõjutab uute töökohtade loomine, kuid veelgi enam töötajate aktiivsest liikumisest tööturul tulenev vajadus asendada lahkuvaid või ajutiselt eemal olevaid töötajaid, selgus Palgainfo Agentuuri korraldatud tööandjate värbamispraktikate küsitluse tulemustest.

Tööjõupuudusega toime tulemiseks panustavad paljud (61%) organisatsioonid olemasolevate töötajate lojaalsuse tõstmisele ja voolavuse vähendamisele. Lisaks selgus uuringust, et iga teine tööandja on tõstnud töötajate hoidmise nimel põhipalkasid (57%) ning võtnud tööle vähese ettevalmistusega töötajaid ja ise nad välja koolitanud (57%).

Töötajaid üleostnud ehk teises organisatsioonis töötavatele inimestele otse tööpakkumisi teinud oli viiendik (19%) küsitlusele vastanud tööandjatest.

Ligi pooled (47%) tööandjatest olid töötajate leidmise võimaluste parandamiseks panustanud värbamistegevustesse, sh kasutanud rohkem sihtotsingut. Sel aastal plaanis 43% tööandjatest tegeleda põhjalikumalt tööandja maine kujundamisega.

„Tööandjate aktiivsus tööturul on suur ja konkurents vajalike töötajate pärast tihe. Koos palgatasemetega kasvab ka töötajate lojaalsus, mida toetab tööandjate soov hoida olemasolevaid töötajaid. Seepärast nõuab uue töötaja värbamine järjest enam müügitöö oskusi ning kõigi töötajate kaasamist värbamistegevustesse,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Kandideerimiste arv on kerkinud rekordkõrgele tasemele – iga päev otsivad paljud töötajad endale uut töökohta ja soovivad leida paremat tööandjat. Kahjuks ei kattu aga tihti tööandjate ootused ning tööotsijate oskused ja teadmised, mis on murekohaks nii Eestis kui ka maailmas üldiselt. Just ebapiisavaid ametialaseid oskusi võib pidada ebaõnnestunud kandideerimise kõige levinumaks põhjuseks, mis muudab sobivate töötajate värbamise ka Eesti tööandjatele väga keeruliseks ja paneb ettevõtteid ise endale tööjõudu koolitama,“ kommenteeris uuringut Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

„Sageli tekib vajadus täita tühjaks jäänud ametikoht ootamatult, mis tähendab, et aeg uue töötaja koolitamiseks on väga piiratud. Tööjõupuudusega tulevad praegu paremini toime need ettevõtted, kus tegeletakse igapäevaselt tööjõu planeerimisega – nii olemasolevate töötajate rahulolu ja lojaalsuse tagamisega kui ka järeltulijate kasvatamisega,“ lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuur küsitles tööandjaid jaanuaris ja veebruaris 2018, vastas 581 organisatsiooni esindajat. Küsitlusele vastajate seas olid ülekaalus suuremad organisatsioonid, mis on ka tööturul aktiivsemad. Küsitlust ja 3. aprillil toimuvat seminari aitavad korraldada Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee, tööandja turunduse ja värbamisagentuur Brandem ning personalitöö teenuseid pakkuv HR factory.

Kutsume Teid osalema värske värbamispraktikate küsitluse tulemuste tutvustamisel 3. aprillil kell 12.00–17.00.

Päevakava vaadake palun siit.

Ajakirjanikud on oodatud üritust kajastama.

Lisainfo:

Palgainfo Agentuur
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri andmed, mis pärinevad üle 14 000 osalejaga tööturu-uuringust, näitavad, et levinud ametikohtade võrdluses on klienditeenindajate palgatasemed kasvanud neli korda kiiremini kui müügijuhtide ja kaks korda kiiremini kui õpetajate palgad. Tööandjate pakutav avalik palgalagi on aga paljudel ametikohtadel ametiala keskmisest palgast veelgi kõrgemal.

Levinud ametikohtade võrdluses on kõige kiiremini kasvanud klienditeenindajate ja autojuhtide palgatasemed. Klienditeenindajate brutopalga mediaan kerkis 704 eurole ja autojuhtidel 900 eurole. Kiirelt on kasvanud ka raamatupidajate palk, kus brutopalga mediaan on 1533 eurot. Tarkvara arendajate brutopalk ületab küll 2000 euro piiri (2185 eurot), kuid palgamediaan on aasta võrdluses pisut langenud.

„Nõudlus töökäte järele on kasvanud pea kõikides valdkondades, mis suurendab ka palgasurvet,“ kommenteeris tulemusi Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „2018. aastal avaldatud tööpakkumisi analüüsides näeme, et mitmetel ametikohtadel on avalikult pakutav palgalagi (kõrgeim palk, mida tööpakkumisel avalikult pakutakse) brutopalga mediaanist kõrgemal. See viitab asjaolule, et tööandjad proovivad töötajaid üle meelitada ametiala keskmisest kõrgema palgaga. Eriti tugevalt on taolist palgasurvet märgata müügi- ja IT-sektoris, kus näiteks tarkvara arendajatele on tööandjad valmis pakkuma 2966-eurost brutokuupalka, kuigi ametiala brutopalga mediaan on tunduvalt madalam ja moodustab 2185 eurot.“

Müügitöötajate kiire palgatõus tööjõupuudust ei leevenda.

