Tänavu on vähem kui kolmandik töötajatest soovitanud oma tuttavatele töötamist oma tööandja juures, selgus cvkeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud tööturu-uuringu tulemustest. Iga kümnes töötaja on rääkinud oma tööandjast halba.

Rohkem kui 10 500 Eesti töövõtjat kaasanud uuringus paluti vastajatel hinnata nii oma tööandja soovitamise tõenäosust kui ka seda, kas töötajad on ka päriselt viimase aasta jooksul oma tööandja juures töötamist soovitanud või hoopiski tööandjast halba rääkinud.

29% töötajatest olid oma tööandja juures töötamist viimase aasta jooksul soovitanud, üle poole (54%) ei olnud seda teinud ning iga kümnes vastaja tunnistas, et ta on viimasel aastal oma tööandjast halvasti rääkinud.

Enim mõjutab tööandja soovitamise tõenäosust juhtimiskvaliteet

„Analüüsides küsimuste ja vastuste vahelisi seoseid, soovitatakse oma tööandjat suurema tõenäosusega siis, kui ollakse rahul oma organisatsiooni juhtimisega,“ selgitas uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder ja lisas, et töötajad, kes on rahul organisatsiooni ja üksuse juhtimisega, soovitavad oma tööandja juures töötamist suurema tõenäosusega.

Ka hea koostöö organisatsioonis, töökultuuri sobivus, rahulolu tööprotsesside korraldusega ja töötajate tagasisidega arvestamine mõjutavad soovitamise tõenäosust.

Negatiivsetest seostes on esikohal ebaõiglane kohtlemine. „Töötajad, kes olid tundnud, et neid koheldakse ebaõiglaselt, tõenäoliselt oma tööandjat ei soovita,“ sõnas Kadri Seeder.

Tööandja mittesoovitamist mõjutasid suuresti veel ka tüdimus tööst, rahulolematus karjäärivõimalustega ja tunne, et oma töömuredega ollakse üksi.

Oma tööandjaga on enim rahul pangandussektori töötajad

Tervelt 43% pangandussektori töötajatest on oma tööandja fännid ehk andsid soovitamise tõenäosusele kõrgeimad hinded. Keskmisest enam on valmis oma tööandjat soovitama ka IT- (36%), haldus- ja abitegevuste (34%), ehitus- (32%) ning kinnisvarasektori (31%) töötajad.

Tööandjat soovitavad töötajad on lojaalsemad

Oma tööandja juures töötamist soovitavad inimesed on tavaliselt ka lojaalsemad ja tööturul aktiivselt ringi ei vaata.

CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler tõi uuringu tulemustest esile, et töötajatest, kes suure tõenäosusega oma tööandja juures töötamist soovitavad, ei mõtle peaaegu pooled üldse töökoha vahetamisele. „Samas nendest, kes ei soovita oma tööandja juures töötamist, mõtleb üle kolmandiku (36%) väga sageli töökoha vahetamisele,“ lisas Grete Adler.

Erandiks on siinkohal aga noored, kes küll soovitavad oma tööandjat suurema tõenäosusega, kuid on samas ka väga avatud töökohta vahetama.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. 2023. aasta esimese poolaasta küsitlusele vastas 10 532 töövõtjat.

Lisamaterjalid:

Tööandja soovitamisega tugevamalt seotud tegurid:
1. Rahulolu organisatsiooni juhtimisega
2. Rahulolu üksuse juhtimisega
3. Hea koostöö organisatsioonis (nõustumine väitega: koostöö meie organisatsioonis toimib hästi)
4. Töökultuuri sobivus (nõustumine väitega: mu töökoha töökultuur sobib mulle)
5. Rahulolu tööprotsesside korraldusega
6. Töötajate tagasisidega arvestamine
7. Rahulolu tagasiside saamisega
8. Väärtuste sobivus (nõustumine väitega: mu töökohal jagatakse minuga samu väärtusi)
9. Organisatsioonis toimuvaga kursis olek (nõustumine väitega: olen kursis meie organisatsioonis toimuvaga)
10. Üldine tööga rahulolu

Pressiteade

Iga teine töötaja leiaks endale praegusega samaväärse töökoha mõne kuuga, selgus cvkeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud tööturu-uuringu tulemustest. Töökohavahetuseks on valmis 80% töötajatest.

