PRESSITEADE

66% tööandjatest on viimase kuue kuu jooksul tõstnud töötajate põhipalkasid ja ligi kolmandik (32%) plaanib seda teha lähikuudel. Vaid kümnendik (10%) tööandjatest ei ole põhipalkasid muutnud ega plaani seda ka teha, selgub Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee 2023. aasta märtsis ja aprillis korraldatud tööandjate küsitluse tulemustest.

Eelmisel kevadel oli põhipalkasid tõstnud 72% tööandjatest ja üle kolmandiku (34%) plaanis seda teha. Palgakasvu veavad eelkõige suurema töötajate arvu ja kõrgema palgatasemega ettevõtted. Aasta jooksul võidakse palkasid üle vaadata ka mitu korda.

„2022. aastal tehti tasa kahel eelneval aastal tervisekriisi tõttu ära jäänud palgatõus ja mõnes sektoris ka palkade langus,“ kirjeldas palgatrende Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Sel kevadel surub tema sõnul palkasid üles hinnatõus ja jätkuv töötajate puudus, mida on küll tööandjate hinnangul mõnevõrra leevendanud tööotsijate arvu suurenemine tööturul.

Küsitluse tulemused näitavad, et töötasu alammäära kasv on palkade muutmise otsust mõjutanud vähestes küsitluses osalenud organisatsioonides, kuna neis on palgatasemed tavaliselt kõrgemad.

Kadri Seedri sõnul tõsteti põhipalkasid peamiselt jaanuaris ja tõus puudutas üle pooltel juhtudel kõiki organisatsiooni töötajaid. Palkade kasv jäi enamasti 9–10% piiresse.

Pea kolmandik tööandjatest plaanib lähikuudel palkasid tõsta

Järgmise kuue kuu jooksul plaanib töötajate põhipalkasid tõsta ligi kolmandik (32%) tööandjatest, mida on küll veidi vähem kui möödunud aastal, kuid rohkem kui tervisekriisieelsetel aastatel. Kavandatud palkade tõus jääb sagedamini 9–10% või 5–6% piiresse.

Palkasid plaanitakse tõsta juba kevadel, aga on ka organisatsioone, kus palgatõus on kavandatud suve- või sügiskuudesse. Lisaks kavandavad mõned tööandjad palgatõusu ka selle aasta lõpukuudesse.

Pea pooltes organisatsioonides, kus põhipalkade muutust plaanitakse, puudutab palgatõus kõiki töötajaid. Ülejäänutes kavatsetakse tõsta mõne töötajate grupi töötasusid, nt spetsialistide, tippspetsialistide, müügi- ja teenindustöötajate, oskustööliste või lihttööliste töötasusid.

Töötajate leidmine ei ole oluliselt keerulisemaks muutunud

Kui eelmisel aastal ütles üle poole (57%) tööandjate küsitlusele vastajatest, et töötajate leidmine on aasta jooksul keerulisemaks muutunud, siis sel kevadel oli neid märksa vähem – 38%.

CVKeskus.ee värbamisosakonna juhi Grete Adleri sõnul on tööjõupuudust leevendanud tööotsijate suur aktiivsus uue töökoha otsingutel, mida on tõenäoliselt mõjutanud ka soov saada osa palgatõusust. „Kui eelmise aasta alguses kandideeris tööpakkumistele keskmiselt 22 töövõtjat, siis tänavu 45 ehk ühe ametikoha nimel konkureerib kaks korda rohkem töötajaid.“

Uuringu tulemustest selgus veel, et sel aastal plaanib uusi töötajaid värvata 65% küsitluses osalenud tööandjatest. Eelmisel aasta kevadel plaanis uusi töötajaid tööle võtta mõnevõrra rohkem vastajaid – 75%.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 402 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale. Vastajate seas olid ülekaalus suurema töötajate arvuga organisatsioonid, mille palgamuutused mõjutavad turgu rohkem.

Küsitluse tulemusi tutvustatakse põhjalikumalt 2. juunil toimuval seminaril. Vaadake lähemalt siit.

Pressiteade

Kui veel 2019. aastal oli palgasurve töökohta vahetades 400 eurot, siis tänaseks on see kerkinud 678 euroni, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud üle 9200 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest.

