Pressiteade

Neljandik töötajatest ei suuda end töömuredest välja lülitada

Kes on kõige suuremas läbipõlemisohus?

Liialt suur töökoormus tekitab stressi igas neljandas töötajas ning 23% töötajatest ei suuda end töömuredest välja lülitada, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust, kus osales enam kui 6500 töötajat üle Eesti. Lisaks tunnetab viiendik töötajatest, et nad on oma töömuredega üksi, kuid rohkem kui pooled usuvad, et nad suudavad stressiga toime tulla.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder tõdes, et küsitluses osalejate rahulolu oma tööeluga on aastaga langenud kuus protsendipunkti. Samuti on vähenenud rahulolu majandusliku olukorra (–3%) ja vaimse tervisega (–3%). Oma majandusliku olukorraga on rahul vaid veidi üle veerandi (26%) vastajatest, seevastu ligi pooled (42%) ei ole sellega rahul. Rahulolu pere- ja sõprussuhetega ei ole muutunud ning nendega on endiselt rahul enam kui pooled töötajad.

Lisaks rahulolule paluti 6670 töötajat kaasanud uuringus vastajatel hinnata, kui sageli nad on seisnud silmitsi erinevate töömurede, stressi ja muude teguritega, mis mõjutavad nende vaimset tervist, motiveeritust ja suhtumist töösse.

„Üks olulisi läbipõlemise riskitegureid on töömuredega üksijäämine. Kui kaks aastat tagasi tundis end üksildasena 15% töötajatest, siis nüüd juba 19%,“ tutvustas uuringu tulemusi CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler.

Adler lisas, et enim kogevad üksildust majutus- ja toitlustuseriala ning riigiasutuste töötajad. Keskmisest kõrgem on see näitaja ka ehituses, tööstuses, ja turunduses.

Sotsiaaltöötajad, avaliku sektori töötajad ja turundajad tunnetavad enim tööstressi

Iga neljas töötaja tõi uuringus esile, et liialt suur töökoormus on temas viimasel ajal sageli stressi tekitanud.

Enim põhjustab suur töökoormus stressi sotsiaaltöö ja hooldamisega seotud erialade töötajates, turundajates ning riigiasutustes töötavates inimestes, kellest peaaegu kolmandik on viimasel ajal seisnud silmitsi tööst tuleneva stressiga.

Keskmisest rohkem tekitab suur töökoormus stressi ka tervishoiutöötajates (30% vastajatest) ning majutus-, haridus-, kaubandus- ja panganduse erialade töötajates (29% vastajatest). Töökoormusega seotud pingeid kogevad sagedamini juhid, eriti esmatasandi juhid, kellest üle kolmandiku (36%) on tundnud seda sageli või väga sageli.

Kõige harvemini on suure töökoormusega seotud stressi tunnetanud oma igapäevatöös personalitöötajad (18% vastajatest).

Peaaegu neljandik töötajatest ei suuda end töömuredest välja lülitada

„Kui töötaja ei saa töölt eemal olles puhata ega vaimselt taastuda, on pikaajaline vaimne kurnatus peaaegu vältimatu,“ leiab CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler, tuues uuringust esile, et koguni 23% töötajatest tunneb, et nad ei suuda töömuredest lahti lasta ka pärast tööpäeva lõppu.

Enim on raskusi töömuredest lahtilaskmisega turunduseriala töötajatel, kellest peaaegu iga kolmas (31%) kipub töömuresid koju kaasa võtma.

Lisaks turundajatele on keskmisest rohkem kurnatud ka riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste ning ITK-eriala töötajad, kellest vastavalt 28% ja 27% on sageli seisnud silmitsi olukorraga, kus nad ei suuda ennast töömuredest välja lülitada. Lisaks on rohkem raskusi töömuredest lahtilaskmisega ka ehitus- (26%), haridus- (25%) ja panganduseriala (25%) töötajatel.

Kõige paremini suudavad tööst välja lülituda tervishoiutöötajad – ainult 15% neist tunneb, et töö järgneb neile koju. Ka koristus-, tööstus- ja transpordierialade töötajatel on vähem probleeme töömuredest lahtilaskmisega.

