Palgainfo Agentuuri

PRESSITEADE

Kaks aastat tagasi oli kaks kolmandikku (76%) tööturul aktiivsetest töötajatest valmis vahetama töökohta üle 30% suurema töötasu pärast ja 40% oli valmis seda tegema 21–30% suurema töötasu pärast, selgus Palgainfo Agentuuri 2016. aasta kevadel korraldatud töötajate küsitluse tulemustest. Praeguseks on olukord muutunud.

Suurema palga ja paremate töötingimuste pärast töökoha vahetamine on ka sellekevadise töötajate küsitluse fookuses. Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud Eesti suurim tööturu- ja palgauuring kestab maikuu lõpuni ja sellele on juba vastanud üle 5000 töötaja.

Esimesed väljavõtted uuringu tulemustest näitavad, et üle poolte (63%) tööturul aktiivsetest ja pakkumistele avatud töötajatest vahetaks töökohta üle 30% suurema töötasu pärast ja kolmandik (32%) 21–30% suurema töötasu pärast. Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul näitab taoline trend, et koos palkade tõusuga on kasvanud töötajate lojaalsus ning ka oluliselt suurema palgapakkumisega on keeruline töötajaid töökohta vahetama meelitada.

„Suurem töötasu on töökoha vahetamise ajendina väga oluline tegur. Küsimus on, kui palju peaks pakutav palk suurem olema, et inimene otsustaks uue töökoha kasuks? Töökohta vahetama tõukavad ühelt poolt rahulolematus praeguste töötingimustega, teisalt mujal pakutava atraktiivsus. Kui töötaja on tööga rahul, siis on ta ka lojaalsem ning töökohta kergekäeliselt ei vaheta,“ kommenteeris küsitlust Kadri Seeder.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee andmed näitavad, et esimeses kvartalis pakkusid tööandjad tööpakkumistes keskmiselt kuni 1547 eurost brutokuupalka. „Pakutav avalik palgalagi oli seega keskmisest brutopalgast umbes neljandiku kõrgemal, mis värske uuringu järgi paneb töökohavahetust kaaluma pea pooled töövõtjad,“ kommenteeris uuringut CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

Teistest töökoha vahetamise tingimustest on töötajate jaoks olulisemad huvitavam töö, juhtimiskvaliteet ning juhtide lugupidav suhtumine töötajatesse. Kaks aastat tagasi oli huvitavama töö pärast kindlasti valmis töökohta vahetama 46% uuringus osalejatest, sel kevadel 38% vastajatest. 33% töötajatest vahetaks aga kindlasti töökohta, kui juhtide suhtumine töötajatesse oleks uues kohas lugupidavam.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis. Selle aasta kevadel toimuvas uuringus saab osaleda maikuu jooksul Palgainfo Agentuuri veebilehe palgainfo.ee kaudu.

Uuringu tulemuste kokkuvõte on osalejatele tasuta. Lisaks saavad kõik uuringus osalejad ajakirja „Imeline Ajalugu“ kahe kuu kinketellimuse ning kasutada koostööpartnerite sooduspakkumisi. Samuti loositakse vastajate vahel välja ESTONIA Resort Hotel & Spa****, Viking Line’i ja Prisma Peremarketi kinkekaardid.

Lisainformatsioon:

Uuringu kohta lähemalt vaadake siit.

Pressiteade
8. mai 2018

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värskest küsitlusest selgub, et palgaralli on selleks aastaks pidurdumas – suurem osa küsitluses osalenud tööandjaist lähiajal palgatõusu ei plaani.

„57% küsitluses osalenud tööandjatest nentis, et ei kavatse oma organisatsioonis järgmise kuue kuu jooksul töötajate põhipalkasid muuta,“ ütles Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Samas näitab aga värske uuring, et palgatõusu pidurdumine võib olla kõigest ajutine nähtus, kuna viimase kuue kuu jooksul on paljud organisatsioonid juba põhipalkasid tõstnud. Tõenäoliselt võetakse palkade tõstmise küsimus taas päevakorda sügisel, mil ettevõtted hakkavad valmistuma iga-aastaseks töötasude korrigeerimiseks. Pea iga neljas (23%) küsitletud tööandja plaanib aga palgatõusu ka järgmise poole aasta sees.“

Viimase kuue kuu jooksul on töötajate põhipalkasid tõstnud rohkem organisatsioone kui sügisel seda plaanis, kinnitab ka Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Oktoobris 2017 kavatses lähima kuue kuu jooksul töötajate põhipalkasid tõsta 44% uuringus osalenud organisatsioonidest, kuid aprillis küsitlusele vastanud organisatsioonidest olid põhipalkasid viimase kuue kuu jooksul tõstnud rohkem kui pooled (62%). Kuna mõlemale küsitlusele vastasid suures osas samad organisatsioonid, siis võib öelda, et mitmed, kes ei osanud veel sügisel põhipalkade muutust prognoosida, on töötasusid siiski tõstnud. Uuringu tulemused näitavad, et kõige enam mõjutavad tööandjate otsust muuta või mitte muuta põhipalkasid organisatsiooni majandustulemused ja tööjõuturu olukord.“

Henry Auväärt lisas, et uuringu andmetel tööjõuvajadus kasvab. „74% küsitletuist vastas, et plaanib järgneva poole aasta jooksul palgata lisatööjõudu, mida on pisut enam kui sügisel (72%) ja tuleneb tõenäoliselt hooajalisest tööjõuvajadusest. Uusi töökohti plaanib lähima kuue kuu jooksul luua 45% tööandjatest.“

