Pressiteade

Kui mehed soovivad tööd vahetades teenida kätte 2500 eurot, siis naiste netopalga ootuse mediaan on 500 euro madalam ehk 2000 eurot, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee ligi 7000 osalejaga küsitluse tulemustest. Kus on palgakäärid suurimad ja mis mõjutab meeste ning naiste palgaootuseid?

Küsitluse tulemused näitavad, et naiste palgaootus on meeste omast madalam kõikides ametirühmades ja kõigil haridustasemetel. Suurimad erinevused on aga juhtide ja tippspetsialistide ametirühmades, kus küsitluses osalenud töötajad teevad märgatavalt erinevat tööd – naised töötavad sagedamini hariduses ja tervishoius, mehed aga rohkem IKT-sektoris.

Suurim palgaootus on justnimelt info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia erialade töötajatel, kus meeste netopalga ootuse mediaan töökoha vahetamisel on 3500 eurot ja naistel 2900 eurot. Teisalt töötab ITK erialal koguni 14% kõikidest küsitluses osalenud meestest, kuid vaid 5% naistest.

Palgaootused on suuremad ka juhtimise ja konsultatsiooni ning analüüsi ja arendusega seotud töödel ning õigusvaldkonnas. Kolme suurima palgaootusega erialadel töötab pea iga viies (19%) Eesti mees, kuid vaid 8% naistest.

Võrdlusena on kolm kõige madalama palgaootusega eriala koristus- ja puhastustööd, majutuse ja toitlustusega seotud tööd (netopalgaootuse mediaan 1500 eurot) ning sotsiaaltöö ja hooldamine (palgaootusega 1800 eurot). Sellistel erialadel töötas pea iga kümnes küsitluses osalenud naine (9%), kuid vaid 4% meestest. Pea iga teine naine (47%) töötas kümne madalaima palgaootusega erialal, mehi oli nendel erialadel pea kaks korda vähem (22%).

Kõige sarnasemad on naiste ja meeste töötasud ning palgaootused 55+ vanuserühmas, kus aga palgatase on teiste vanuserühmadega võrreldes madalam.

Küsitluses osalenud erinevatel erialadel töötavate naiste netopalga mediaan oli meeste omast 353 euro võrra madalam ehk erinevus oli pisut väiksem kui palgaootuste puhul.

Vaatamata madalamale palgale ei hinda naised oma toimetulekut kehvemaks

Vaatamata sellele, et naised teenivad meestest märksa vähem, ei ole hinnangutes oma toimetulekule naiste ja meeste vahel erinevusi. Üle pooled nii naistest kui ka meestest (56%) tulevad oma töötasuga keskmiselt toime, 22% hindavad oma toimetulekut heaks või väga heaks ning sama paljud tulevad kehvasti toime.

Oma toimetulekut keskmiseks hindavad naised teenisid 1585 eurot kätte, samal tasemel toimetulevad mehed aga 385 eurot rohkem ehk 1970 eurot. Kehvasti toimetulevate naiste netotöötasu oli veidi üle 1250 euro, meestel üle 1500 euro. Hästi toimetulevad naised teenisid keskmiselt 2226, mehed ligi 2800 eurot kätte.

Naiste seas on veidi rohkem neid, kes ei ole oma töötasuga rahul – 45% naistest ei ole oma töötasuga rahul, meestest ei ole rahul 40%. Oma töötasuga on rahul 30% naistest ja 35% meestest. Viiepallisel skaalal oli töötasuga rahulolu naistel 2,76, meestel 2,88. Samas ei ole hinnangutes tööandja mainele naiste ja meeste vahel suuri erinevusi – üle viiendiku (21%) nii meestest kui ka naistest hindab oma tööandja mainet väga heaks. Tööandja juures töötamist soovitaks suure tõenäosusega 25% naistest ja 24% meestest.

Naised tunnevad end uue töökoha leidmisel meestest ebakindlamalt

Kuigi naiste keskmine rahulolu töötasuga on meeste omast madalam, on aktiivseid tööotsijaid nende seas alla viiendiku (18%) ja veidi rohkem (19%) ei otsi üldse tööd. Meestest otsib samas aktiivselt tööd ligi veerand (22%), kaks kolmandikku (66%) jälgib tööpakkumisi või on avatud pakkumistele ja vaid veidi üle kümnendiku (13%) ei otsi üldse tööd.

