Uuele aastale lähevad kasvava tööjõunõudlusega vastu rohkem kui pooled riigi-, töötleva tööstuse- ja IKT-sektori tööandjad, selgus CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri sügisese tööturu-uuringu tulemustest. Üllatuslikult ei ole kõige tagasihoidlikumad värbamisplaanid enam üldsegi mitte turismisektori tööandjatel.

Uuringuga küsitleti 541 tööandjat, kes annavad tööd umbes 60 000 töötajale Eestis. Tööandjatelt küsiti, kas organisatsioonis kavatsetakse lähikuudel võtta tööle uusi töötajaid või luua uusi töökohti.

Selgus, et kõige enam on personaliotsingutele avatud riigisektor, kus tervelt 62% tööandjatest soovib järgnevate kuude jooksul värvata uusi töötajaid. Lisaks on keskmisest suuremate värbamisplaanidega ka töötleva tööstuse- (60%), infotehnoloogia- ning telekommunikatsiooni- (58%) ja ka haridussektori (54%) tööandjad. Kaubanduses on värbamisplaanid pea pooltel (48%) tööandjatel.

Kõige vähem on personaliotsingutele hetkel avatud transpordi-, logistika- ja laondusvaldkonna tööandjad, kellest enamik plaanib minna uuele aastale vastu olemasolevate töötajatega ning pisut vähem kui viiendik (18%) soovib palgata lisatööjõudu.

Värbamisega kavatseb lähikuudel alustada ka 37% majutuse, toitlustuse ja turismiga seotud tööandjatest ning 39% ehituse- ja kinnisvarasektori tööandjatest.

Mis valdkondades on tööjõunõudlus taastunud kriisieelsele tasemele?

„Aktiivsete tööpakkumiste arvud on, võrreldes eelmise aasta sama ajaga, praktiliselt taastunud tööstuse- ja tootmise-, mehaanika- ja tehnika-, tervishoiu-, ehituse- ja kinnisvara-, finants- ja panganduse- ning ka turundusvaldkonnas,“ kirjeldas tööturu hetkeseisu CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt ja lisas, et IKT-sektoris on tööjõunõudlus isegi kasvanud – seal leidub 14% rohkem tööpakkumisi kui eelmisel aastal samal ajal.

„Tööjõunõudlus on aga endiselt tunduvalt madalam erinevatel teenindusega seotud ametikohtadel, kus leidub küll kriisi esimeste kuudega võrreldes kaks korda rohkem tööpakkumisi, kuid kuna kriisile eelnenud tase ei ole saavutatud, on ka konkurents ühe teenindusvaldkonna ameti nimel tuntavalt suurem. Seega toovad kaubandusvaldkonna tööandjate kasvanud värbamisplaanid tööturule leevendust,“ kommenteeris Henry Auväärt.

Sektorid, kus plaanitakse palgatõusu või -langust

Uuringust selgus lisaks, et nii mõneski valdkonnas on töötajatel lootust isegi palgatõusuks. Enim on palgatõusu kavatsusi töötleva tööstuse-, infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonisektori tööandjate seas, kellest pea kolmandik plaanib lähikuudel tõsta töötajate palkasid.
Kui varasematel aastatel puudutas aga kavandatav palgatõus sagedamini kõiki organisatsiooni töötajaid, siis tänavu pigem töötajate gruppe või üksikuid töötajaid.

„Seevastu palkade vähendamise plaane on hetkel märgata kolmes sektoris – turismis, ehituses ja ka üksikute tööstussektori tööandjate seas, peamiselt Harjumaal või Ida-Virumaal,“ tõi uuringust välja Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Uuringust joonistub välja, et tänavune tervisekriis on isegi sama sektori tööandjatele avaldanud väga erinevat mõju, kuna näiteks tööstuses on osadel tööandjatel plaanis palkasid tõsta, kuid teised on seevastu sunnitud palkasid vähendama,“ lisas Kadri Seeder.

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee ja sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur viivad kaks korda aastas läbi ühist tööandjate uuringut. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti ettevõtjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. Uuringu tulemused põhinevad 541 tööandja tagasisidel, kes annavad kokku tööd umbes 60 000 töötajale üle Eesti.

