Pea pooled ehk 40% Eesti inimestest on oma tööeluga üsna rahul ja 6% väga rahul, selgub Palgainfo Agentuuri ja cvkeskus.ee selle aasta sügisel enam kui 8000 töövõtja seas korraldatud küsitlusest.

Hiljutises küsitluses uuriti, milline on inimeste meelestatus seoses töö- ja elukorraldusega. Tulemused näitavad, et veidi vähem kui pooled vastanutest on tööeluga kas väga või üsna rahul. Vaimse tervise olukorda hindavad väga heaks 13% inimestest ning üsna heaks 44% vastajatest. Üldiselt on oma eluga tervikuna rahul pea iga teine (48%) küsitluses osalenu.

Rahulolu tööeluga mõjutab inimese emotsionaalne seotus oma tööga – kuivõrd töö sobib ja meeldib talle, kas ta on selle üle uhke ning kuidas hindab oma arenguvõimalusi. Samuti on tööeluga rohkem rahul töötajad, kes hindavad ka oma tööandjat kõrgelt. Tüdimus tööst, närvilisus ja ebaõiglane kohtlemine aga kahandavad rahulolu.

Oma vaimset tervist hindasid paremaks need, kes kogevad tööl sagedamini meeldivaid emotsioone ja oskavad oma pingete ning stressiga toime tulla. Kurvameelsust ja lootusetuse tunnet kogenud vastajad olid oma vaimse tervisega vähem rahul.

Uuringu partneri ja Elisa personalijuhi Kaija Teemägi sõnul mängivad töötajate heaolus rolli väga paljud detailid. „Psühholoogi, coach´i või eriarstiabi teenus on täna juba paljude ettevõtete hüvede paketis. Samas on näiteks vaimne tervis vaid osa sellest, millele tähelepanu pöörata. Meie majasisene kogemus näitab, et inimeste heaolu mõjutavad enim juhi toetus, eesmärkide selgus ja tagasisidestamise võimalus.“

Palgainfo Agentuuri ja cvkeskus.ee tööandjate seas läbiviidud uuringu tulemused näitasid, et enam kui iga kolmas organisatsioon (3559, kes võimaldab töötajatele erinevaid soodustusi), pakub sealhulgas vaimse tervise tuge, mis on reeglina kättesaadav kõikidele töötajatele.

Muuhulgas küsiti töötajatelt, kuidas on nende töökohal lahendatud puhkuste või haiguste perioodil asendamine. Asendamise korraldust hindas väga heaks 10% ja heaks 27% töötajatest, kuid vaid 11% osalenutest ütles, et organisatsioonis on selleks välja töötatud selge reeglistik. Valdavalt leiab asendaja vahetu juht, harvemini peab töötaja ise kellegi otsima.

Elisa personalijuht selgitas tulemusi kommenteerides, et üldjuhul taanduvad puhkuste ja asendamiste probleemid juhtimise, koostöö ja planeerimise puudujääkidele. „Kui inimene tunneb, et asjad jäävad tema eemaloleku ajal tegemata, on juhi ja töötaja koostöötingimused selgeks rääkimata.“

Teemägi lisas, et piisav puhkus mõjutab heaolu tervikuna. „Kui töötajal hakkab sära silmist kaduma, on viimane hetk paluda tal puhata.“ Samas tuleb tema hinnangul igaühel õppida pidurit tõmbama, kui energia jõuab otsakorrale. „Aasta on olnud pikk ja pühade ajal võiksime kasvõi korraks n-ö juhtme seinast välja tõmmata,“ julgustas ta.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palkade muutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales sel sügisel 8140 inimest. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 407 tööandja tagasisidel. Uuringu partner on Elisa Eesti.

Pressiteade

Tööpakkumiste arvu vähenemine ja töövõtjate aktiivsus tööturul on tõstnud konkurentsi töö leidmisel, näitavad Eesti suurima tööportaali cvkeskus.ee andmed. Hetkel kandideerib ühele vabale ametikohale keskmiselt 51 töövõtjat, mida on 35% rohkem kui aasta tagasi. Populaarseimatele tööpakkumistele laekub üle 1000 kandideerimisavalduse.