Naised tunnevad end meestega võrreldes uue töökoha leidmisel ebakindlamalt. (Vastajatel paluti hinnata, kui enesekindlalt nad end tööturul tunnevad. Enesekindluse all peeti silmas kindlustunnet praeguse töökoha säilimisel, uue töökoha leidmisel ning enda soovide kehtestamisel töötingimuste ja palga läbirääkimistel.) Kui oma olemasoleval töökohal tunnevad üle pooled (60%) naised ja mehed end kindlalt, siis uue töökoha leidmisel on üle kolmandiku (34%) naistest ebakindlad, meestest andis sama hinnangu veerand (25%). Kindlalt tunneb end uue töökoha leidmisel 31% naistest ja 39% meestest.

Hoolimata palgaerinevustest ja ebakindlusest töökoha vahetamisel on naised oma eluga tervikuna keskmiselt rohkem rahul kui mehed – viiepalliskaalal hindasid hõives olevad naised oma eluga rahulolu keskmiselt 3,47 ja mehed 3,37 palliga.

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 6670 inimest. Uuringu partner on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti.

Vaadake ka brutotöötasu mediaane soo ja vanuserühma järgi III kvartalis 2024 siit.

Pressiteade

84% töötajatest on valmis parema palgapakkumise nimel tööd vahetama, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud ligemale 7000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest. Vaid 8% ei vahetaks mitte mingi pakkumise korral töökohta.

79% töötajatest tõi uuringus välja, et nad on uutele tööpakkumistele avatud, hoiavad pakkumistel silma peal või on isegi aktiivselt tööd otsimas. Seda on enam kui eelmisel aastal samal ajal, mil töökohavahetusele oli avatud 73% töötajatest.

Enamik töövõtjatest on valmis tööd vahetama siis, kui nad saavad praegusest kõrgema palgapakkumise ja kui muud töötingimused jäävad samaks. Kõigest 8% töötajatest ei vahetaks mitte mingi palgapakkumise korral töökohta.

„Pea iga viies töötaja (18%) vahetaks töökohta 11–20% suurema palgapakkumise pärast, juba vähemalt 21%-line palgatõus paneks aga liikuma 28% töötajatest,“ tõi uuringu tulemustest esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Samas oleks 39% töötajatest valmis vahetama töökohta paremate töötingimuste pärast isegi siis, kui pakutav töötasu jääks tänasega võrreldes samaks.

Miks töötajad lahkuvad?

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuur uurisid tänavu taas põhjalikult lisaks tõmbeteguritele ka tõuketegureid. Kui tõmbetegurid meelitavad töötajaid paremate tingimuste pärast töökohta vahetama, siis tõuketegurid on ebameeldivad või häirivad aspektid, mis sunnivad töötajaid organisatsioonist lahkuma.

„Kõige sagedamini lahkutakse töökohalt motivatsioonilanguse ja kehva juhtimiskvaliteedi tõttu, mida tõid uuringus esile vastavalt 63% ja 61% vastajatest,“ kirjeldas uuringu tulemusi CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler.

Lisaks märgiti enam kui iga teise töösuhte lõppemise põhjusena veel kehva tööprotsesside korraldust (52%), ebapiisavaid väljavaateid palgatõusule (51%) ja rahulolematust põhipalgaga (51%).

49% vastajatest nimetas töösuhte lõpetamise põhjusena ka seda, et juhtide sõnad ja teod ei olnud kooskõlas. Lisaks tõi 41% vastajatest välja juhtide lugupidamatut suhtumist töötajatesse.

Levinud töölt lahkumise põhjusteks on veel tööandja hoolimatu suhtumine töötajatesse (34%), töötajate arvamusega mittearvestamine (34%), ebasobiv töökoormus (33%) ja ebapiisavad võimalused tulemustasude teenimiseks (33%).