Eesti suurima tööturuküsitluse tulemused näitavad, et parema palga pärast on enamik töötajaid valmis tööd vahetama – vaid 9% töötajatest jätab palgatõus külmaks ehk see ei ajenda neid töökohta vahetama.

Tööotsijate palgaootused on aga viimaste aastate jooksul hüppeliselt kerkinud ja viinud palgasurve 34%ni ehk keskmiselt soovitakse tööd vahetades teenida 678 eurot kõrgemat palka. Võrdlusena oli 2019. aastal palgasurve 27% (400 eurot) ja 2020. aasta sügisel langes isegi 23%ni (343 eurot).

„Küsitluses osalenud töötajate palgad on 2019. aastaga võrreldes 20% tõusnud, kuid palgaootused töökoha vahetamisel on liikunud eest ära, kerkides samal ajal tervelt 33%. See tähendab, et palgasurve on värbamisel märgatavalt kasvanud,“ selgitas tööturul toimuvat CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler.

Grete Adler lisas, et hüpe palgaootustes on mõistetav, sest toimetulekuks kulub töötajatel täna märgatavalt rohkem raha ning töökohavahetus on tihtipeale hea võimalus palgatõusust osa saada.

Palgasurve on kõrgeim organisatsioonide juhtide, autojuhtide ja tippspetsialistide seas

Organisatsioonide juhid sooviksid töökoha vahetamisel 1303 eurot rohkem palka (palgasurve 43%), mootorsõidukite ja liikurmasinate juhid 768 eurot (palgasurve 38%) ja tippspetsialistid 900 eurot (palgasurve 36%).

Madalaim on palgasurve projektijuhina (24%), kontoriametnikuna (25%) ja osakonna või üksuse juhina (26%) tööd otsivate inimeste seas.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder tõi uuringust esile, et palgasurveindeks on osades ametirühmades viimase aastaga ka vähenenud. „Näiteks seadme- ja masinaoperaatoritest tööotsijate seas on palgasurve töökoha vahetamisel täna viis protsendipunkti madalam kui aasta varem, sest palgaootused ei ole selles ametirühmas nii kiirelt üles liikunud.“

„Ka tehnikute ja klienditeenindajate seas on palgasurve aastaga kahe protsendipunkti võrra vähenenud,“ lisas Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid.

Küsitluste tulemuste kokkuvõtteid e-väljaannetena saab tellida Palgainfo Agentuuri veebilehelt.

Palgainfo Agentuuri PRESSITEADE

42% töötajatest leiab, et tööandja ei toeta nende vaimset tervist, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud üle 9200 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest. Koostöös Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi teadlastega uuriti, kas ja mida tehakse Eesti organisatsioonides töötajate vaimse tervise toetamiseks.

Ligi kahe kolmandiku (64%) töötajate jaoks on oluline tööandja tugi vaimse tervisega seotud muredega toimetulekul, samas ligi pooled töötajad (42%) ei tunneta, et tööandja nende vaimset tervist toetaks.

„Võrreldes tööandjate ja töötajate vastuseid vaimse tervise toetamise küsimusele, näeme üsna suuri erinevusi. Näib, et tööandjate head kavatsused ei jõua alati kõigi töötajateni,“ tõi uuringust esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Kui tööandjate küsitlusele vastajatest märkis enamik (82%), et organisatsioonis mingeid tegevusi töötajate vaimse tervise toetamiseks tehakse, siis töötajatest tunnetab tööandja tuge vaimsele tervisele 68% ja ülejäänud ei tea nimetada ühtegi tegevust, mida tööandja sellel suunal teeks.

CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler tõi uuringust esile, et vaimse tervise toetamine on olulisem juhtidele ja tippspetsialistidele, vähem tähtis aga lihtsama töö tegijatele. „Uuringu tulemustest näeme veel, et ka kodukontoris töötavad inimesed vajavad rohkem tööandja tuge vaimse tervise toetamisel, mida on hübriidset töökorraldust luues oluline meeles pidada.“

Tööandja tuge töötajate vaimsele tervisele pidasid sagedamini oluliseks pangandussektori töötajad (80%), transpordi ja põllumajanduse valdkondade töötajatest pidasid seda tähtsaks märksa vähem inimesi (50% ja 52%). Lisaks pangandustöötajatele on vaimse tervise toetamine keskmisest olulisem ka personali-, haridus- ja sotsiaaltöö valdkondades töötavatele inimestele.