Töö ei jäta rahule ka puhkeajal – 41% töötajatest muretseb eemal olles, kuidas töö tehtud saab

„Küsimusele, kas töölt eemal olles muretsetakse selle pärast, kas töö saab tehtud, vastas jaatavalt lausa 41% töötajatest,“ kirjeldas uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder, kes lisas, et enim kardavad töö tegemata jäämise pärast finants- (54%), haridus- (52%) ja ehituserialade (50%) töötajad, kellest vähemalt pooled ei suuda välja lülituda.

Samas oskavad kõige paremini tööga seotust eemalduda tervishoiu-, majutus- ja pangandussektori töötajad, kellest vaid kolmandik muretseb töö pärast ka vabal ajal.

Enam kui pooled töötajad usuvad, et nad tulevad pingete ja stressiga toime

Kuigi stressi ja pingeid on lisandunud, usub 59% küsitluses osalenud töötajatest, et nad suudavad oma pingete ja stressiga toime tulla, ning see näitaja ei ole eelmise aastaga võrreldes kuigivõrd muutunud (–1%). Sama palju vastajaid hindas oma vaimset tervist heaks.

Koguni 62% vastajatest leidis, et tööandja tugi vaimse tervisega seotud murede korral on oluline, ja iga viies töövõtja (21%) tõi esile, et nad on saanud tööandjalt tuge, et tulla toime vaimse tervise muredega. Vaimse tervise toetamisel peavad töötajad oluliseks inimlikku ja lugupidavat suhtumist, mõistlikku töökoormust ning puhkamise ja lõõgastumise võimalusi.

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 6670 inimest.

Pressiteade

Turundajate palgaootus on töökohta vahetades 2582 eurot kätte, mida on kõigest 2% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal, näitavad CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud tööturu-uuringu tulemused. Turundusvaldkonna ametikohtadele on keskmiselt konkureerimas 86 töövõtjat.

Kuigi turundajate palgaootuste ja reaalsuse vahel on endiselt sadu eurosid, on palgasurve siiski viimased kolm aastat langenud. Kui aasta varem ületas turundajate palgaootus reaalselt teenitavat palka 717 euro võrra (palgasurve oli 28%), siis nüüd 608 euro võrra (palgasurve 24%).

Turundusosakonna juhtide palgaootus töökoha vahetamisel on 3520 eurot kätte (palgasurve 23%), tippspetsialistidel 2972 eurot (palgasurve 23%) ja keskastme spetsialistidel 2336 eurot (palgasurve 26%).

24% turundajatest hindab oma palgaga toimetulekut heaks (aasta varem 29%), pooled (52%) tulevad toime keskmiselt ning pea neljandik (24%) turundajatest leiab, et praegune töötasu ei võimalda neil majanduslikult hakkama saada.

Iga viies turundaja otsib aktiivselt uut tööd

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu uuringu andmed näitavad, et 19% turundajatest otsib aktiivselt uut tööd ning veel 24% on avatud tööpakkumistele. Lisaks suur osa turundajatest (46%) jälgib tööpakkumisi, kuid ei ole aktiivselt tööotsingutel. Vaid 12% turunduseriala töötajatest ei otsi üldse tööd.

Tervelt 47% turundajatest on saanud kutseid uuele töökohale kandideerimiseks, mida on enam kui kõikide vastajate seas keskmiselt (41%).

Enim meelitavad turundajaid uue töökoha poole suuremad preemiad (74%), tasutatud lisapuhkus või vabad päevad (60%), parem tööprotsesside korraldus (58%), kõrgem juhtimiskvaliteet (54%), huvitavam töö (53%) ja paremad erialased arenguvõimalused (53%).

Tõuketeguritest (ehk põhjustest, mis tõukavad uut tööd otsima) tõid turundajad enim esile rahulolematust juhtimisega (83%), -tööprotsesside korraldusega (70%) ning motivatsiooni langust (63%).

Turundusvaldkonna ametikohtadele on keskmiselt konkureerimas 86 töövõtjat

„2024. aastal oli turundussektori tööturg erakordselt konkurentsitihe,“ selgitas tööturul toimuvat CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler, kes lisas, et üks kõige nõutumaid rolle oli sotsiaalmeedia juht, kus ühele vabale ametikohale kandideeris keskmiselt 155 inimest.