Tööandjad on cvkeskus.ee tööportaalis viimasel ajal avaldanud keskmiselt kolm ja pool tuhat tööpakkumist kuus, mida on 22% vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

Enim on aastaga langenud abitöölistele ja teenindusvaldkonna töötajatele suunatud tööpakkumiste arv, kus on ka konkurents seeläbi vaba ametikoha nimel kõige kõrgem. Abitööliste tööpakkumistele laekub hetkel keskmiselt 84 kandideerimisavaldust ja teenindusvaldkonnas 66. Konkurentsi töö leidmisel on kõige vähem tervishoiusektoris, kus keskmiselt kandideerib vabale ametikohale 24 töövõtjat.

„Lisaks tervishoiusektorile on tööandjatel täna keeruline leida inimesi ka haridussektori ametikohtadele ning kindlate valdkondade tippspetsialiste ja keskastmejuhte,“ kirjeldas olukorda tööturul cvkeskus.ee värbamisagentuuri juht Grete Adler. Ta lisas, et keskmisest viis korda madalam on konkurents energeetikasektorisse või õigusvaldkonda tippspetsialistiks või juhiks kandideerimisel. „Need on valdkonnad ja ametid, kus Eestis leidub lihtsalt tööd rohkem kui tegijaid,“ selgitas Adler.

Kõige populaarsematele ametikohtadele laekub hetkel aga üle 1000 kandideerimisavalduse – selliseid ülipopulaarseid vabu ametikohti leidub nii kontori- kui oskustöötajate ametirühmades. Näiteks kandideeris viimaste kuude jooksul ühele e-poe kliendihalduri tööpakkumisele tervelt 1336, laotöötaja ametikohale 1126 ja juhiabi positsioonile 1030 töövõtjat.

Enam kui poole tuhande kandideerijaga konkursse leidub hetkel ka sellistele ametikohtadele nagu komplekteerija, logistiku assistent, reisikonsultant, andmesisestaja, müügiassistent, tootmistööline, B-kategooria autojuht, ostuassistent, andmespetsialist, klienditoe spetsialist ja klienditeenindaja.

Mis plaanidega lähenevad tööandjad 2024. aastale?

Tööandjate värbamisaktiivsus on tänavu vähenenud praktiliselt kõikides valdkondades, kuid neli sektorit on järgmise poolaasta suhtes juba keskmisest märgatavalt optimistlikumad, näitavad cvkeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värske tööandjate küsitluse tulemused.

Uuele aastale lähevad keskmisest suurema tööjõunõudlusega vastu tervishoiu-, hariduse ja avaliku sektori tööandjad, kus uusi töötajaid plaanivad värvata vastavalt 70%, 69% ja 65% tööandjatest. Mõnevõrra üllatuslikult on kõige optimistlikumad värbamisplaanid IT- ja telekommunikatsioonisektoris, kus 73% tööandjaid näeb võimalust töötajaid juurde palgata.

Kui enamasti tuleneb värbamisaktiivsus lahkuvate töötajate asendamisvajadusest, siis IT-sektori tööandjad on kõige optimistlikumad ka uute töökohtade loomise osas – pea kaks kolmandikku (64%) valdkonna tööandjatest plaanib seda tulevasel poolaastal teha. Võrreldes 2023. aastaga kavandas siis uute töökohtade loomist 57% IT- ja telekommunikatsioonisektori tööandjatest.

Kõige vähem on personaliotsingutele hetkel avatud kinnisvarasektori (sh haldus) tööandjad, kellest pooled plaanivad minna uuele aastale vastu olemasolevate töötajatega.

Mis sektorites on lootust palgatõusule?

44% organisatsioonidest kavatseb uuel poolaastal palkasid tõsta (7 protsendipunkti vähem kui 2022. aasta sügisel), tõenäolisemalt saadakse palgatõusust osa suuremates organisatsioonides. „Kui kuni 15 töötajaga ettevõtetes näeb võimalust palkasid tõsta vähem kui kolmandik (30%), siis enam kui 250 töötajaga organisatsioonides on palgatõusuplaanid kahel kolmandikul ettevõtetest (66%),“ kirjeldas tööandjate tagasisidet Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Valdkondade lõikes on palgatõusu osas kõige optimistlikumad plaanid tervishoiusektoris, kus 70% tööandjatest plaanib palkasid kergitada. Ametirühmade lõikes on palgatõus kaks korda tõenäolisem keskastme spetsialistidel,“ lisas Seeder.