Kõige sagedamini tunnevad töötajad väsimust

Töötajatelt küsiti, milliseid tundeid ja olukordi on nad viimase kuu jooksul seoses tööga tundnud. Tööl igapäevaselt kogetu on tihedalt seotud sellega, milline on töötajate üldine rahulolu, motiveeritus ja tööturukäitumine.

Tööl sageli meeldivaid emotsioone kogevad töötajad on oma tööga rohkem rahul, neile meeldib nende töö ja nad on motiveeritud seda hästi tegema. Ebameeldivate tunnete kogemine tööl vähendab rahulolu ja motiveeritust ning paneb mõtlema töökoha vahetamise peale.

Vastusevariantides loetletud tunnetest kogesid küsitluses osalenud töötajad kõige sagedamini väsimust ja liigsest töökoormusest tingitud stressi, mida on tööl sageli kogenud vastavalt 37% ja 23% töötajatest.

Iga viies töötaja on sageli töö pärast häiritud ja närviline ning 19% vastanutest tõi välja, et nad on tihti tundnud, et ei suuda end töömuredest välja lülitada.

Harvem kogevad töötajad tõrjutust ja seda, et nad ei saa oma tööga hakkama.

Vaadake ka Palgainfo Agentuuri e-väljaandeid. 

Palgainfo Agentuuri pressiteade

Toimetulekuks on vaja teenida vähemalt 1756-eurost brutopalka, mida on pea 250 eurot enam kui aasta varem, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee üle 9200 osalejaga küsitlusest. Peaaegu poolte töötajate sõnul on nende toimetulek aastaga kehvemaks muutunud.

„Kui eelnevad kaheksa aastat paranes töötasuga toimetulek aasta-aastalt, siis see trend on praeguseks muutunud – vähenenud on hästi ja väga hästi toimetulevate töötajate osatähtsus ning suurenenud kehvasti hakkama saavate hulk,“ tõi 2022. aasta hilissügisel toimunud uuringu tulemustest esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Kadri Seeder lisas, et kuigi rohkem kui pooled töötajad tulevad oma töötasuga jätkuvalt keskmiselt toime, ei ole see enam samal tasemel, mis varem. „Pea poolte töötajate (49%) sõnul on nende toimetulek eelmise aastaga võrreldes halvemaks muutunud ja trendimuutust oli märgata juba 2021. aasta sügisel. Toimetuleku halvenemine tuleneb ilmselt kiirest hindade kasvust, millele palgakasv ei ole samas tempos järele jõudnud,“ sõnas Kadri Seeder.

Töötajad, kes hindasid oma toimetulekut keskmiseks, teenisid 1756-eurost brutopalka. Majanduslikult hästi toimetulevad inimesed teenisid üle 2500 euro brutotasu. Oma toimetulekut hindasid halvaks vastajad, kes teenisid keskmiselt 1400 eurot brutotasu. Summad, millega toime tullakse, on aastaga märgatavalt kasvanud.

Toimetuleku piirid ametirühmades erinevad kahekordselt

Hinnangud toimetulekule sõltuvad töötajate ootustest oma elukvaliteedile ja ka sellest, kellega end võrreldakse. Ametirühmade lõikes on hinnangud toimetulekule väga erinevad: kui klienditeenindajatel piisab toimetulekuks keskmiselt 1177-eurosest brutopalgast, siis valdkonna- ja projektijuhtidel kulub toimetulekuks üle kahe korra rohkem.

Keskastme spetsialistide sõnul piisab neil toimetulekuks 1797-eurosest brutotöötasust, seadme- ja masinaoperaatoritel 1634 eurost, autojuhtidel 1609 eurost, kontoriametnikel 1536 eurost, oskus- või käsitöölistel 1535 eurost ja lihttöölistel 1191 eurost.