Samuti olid väga konkurentsitihedad ametikohad sotsiaalmeedia spetsialist (150 kandideerijat ametikoha kohta) ja turundusassistent (131). Tugevas konkurentsis olid ka turundusspetsialistid (104), turunduse projektijuhid (94) ning turundusjuhid (80).

CVKeskus.ee tööportaali 2025. aasta alguse andmed näitavad, et turundusvaldkonna ametikohtadele on hetkel keskmiselt konkureerimas 86 töövõtjat, mis on sarnane näitaja eelmise aasta algusega võrreldes.

Populaarsete ametite kõrval on tööandjatel tunduvalt keerulisem kandideerima meelitada turundusanalüütikuid ja turunduse automatiseerimise spetsialiste.

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. Küsitluses osales 6670 inimest.

Pressiteade

Noored soovivad teenida keskmiselt 1823-eurost netopalka, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust. Noorte palgaootused on aastaga langenud 4%.

Eelnevate aastate hüpe noorte palgaootustes ei jätkunud. Kui eelmisel aastal kerkis 16–24-aastaste noorte palgaootus 1899 eurole, kasvades siis aastaga koguni 18% ehk kiiremini kui üheski teises vanuserühmas, siis nüüd on noorte ootused pisut vähenenud (-4%).

Teiste vanuserühmadega võrreldes olid noored ainsad, kes oma palgaootustes aastaga järgi andsid,“ kommenteeris uuringu tulemusi CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler, kes lisas, et kuna noorte reaalselt teenitav palk kasvas aastaga 5%, siis palgasurveindeks langes kolme aasta madalaimale tasemele.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder tõi uuringust esile, et vaatamata vähenenud palgaootustele, tunnevad noored end töökoha leidmisel endiselt enesekindlalt – 58% noortest usub, et nad leiaksid uue, praegusega samaväärse töökoha, mõne kuuga. „Vaid 2% noortest arvas, et nad ei leiakski samaväärset töökohta,“ lisas Seeder.

Praegu on noorte reaalselt teenitav palk 1426 eurot kätte (aasta varem 1364 eurot) ja oodatav palk töökoha vahetamisel 1823 eurot (aasta varem 1899 eurot). Seega on ootuste ja reaalsuse vahel 400-eurone erinevus, mis on tunduvalt väiksem kui teistes vanuserühmades, kus see ületab 600 euro piiri.

Kõige kiiremini on aastaga kasvanud 25–34-aastaste töövõtjate ootused, kerkides aastaga 6% ehk ulatudes 2612 euroni, mida on 616 eurot rohkem kui reaalselt teenitav töötasu.

Enamik noori ei plaani oma tööandja juures töötada üle nelja aasta

Kui kõikidest töötajatest plaanib viiendik (20%) oma tööandja juures töötada kümme või rohkem aastat, siis noortest kavandab nii pikka tööstaaži vaid 2% töötajatest.

Kaks kolmandikku noortest kavandab maksimaalselt 4-aastast tööstaaži, kuid iga kümnes noor jääb oma tänase tööandja juurde kõige rohkem aastaks.

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 6670 inimest.

Pressiteade

Kui mehed soovivad tööd vahetades teenida kätte 2500 eurot, siis naiste netopalga ootuse mediaan on 500 euro madalam ehk 2000 eurot, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee ligi 7000 osalejaga küsitluse tulemustest. Kus on palgakäärid suurimad ja mis mõjutab meeste ning naiste palgaootuseid?

Küsitluse tulemused näitavad, et naiste palgaootus on meeste omast madalam kõikides ametirühmades ja kõigil haridustasemetel. Suurimad erinevused on aga juhtide ja tippspetsialistide ametirühmades, kus küsitluses osalenud töötajad teevad märgatavalt erinevat tööd – naised töötavad sagedamini hariduses ja tervishoius, mehed aga rohkem IKT-sektoris.

