Pressiteade

Pea iga kümnes tööandja leiab, et töötajate leidmine muutub uuel aastal lihtsamaks, näitavad cvkeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värske tööandjate küsitluse tulemused. Värbamise lihtsustumist prognoosivate tööandjate osakaal on aastaga kahekordistunud.

Palgainfo Agentuur tutvustab küsitluse tulemusi 30. novembril sügisseminaril. Vaadake lähemalt siit.

Kui eelmisel sügisel leidis vaid 5% tööandjatest, et töötajate leidmine muutub tänavu lihtsamaks ja rohkem kui pooled (54%) ootasid personaliotsingute keerulisemaks muutumist, siis sel sügisel on tööandjate ootused tööturule muutunud.

„Kaks korda rohkem tööandjaid prognoosib, et töötajate leidmine muutub uuel aastal lihtsamaks, sest nähakse töövõtjate arvu suurenemist tööturul,“ tõi uuringust esile cvkeskus.ee värbamisagentuuri juht Grete Adler.

Adler lisas, et töövõtjate kasvanud aktiivsus tööturul ja pakutavate ametikohtade arvu vähenemine on märgatavalt tõstnud konkurentsi töökoha leidmisel – vabale ametikohtale on tänavu kandideerinud keskeltläbi 39 töövõtjat, mida on tervelt 70% enam kui aasta tagasi. „Suurim konkurents on hetkel turundusvaldkonnas, kus vaba ametikoha nimel on konkureerimas koguni 72 töövõtjat.“

Pea iga kolmas tööandja (32%) ennustab siiski, et personaliotsingud muutuvad vaatamata tööturu olukorrale hoopiski keerulisemaks, mida on samas märgatavalt vähem kui eelmisel sügisel samal ajal, kui seda ootasid rohkem kui pooled (54%) tööandjad.

„Tööandjad, kes prognoosivad töötajate leidmise keerulisemaks muutumist, näevad peamiste põhjustena töövõtjate suurenevaid palgaootusi või noorte vähest huvi organisatsiooni tegevusala vastu,“ tõi uuringust esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Lähima kuue kuu jooksul kavatsevad 57% tööandjatest värvata uusi töötajaid kas uutele töökohtadele, olemasolevate töötajate asendamiseks ja/või ajutistele töödele. Seda on vähem kui eelmisel sügisel, mil plaanisid värbamist tervelt 70% tööandjatest.

Lähema kuue kuu jooksul kavatseb töötajaid koondada 11% tööandjatest, mida on rohkem kui eelmisel sügisel, mil koondamist plaanis 6% tööandjatest.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 407 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale.

Pea iga kolmas tööandja on veendunud, et lähema kaheksa kuu jooksul nad töötajate põhipalkasid ei muuda, näitavad Palgainfo Agentuuri ja cvkeskus.ee sügisese tööturu-uuringu esmased tulemused. Palku plaanib tõsta alla poole tööandjatest, mida on vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

Palgainfo Agentuur tutvustab küsitluse tulemusi 30. novembril sügisseminaril. Vaadake lähemalt siit.

Sel aastal on põhipalkasid muutnud 72% küsitletud tööandjatest ja kahel kolmandikul juhtudest on see puudutanud kõiki töötajaid. Põhipalkasid tõsteti enamasti jaanuaris või aprillis ja tõus jäi sagedamini 9–10% piiresse.

Järgmise kaheksa kuu prognoosides näeb palgatõusu ette 44% tööandjatest, mida on vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis iga teine tööandja (51%).

21% tööandjatest plaanib töötajate palkasid tõsta järgmise aasta jaanuaris, 11% aprillis ja ülejäänud muudel kuudel. Suuremal osal juhtudest puudutab kavandatud palgatõus kõiki töötajaid ja jääb 5–10% vahemikku. Ka eelmisel sügisel kavandatud palgatõus puudutas enamasti kõiki töötajaid, aga rohkem oli tööandjaid, kes kavatsesid tõsta palkasid 9–10%.

29% tööandjatest on aga veendunud, et lähema kaheksa kuu jooksul nad töötajate põhipalkasid ei muuda. Aasta tagasi oli samal seisukohal märksa vähem tööandjaid – 17% – ja rohkem neid, kes ei osanud tulevikuplaanide kohta veel midagi öelda.