Uuring on hetkel jätkumas suure töötajate ja tööotsijate küsitlusega, millega selgitatakse välja töövõtjate ootused.

Lisainfo: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

PRESSITEADE

Suurem osa tööandjatest pakub töötajatele jätkuvalt erinevaid soodustusi ja lisahüvesid, kuid tervisekriisi mõjul on tuntavalt vähenenud preemiate maksmine ja erialase arengu toetamine, selgus Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee sügisese tööturu-uuringu esmastest tulemustest.

Kui varasemalt kasvasid koos palgaga ka töötajatele pakutavad soodustuste ja lisahüvede paketid, siis tänavune tervisekriis vähendas töötajate võimalusi saada erinevaid toetusi ja preemiaid. Kui aasta tagasi pakkusid 71% organisatsioonidest töötajatele mingeid soodustusi, siis tänavu on soodususte pakkujaid 65%.

Ootuspäraselt on tervisekriisi tõttu vähenenud tööandjate poolt korraldatavad koosviibimised ja ühisüritused (-11%), spordiüritustel osalemise kulude hüvitamine (-10%), kütusekulude hüvitamine (-7%) ja kultuuriürituste tasuta piletite võimaldamine töötajatele (-6%).

„Märkimisväärselt on vähenenud ka preemiate maksmine (-10%) ja erialast arengut toetavad soodustused“, tõi uuringust välja Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Lisaoskusi nagu võõrkeelte õppimist või arvutikasutamist toetavaid kursuseid pakkus sel sügisel 10% vähem tööandjaid ja ka tasemehariduse kulude katmine vähenes tervisekriisi mõjul (-8%).“

„Teisalt on aga tervisekriis positiivset mõju avaldanud mitmele töökorraldusega seotud hüvele“, lisas Kadri Seeder ja tõi uuringust välja, et kui aasta tagasi pakkus kodus töötamise võimalust 78% tööandjatest ja seda peamiselt üksikutele töötajatele, siis sel aastal pakkus kodus töötamise võimalust 86% vastanutest ning 26% lubas kaugtööd kõikidele töötajatele. „Ka paindlikku töötamist toetavaid töövahendeid pakuti sagedamini.“

„Tervisekriis on mõjutanud põhjalikult nii tööturgu kui ka töökorraldust organisatsioonides – töövormid ja viisid, mis varem tundusid keerulised või suisa võimatud, on saanud võimalikuks ja igapäevaseks. See mõjutab ka arusaamasid soodustustest ning sunnib uusi lahendusi välja mõtlema,“ lisas Kadri Seeder.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) viivad kaks korda aastas läbi ühist tööandjate uuringut. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti tööandjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. Uuringu esmased tulemused põhinevad 492 tööandja tagasisidel, kes annavad kokku tööd rohkem kui 40 000 töötajale üle Eesti.

Novembris jätkub uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses on tulemustasud ja soodustused ning töötajate ootused tööandjatele.

Küsitluse tulemuste kokkuvõte (e-väljaanne) on vastajatele tasuta, vaadake lähemalt siit. 

Lisainformatsioon:

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

PRESSITEADE

46% tööandjatest plaanib lähikuudel palgata uusi töötajaid, selgus CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri sügisese tööturu-uuringu esmastest tulemustest. Lisaks selgus tööandjate küsitlemisel, et suurem palgalangus jäi kevadesse ning järgmiste kuude jooksul ei kavatse enamik tööandjaid töötasu vähendada. Palgatõusu plaanib aga järgmisel kuuel kuul 20% tööandjatest, mida on siiski kaks korda vähem kui aasta tagasi samal ajal.

Värskest tööandjate küsitlusest selgus, et vaatamata tervisekriisist põhjustatud ebakindlale olukorrale tööturul, nähakse pea pooltes organisatsioonides (46%) võimalusi veel tänavu lisatööjõudu värvata.