Suurim palgaootus on justnimelt info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia erialade töötajatel, kus meeste netopalga ootuse mediaan töökoha vahetamisel on 3500 eurot ja naistel 2900 eurot. Teisalt töötab ITK erialal koguni 14% kõikidest küsitluses osalenud meestest, kuid vaid 5% naistest.

Palgaootused on suuremad ka juhtimise ja konsultatsiooni ning analüüsi ja arendusega seotud töödel ning õigusvaldkonnas. Kolme suurima palgaootusega erialadel töötab pea iga viies (19%) Eesti mees, kuid vaid 8% naistest.

Võrdlusena on kolm kõige madalama palgaootusega eriala koristus- ja puhastustööd, majutuse ja toitlustusega seotud tööd (netopalgaootuse mediaan 1500 eurot) ning sotsiaaltöö ja hooldamine (palgaootusega 1800 eurot). Sellistel erialadel töötas pea iga kümnes küsitluses osalenud naine (9%), kuid vaid 4% meestest. Pea iga teine naine (47%) töötas kümne madalaima palgaootusega erialal, mehi oli nendel erialadel pea kaks korda vähem (22%).

Kõige sarnasemad on naiste ja meeste töötasud ning palgaootused 55+ vanuserühmas, kus aga palgatase on teiste vanuserühmadega võrreldes madalam.

Küsitluses osalenud erinevatel erialadel töötavate naiste netopalga mediaan oli meeste omast 353 euro võrra madalam ehk erinevus oli pisut väiksem kui palgaootuste puhul.

Vaatamata madalamale palgale ei hinda naised oma toimetulekut kehvemaks

Vaatamata sellele, et naised teenivad meestest märksa vähem, ei ole hinnangutes oma toimetulekule naiste ja meeste vahel erinevusi. Üle pooled nii naistest kui ka meestest (56%) tulevad oma töötasuga keskmiselt toime, 22% hindavad oma toimetulekut heaks või väga heaks ning sama paljud tulevad kehvasti toime.

Oma toimetulekut keskmiseks hindavad naised teenisid 1585 eurot kätte, samal tasemel toimetulevad mehed aga 385 eurot rohkem ehk 1970 eurot. Kehvasti toimetulevate naiste netotöötasu oli veidi üle 1250 euro, meestel üle 1500 euro. Hästi toimetulevad naised teenisid keskmiselt 2226, mehed ligi 2800 eurot kätte.

Naiste seas on veidi rohkem neid, kes ei ole oma töötasuga rahul – 45% naistest ei ole oma töötasuga rahul, meestest ei ole rahul 40%. Oma töötasuga on rahul 30% naistest ja 35% meestest. Viiepallisel skaalal oli töötasuga rahulolu naistel 2,76, meestel 2,88. Samas ei ole hinnangutes tööandja mainele naiste ja meeste vahel suuri erinevusi – üle viiendiku (21%) nii meestest kui ka naistest hindab oma tööandja mainet väga heaks. Tööandja juures töötamist soovitaks suure tõenäosusega 25% naistest ja 24% meestest.

Naised tunnevad end uue töökoha leidmisel meestest ebakindlamalt

Kuigi naiste keskmine rahulolu töötasuga on meeste omast madalam, on aktiivseid tööotsijaid nende seas alla viiendiku (18%) ja veidi rohkem (19%) ei otsi üldse tööd. Meestest otsib samas aktiivselt tööd ligi veerand (22%), kaks kolmandikku (66%) jälgib tööpakkumisi või on avatud pakkumistele ja vaid veidi üle kümnendiku (13%) ei otsi üldse tööd.

Naised tunnevad end meestega võrreldes uue töökoha leidmisel ebakindlamalt. (Vastajatel paluti hinnata, kui enesekindlalt nad end tööturul tunnevad. Enesekindluse all peeti silmas kindlustunnet praeguse töökoha säilimisel, uue töökoha leidmisel ning enda soovide kehtestamisel töötingimuste ja palga läbirääkimistel.) Kui oma olemasoleval töökohal tunnevad üle pooled (60%) naised ja mehed end kindlalt, siis uue töökoha leidmisel on üle kolmandiku (34%) naistest ebakindlad, meestest andis sama hinnangu veerand (25%). Kindlalt tunneb end uue töökoha leidmisel 31% naistest ja 39% meestest.