“Palgad küll tõusevad ka edaspidi, kuid mitte kõigis organisatsioonides ja mitte sellises tempos kui sel ja möödunud aastal,“ võttis tööandjate plaanid kokku Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Tööandjate värbamisaktiivsus on langenud ja koondamised sagenenud

Viimasel kuuel kuul oli uusi töötajaid tööle võtnud 68% tööandjatest, mida on vähem kui eelmisel aastal samal ajal, kui töötajaid oli värvanud 81% tööandjatest.

Ka järgnevale poolaastale lähevad tööandjad vastu jahtunud värbamisplaanidega – kuigi rohkem kui iga teine tööandja (55%) soovib töötajaid juurde värvata, on seda siiski märgatavalt vähem kui eelmisel aastal samal ajal (70%).

„Peamiselt on värbamisvajadus seotud töötajate asendamisega, sest töövõtjad on tööturul endiselt väga aktiivsed,“ selgitas tööandjate plaane cvkeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler kes lisas, et uusi töökohti kavatseb järgmisel poolaastal luua 28% tööandjatest. Eelmisel sügisel plaanis uusi töökohti luua 34% tööandjatest.

Töötajaid oli koondanud viimase kuue kuu jooksul 16% vastajatest ja 10% plaanib seda teha. Aasta tagasi oli koondamisi läbi viinud 11% tööandjatest ja 6% plaanis seda.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi. Tööandjate küsitluse esmased tulemused põhinevad 334 tööandja tagasisidel, kes annavad tööd umbes 50 000 töötajale üle Eesti. Küsitlusele vastajate seas on ülekaalus suurema töötajate arvuga organisatsioonid.

Küsitlusele saab vastata kuni 29. oktoobrini SIIT. Tulemused on vastajatele tasuta. 

Kui eelmisel aastal piisas 1921-eurosest brutopalgast, et töötajad oleksid oma palgaga rahul, siis tänavu on vaja selleks teenida 340 eurot rohkem ehk 2261 eurot, näitavad cvkeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud enam kui 10 000 vastajaga tööturu-uuringu tulemused.

Uuringust selgus, et oma põhipalgaga on rahul 37% töötajatest ja täpselt sama palju on ka põhipalgaga rahulolematuid. 2021. aastaga võrreldes on rahulolevate töötajate osatähtsus vähenenud ja rahulolematute osakaal suurenenud, kuid 2022. aastaga võrreldes palgaga rahulolu muutunud ei ole.

Märgatavalt on aga kasvanud põhipalga summad, millega rahul ollakse. Oma põhipalgaga täiesti rahul olevad töötajad teenisid keskmiselt 2661 eurot ja pigem rahul olevad töötajad 2261 eurot ehk üle 16% rohkem kui möödunud aastal.

Töötajad, kes ei olnud oma põhipalgaga üldse rahul, teenisid keskmiselt 1289-eurost brutotöötasu (eelmisel aastal 1199 eurot).

„Töötasuga rahulolu sõltub nii töötasu suurusest ja toimetulekust kui ka sellest, kas töötaja peab oma töötasu õiglaseks, konkurentsivõimeliseks ja motiveerivaks,“ selgitas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Kadri Seedri sõnul sõltub ka ametist, millise palgaga toime tullakse ja rahul ollakse. „Näiteks lihttöölised ja klienditeenindajad on rahul ka veidi üle 1200-eurose brutopalgaga, tippspetsialistid aga pea 2600 euroga.“

Iga teine töötaja ei taju seost oma tööpanuse ja töötasu vahel

Uuringust joonistub veel välja, et 53% töötajate hinnangul ei sõltu nende töötasu tööpanusest. See aga mõjutab samuti töötajate rahulolu töötasuga.

Töötasuga rahulolematud töötajad vaatavad ka aktiivsemalt tööturul ringi ja neid on konkureerivatel tööandjatel kergem enda juurde üle meelitada.