„Kokkuvõtvalt näeme uuringu tulemustest, et pea pooled organisatsioonid on praegu valmis aktiivselt värbama, kolmandik kavatseb uuele aastale vastu minna olemasolevate töötajatega, 6% organisatsioonidest näeb vajadust hoopiski koondada ning ülejäänud ei ole veel lähikuude värbamisplaanide osas oma otsust langetanud,“ võttis tööandjate värbamisplaanid kokku CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Värbamisplaane pidavatest tööandjatest kavatseb suurem osa palgata uusi töötajaid lahkuvate töötajate asendamiseks ja/või hooajalistele töödele, kuid igal viiendal tööandjal (21%) on plaanis veel tänavu luua ka uusi töökohti,“ lisas Henry Auväärt.

Lisaks näitas uuring, et kui 2019. aasta sügisel kavandas järgneva kuue kuu jooksul palgatõusu 43% tööandjatest, siis tänavu vaid 20%. Lisaks plaanitakse 2% organisatsioonides taastada varasem palgatase ja rohkem kui pooled tööandjad (55%) kavatsevad jätta palgatasemed praegusega samale tasemele. Palgatõusu on enim loota spetsialistidel ja oskustöölistel, kõige vähem aga klienditeenindajatel, kontoriametnikel ja lihttöölistel.

„Näib et suurem palgalangus jäi 2020. aasta kevadesse, kuna enamik tööandjaid ei kavatse lähiajal palgatasemeid langetada,“ tõi uuringust välja Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Vaid 2% tööandjatest plaanib põhipalkade vähendamist, 2019. aasta sügisel plaanis palgalangust 1% vastajatest. Lisaks ei ole 21% organisatsioonidest veel palkade osas oma otsust langetanud.“

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) ja sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) viivad kaks korda aastas läbi ühist tööandjate uuringut. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti ettevõtjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. Uuringu esmased tulemused põhinevad 443 tööandja tagasisidel, kes annavad kokku tööd umbes 40 000 töötajale üle Eesti.

Novembris jätkub uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega.

Töötasude uuringu kohta vaadake lähemalt siit.

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE 

Vaatamata kevadel puhkenud tervisekriisile kasvas aprillikuu brutotöötasu mediaan eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5%, näitavad Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee töötasude uuringu tulemused, kus koguti andmeid rohkem kui 43 000 töötaja kohta.

Aasta tagasi oli brutotöötasu mediaan 1425 eurot, selle aasta kevadel oli see aga 71 euro võrra suurem ehk 1496 eurot. 2019. aasta kevadel oli palgakasv võrreldes 2018. aastaga üle kahe korra suurem – 153 eurot. Seega on aastaid nähtud kiire palgakasv selgelt aeglustunud. Avaldatud brutotöötasud sisaldavad põhitöötasu, regulaarseid lisatasusid ja töötukassa töötasu hüvitist. Ebaregulaarseid preemiaid töötasude andmeid ei kajasta.

Ametirühmade lõikes asendus palgakasv langusega lihttöölistel (–2,8%), valdkonna- ja projektijuhtidel (–2,2%) ning mootorisõidukijuhtidel (–1,6%). Palgad jätkasid enim kasvu juhtivatel töökohtadel (+7,4%), seadme- ja masinaoperaatoritel (+6,4%) ja ka tippspetsialistidel (+5,7%).

„Aprillikuu töötasusid mõjutasid eriolukorra piirangud, mis tõid kaasa muutused töömahtudes, palkades ja lisatasudes. Paljudes ettevõtetes töömaht langes, aga oli ka neid, kes olukorrast võitsid ja oma majandustulemusi parandasid. Samuti mõjutas töötasusid töötukassa töötasu hüvitise meede, mida ettevõtetes üsna erinevalt kasutati,“ kommenteeris analüüsi tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Keskmine palgaootus on aastaga langenud 9%

Töötajate keskmine palgaootus on aastaga langenud 9%. Kui aasta tagasi soovisid töötajad teenida 1694 eurot kätte, siis sel kevadel sooviti oma kontol näha 1537 eurot.