Suuremad preemiad ja huvitavam töö meelitavad töökohta vahetama

„Kõige olulisemate tõmbeteguritena ehk omadustena, mis mõjutavad pakutava palga kõrval enim kandideerimisotsust, tõid töövõtjad välja suuremad preemiad (67% vastajatest vahetaks tööd), huvitavama töö (59%) ning tasustatud lisapuhkuse või vabad päevad (54%),“ kirjeldas Adler.

Olulised tõmbetegurid on veel ka esimestel haiguspäevadel keskmise palga säilitamine (47%), paremad erialased arenguvõimalused (46%), parem juhtimiskvaliteet (46%), parem tööprotsesside korraldus (44%), usaldusväärsem juhtkond, kelle sõnad ja teod on kooskõlas (44%), stabiilsem ja kindlam tööandja (44%), hoolivam suhtumine töötajatesse (43%) ning paindlikumad võimalused töö- ja isikliku elu ühildamiseks (41%).

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 6670 inimest.

Pressiteade

Töötajate palgaootus töökoha vahetamisel hüppas 2300 eurole, kerkides aastaga tervelt 15% ehk kaks korda kiiremini kui netotöötasu, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud ligemale 7000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest. Palgasurveindeks kerkis taas 30%-le.

Kui poolteist aastat (2022. aasta sügisest 2024. aasta kevadeni) püsisid töötajate netopalga ootused töökoha vahetamisel 2000 euro juures, siis möödunud aasta lõpus kerkis soovitud netotöötasu peaaegu kaks korda kiiremini kui reaalselt teenitav palk – küsitluses osalenute netotöötasu kasvas aastaga 8%, palgaootus töökoha vahetamisel aga 15%.

Töötajad soovivad nüüd töökoha vahetamisel teenida 2300 eurot kätte, mis tõstab palgasurveindeksi tagasi 30%-le. Reaalselt teenitava palgaga võrreldes tähendab see, et töötajad soovivad teisele töökohale asudes saada palgana 680 eurot rohkem kätte.

Tegeliku ja soovitud palga erinevus oli viimati niivõrd suur 2022. aasta sügisel, mil käärid teenitava palga ja ootuste vahel olid sarnased (678 eurot), kuid palgasurve ulatus siis isegi 34%-ni.

„Hüppeline tõus töökoha vahetamisega kaasnevas netopalga ootuses on seotud eelkõige juhtide ja spetsialistide enesekindluse ja palgaootuste kasvuga tööturul,“ selgitas CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler, kes lisas, et klienditeenindajate, oskustööliste, autojuhtide ja lihtööliste palgaootused ei ole aastaga muutunud.

Soovitud palgast jääb enim puudu pangandus- ja tervishoiueriala ning ka riigiasutuste töötajatel

Ametirühmade lõikes on nii palgaootuses kui ka -surves suured erinevused. „Kui projektijuhtide ja tippspetsialistide seas on palgasurve kerkinud vastavalt 3 protsendipunkti ja 4 protsendipunkti, siis märgatavalt on langenud palgasurve esmatasandi juhtide (–8 protsendipunkti), autojuhtide (–6 protsendipunkti), klienditeenindajate (–5 protsendipunkti), kontoriametnike (–5 protsendipunkti) ja lihttööliste seas (–5 protsendipunkti),“ toob uuringust esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Erialase valdkonna lõikes soovivad pangandustöötajad töökoha vahetamisel teenida 808-eurost, tervishoiutöötajad 800-eurost ning riigiasutuste töötajad 803-eurost palgalisa. Neile järgnevad haridustöötajad, kus palgaootus on reaalselt teenitavast palgast 700 eurot suurem.

Pangandustöötajate netopalga ootuse mediaan on 3000 eurot, tervishoius ja avalikus sektoris 2500 eurot. Kõrgeim netopalga ootus on IT-erialadel, kus palgaootuse mediaan ulatub 3150 euroni, kuid tulenevalt kõrgest tegelikult teenitavast palgast (2551 eurot) on palgasurve keskmisest märgatavalt madalam: 19%.

Kõige väiksem erinevus ootuste ja reaalselt teenitava palga vahel on tööstuses, kus see ulatub 446 euroni, mis tähendab palgasurvet 22%. Tööstus- ja tootmiseriala töötajad soovivad teenida 2000 eurot kätte (mediaan).