Enam kui 10 500 Eesti töövõtjat kaasanud uuringus paluti vastajatel hinnata, kui kaua kuluks neil aega, et leida uus, praegusega samaväärne töökoht. Üle poole vastajatest (51%) arvas, et neil kuluks uue töökoha leidmiseks mõni kuu, 34%-l vaid paar kuud ja 17%-l kolm kuni neli kuud.

Ligi viiendikul (18%) töötajatest võtaks uue töökoha leidmine enda hinnangul aga rohkem aega – 9%-l viis kuni kuus kuud ja 9%-l rohkem kui pool aastat. Vastanutest 8% ei usu, et nad üldse suudaks tööturult leida praegusega samaväärset töökohta. Lisaks ei osanud 23% vastajatest hinnata, kui kaua neil töökoha leidmiseks aega kuluks.

„Vaatamata majanduse ebaselgele käekäigule püsib töövõtjate enesekindlus eelmiste aastatega võrreldes sama tugevana ja suurem osa töötajatest on endiselt avatud ka töökohavahetuseks,“ kirjeldas tööturul toimuvat cvkeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler.

Adler lisas, et enam kui iga viies töötaja (22%) tõi uuringus esile, et ta mõtleb sageli töökohavahetusest. „Kõige enam unistavad uuest töökohast projektijuhid, ametnikud, klienditeenindajad ning müügi- ja teenindustöötajad ning oma töötasuga rahulolematud ja kehvemini toime tulevad töötajad,“ lisas Grete Adler.

Millistes sektorites ollakse kõige rohkem valmis töökohta vahetama?

Enim ollakse töökohavahetuseks avatud transpordisektoris ning tööstuses ja tootmises, kus uute võimaluste vastu tunneb huvi rohkem kui 85% töötajatest. Ise aktiivselt tööd otsivaid töötajaid on kõige enam koristus- ja majutusvaldkonnas tegutsevate inimeste hulgas.

Kõige vähem tähelepanu pälvivad uued töövõimalused tervishoiu- ja haridussektori töötajate puhul, kus peaaegu iga kolmas vastaja tõi uuringus esile, et ta ei otsi üldse tööd ega ole huvitatud ka uutest tööpakkumistest.

Peaaegu iga teine ehitussektori töötaja leiaks uue töö paari kuuga

Ehitussektori töötajate hinnangul on neil ühed kõige paremad võimalused leida tööturult kiiresti praeguse töökohaga samaväärne töökoht – ligemale pool (46%) ehitussektori töövõtjatest tõi uuringus esile, et uue töö leiaksid nad paari kuuga.

Veelgi enesekindlamad on tervishoiusektori töötajad, kellest 48% leiaks enda sõnul praegusega samaväärse töö paari kuuga.

Keskmisest kiiremini leiaksid töö ka transpordi, laonduse, põllumajanduse ning IT valdkonna töötajad.

Kõige keerulisemaks hindavad praegusega samaväärse töö leidmist aga kunsti, kultuuri, ajakirjanduse ja humanitaarteadustega seotud aladel töötavad inimesed, kellest iga viies on arvamusel, et ta ei leiakski samaväärset töökohta. Ka riigiasutuste töötajad hindasid oma väljavaateid praegusel tööturul keskmisest kehvemaks.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. 2023. a. esimese poolaasta küsitlusele vastas 10 532 töövõtjat.

Töötajad soovivad oma praegusel töökohal teenida 2000 eurot kätte (mediaan). Võrreldes eelmise kevadega on töötajate palgasoov 300 euro võrra kasvanud – aasta tagasi soovisid töötajad teenida 1700 eurot kätte, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee sel kevadel korraldatud üle 10 000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest.

Poolte töötajate netopalgasoov mahub 1500 ja 2500 euro vahele. Kümnendik töötajatest rahuldub ka alla 1200-eurose palgaga ja sama paljude palgasoov ületab 3000 euro piiri.

Palgaootus ületab tegelikult saadavat palka rohkem kui 500 euro võrra.

Palgaootus töökoha vahetamisel on 100 eurot suurem kui palgaootus praegusel töökohal ja see on kasvanud kõigis ametirühmades.

Samuti on kasvanud mittetöötavate inimeste palgaootus. Kui eelmise aasta kevadel soovisid tööotsijad teenida 1300 eurot kätte (mediaan), siis sel kevadel on palgasoov 1500 eurot.