LISAMATERJALID:
Kas Teie organisatsioonis kavatsetakse järgmise kuue kuu jooksul töötajate põhipalkasid muuta?
Kavatseme tõsta – 23%
Ei kavatse muuta – 57%
Ei oska öelda – 19%

Kas Teie organisatsioonis on viimase kuue kuu jooksul töötajate põhipalgad muutunud?
On tõusnud – 62%
Ei ole muutunud – 37%
On langenud – 1%
Ei oska öelda – 2%

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) ja sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) korraldavad kaks korda aastas ühist tööandjate uuringut. Aprillis toimunud tööandjate küsitluses osales 519 organisatsiooni esindajat, kes annavad tööd umbes 50 000 inimesele. Uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti ettevõtjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. Mais jätkub uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses on lisaks töötasudele ka töötajate turukäitumine ning töökoha vahetamise ajendid. Uuringus saab osaleda Palgainfo Agentuuri veebilehe kaudu Palgainfo.ee.

Lisainfo: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri enam kui 14 000 osalejaga tööturu-uuringust selgusid talentide palgatasemed. Kui suurt palka teenivad Eestis oma ala parimad arendajad, müügispetsialistid, ajakirjanikud ja teiste ametialade esindajad?

Enam kui 4000-eurost brutopalka on Eestis võimalik teenida oma ala parimatel IT-valdkonna töötajatel. Arvutivõrkude spetsialistide palgatase, millest 90% töötasudest on madalamad ja 10% veel kõrgemad, on 4045 €, tarkvara arendajatel 3397 € ja süsteemiadministraatoritel 2828 €.

Kõrget palka on aga võimalik Eestis teenida ka mitmetel teistel elualadel – näiteks teenivad oma ala parimad müügi tippspetsialistid enam kui 3600-eurost brutokuupalka (3680 €) ja turundusjuhid pea 3000-eurost brutokuupalka (2993 €). Kõrgepalgalisi leidub ka avalikus sektoris, kus parimad osakonnajuhid teenivad 2888-eurost brutokuupalka.

„Mitte kunagi varem ei ole olnud võimalik teenida Eestis nii kõrget palka kui praegu,“ ütles tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Tööjõupuudus survestab paljusid tööandjaid uute töötajate värbamisel oma palgatasemeid üle vaatama ja ühtlasi muutma palgapoliitika läbipaistvamaks – praegusel ajal avaldatakse 25%–30% tööpakkumistest juba koos avaliku palganumbriga.“

„Uuringud on näidanud, et töötaja üleostmiseks tuleb tööandjal lauale tuua vähemalt 30% kõrgem palgapakkumine. Taolist pakkumist saab tööandja kaaluda olukorras, kus tegemist on ametikohaga, mis suudab tekitada ettevõttele tuntavat lisaväärtust või kus luhtunud värbamisprotsess põhjustaks märgatavat kahju. Kõrge palk ei ole aga alati talentide meelitamise võtmeteguriks – töö atraktiivsust võivad tööandjad suurendada ka näiteks osaluse ja aktsiaprogrammidega. Loomulikult ootavad tööandjad aga unistuste pakkumisele vastutasuks ka väga põhjalikke teadmisi ja oskusi, mis suudaks ettevõtte arengule tuntavalt hoogu juurde anda,“ lisas Henry Auväärt.

„Mitmetes sektorites mõjutab palgataset lisaks Eesti-sisesele tugevale rebimisele heade töötajate pärast ka avatus rahvusvahelisele tööturu konkurentsile. Kõrgepalgaliste töötajate värbamisel on palgatase küll oluline, kuid veelgi tähtsamateks märksõnadeks on huvitav töö, arenguvõimalused, juhtimiskvaliteet ja võimalus töötada koos oma ala tippudega. Samuti on oluline töö- ja elukeskkonna atraktiivsus ning sobivus töötaja eelistustega,“ kommenteeris tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Erinevused töötasudes on suured, seda eriti juhtide ja tippspetsialistide töötasude osas. Töötasude tasemete hindamisel peab silmas pidama, et mitmetel ametitel mängivad põhipalga kõrval olulist rolli ka tulemustasu ja muud lisatasud. 90. protsentiili tasemel töötasusid teenivad siiski vähesed – üle poolte (57%) töötajate brutotöötasu jääb 600–1400 euro piiridesse (500–1099 eurot kätte),“ lisas Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. 2017. aasta oktoobris Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee poolt korraldatud tööandjate tööturuküsitluses osales 852 tööandjat, novembris toimunud töötajate tööturu- ja palgauuringus 14 215 töötajat ning tööotsijat. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis. Praegu on käimas tööandjate küsitlus, mis uurib põhipalkade muutusi ja muutuste põhjuseid. Mais 2018 käivitub suur töötasude uuring, mille käigus kogutakse andmeid organisatsioonidelt ja töötajatelt. Lisainfo www.palgainfo.ee. 

CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) on aastal 2000 loodud Eesti suurim tööportaal, mida külastati 2018. aasta märtsis enam kui 1 100 000 korda.

LISAMATERJALID:

Brutopalga protsentiil 90 ehk kõrgeimalt tasustatud 10% piir.

LISAMATERJALID:

Brutopalga mediaan ja keskmine pakutav palgalagi populaarsetel ametikohtadel.