CVKeskus.ee tööportaalis avaldatakse suurim arv tööpakkumisi, vahendatakse pea kaht miljonit kandideerimist aastas ning vaadatakse tööpakkumisi üle 155 miljoni korra. Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. 2023. aasta sügisel läbi viidud tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 407 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale.

Töötajad soovivad teenida 2000 eurot kätte, mida on eelmise sügisega võrreldes 200 eurot rohkem, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali cvkeskus.ee värskest üle 8000 osalejaga töötajate küsitluse kokkuvõttest.

Palgainfo Agentuur tutvustab küsitluse tulemusi 30. novembril sügisseminaril. Vaadake lähemalt siit.

Kevadega võrreldes palgaootused muutunud ei ole ja eelmise aasta sügisega võrreldes on töötajate mediaanpalgaootuse kasv pidurdunud – siis kasvasid töötajate palgasoovid 300 euro võrra. Töötajate palgaootuse kasv võttis hoogu maha ka tervisekriisi aastatel ja oodatud palganumber hakkas taas suurenema 2022. aasta kevadel.

Mediaanpalgaootus näitab piiri, millest pooled ootused on suuremad ja pooled väiksemad. Tööandjale tähendab 2000-eurose palgasoovi rahuldamine üle 3400-eurost tööjõukulu koos kõigi maksudega.

Aastaga on tõusnud nii palgaootuste alumine kui ka ülemine piir: 10% töötajatest lepib 1250-eurose või väiksema netopalgaga, 10% soovib aga teenida vähemalt 3500 eurot või rohkem. Aasta tagasi olid samad näitajad vastavalt 1100 eurot ja 3000 eurot. Vahemik, kuhu jäävad poolte töötajate palgaootused, aastaga muutunud ei ole ja see on jätkuvalt 1500–2500 eurot neto.

Küsitluses osalenud töötajatelt küsiti ka palgaootust töökoha vahetamisel ja see aastaga muutunud ei ole. Töökoha vahetamisel oli töövõtjate palgaootus juba eelmisel sügisel 2000 eurot (mediaan) ja samale tasemele jäi see ka tänavu, ilmselt on selle põhjus vähenenud töövõimaluste arv tööturul.

Samas on aga aastaga kerkinud töökoha vahetamisel soovitud palga alumine piir (10. protsentiil) 200 euro võrra ja ülemine piir (90. protsentiil) 300 euro võrra.

Töötajatelt uuritakse ka, kui tõenäoliseks nad soovitud palga saamist peavad. Kaks kolmandikku töötajatest seda tõenäoliseks ei pea. Pea iga viies vastaja (17%) pidas palgaootuse realiseerumist aga võimalikuks. Töötajate palgaootus erines reaalselt teenitavast palgast sel sügisel 500 euro võrra.

Palgaootuse kasv käib tavaliselt koos töötasude kasvuga – üle pooltel küsitluses osalejatel oli aasta jooksul põhipalk tõusnud. Lisaks mõjutab palgasoovi suurenemist töötajate vajadus tulla majanduslikult toime. Kuigi rohkem kui pooled vastajatest tulevad jätkuvalt oma töötasuga enam-vähem toime, on iga teise töötaja hinnangul tema toimetulek eelmise aastaga võrreldes kehvemaks muutunud.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palkade muutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales sel sügisel 8140 inimest.

Allpool on toodud palgaootuse ja toimetuleku graafikud.

Graafikutel liikumiseks klõpsake noolel.

Pressiteade
29. november 2023

Paindliku töökorralduse on omaks võtnud 78% tööandjatest ja iga viies pakub kaugtöö tegemise võimalust kõikidele ettevõtte töötajatele, näitavad cvkeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööandjate küsitluse tulemused. Igapäevaselt teeb Eestis kaugtööd 10% töötajatest.

Tervelt 78% Eesti ettevõtetest pakub töötajatele kaugtöövõimalust, kui töö iseloom seda võimaldab. 16% tööandjatest tõid küsitluses välja, et nende ettevõttes ei ole võimalik kaugtööd teha töö iseloomust tulenevatel põhjustel ning 6% ütles, et kuigi töö seda võimaldaks, siis nad seda oma töötajatele ei paku.

CVKeskus.ee värbamisagentuuri juhi Grete Adleri sõnul on paindlik töökorraldus ja kaugtöö endiselt tööturul tahetud hüve, mille lisamine tööpakkumisele keskmiselt kahekordistab kandideerijate arvu.

