Tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud uuringust selgub, et Eestis tuleb palgatabeli tippu kuulumiseks teenida pea 2500 euro suurust brutokuupalka. Aastaga on rikkaima 10% sekka kuulumise piir kasvanud koguni 22%. Enim on rikkuse piir aastaga kerkinud Kirde- ja Lääne-Eestis.

Kõige suuremat töötasu peab palgatabeli tippu jõudmiseks teenima pealinna ümbruses, kus rikkaima 10% sekka kuulumiseks tuleb ületada 2620-eurose brutokuupalga piir. Tartus ja Tartumaal peab rikkaima kümnendiku sekka kuulumiseks teenima vähemalt 2270 euro suurust kuupalka. Kirde- ja Lääne-Eestis piisab aga 2100 eurost ja Kesk-Eestis 2070 eurost, et kuuluda piirkonna paremini tasustatud töötajate hulka.

Aastaga on tipp-palkade numbrid kasvanud enim Kirde- ja Lääne-Eestis, kus paremini tasustatud kümnendik töötajatest teenib viiendiku võrra enam kui möödunud aastal. „Ühelt poolt peegeldab palgastatistika kerget piirkondlike palgaerinevuste vähenemist, kuid teisalt tuleb kõrge palga nimel endiselt liikuda pealinna, kus kõrgemalt tasustatud 10% töötajatest teenivad koguni 25% rohkem kui mujal Eestis. Kõrgepalgalisi ametikohti pakuvad tööandjad enamasti infotehnoloogia-, müügi-, transpordi- ja ka ehitussektoris,“ kommenteerib uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Lisaks näitab uuring, et mõnes piirkonnas on märkimisväärselt kasvanud palgalõhe hästi teenivate ja madalat töötasu teenivate töötajate vahel,“ lisab Henry Auväärt. „Näiteks kui Kirde-Eestis on enimteenivate töötajate palgakasv olnud 20%, siis madalaimalt tasustatud töötajate palgad on kasvanud pea kaks korda aeglasemalt (12%).“

Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul mõjutab palgaerinevusi tööde erinev jaotumine piirkondade vahel, nt kõrgepalgalised IT- ja finantsvaldkonna töökohad asuvad peamiselt Tallinnas ja Tartus, puidutööstus mõjutab palku Lõuna-Eestis, energia tootmine ja keemiatööstus aga Ida-Eestis. „Palkadega kipuvad eest ära minema suuremad ettevõtted, kus töötajad liiguvad rohkem ja kus majandustulemused seda võimaldavad,“ lisas Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis. Töötajate uuringus osales 2018. aasta sügis / talvel kokku 10 946 inimest.

Käesoleva aasta kevadel toimuvas uuringus saab osaleda kuni 10. juunini Palgainfo Agentuuri veebilehe kaudu aadressil: https://survey.palgainfo.ee/index.php/858386?lang=et

Uuringutes osalejad saavad tasuta 75 ameti töötasude analüüsid, et võrrelda oma ametikoha palgataset tööturu keskmistega.

LISAINFO:

Kui palju peab teenima, et kuuluda rikkaima 10% sekka?

Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee tööandjate küsitlusest selgus, missugustes ametirühmades on uuel poolaastal oodata palgatõusu. Palku plaanib järgmise kuue kuu jooksul kergitada rohkem kui iga neljas tööandja, kuid enam kui pooled neist kavandavad palgatõusu kindlates ametirühmades, mitte kõikidel organisatsiooni töötajatel.

Suur osa palgatõusu plaanidest puudutab spetsialiste ja oskustöölisi – antud ametirühmade töötajatel plaanib palku tõsta vastavalt 28% ja 24% nendest tööandjatest, kes on võtnud eesmärgiks järgmise kuue kuu jooksul põhipalku korrigeerida. Võrreldes möödunud aasta kevadega, on mõlemas ametirühmas palgatõusu plaan mõne protsendipunkti võrra kasvanud. Oluliselt on kasvanud ka nende organisatsioonide osatähtsus, kus kavatsetakse tõsta juhtide põhipalkasid – kui möödunud aastal kavatses juhtide palku tõsta 5% palgatõusu kavandavatest tööandjatest, siis tänavu koguni 14%. Sama ambitsioonikas on plaan tõsta ka tippspetsialistide palgatasemeid.