Tervisekriisi ajal suurenes töötajate ebakindlus tööturul ja ka palgaootus ei kasvanud nii kiiresti. Eelmisest kevadest alates on aga näha töötajate palgaootuste üsna kiiret kasvu.

Palgaootust mõjutab ühelt poolt töötasude kasv – üle pooltel küsitluses osalejatel oli aasta jooksul põhipalk tõusnud, mis säilitab töötasuga rahulolu, aga suurendab samas ka palgaootust.

Teisalt mõjutab palgaootuste suurenemist hindade kasv ja kehvemaks muutunud toimetulek. Eelmise aastaga võrreldes on kasvanud töötajate osatähtsus, kes tulevad kehvasti toime, ja kahanenud on nende osakaal, kes hästi toime tulevad. Kuigi üle pooled töötajad saavad oma töötasuga hakkama, on paljude toimetulek eelmise aastaga võrreldes halvenenud. 

Rohkem on kehvasti toimetulevaid töötajaid madalama palga ja lihtsamate tööde tegijate seas: lihttöölistest tuleb kehvasti toime pea kolmandik (32%) ja klienditeenindajatest samuti kolmandik (33%).

Keskmiselt toimetulevad töötajad teenivad üle 1500 euro kätte, väga hästi hakkama saavad üle 2500 euro. Ka need summad on aasta jooksul kasvanud.

Kehvema toimetuleku tõttu kogevad töötajad ka sagedamini pingeid ja stressi rahaga seotud murede tõttu.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palkade muutustele, uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales sel kevadel 10 532 inimest, neist 8327 oli tööga hõivatud.

Küsitluse põhjalikud tulemused on avaldatud e-väljaandes, vaadake lähemalt siit.

Graafikutel liikumiseks klõpsake noolel. 

Pressiteade

Kolmandik kandideerijatest ei saa sageli tööandjatelt infot ja tagasisidet kandideerimisprotsessi kohta, selgus värskest Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee enam kui 10 000 osalejaga läbi viidud tööturu-uuringust, kus koostöös Elisa Eestiga uuriti ka töötajate ootuseid värbamisprotsessile.

Töövõtjate ootuste uurimisel selgus, et valdav osa kandideerijatest (88%) peab oluliseks, et tööandja saadaks teate ka nendele tööotsijatele, kes valituks ei osutunud. Lisaks peab 78% kandideerijatest oluliseks saada infot värbamisprotsessi ajakavast ning 77% soovib kohest teavitust CV kättesaamise kohta.

Iga kolmas kandideerija tõi uuringus esile, et ta on sageli sattunud olukorda, kus pärast kandideerimisavalduse esitamist ei saada tööandja mitte mingisugust tagasisidet ehk tööotsijal puudub teadmine, kas ta peaks tööotsinguid jätkama või veel vastust ootama.

2022. aasta kevadega võrreldes ei ole tööandjate praktikas suuri muutusi toimunud – siis jäi infost ilma 35% kandideerijatest.

Veelgi vähem jagatakse kandideerijatega personaalset põhjalikku tagasisidet, mida oli sarnaselt eelmise aastaga ka tänavu sageli kogenud vähem kui kümnendik (7%) aktiivsetest tööotsijatest. Kõige enam saavad kandideerijad infot CV kättesaamise kohta, mis on ootuspärane, sest CVKeskus.ee tööportaalis on sellise info jagamine automatiseeritud.

„Tagasiside mugavaks jagamiseks ei pea enam ootama tehnoloogilisi uuendusi, sest need on juba aastaid olnud värbamisplatvormidel olemas,“ märkis CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler ja lisas, et kandideerijate teadmatusse jätmisega muudab tööandja oma järgmise värbamisprojekti tunduvalt keerukamaks.

Elisa talendijuht Keishy Margus leiab, et kandideerijate märkamine ning meeldiva kandideerimiskogemuse pakkumine, sh tagasisidestamine, on jätkuvalt tööturul äärmiselt hinnas.

„Igaüks tahab olla hoitud ning näha, et tööandja hoolib temast. Uuringu tulemused näitavad juba teist aastat järjest, et tööandjatel on tagasisidestamise osas veel pikk maa minna. Aga muidugi ei tohi unustada, et värbamisprotsess on kahesuunaline tee. Nii nagu ootavad infot ja tagasisidet kandidaadid, ootavad seda ka tööandjad,“ selgitas Keishy Margus.