Hoolimata palgaerinevustest ja ebakindlusest töökoha vahetamisel on naised oma eluga tervikuna keskmiselt rohkem rahul kui mehed – viiepalliskaalal hindasid hõives olevad naised oma eluga rahulolu keskmiselt 3,47 ja mehed 3,37 palliga.

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 6670 inimest. Uuringu partner on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti.

Vaadake ka brutotöötasu mediaane soo ja vanuserühma järgi III kvartalis 2024 siit.

Pressiteade

84% töötajatest on valmis parema palgapakkumise nimel tööd vahetama, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud ligemale 7000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest. Vaid 8% ei vahetaks mitte mingi pakkumise korral töökohta.

79% töötajatest tõi uuringus välja, et nad on uutele tööpakkumistele avatud, hoiavad pakkumistel silma peal või on isegi aktiivselt tööd otsimas. Seda on enam kui eelmisel aastal samal ajal, mil töökohavahetusele oli avatud 73% töötajatest.

Enamik töövõtjatest on valmis tööd vahetama siis, kui nad saavad praegusest kõrgema palgapakkumise ja kui muud töötingimused jäävad samaks. Kõigest 8% töötajatest ei vahetaks mitte mingi palgapakkumise korral töökohta.

„Pea iga viies töötaja (18%) vahetaks töökohta 11–20% suurema palgapakkumise pärast, juba vähemalt 21%-line palgatõus paneks aga liikuma 28% töötajatest,“ tõi uuringu tulemustest esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Samas oleks 39% töötajatest valmis vahetama töökohta paremate töötingimuste pärast isegi siis, kui pakutav töötasu jääks tänasega võrreldes samaks.

Miks töötajad lahkuvad?

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuur uurisid tänavu taas põhjalikult lisaks tõmbeteguritele ka tõuketegureid. Kui tõmbetegurid meelitavad töötajaid paremate tingimuste pärast töökohta vahetama, siis tõuketegurid on ebameeldivad või häirivad aspektid, mis sunnivad töötajaid organisatsioonist lahkuma.

„Kõige sagedamini lahkutakse töökohalt motivatsioonilanguse ja kehva juhtimiskvaliteedi tõttu, mida tõid uuringus esile vastavalt 63% ja 61% vastajatest,“ kirjeldas uuringu tulemusi CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler.

Lisaks märgiti enam kui iga teise töösuhte lõppemise põhjusena veel kehva tööprotsesside korraldust (52%), ebapiisavaid väljavaateid palgatõusule (51%) ja rahulolematust põhipalgaga (51%).

49% vastajatest nimetas töösuhte lõpetamise põhjusena ka seda, et juhtide sõnad ja teod ei olnud kooskõlas. Lisaks tõi 41% vastajatest välja juhtide lugupidamatut suhtumist töötajatesse.

Levinud töölt lahkumise põhjusteks on veel tööandja hoolimatu suhtumine töötajatesse (34%), töötajate arvamusega mittearvestamine (34%), ebasobiv töökoormus (33%) ja ebapiisavad võimalused tulemustasude teenimiseks (33%).

Suuremad preemiad ja huvitavam töö meelitavad töökohta vahetama

„Kõige olulisemate tõmbeteguritena ehk omadustena, mis mõjutavad pakutava palga kõrval enim kandideerimisotsust, tõid töövõtjad välja suuremad preemiad (67% vastajatest vahetaks tööd), huvitavama töö (59%) ning tasustatud lisapuhkuse või vabad päevad (54%),“ kirjeldas Adler.

Olulised tõmbetegurid on veel ka esimestel haiguspäevadel keskmise palga säilitamine (47%), paremad erialased arenguvõimalused (46%), parem juhtimiskvaliteet (46%), parem tööprotsesside korraldus (44%), usaldusväärsem juhtkond, kelle sõnad ja teod on kooskõlas (44%), stabiilsem ja kindlam tööandja (44%), hoolivam suhtumine töötajatesse (43%) ning paindlikumad võimalused töö- ja isikliku elu ühildamiseks (41%).

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 6670 inimest.