„Elisas kasutab valdav osa töötajatest igapäevaselt kaugtöö võimalust ja kontoris käib nädala lõikes vaid 20-25% elisalastest,“ jagas kogemusi uuringu partneri Elisa personalijuht Kaija Teemägi ning lisas, et inimeste sooviga ise oma töö ajas ja kohas kaasa rääkida tuleb arvestada, sest ainult nii on võimalik saavutada parimaid tulemusi.

Kaija Teemägi sõnul peab ettevõttes olema ühine arusaam, kuidas kaugtöö on korraldatud, kuid lahti tuleb lasta ka mõttest, et eesmärkide saavutamine sõltub kontoritöödel füüsilisest asukohast.

9% tööandjatest plaanib 2024. aastal kaugtöövõimalusi suurendada

„Uuringu tulemused näitavad, et 100% ehk täielikult teevad kaugtööd vaid vähesed töötajad ning enamasti tähendab paindlik töökorraldus hübriidset töömudelit,“ selgitas Grete Adler.

Pisut enam kui pooltes organisatsioonides, kus paindlikku töökorraldust võimaldatakse, on kokku lepitud kaugtöö tegemise reeglid – näiteks veerand tööandjatest on töötajatega kokku leppinud päevad, millal peab kontoris olema.

Teisalt koguni 45% kaugtööd pakkuvatest tööandjatest tõi uuringus esile, et nende töökorraldus on vaba ehk töötajad ise otsustavad, kus nad töötavad.

Igapäevaselt teeb tööandjate sõnul kaugtööd kümnendik töötajatest, iga kolmas mõni kord nädalas, 6% vaid korra nädalas ja ülejäänud harvem – seega teevad regulaarselt iganädalaselt kaugtööd Eestis vähem kui pooled töötajaist, kellel see võimalus on.

2024. aastal plaanib kaugtöövõimalusi suurendada pea kümnendik tööandjatest (9%). Valdav osa tööandjatest (75%) kavatseb jätkata samas mahus kaugtöö pakkumisega ja 5% peab vajalikuks vähendada paindlikku töökorraldust. Lisaks ei osanud 11% tööandjatest veel hinnata, kuidas kaugtöö võimaluse pakkumine uuel aastal muutub.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 407 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale.

AI-tehnoloogiad on täna kasutusel enam kui kolmandikus (38%) organisatsioonides ja 31% ettevõtetest plaanib tehisintellekti kasutamist 2024. aastal suurendada, näitavad cvkeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värske tööandjate küsitluse tulemused.

Palgainfo Agentuur tutvustab küsitluse tulemusi 30. novembril sügisseminaril. Vaadake lähemalt siit.

Uuringust selgub, et enim kasutatakse AI-tehnoloogiaid Eestis müügi- ja turundusvaldkonnas (44%), administratiivtöös ja asjaajamiste korraldamisel (38%) ning personalitöös, sh värbamisel (25%).

CVKeskus.ee värbamisagentuuri juhi Grete Adleri sõnul on tehisintellekt värbamisel toeks nii tekstiloomes (nt ametiprofiili koostamine, tööpakkumiste kirjutamine, atraktiivse otsepakkumise loomine) kui ka kandideerijate esmasel hindamisel.

„Oluline on silmas pidada, et tehisintellekt meie eest värbamisotsust ei tee, vaid toetab värbajat teabe ja analüüsiga, mis aitab teha teadlikuma otsuse,“ leiab Adler ja lisab, et tehisintellekt aitab vältida ka eelarvamusi.

Kuigi AI-tehnoloogiad on täna kasutusel 38% organisatsioonides, siis peamiselt kasutatakse neid veel lihtsamate, rutiinsete ja toetavate ülesannete tegemiseks. Vaid 1% Eesti tööandjatest tõi uuringus esile, et AI-tehnoloogiad on nende ettevõttes suurel määral kasutuses.

2024. aastaks prognoosib 31% Eesti tööandjatest, et AI-tehnoloogiate kasutamine nende organisatsioonis kasvab.

„Võidujooks AI-talentide värbamisele ei ole Eestis veel alanud – vaid iga kümnes tööandja peab täna vajalikuks olla AI-spetsialistide silmis atraktiivne tööandja,“ tõi uuringust esile Grete Adler, kes lisas, et ka tööpakkumistel näeb täna veel harva AI-tehnoloogiatega seotud märksõnu.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 407 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale.