Pressiteade

Turundajate palgaootus on töökohta vahetades 2523 eurot kätte, mida on 5% vähem kui eelmisel aastal samal ajal, näitavad CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud tööturu-uuringu tulemused. Konkurents turundussektoris on aastaga kerkinud 27%.

Turundajate palgaootus ületab reaalselt teenitavat palka 717 euroga ehk palgasurve on 28%. Võrreldes eelmise aastaga on turundajate oodatav palk langenud 5% ja palgasurve vähenenud kolm protsendipunkti.

Turundusosakonna juhtide palgaootus töökoha vahetamisel on 3173 eurot kätte (palgasurve 25%), tippspetsialistidel 2518 eurot (palgasurve 30%) ja keskastme spetsialistidel 2177 eurot (palgasurve 25%).

Olemasoleval töökohal on turundajate netopalgaootus 4% kasvanud ja kerkinud 2434 euroni. Enamasti ongi palgaootus olemasoleval töökohal pisut madalam kui töökoha vahetamisel.

29% turundajatest hindab oma palgaga toimetulekut hetkel heaks, pooled (51%) tulevad toime keskmiselt ning viiendik turundajatest leiab, et praegune töötasu ei võimalda neil majanduslikult hakkama saada.

Igale teisele turundajale on uut tööd pakutud

Detsembrikuuga võrreldes avaldasid tööandjad jaanuarikuus 68% rohkem turundusvaldkonna tööpakkumisi, mis suurendas märgatavalt turundajate võimalusi töö leidmisel, näitab CVKeskus.ee tööportaali statistika. Taoline kasv aasta alguses on aga tavapärane ning eelmise aastaga võrreldes leidub tänavu turundussektoris siiski pisut vähem (-14%) töövõimalusi.

Tervelt 49% turundajatest on aga saanud kutseid uuele töökohale kandideerimiseks, mida on enam kui kõikide vastajate seas keskmiselt (43%). Vaid iga viies turundaja (21%) tõi tööturu-uuringus esile, et ta ei ole üldse töökohavahetusest huvitatud.

CVKeskus.ee tööportaali statistika näitab, et turundusvaldkonna ametikohtadele on hetkel keskmiselt konkureerimas 85 töövõtjat, mida on 27% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Sellest kõrgem on konkurents turundussektoris olnud vaid tervisekriisi alguses, mil keskmine kandideerijate arv ametikohale kerkis 95 tööotsijani.

„Kõrge konkurents sektoris eeldab turundajatelt nii loovust kui ka suuremat tähelepanelikkust kandideerimismaterjalide loomisel,“ selgitas CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler ja lisas, et pea saja kandideerija seast silma paistmiseks tuleb kandideerimisel lauale panna põhjalik ning eristuv väärtuspakkumine.

„Lisaks on ülioluline tähelepanelikult üle lugeda kandideerimismaterjalid ja vältida hooletusvigu, mis võivad kergelt konkurentsitihedal ametikohal kandideerimisel saatuslikuks osutuda,“ ütles Adler.

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. Küsitluses osales 8140 töövõtjat üle Eesti.

Pressiteade

Palgasurve töökoha vahetamisel on leevenenud – kui eelmisel aastal oli palgasurveindeks töökoha vahetamisel 34%, siis praeguseks on see langenud 25%-le, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud üle 8100 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest. Palgasurveindeks näitab soovitud ja tegeliku mediaanpalga erinevust. Töökoha vahetamisel sooviks töötajad teenida 500 eurot praegusest rohkem kätte.

Eesti suurima tööturuküsitluse tulemused näitavad, et parema palga pärast on enamik töötajaid valmis töökohta vahetama – vaid 8% töötajatest ei vahetaks parema palgapakkumise pärast töökohta.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder tõi uuringust esile, et kui töötajate töötasud kasvasid aastaga 13%, siis palgaootused töökoha vahetamisel püsisid paigal, mistõttu palgasurve vähenes.

„Töötajate netotöötasu mediaan kasvas aastaga 1500 euroni, kuid netopalgaootus töökoha vahetamisel jäi 2000 euro peale pidama. See tähendab, et ootustest jääb hetkel puudu 25% ehk 500 eurot,“ selgitas Kadri Seeder ja lisas, et veel aasta tagasi oli palgasurveindeks 34% ehk töötajatel jäi ootustest puudu pea 700 eurot.