„Müügi- ja teenindustöötajate palkasid on surunud üles poole alampalga tõus. Samuti on seda mõjutanud terav tööjõupuudus kaubanduses ja teeninduses,“ kommenteeris tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Uuringu tulemused näitavad, et võrreldes teiste töötajatega, tulevad müügi- ja teenindustöötajad oma töötasuga kehvemini toime ja on tööturul aktiivsemad. Kui töötaja poolt saadav palga suurus ei taga piisavalt head toimetulekut, on ka tema lojaalsust tööandjal keerulisem kujundada ja veidi kõrgem palk meelitab töökohta vahetama,“ lisas Kadri Seeder.

„Olukorra paranemist tööjõu osas ei ole müügi- ja teenindussektoris lähimal ajal ette näha ning seda ei parandaks ilmselt ka kiirem palgatõus – noored tööturule sisenejad on nõus ehk ajutiselt seda tööd tegema, kuid pikemas perspektiivis nähakse ennast siiski teistes ametites. Välismaalt tulijate palkamist takistab aga eesti keele oskuse nõue. Vahetustega töö, sh nädalavahetustel ja õhtusel ajal töötamine, piirab omakorda potentsiaalsete töötajate leidmist lastevanemate hulgast,“ lisas Kadri Seeder.

Töötajate palgaootuse mediaan on kasvanud aastaga kahesaja euro võrra ning on 1400 eurot netos, näitavad Palgainfo Agentuuri novembris korraldatud töötajate küsitluse tulemused. Erinevused palgaootustes on kasvanud – poolte uuringus osalenud töötajate netopalgaootus jäi sel sügisel 1000–2000, aasta tagasi 1000–1800 euro vahele. Töötajate keskmine netopalgaootus kasvas aastaga 7,1%, aasta tagasi oli keskmine netopalgaootus 1456 eurot, selle aasta sügisel 1560 eurot.

Uuringus osalenud töötajate keskmine netotöötasu oli oktoobris 2017. a 1013 eurot, mediaannetotöötasu, millest pooled töötajad rohkem ja pooled vähem teenisid, oli 900 eurot. Keskmine netotöötasu kasvas võrreldes möödunud aasta oktoobriga 6%, mediaantöötasu 7,4%.

„Töötajate palgaootus iseloomustab töötajate soove tööalaselt edasi liikuda, samuti palganumbrit, mille pärast suure tõenäosusega ollakse valmis töökohta vahetama. Palkasid ja palgaootusi surub üles tööjõupuudus paljudes sektorites, mis suurendab nii tööandjate kui töötajate aktiivsust tööturul,“ kommenteeris tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Tunnetades oma jõupositsiooni turul on töötajad ka julgemad palga küsimisel,“ lisas ta.

47% töötajaist on saanud kutse tööle kandideerimiseks

Värskest uuringust selgus, et pea iga teine töötaja on saanud kutse tööle kandideerimiseks kas otse tööandjalt, personalivahendusfirmalt või tuttavalt. „Lisaks märkis 68% töötajatest, et nad on uutele tööpakkumistele avatud ning rohkem kui iga neljas töövõtja plaanis lähiajal töökohta vahetada“, ütles Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Tulemused peegeldavad tööandjate kasvavat värbamisaktiivsust, mis innustab ka töötajaid otsima uusi võimalusi parematele töökohtadele liikumiseks,“ lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Oktoobris Palgainfo Agentuuri ja CV Keskuse korraldatud tööandjate tööturuküsitluses osales 852 tööandjat, novembris toimunud töötajate tööturu- ja palgauuringus 14 215 töötajat ning tööotsijat. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Agentuur tutvustab uuringu tulemusi põhjalikumalt 19. detsembril 2017 kell 12.00-16.00 toimuval seminaril. Ajakirjanikud on oodatud üritust kajastama.

Päevakava vaadake palun siit.

Uuringusse kaasamist toetasid auhindadega Äripäev, Ühinenud Ajakirjad, Loodusajakiri, ESTONIA Resort Hotel & Spa 4*, Prisma Peremarketi ja Viking Line.

Uuringut aitasid läbi viia Eesti suurim tööportaal CV Keskus, tööandja turunduse agentuur Brandem, Eesti Ametiühingute Keskliit, personalitöö teenuseid pakkuv HR factory, juhtide ja meeskondade koolitaja Motivaator.ee, Innove Rajaleidja ning Tartu Ülikooli majandusteaduskond.

Vaata uuringu tulemuste avaldamise kohta lähemalt

Lisainfo:
Palgainfo Agentuur
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.