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 6670 inimest.

Palgainfo Agentuuri pressiteade

Enda hinnangul majanduslikult keskmiselt toimetulevad töötajad teenivad pea 2200 eurot brutotöötasu, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud ligi 7000 osalejaga küsitluse tulemustest. Aastaga on toimetulekuks vajaliku brutopalga suurus kerkinud 180 euro võrra.

(Eesti keskmine brutokuupalk oli statistikaameti andmetel 2024. aasta III kvartalis 1959 eurot ja suurenes 2023. aasta III kvartaliga võrreldes 147 euro võrra. Vaadake lähemalt siit.)

Eesti suurima tööturuküsitluse tulemused näitavad, et töötasuga majanduslikult toimetulevad töötajad teenivad keskmiselt 2191 eurot brutopalka. Seda on 180 eurot rohkem kui eelmisel aastal, mil enda hinnangul keskmiselt toimetulevad töötajad teenisid 2011 eurot. 2023. aastal kasvas toimetulekuks vajalik brutopalk 2022. aastaga võrreldes märksa enam – 255 euro võrra – ning see oli seotud kiire palga- ja veelgi kiirema hindade kasvuga.

Aastaga on märgatavalt suurenenud oma toimetulekut heaks või väga heaks hindavate töötajate brutotöötasu – 2894 eurolt 3175 eurole. Samas on vähenenud 23%-lt 22%-le nende töötajate osatähtsus, kes oma toimetulekule sellise hinnangu annavad. See trend sai alguse 2021. aastal, millest alates on iga aastaga vähenenud oma toimetulekut heaks või väga heaks hindavate töötajate osatähtsus ning suurenenud kehvasti hakkama saavate osakaal.

„Kuigi üle pooled (56%) töötajad tulevad jätkuvalt oma töötasuga toime, siis hindab iga teine töötaja, et tema toimetulek on aastaga halvenenud,“ tõi uuringu tulemustest esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Halvemaks on muutunud eelkõige madalama palgaga ja kehvasti toimetulevate töötajate olukord,“ lisas Kadri Seeder.

Hinnangud toimetulekule on töötajate gruppide lõikes väga erinevad ja sõltuvad ka ootustest oma elukvaliteedile ning sellest, kellega end võrreldakse. Kui hästi toimetulevad tippspetsialistid teenivad keskmiselt üle 3400 euro brutotöötasu, siis klienditeenindajad, kes enda hinnangul hästi toime tulevad, saavad veidi üle 1400-eurost palka.

Töötasuga rahulolevate töötajate osatähtsus on vähenenud

Kui aasta varem püsis töötasuga rahulolu vaatamata toimetuleku halvenemisele enam-vähem samal tasemel 2022. aastaga, siis nüüd on rahulolematute osatähtsus pisut suurenenud.

Töötasuga rahulolematuid töötajaid on 43%, mida on neli protsendipunkti enam kui aasta varem. Oma töötasuga on rahul alla kolmandiku (32%) töötajatest. Aasta varem oli neid veidi rohkem – 34%.

Töötasuga rahulolu mõjutavad töötasu suurus ja toimetulek. Töötajad, kes tulevad oma töötasuga toime, on sellega ka reeglina rahul.

Enamik töötajatest vahetaks suurema palgapakkumise pärast töökohta

Tööportaali CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler tõi uuringu tulemustest välja, et 84% töötajatest on valmis parema palga pärast töökohta vahetama, kui kõik muud töötingimused jäävad praeguse töökohaga võrreldes samaks. 8% töötajatest liiguks uuele töökohale ka siis, kui töötasu ei muutuks.

Pea viiendik (18%) on valmis tööd vahetama vähemalt 11% kõrgema palgapakkumise korral, üle veerandil (28%) oleks selleks vaja juba 21% kõrgemat palgapakkumist, 15%-l vähemalt 31% palgatõusu ning 19%-l enamgi.

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 2024. aasta sügisel 6670 inimest. Uuringu partner on tänapäevaste tööviiside eestvedaja Elisa Eesti.

Graafikutel liikumiseks klõpsake noolel. 