„Samas ei tähenda töötasuga rahulolu alati seda, et töötaja ei ole töökohavahetusest üldse huvitatud – uuringu tulemused näitavad, et iga viies töötasuga rahulolev töötaja on sageli mõelnud töökohavahetusest,“ tõi uuringu tulemustest esile cvkeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler.

Grete Adler lisas, et tihti ajendavad tööd vahetama lisaks palgale ka rahulolematus juhtimiskvaliteediga, kehv läbisaamine vahetu juhiga või vähesed arenguvõimalused.

Vaadake ka küsitluste tulemuste väljaandeid. 

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. Kevadel korraldatud küsitluses osales 10 532 töövõtjat üle Eesti.

Pressiteade

38% töötajatest on viimase kuue kuu jooksul saanud ebaregulaarseid preemiaid, mida on 4 protsendipunkti võrra enam kui eelmisel aastal, selgus cvkeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud enam kui 10 000 vastajaga tööturu-uuringu tulemustest. Keskmine preemia suurus oli 2083 eurot (siin ja edaspidi brutotasuna).

Aasta-, poolaasta- või kvartalipreemiate saajate seas on enim elektrienergia ja soojuse tootmisega seotud töötajaid, samuti panganduse ja õigusvaldkonna töötajaid, kellest on preemiaid saanud rohkem kui pooled (vastavalt 57% ja 56%).

Ka avalikus sektoris olid töötajatel head võimalused viimasel poolaastal lisaraha saada, sest preemiat maksti 54% töötajatest. Rohkem kui pooltele töötajatele maksti preemiat ka juhtimise, konsultatsiooni, analüüsi ja arenduse alal.

„Keskmine preemia suurus oli elektrienergia ja soojuse tootmisega seotud töötajatel 3737 eurot (138% kuupalgast), panganduses 2302 eurot (83% kuupalgast), õigusvaldkonnas 3816 eurot (85% kuupalgast) ja avalikus sektoris 1440 eurot (64% kuupalgast),“ tõi uuringust esile cvkeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler, kes lisas, et suured ja sagedamini makstavad preemiad on üks olulisemaid tegureid, mis paneb töötajaid töökohta vahetama.

IT-sektoris ulatus keskmine preemia üle 4000 euro

Kõrgeimat preemiat maksti IT-sektoris, kus keskmine preemia oli 4172 eurot (119% kuupalgast). Ebaregulaarseid preemiaid on kokku saanud 41% IT-sektori töötajatest.

Lisaks elektrienergia ja soojuse tootmisega seotud ning õigusvaldkonna töötajatele maksti rohkem kui 3000-eurost keskmist preemiat ka juhtimise, konsultatsiooni, analüüsi ja arenduse alal töötavatele inimestele, kelle keskmine preemia oli 3875 eurot (111% kuupalgast), ning ka ehitussektori töötajatele (3752 eurot, 125% kuupalgast).

Ametirühmade lõikes teenisid enim preemiat organisatsioonide juhid, kelle keskmine preemia oli 146% kuupalgast, mis teeb keskmiseks preemiaks tervelt 5419 eurot. Pea 5000-eurost keskmist preemiat maksti ka valdkonna või teenistuse juhtidele, kus keskmine preemia oli 134% kuupalgast ehk 4837 eurot.

„Suuremaid ja pikema perioodi preemiaid makstakse töötajatele, kelle töö eesmärgid ja mõõtmise perioodid on pikaajalised ning töötaja tegevusel on suur mõju ettevõtte eesmärkide saavutamisele,“ selgitas uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Seeder lisas, et kui aasta tagasi moodustasid preemiad keskmiselt 71% töötasust, siis tänavu on see näitaja 81%.

Tippspetsialistide preemia oli keskmiselt 2600 eurot (92% kuupalgast), müügitöötajatel 2359 eurot (90% kuupalgast), keskastme spetsialistidel 1635 eurot (76% kuupalgast), kontoriametnikel 1385 eurot (75% kuupalgast), seadme- ja masinaoperaatoritel 952 eurot (56% kuupalgast), oskustöötajatel 834 eurot (53% kuupalgast), klienditeenindajatel 666 eurot (50% kuupalgast) ja lihttöölistel 528 eurot (42% kuupalgast).