Palgainfo puudumisel jäetakse kandideerimata

Uuringus paluti töövõtjatel jagada ka soovitusi tööandjatele värbamisprotsessi paremaks korraldamiseks.

Töövõtjate sõnul on oluline austada kandideerijate aega ning mida põhjalikum on värbamisprotsess, seda põhjalikum peab olema ka tagasiside jagamine. Põhjaliku kandideerimisprotsessi läbinud töövõtjad soovivad saada tagasisidet nii oma nõrkuste kui tugevuste kohta ja ootavad nõuandeid edasiseks arenguks.

Töövõtjate sõnul on väga oluline kinni pidada ka lubadustest ehk järgida tagasiside jagamisel kandideerijatega seatud ajaraame. Hea oleks juba tööpakkumises välja tuua ka kandideerimisetapid, mida tuleb soovitud töö saamise nimel läbida.

Lisaks avatud kommunikatsioonile ning tagasiside jagamisele tõid töövõtjad esile ka soovi näha avalikke palgapakkumisi. Paljud töövõtjad tõid uuringus esile, et palgainfo puudumine on kandideerimata jätmise peamine põhjus.

Vastajad lisasid veel, et vältida tuleks ka liigset ilustamist nii tööpakkumistes kui ka kandideerimisprotsessis ehk tuleb olla läbipaistev ja aus, sest ainult nii on võimalik mõlemal osapoolel sobivust tunnetada.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, et mõista tööturul toimuvat. Värsked tulemused põhinevad rohkem kui 10 000 töövõtja tagasisidel. Lisaks tööturutrendidele selgitati tänavu koos Elisa Eestiga välja ka töövõtjate kogemused ja ootused kandideerimisel.

Pressiteade

Iga kümnes tööandja plaanib tänavu kandideerijate sobivuse hindamisel ning töövestluste analüüsimisel appi võtta AI, selgus CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööandjate küsitluse värsketest tulemustest. Iga teine tööandja soovib CV-s näha märget, kui töövõtja on kasutanud tekstiloomel ChatGPT abi.

Seni olid tehisintellekti värbamisse kaasanud pigem vähesed tööandjad – 2% kasutas AI-d kandideerijate sobivuse hindamisel ja vaid 1% tööintervjuude analüüsimisel. Lisaks tegeles tehnoloogiliste uuenduste toel tagasiside automatiseerimisega 5% tööandjatest.

Värske küsitluse tulemused näitavad, et käesoleval aastal plaanivad tööandjad värbamist märgatavalt enam efektiivsemaks muuta tänu tehnoloogia kiirele arengule – 17% tööandjatest soovib automatiseerida tagasiside jagamist, iga kümnes tööandja kavatseb kaasata AI-d kandideerijate sobivuse hindamisel ning ka tööintervjuu analüüsimisel.

13% ettevõtetest plaanib võtta ChatGPT või muu sarnase keelemudeli appi ka tööpakkumiste koostamisel, seni on seda teinud vaid 4% ettevõtetest.

Tööandjatelt küsiti uuringus ka seda, kui paljud on värbamisel kokku puutunud masinõppe abil loodud kandideerimisdokumentidega (CV, motivatsioonikiri vms). 7% värbajatest ütles, et nemad on masinõppe abil loodud kandideerimisdokumente juba märganud, 24% ei osanud öelda, ning 68% hindas, et pigem ei ole nad seda värbamisel märganud.

„Umbes kolmandik tööandjatest leidis, et ChatGPT kasutamine parandab keeleliselt vähem võimekate tööotsijate võimalusi tööd leida ning muudab CV ja motivatsioonikirja sisukamaks, kuid võib samas anda kandideerijate kohta ka eksitavat infot,“ tõi uuringust esile CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler.

Grete Adler lisas, et iga teine tööandja ütles, et masinõppe kasutamisel tuleks tööotsijal teha ka vastav märge oma kandideerimisdokumentidesse. „Iga viies värbamisspetsialist pidas masinõppe kasutamist kandideerimisel ebaeetiliseks ning 36% ütlesid, et selliste tehnoloogiliste uuenduste kasutamine paneb teised kandidaadid ebavõrdsesse olukorda,“ selgitas tööandjate tagasisidet Grete Adler.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 402 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale.

Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.ee tutvustavad küstluse tulemusi 2. juunil 2023 toimuval seminaril. Vaadake lähemalt siit.