Enim on palgasurve järgi andnud valdkonnajuhtide ja tippspetsialistide seas

Palgainfo Agentuuri ja CVKeskuse.ee tööportaali tööturu-uuringu küsitluse tulemused näitavad, et töökoha vahetamisel on endiselt kõrgeim palgasurveindeks alla 50 töötajaga organisatsiooni juhtide seas. Neil jääb oma soovitud palgast puudu 43% (eelmisel aastal 50%) ehk 1303 eurot (eelmisel aastal 1500 eurot).

Palgasurve on enim vähenenud valdkonna ja teenistuse juhtide seas, langedes 33%-lt 23%-le. Valdkonna või teenistuse juhid sooviksid töökoha vahetamisel 686 eurot rohkem palka. Eelmisel aastal oli erinevus ootuste ja reaalselt teenitava palga vahel koguni 1000 eurot.

Ka tippspetsialistide seas on palgasurve vähenenud (7 protsendipunkti). Tippspetsialistide netopalga mediaan on aastaga kerkinud 11%, kuid palgaootuse kasv on jäänud seisma, mistõttu on erinevus reaalselt teenitava palga ja palgaootuse vahel langenud 900 eurolt 726 eurole.

Palgasurveindeks on vähenenud veel ka keskastme spetsialistide ja tehnikute (5 protsendipunkti), müügi- ja teenindustöötajate (2 protsendipunkti) ning mootorsõidukite ja liikurmasinate juhtide (2 protsendipunkti) seas.

Keskastme spetsialistid ja tehnikud sooviksid töökoha vahetamisel 570 eurot rohkem palka (palgasurve 27%), müügi- ja teenindustöötajad 451 eurot (palgasurve 28%) ning mootorsõidukite ja liikurmasinate juhid 722 eurot (palgasurve 36%)

Palgasurve on aastaga kasvanud kontoriametnike ja klienditeenindajate seas (mõlemal 5 protsendipunkti), kes sooviksid töökoha vahetamisel teenida vastavalt 600 ja 547 eurot rohkem palka.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid.

Pressiteade

Toimetulekuks on vaja teenida enam kui 2000-eurost brutopalka, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali cvkeskus.ee korraldatud üle 8100 osalejaga küsitlusest. Toimetuleku piir on aastaga kerkinud 255 eurot, mis on suurim hüpe viimase viie aasta jooksul.

Eesti suurima tööturuküsitluse tulemused näitavad, et oma töötasuga tulevad majanduslikult toime töötajad, kes teenivad 2011-eurost brutopalka. Seda on 255 eurot rohkem kui eelmisel aastal, mil toimetuleku piir oli 1756 eurot. Hästi või väga hästi tulevad aga toime töötajad, kelle brutotöötasu on 2894 eurot, mida on 308 eurot enam kui eelmisel aastal.

„Pooled uuringus osalenud töötajad tõid esile, et nende toimetulek on võrreldes eelmise aastaga kehvemaks muutunud, 37%-l on see jäänud samaks ja 13%-l on toimetulek paranenud,“ tõi uuringu tulemustest esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Ta lisas, et viiendikul vastajatest ei võimalda praegune töötasu majanduslikult toime tulla.

Kõige rohkem on töötajaid, kes ei tule oma töötasuga toime, lihttööliste (38%) ja klienditeenindajate (34%) seas.

Hinnangud toimetulekule on töötajate lõikes väga erinevad ja sõltuvad ka ootustest oma elukvaliteedile ning sellest, kellega end võrreldakse. Kui hästi toimetulevad tippspetsialistid teenivad keskmiselt üle 3000 euro brutotöötasu, siis klienditeenindajad, kes enda hinnangul hästi toime tulevad, saavad veidi üle 1300-eurost palka.

Enamik töötajaid vahetaks parema palga pärast töökohta

Tööportaali cvkeskus.ee värbamisagentuuri juht Grete Adler tõi uuringu tulemustest välja, et tervelt 84% töötajatest on valmis parema palga pärast töökohta vahetama ka siis, kui kõik muud töötingimused jäävad praeguse töökohaga võrreldes samaks.