Mitmes ametirühmas on palgatõusu plaan ka jahenenud – näiteks kui möödunud aasta kevadel kavatses enam kui iga kümnes (15%) tööandja tõsta klienditeenindajate palku, siis tänavu kevadel kõigest 4%. Lisaks ei ole palgatõusu oodata ka paljudel kontoriametnikel.

„Spetsialistid ja oskustöölised saavad palkade kasvust osa tõenäoliselt kaks-kolm korda sagedamini kui lihttöölised ning koguni seitse korda sagedamini kui klienditeenindajad ja kontoriametnikud. Palgatõusu plaanide erinevused ametirühmade lõikes tulenevad konkurentsist tööturul, mis ei ole valdkondade ega ametirühmade lõikes ühtlane,“ kommenteerib uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Nimelt on Eestis valdkondi, kus vaatamata tööjõupuudusele on endiselt töö saamisel väga tihe konkurents. Näiteks assisteerimisvaldkonnas kandideeris keskmiselt ühele ametikohale 2019. aasta esimeses kvartalis pea 40 töötajat. See on koguni 4 korda tugevam konkurents kui Riigikokku kandideerimisel, kus ühele ametikohale pretendeeris 11 kandidaati,“ lisab Henry Auväärt.

Mis ametirühmades palgatõusu plaanitakse?
Osatähtsus palgatõusu kavandavatest tööandjatest

Palgainfo Agentuur tutvustab uuringu tulemusi põhjalikumalt 14. juunil 2019 toimuval seminaril. Vaadake lähemalt.

Üle pooled (59%) tööandjad on viimase kuue kuu jooksul töötajate põhipalkasid tõstnud ja rohkem kui iga neljas (27%) plaanib palgatõusu järgmise kuue kuu jooksul. Nii toimunud kui ka kavandatud põhipalkade tõus jääb enamasti 5–6% piiresse, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee küsitluse värsketest tulemustest.

Võrreldes möödunud aasta kevadega on palgatõusu plaanivate tööandjate arv veidi suurem – mullu kavatses palkasid tõsta 23% vastanud tööandjatest. 2019. aasta tööandjate küsitlus korraldati aprillis ja sellele vastas üle 500 tööandja, kes annavad hinnanguliselt tööd rohkem kui 45 000 töötajale. Uuringus on paremini esindatud suurema töötajate arvuga organisatsioonid.

„Põhipalkasid surub jätkuvalt üles töötajate puudus, mis sunnib tööandjaid värbama uusi töötajaid teistest organisatsioonidest. Töökoha vahetamise üks tingimus on aga reeglina parem palgapakkumine,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Põhipalkade muutmisel lähtutakse kindlasti ka organisatsiooni majandustulemustest, elukalliduse muutusest ja turu palgatasemetest, mistõttu korrigeerivad mitmed organisatsioonid kõigi töötajate palkasid regulaarselt,“ lisas Kadri Seeder.

CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt leidis uuringut kommenteerides, et kuigi palgad on aasta-aastalt kiirelt kasvanud, on samal ajal tõusnud ka töötajate palgaootus ja seetõttu näeme uuringutest, et endiselt ei ole kolmandik töötajatest oma palgaga rahul. „Koos palgatasemetega on kasvanud ka elukallidus ja seetõttu on töötajatel palgatõusu raske tunnetada. Veelgi enam, paljude pikema tööstaažiga töötajate palk ei ole oluliselt muutunud, kuna palka tõstetakse rohkem uutel kui olemasolevatel töötajatel,“ lisas Henry Auväärt.

Mais jätkub tööturu- ja palgauuring suuremahulise töötajate küsitlusega, mis sel aastal uurib ka tööstressi ja privaatsust töökohal.

Töötajate stressitaset pole Eestis varem nii ulatuslikult uuritud. Seda tehakse koostöös tööpsühholoogia teenuseid pakkuva konsultatsioonifirmaga PE Konsult. PE Konsulti juhi professor Mare Teichmanni sõnul küsitakse stressi ja pingete esinemise sagedust töö, kodu, raha ning tervisega seotud murede tõttu. „Nende nelja küsimuse vastuste alusel saame teada, kui palju tegelikult tööstressi esineb,“ lisas professor Teichmann.

