Veonduse ja laonduse keskmine brutopalk on samal tasemel riigi keskmisega. Samas on sektori sees palgatasemed väga erinevad: posti- ja kullerteenistuses töötavad inimesed saavad kaks korda vähem palka laondust ja veondust abistavatel tegevusaladel töötavatest kolleegidest.

Veonduse ja laonduse keskmine brutokuupalk oli tänavu I kvartalis 1010 eurot ja II kvartalis 1004 eurot. I kvartalis ületas see üleriigilise keskmise palga taset ja II kvartalis jäi sellele pisut alla.

Vaadates brutokuupalga taset veonduse ja laonduse sektori sees, näeme, et palgatasemed on üsna erinevad. Kõ

ige kõrgem on keskmine brutokuupalk laondust ja veondust abistavatel tegevusaladel, kõige madalam posti- ja kullerteenistuses. Maismaaveonduse ja torutranspordi palgatase jääb pisut alla keskmisele palgatasemele.

Üsna suur osa tulemus- ja lisatasudel
Brutokuupalk laondust ja veondust abistavatel tegevusaladel on üsna kõikuv, mis viitab töötasude paindlikkusele ja muutuvtasude osatähtsusele. Suurem osa Palgainfo Agentuuri uuringutes osalenud tööandjatest on samuti märkinud, et lisaks põhipalgale moodustavad töötasust üsna suure osa tulemustasu, väiksema osa seadusega ettenähtud lisatasud ja muud tasud.

Statistikaameti andmetel moodustavad tasud mittetöötatud aja eest (puhkusetasud, tööajaga mitteseotud lisatasud, toetused jms) veonduses ja laonduses keskmiselt 10%, olles kõrgemad II ja III kvartalis, mil on tavaliselt puhkuste periood.

Noored veoki- ja bussijuhiks ei taha
Ettevõtete majandusnäitajate statistika kohaselt on tööga hõivatute arv veonduses ja laonduses tõusnud pärast kriisiaegset langust buumieelsele tasemele. Keeruliseks teeb olukorra veokijuhtide vanuseline struktuur, kus on ülekaalus vanemad kui 45-aastased. Noored ei ole erialast huvitatud ja on rohkem avatud välismaal töötamisele, mis tähendab suure tõenäosusega kasvavat tööjõupuudust.

Veokijuht tahab kätte saada 1400-1700 eurot
Võrreldes mitmete teiste ametitega on veokijuhtide ametil palgasurve üsna suur ehk erinevus saadava netotasu ja oodatava netotasu vahel kõrge.

Selle üks põhjuseid võib olla see, et rahvusvaheliste vedudega tegelevad juhid võrdlevad oma palkasid rahvusvahelisel tasemel. Agentuuri uuringus osalenud veokijuhid ei soovinud reeglina liikuda muudesse sektoritesse või muudele ametialadele, et teenida kõrgemat töötasu, vaid kõrgem netotöötasu ootus oli seotud töötamisega samal ametialal.

Veokijuhtide palgaootus ületab saadava netotöötasu keskmiselt 400 euroga, poolte vastajate netotöötasu ootus jääb 1000 ja 1700 euro piiresse. Võrreldes aastataguse ajaga on kasvanud mediaanpalgaootus 200 euro võrra 1200 eurolt 1400-le eurole, mis tähendab, et suurenenud on nende veokijuhtidena töötada soovijate arv, kelle palgaootus jääb 1400 ja 1700 euro piiridesse. Vähenenud on üle 2000 euro kätte soovivate veokijuhtide hulk vastanute seas, keda on olnud erinevates uuringutes 200 ringis.

Veokijuhtide töötasustamise skeemid võivad olla organisatsioonides erinevad, kuid sageli on nad lisaks töötatud ajale seotud ka läbitud kilometraažiga. Rahvusvaheliste vedude puhul võib töötasu sõltuda ka sihtriigist – kui see on seotud ebamugavustega ja riskidega, võib tasu kõrgem olla.

Töötasusid võivad mõjutada erinevate kaupade vedude hinnad. Samuti see, milliseid tegevusi juht lisaks sõiduki juhtimisele tegema peab. Eestis on üsna levinud ka kvaliteeditasud, mis makstakse välja korrektse töö puhul, kuid mida kahandatakse eksimuste korral.

Rahvusvaheliste vedude puhul arvestavad töötajad ka lähetuse päevarahadega, mis ei ole küll töötasu komponent, kuid oluline lisasissetulek.

Suurem osa Palgainfo Agentuuri uuringus osalenud veokijuhtidest märkis, et nende netotöötasu ei ole aasta jooksul muutunud ja nad ei arva, et see ka järgmise kuue kuu jooksul muutub.

Veokijuhtide netotasu ootus kasvab
Netotasu, eurot
Kevad 2013: keskmine 1422, mediaan 1200
Sügis 2013: keskmine 1421, mediaan 1300
Kevad 2014: keskmine 1438, mediaan 1400

Kadri Seeder räägib palgaootustest autotranspordisektoris pikemalt 15. oktoobril toimuval Autovedajate Aastakonverentsil. Konverentsi kavaga saab tutvuda SIIT.

Allikas: Logistika uudised