„Kuni 10%-line palgatõus mõjutab väheseid (3%) töötajaid eeldusel, et uuel ametikohal ei ole teisi tõmbetegureid või olemasoleval töökohal mõjukaid tõuketegureid. 11–20%-lise palgatõusu pärast on valmis töökohta vahetama 16% töötajatest, mida on rohkem kui eelmisel aastal samal ajal,“ kirjeldas Grete Adler uuringu tulemusi.

Tegevusalade lõikes on kaevanduse, kunsti ja kultuuri, hariduse, tervishoiu ja haldustegevuste valdkonnas rohkem neid töötajaid, kes ei ole valmis palga nimel töökohta vahetama.

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 8140 inimest.

Küsitluse tulemuste kokkuvõte on avaldatud e-väljaaandena, vaadake lähemalt siit.

Graafikutel edasi liikumiseks klõpsake noolel.

Pressiteade

Enam kui kaks kolmandikku töötajatest on avatud uutele tööpakkumistele, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee üle 8100 osalejaga töötajate küsitlusest. Huvi tööpakkumiste vastu oli eelmisel aastal rekordiline.

Eesti suurima tööturuküsitluse tulemused näitavad, et 73% töövõtjatest on avatud uutele tööpakkumistele. Kümnendik töötajatest on aktiivselt tööotsingutel, kolmandik jälgib tööpakkumisi ning teine kolmandik ootab tööandjatelt tööpakkumisi. Vaid 28% töötajatest ei ole üldse töökohavahetusest huvitatud.

„CVKeskus.ee tööportaali statistika peegeldab samuti suurt huvi tööpakkumiste vastu – platvormi külastatavus oli möödunud aastal rekordiline ja tööandjatele saadeti pea 1,8 miljonit kandideerimisavaldust,“ kirjeldas tööturul toimuvat CVKeskus.ee tööportaali värbamisagentuuri juht Grete Adler.

„Aasta esimesed nädalad on samuti möödunud kõrge kandideerimisaktiivsusega ja populaarseimatele tööpakkumistele on kandideerimas rohkem kui pooltuhat töövõtjat,“ lisas Adler.

Millistes sektorites ollakse kõige rohkem valmis tööd vahetama?

Kõige enam on tööpakkumistele avatud kinnisvarahaldus-, puhastus- ja transpordisektori töötajad, kus uutest töövõimalustest on huvitatud rohkem kui 80% töötajatest. Keskmisest märksa rohkem on tööturul ringi vaatajaid ka turundus- (79%), tööstus- (79%), infotöötlus- (77%) ja kaubandussektoris (77%).

Ise aktiivselt tööd otsivaid töötajaid on kõige enam puhastus- ja transpordisektoris tegutsevate inimeste hulgas. Kõige vähem on uutele töövõimalustele avatud haridussektori töötajad, kus 43% töötajatest puudub igasugune huvi töökohta vahetada.

„Ootuspäraselt on tööturul märgatavalt aktiivsemad need töötajad, kes ei tule oma töötasuga hästi toime,“ tõi uuringu tulemustest esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Suurem osa töötajatest (87%), kes hindasid oma toimetulekut halvaks, olid valmis tööd vahetama. Samas ei ole töötasu ainus määrav tegur – nimelt pea pooled vastajad (45%), kes hindasid oma toimetulekut väga heaks, olid endiselt huvitatud ka uutest töövõimalustest.“

Grete Adler tõi uuringust välja, et huvi töökoha vahetamise vastu suurendab ka näiteks rahulolematus tööalase arengu, kaugtöövõimaluste või kolleegide asendamise korraldusega. „Tervelt 91% töötajatest, kes ei ole rahul oma viimaste aastate tööalase arenguga ning 88% töötajatest, kes ei ole rahul kaugtöövõimalustega, tunnevad huvi uute töövõimaluste vastu,“ lisas Adler.

Uue töökoha leidmisel tunneb end kindlalt üle kolmandiku töötajatest

Uuringus osalejatelt küsiti ka nende kindlustunde kohta tööturul, et selgitada välja, kui enesekindlalt tunnevad nad end oma praeguses töökohas ja uue töökoha leidmisel. Selgituses oli öeldud, et enesekindluse all peetakse silmas kindlustunnet praeguse töökoha säilimisel, uue töökoha leidmisel ning enda soovide kehtestamisel töötingimuste ja palga läbirääkimistel.

Uuringust selgus, et oma praeguses töökohas tunneb end kindlalt kaks kolmandikku töötajatest (66%) ja 14% tunneb end ebakindlalt.