Koostöös Tartu Ülikooli juhtimise õppetooliga uuritakse ka töötajate privaatsust töökohal: milliseid tööandja tegevusi tajutakse oma privaatsuse riivamisena ning millist eraelulist infot võiks tööandja töötaja kohta teada, millist mitte. Samu küsimusi küsiti töötajatelt ka 2013. aasta sügisel. Tartu Ülikooli juhtimise õppetooli juhataja Krista Jaaksoni sõnul on privaatsuse küsimused juhtimise valdkonnas oluline uurimisteema, kuna nii töötaja privaatsuse rikkumiseks kui ka selle kaitsmiseks on praegu avaramad võimalused kui kuus aastat tagasi. Küsimus on aga selles, kuidas need muutused kajastuvad töötajate ootustes ja hoiakutes.

Töötajate küsitlusele saab vastata Palgainfo Agentuuri veebilehel www.palgainfo.ee. Vastajad saavad tasuta uuringu tulemused ja ligipääsu töötasude põhiandmebaasile, lisaks kasutata partnerite sooduspakkumisi ja osaleda auhindade loosimises.

Tööandjate küsitlust toetasid auhindadega Viking Line ja Äripäeva raamatuklubi. Töötajate küsitlust toetavad auhindade ja sooduspakkumistega ajakirjad Imeline Ajalugu, Imeline Teadus ja National Geographic ning Ekke Lainsalu raamatutega „Palgatööga rikkaks“, samuti spordiklubi MyFitness, Prisma Peremarket ja Viking Line.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) korraldavad kaks korda aastas tööturu- ja palgauuringut, milles osaleb tavaliselt üle 500 tööandja ning üle 10 000 töötaja.

Lisainformatsioon:

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

Pressiteade

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri enam kui 10 000 osalejaga tööturu-uuringust selgusid talentide palgatasemed. Kui suurt palka teenivad Eestis oma ala parimad arendajad, müügijuhid, ehitajad ja teiste ametialade esindajad? Kes teenivad rohkem kui Riigikogu liikmed?

Värskelt valitud Riigikogu liikmete palk hakkab olema 4009 eurot. Sellest enam on Eestis võimalik teenida oma ala parimatel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juhtidel, kus kümnendiku kõrgemalt tasustatud töötajate piir on 4170 eurot. Lisaks on aastaga märkimisväärselt kasvanud parimate müügijuhtide ja tarkvaraarendajate palgatase ning liikunud 4000-eurose brutopalga piiri lähedale. Müügijuhtide palgatase, millest 90% töötasudest on madalamad ja 10% veel kõrgemad, on 3902 €, finantsjuhtidel 3832 € ja tarkvaraarendajatel 3818 €. Seega on müügi-, infotehnoloogia- ja finantsvaldkonna parimatel hea võimalus teenida praegusel tööturul Riigikogu liikmetest suuremat töötasu.

Kõrget palka on aga võimalik Eestis teenida ka mitmetel teistel elualadel – näiteks teenivad oma ala parimad ehituse projektijuhid enam kui 3600-eurost brutokuupalka (3627 €), müügi tippspetsialistid 3600 € ja turundusjuhid 3500 € brutokuupalka. Enam kui 3000-eurost brutokuupalka teenivad ka oma ala parimad personalijuhid (3190 €).

„Kuigi töötasud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud, on palgaga rahul kõigest kolmandik (35%) töötajatest ja see avaldab tööandjatele endiselt survet palgatasemete korrigeerimisel,“ ütles Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Arvatavasti näeme kõrgepalgaliste talentide seas mitmeid IT-sektori ja müügi- ning ehituse valdkonna töötajaid seepärast, et antud ametitele on tänaselt tööturult väga keeruline asendajat leida. Seetõttu tuleb sobiva töötaja värbamiseks ka senisest kõrgemat töötasu pakkuda.“

„Kõrgest palgast siiski alati talentide meelitamiseks ei piisa. Kui töötaja rahulolu tase on palgaga saavutatud, tuleb tema üleostmiseks teha juba märkimisväärne – uuringute järgi umbes 30%-line – ülepakkumine. Kuna paljud tööandjad ei suuda nii suure palgatõusuga kaasa minna, proovitakse suurendada ametikoha atraktiivsust nii paindlike töövõimaluste kui ka osaluse ja aktsiaprogrammidega,“ lisas Henry Auväärt.