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. 2023. esimese poolaasta küsitlusele vastas 10 532 töövõtjat.

Tänavu on vähem kui kolmandik töötajatest soovitanud oma tuttavatele töötamist oma tööandja juures, selgus cvkeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud tööturu-uuringu tulemustest. Iga kümnes töötaja on rääkinud oma tööandjast halba.

Rohkem kui 10 500 Eesti töövõtjat kaasanud uuringus paluti vastajatel hinnata nii oma tööandja soovitamise tõenäosust kui ka seda, kas töötajad on ka päriselt viimase aasta jooksul oma tööandja juures töötamist soovitanud või hoopiski tööandjast halba rääkinud.

29% töötajatest olid oma tööandja juures töötamist viimase aasta jooksul soovitanud, üle poole (54%) ei olnud seda teinud ning iga kümnes vastaja tunnistas, et ta on viimasel aastal oma tööandjast halvasti rääkinud.

Enim mõjutab tööandja soovitamise tõenäosust juhtimiskvaliteet

„Analüüsides küsimuste ja vastuste vahelisi seoseid, soovitatakse oma tööandjat suurema tõenäosusega siis, kui ollakse rahul oma organisatsiooni juhtimisega,“ selgitas uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder ja lisas, et töötajad, kes on rahul organisatsiooni ja üksuse juhtimisega, soovitavad oma tööandja juures töötamist suurema tõenäosusega.

Ka hea koostöö organisatsioonis, töökultuuri sobivus, rahulolu tööprotsesside korraldusega ja töötajate tagasisidega arvestamine mõjutavad soovitamise tõenäosust.

Negatiivsetest seostes on esikohal ebaõiglane kohtlemine. „Töötajad, kes olid tundnud, et neid koheldakse ebaõiglaselt, tõenäoliselt oma tööandjat ei soovita,“ sõnas Kadri Seeder.

Tööandja mittesoovitamist mõjutasid suuresti veel ka tüdimus tööst, rahulolematus karjäärivõimalustega ja tunne, et oma töömuredega ollakse üksi.

Oma tööandjaga on enim rahul pangandussektori töötajad

Tervelt 43% pangandussektori töötajatest on oma tööandja fännid ehk andsid soovitamise tõenäosusele kõrgeimad hinded. Keskmisest enam on valmis oma tööandjat soovitama ka IT- (36%), haldus- ja abitegevuste (34%), ehitus- (32%) ning kinnisvarasektori (31%) töötajad.

Tööandjat soovitavad töötajad on lojaalsemad

Oma tööandja juures töötamist soovitavad inimesed on tavaliselt ka lojaalsemad ja tööturul aktiivselt ringi ei vaata.

CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler tõi uuringu tulemustest esile, et töötajatest, kes suure tõenäosusega oma tööandja juures töötamist soovitavad, ei mõtle peaaegu pooled üldse töökoha vahetamisele. „Samas nendest, kes ei soovita oma tööandja juures töötamist, mõtleb üle kolmandiku (36%) väga sageli töökoha vahetamisele,“ lisas Grete Adler.

Erandiks on siinkohal aga noored, kes küll soovitavad oma tööandjat suurema tõenäosusega, kuid on samas ka väga avatud töökohta vahetama.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. 2023. aasta esimese poolaasta küsitlusele vastas 10 532 töövõtjat.

Lisamaterjalid:

Tööandja soovitamisega tugevamalt seotud tegurid:
1. Rahulolu organisatsiooni juhtimisega
2. Rahulolu üksuse juhtimisega
3. Hea koostöö organisatsioonis (nõustumine väitega: koostöö meie organisatsioonis toimib hästi)
4. Töökultuuri sobivus (nõustumine väitega: mu töökoha töökultuur sobib mulle)
5. Rahulolu tööprotsesside korraldusega
6. Töötajate tagasisidega arvestamine
7. Rahulolu tagasiside saamisega
8. Väärtuste sobivus (nõustumine väitega: mu töökohal jagatakse minuga samu väärtusi)
9. Organisatsioonis toimuvaga kursis olek (nõustumine väitega: olen kursis meie organisatsioonis toimuvaga)
10. Üldine tööga rahulolu