Uue töökoha leidmisel on ebakindlust rohkem – seda kinnitab kolmandik (33%) töötajatest. Enesekindlalt tunnevad end uue töökoha leidmisel 35% töötajatest, kelle seas on rohkem kõrgepalgalisi juhte ja tippspetsialiste.

Erialaste valdkondade lõikes on uue töökoha leidmise suhtes enesekindlamad õigusvaldkonna, tervishoiu, IKT, juhtimise, ehituse ja elektrienergia tootmisega seotud töötajad. Ebakindlust töökoha vahetamisel on rohkem iluteeninduse, kunsti ja kultuuri valdkonnas.

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 8140 inimest.

Pea pooled ehk 40% Eesti inimestest on oma tööeluga üsna rahul ja 6% väga rahul, selgub Palgainfo Agentuuri ja cvkeskus.ee selle aasta sügisel enam kui 8000 töövõtja seas korraldatud küsitlusest.

Hiljutises küsitluses uuriti, milline on inimeste meelestatus seoses töö- ja elukorraldusega. Tulemused näitavad, et veidi vähem kui pooled vastanutest on tööeluga kas väga või üsna rahul. Vaimse tervise olukorda hindavad väga heaks 13% inimestest ning üsna heaks 44% vastajatest. Üldiselt on oma eluga tervikuna rahul pea iga teine (48%) küsitluses osalenu.

Rahulolu tööeluga mõjutab inimese emotsionaalne seotus oma tööga – kuivõrd töö sobib ja meeldib talle, kas ta on selle üle uhke ning kuidas hindab oma arenguvõimalusi. Samuti on tööeluga rohkem rahul töötajad, kes hindavad ka oma tööandjat kõrgelt. Tüdimus tööst, närvilisus ja ebaõiglane kohtlemine aga kahandavad rahulolu.

Oma vaimset tervist hindasid paremaks need, kes kogevad tööl sagedamini meeldivaid emotsioone ja oskavad oma pingete ning stressiga toime tulla. Kurvameelsust ja lootusetuse tunnet kogenud vastajad olid oma vaimse tervisega vähem rahul.

Uuringu partneri ja Elisa personalijuhi Kaija Teemägi sõnul mängivad töötajate heaolus rolli väga paljud detailid. „Psühholoogi, coach´i või eriarstiabi teenus on täna juba paljude ettevõtete hüvede paketis. Samas on näiteks vaimne tervis vaid osa sellest, millele tähelepanu pöörata. Meie majasisene kogemus näitab, et inimeste heaolu mõjutavad enim juhi toetus, eesmärkide selgus ja tagasisidestamise võimalus.“

Palgainfo Agentuuri ja cvkeskus.ee tööandjate seas läbiviidud uuringu tulemused näitasid, et enam kui iga kolmas organisatsioon (3559, kes võimaldab töötajatele erinevaid soodustusi), pakub sealhulgas vaimse tervise tuge, mis on reeglina kättesaadav kõikidele töötajatele.

Muuhulgas küsiti töötajatelt, kuidas on nende töökohal lahendatud puhkuste või haiguste perioodil asendamine. Asendamise korraldust hindas väga heaks 10% ja heaks 27% töötajatest, kuid vaid 11% osalenutest ütles, et organisatsioonis on selleks välja töötatud selge reeglistik. Valdavalt leiab asendaja vahetu juht, harvemini peab töötaja ise kellegi otsima.

Elisa personalijuht selgitas tulemusi kommenteerides, et üldjuhul taanduvad puhkuste ja asendamiste probleemid juhtimise, koostöö ja planeerimise puudujääkidele. „Kui inimene tunneb, et asjad jäävad tema eemaloleku ajal tegemata, on juhi ja töötaja koostöötingimused selgeks rääkimata.“

Teemägi lisas, et piisav puhkus mõjutab heaolu tervikuna. „Kui töötajal hakkab sära silmist kaduma, on viimane hetk paluda tal puhata.“ Samas tuleb tema hinnangul igaühel õppida pidurit tõmbama, kui energia jõuab otsakorrale. „Aasta on olnud pikk ja pühade ajal võiksime kasvõi korraks n-ö juhtme seinast välja tõmmata,“ julgustas ta.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palkade muutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales sel sügisel 8140 inimest. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 407 tööandja tagasisidel. Uuringu partner on Elisa Eesti.