Enamik töötajaid vahetaks parema palga pärast töökohta

CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler tõi uuringu tulemustest välja, et koguni üheksa töötajat kümnest oleks valmis parema palga pärast töökohta vahetama, kuid enamasti on selleks tarvis vähemalt 21% kõrgemat palgapakkumist.

Üle kolmandiku (38%) uuringus osalenud töötajatest tõi veel välja, et nad vahetaksid töökohta ka paremate töötingimuste pärast (nt huvitavam töö, sobivamad töötingimused või paremad soodustused ja hüved) isegi siis, kui palk jääks praegusega võrreldes samaks.

Graafikutel liikumiseks klõpsake noolel.

Lisainfo Palgainfo Agentuuri e-väljaannetest.

Palgainfo Agentuuri PRESSITEADE

Mis mõjutab seda, kui edukas ollakse tööelus? Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.ee uurisid koostöös Tartu Ülikooli teadlastega 9200 töötaja isiksuseomaduste seoseid edukusega tööturul. Teisisõnu selgitati välja omadused, mis tagavad Eesti tööturul kõrgema palga.

Isiksuseomaduste uurimiseks kasutati isiksusepsühholoogias laialdaselt tuntud viiefaktorilist mudelit ehk suurt viisikut. See mudel koondab erinevad omadused viide kategooriasse: ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus, neurootilisus ja avatus kogemusele.

Ekstravertsus tähendab energilist ja entusiastlikku suhtumist ellu. Selle vastand on introvertsus, kus inimene eelistab suhtlemisele pigem omaette olemist. Sotsiaalsed inimesed on hoolivad ja aktsepteerivad teisi. Meelekindlus tähendab püsivust ja kohusetunnet. Neurootilisus näitab, kui kergesti inimesed ärrituvad või kui rahulikud ja emotsionaalselt stabiilsed nad on. Avatus kogemustele on seotud uudishimu ja uuendusmeelsusega, selle omaduse skaala teises otsas on harjumuspärast eelistavad inimesed.

„Küsitluse tulemused näitavad, et üle 2300 euro brutotasuna teenivad inimesed peavad end sagedamini ekstravertseteks ja kogemustele avatuks, kui alla 1200 euro teenivad vastajad,“ tõi uuringust esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder ja lisas, et madalama palgaga vastajad hindasid end teistest vastanutest sagedamini hoolivaks ja leplikuks ning ka kohusetundlikuks.

Ka ametirühmade lõikes joonistus välja, et juhtivatel ametikohtadel töötanud vastajad hindasid end aktiivseteks ja entusiastlikeks, samuti kogemustele avatuks ja meelekindlaks, aga mitte alati emotsionaalselt tasakaalukaks. Klienditeenindajad ja müügitöötajad peavad aga end sagedamini sotsiaalseteks inimesteks, kes hoolivad teistest ja on leplikud.

Uuringu tulemused näitavad, et madalama palgaga inimesed on häbelikumad ja väldivad pigem teiste ees sõna võtmist, eelistavad hoiduda juhtimisest ning väldivad keerulisi probleeme. Uued olukorrad tekitavad ärevust vastajatel, kes hindasid end isiksustena introvertsemaks ja pigem ärevateks.

„Seega võib öelda, et entusiasm, positiivne meelestatus, usk endasse, valmisolek tegutseda, uudishimu ja avatus uutele kogemustele on omadused, mis aitavad olla tööturul edukam. Need omadused võimaldavad omandada kõrgema haridustaseme, töötada juhtivatel kohtadel ja saada rohkem palka,“ tõi Kadri Seeder välja ja lisas, et neid omadusi tasub endas arendada. „Samas liigne leplikkus ja kohusetundlikkus ei pruugi palganumbrit kergitada.“

Uuringu tulemused näitasid ka seda, et hea palga teenimist mõjutab suuresti ka julgus töökohta vahetada – nimelt on töökoha vahetus võimalus hüppeliseks palgatõusuks, samas kui väga pika staažiga töötajate töötasu kasv võib pigem paigale jääda või olla üsna tagasihoidlik.

Vaadake ka Palgainfo Agentuuri e-väljaandeid.