LISAMATERJALID:
Brutopalga protsentiil 90 ehk kõrgeimalt tasustatud 10% piir.

Allikas: Palgainfo Agentuuri töötasude online-andmebaas

Kõrgemate riigiteenijate palgatasemed.

Allikas: Kõrgemate riigiteenijate ametipalga seadus

Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) küsitleb tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. 2018. aasta oktoobris Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee poolt korraldatud tööandjate tööturuküsitluses osales 505 tööandjat, novembris toimunud töötajate tööturu- ja palgauuringus 10 946 töötajat ning tööotsijat. Uuringus kajastuv brutotöötasu sisaldab nii põhitöötasu kui ka regulaarseid lisatasusid. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) on aastal 2000 loodud Eesti suurim tööportaal, mida külastati 2018. aastal enam kui 10,9 miljonit korda.

Lisainformatsioon:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Iga neljas tööandja plaanib 2019. aastal kaasata tööjõudu välisriikidest, selgus värskest Palgainfo Agentuuri, tööportaali CVKeskus.ee ning tööandja turundus- ja värbamisagentuuri Brandem korraldatud värbamistrendide küsitluse tulemustest. Küsitluses osales 598 tööandjat, kes annavad tööd umbes 60 000 inimesele.

Palgainfo Agentuur tutvustab värbamispraktikate küsitluse tulemusi 5. aprillil toimuval konverentsil. Ajakirjanikud on oodatud üritust kajastama.

Konverentsi „Värbamistrendid 2019“ päevakava vaadake siit.

Enamik (89%) küsitletud tööandjatest kavatseb 2019. aasta jooksul võtta tööle uusi töötajaid. Ligi pooled (45%) värbavad uutele töökohtadele, 2/3 värbamisvajadusest on aga põhjustatud Eesti töötajate aktiivsest liikumisest tööturul ehk tööandjad on sunnitud värbama ära läinud või aktiivselt eemal olevate töötajate asendamiseks.

Kuna täitmata ametikohti on palju ja Eesti tööturult on kõrge hõivemäära ning suurte palgaootuste tõttu väga keeruline uusi töötajaid leida, on selgelt kasvanud tööandjate huvi värvata tööjõudu välisriikidest. Koos siinsete palkade kasvuga on suurenenud ka välisriikide töötajate huvi töötada ja elada Eestis. 14% uuringus osalenud tööandjatest plaanib 2019. aastal värvata välistööjõudu Euroopa Liidu liikmesriikidest ja 19% kolmandatest riikidest.

„Oluline märksõna 2019. aasta värbamisvaldkonna trende silmas pidades on tehnoloogia, mis mõjutab nii tööde struktuuri, töökorraldust kui ka värbamispraktikaid,“ kommenteeris küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Mitmed tööd on tööturult tehnoloogia arengu tõttu kadumas ja asendumas teistega. Ka värbamist toetavad tarkvaralahendused järjest enam, mis aga ei tähenda, et inimese roll vähem tähtsaks muutuks,“ lisas Kadri Seeder.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuhi Henry Auväärti sõnul tuleb tööandjatel pingutada värbamisprotsessi efektiivsemaks ja läbipaistvamaks muutmise nimel. „Huvi tööpakkumiste vastu on rekordiliselt suur, kuid töövõtjad ei langeta otsust tööd vahetada kergekäeliselt ja tahavad selgelt näha, mis neid uuel töökohal ees ootab.“

„Iga teine kandideerimine katkestatakse puuduliku palgainfo tõttu ja pea sama paljud tööotsijad leiavad, et neile ei jagata piisavalt tagasisidet konkursi käigu kohta,“ lisas Henry Auväärt. „Töötajate soov enne kandideerimist teada saada pakutav palgavahemik on igati mõistetav ja värskest uuringust selgunud tööandjate kogemused näitavad, et avalik palganumber suurendab sobivate kandideerijate arvu.“

Lisainfo:

Palgainfo Agentuur
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.