Pressiteade

Aktiivselt tööd otsivate ja tööpakkumistele avatud töötajate osatähtsus on aastaga märgatavalt suurenenud, kuid töövõtjate enesekindlus tööotsingutel langenud, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee ligi 7000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest.

Kui 2023. aasta lõpus oli tööotsingutel või tööpakkumistest huvitatud 73% tööga hõivatud inimestest, siis 2024. aasta lõpuks juba 81% töötajatest. Üldse ei otsinud tööd vaid 19% töötajatest. Aasta varem ei olnud tööpakkumistest huvitatud 28% töötajatest.

Tööotsingu aktiivsus on suurenenud ka mittehõivatute seas – neist otsisid aktiivselt tööd üle poole (51%), aasta tagasi oli sama näitaja 41%.

„Tööotsijate kasvanud aktiivsust kinnitab ka CVKeskus.ee tööportaali statistika. Keskmiselt kandideerib praegu ühele vabale ametikohale 63 töövõtjat, mida on 19% enam kui aasta tagasi,“ kirjeldas tööturul toimuvat CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler ja lisas, et 2022. aasta lõpuga võrreldes on kandideerijate arv kerkinud koguni 61%. Uue töökoha otsingutel on nii mittetöötavad kui ka hõives olevad inimesed, kes püüavad paremat töökohta leida.

Adler lisas, et kui varasemalt on tööandjad olnud hädas kandidaatide leidmisega, siis nüüd raskendab värbamist paljudel ametikohtadel väga suur CV-de arv, mille hulgast sobivate välja sõelumine on töömahukas.

Valdkonniti on konkurents praegu tihedaim transpordi- ja logistika-, teenindus- ja turundussektorites, kus viimase 12 kuu lõikes on keskmine kandideerijate arv vaba ametikoha nimel ületanud 70 kandideerija piiri, näitavad CVKeskus.ee andmed.

Kõige madalam on konkurents aga hariduses ja tervishoiusektoris, kus tööd on endiselt rohkem kui tegijaid. „Neis sektorites leidub palju ameteid, mida ei ole võimalik põhjaliku ettevalmistuse või kogemuseta teha ning seega on piiratud ka valdkondade-vaheline liikumine,“ selgitas Grete Adler.

31% töötajatest tunneb end tööotsingutel ebakindlana

Uue töökoha leidmisel tunneb end ebakindlalt ligi kolmandik (31%) töötajatest ja veelgi rohkem on neid (39%), kelle hinnangul on nende enesekindlus tööturul viimasel ajal vähenenud.

33% vastajatest tõi uuringus veel välja, et nende kindlustunne tööturul võib järgmise viie aasta jooksul veelgi kahaneda, mis viitab kartusele, et töötajate oskused ja teadmised jäävad ajale jalgu.

„Uue töökoha leidmisel tunnevad end kõige enesekindlamalt 25–34-aastased töötajad, kelle brutopalk on üle 2800 euro,“ tõi uuringust esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder, lisades, et kõige ebakindlamalt tunnevad end 55–64-aastased ja alla 1500 euro teenivad inimesed. „Nooremad hästi teenivad töötajad on ka enesekindluse muutuse osas optimistlikumad ja arvavad, et see võib veelgi suureneda.“

Uuringu vabades vastustes on 45-aastased ja vanemad töötajad välja toonud, et neil on keeruline tööle saada oma vanuse tõttu. „Arvestades meie töötajaskonna vanuselist struktuuri ja kvaliteetse tööea pikenemist, ei tohi tööandjad sellist suhtumist endale lubada – see on haritud ja kogenud inimeste potentsiaali raiskamine,“ lisas Grete Adler.

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee, tänapäevaseid tööviise edendav Elisa Eesti ja Palgainfo Agentuur korraldavad 24. jaanuaril 2025 veebiseminari „Millist palka võiksid teenida 2025. aastal?“ Seminaril jagatakse soovitusi ja näpunäiteid, kuidas koostada hästi leitav CV ja tööandjatele silma jääda, kuidas hinnata oma palka ja millist töötasu küsida. Vaadake lähemalt siit.

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 2024. aasta sügisel 6670 inimest. Uuringu partner on kaasaegsete tööviiside eestvedaja Elisa Eesti.