Ametirühmade lõikes vähenes palgaootus enim just juhtidel ja tippspetsialistidel ehk ametirühmades, kus tervisekriis brutopalka kevadel veel väga palju ei mõjutanud. Valdkonna- ja projektijuhtide, kontoritöötajate, müügi- ja teenindustöötajate, seadme- ja masinaoperaatorite, mootorsõidukite juhtide ning lihttööliste palgaootuse mediaan aastaga ei muutunud.

Kadri Seeder selgitas, et küsitluse toimumise ajal kasvas töötute arv väga kiiresti ja tööturu tulevikuväljavaated olid ebakindlad, mis mõjutas ka töötajate positsiooni tööturul ning palgaootusi. „Kui tööjõupuuduses võisid töötajad üsna jõuliselt suuremat palka nõuda, siis tervisekriisi ajal oldi pigem tänulikud töökoha säilimise ja olemasolevate tingimuste eest.“

Palgaootused sisaldavad soovitud palka praegusel ametikohal ja tööle kandideerimisel. Uuringu tulemused näitavad, et tööle kandideerimisel on töötajate palgaootused mõnevõrra madalamad kui praegusel ametikohal. Eelmise aastaga võrreldes on palgaootus nii tööle kandideerimisel kui ka praegusel töökohal vähenenud.

Palgainfo Agentuur küsitles koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee töötajaid ja tööotsijaid 2020. aasta maikuus. Uuringus osales 11 112 töötajat ja tööotsijat. Töötasude andmed koguti 2020. aasta mais ja juunis töötajatelt ning organisatsioonidelt, kokku on uuringus esindatud 43 105 töötaja töötasu andmed.

LISAMATERJALID

Vaadake lähemalt töötasude muutusi ametirühmade lõikes 

Vaadake lähemalt palgaootusi ametirühmades

Lisainformatsioon:

Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri juht
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Rohkem kui pooled tööandjad prognoosivad oma ettevõtte majandusnäitajate taastumist hiljemalt aasta jooksul, selgub värskest Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööandjate uuringust, kus osales pea 600 tööandjat. Käibe ja kasumi olulist langust tunnetas juunikuus iga viies tööandja.

Majandusnäitajate langust kogenud tööandjatel paluti prognoosida, millal taastuvad näitajad eelmise aasta tasemele. Üle poole ettevõtetest (54%) ennustas majandusnäitajate taastumist hiljemalt aasta jooksul. Neist pea iga kümnes (9%) tööandja prognoosib taastumist juba lähikuudel, 14% poole aasta jooksul ja pea kolmandik (31%) ettevõtetest eeldab, et näitajad taastuvad aastaga.

Pisut rohkem kui iga viies tööandja (21%) leiab, et taastumine võtab üle aasta, 3% kardab, et majandusnäitajad ei taastugi, ning 22% ei julgenud veel majandusnäitajate taastumist prognoosida.

„Kuigi ettevõtete majandusnäitajad on eelmise aastaga võrreldes jätkuvalt kehvemad, siis võrreldes aprillikuu uuringuga oli juunis tunduvalt vähem neid ettevõtteid, kus käive või kasum olid oluliselt langenud,“ kommenteeris küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Kui aprillikuus oli käive ja kasum oluliselt langenud vastavalt 29%-l ja 32%-l tööandjatest, siis juunikuus tundis käibe olulist langust 19% ja kasumi olulist langust 20% ettevõtetest.“

„Kümnendik tööandjatest tõi välja, et nende käive ja kasum on aastaga võrreldes hoopis kasvanud. Paremaid majandustulemusi näitasid sagedamini infotehnoloogia, ehituse ja elektritööde ettevõtted,“ märkis Kadri Seeder.

CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt lisas, et uuringus paluti tööandjatel hinnata ka meeleolusid, mis peegeldavad samuti majandusnäitajate paranemist. „Võrreldes aprillikuuga on meeleolud organisatsioonides muutunud märksa positiivsemaks – kui aprillikuus hindasid pooled tööandjad meeleolusid pessimistlikuks, siis juunikuus arvas kaks kolmandikku tööandjatest, et nende organisatsioonis on meeleolud pigem positiivsed ja optimistlikud.“

„Meeleolude paranemist näitab ka ettevõtete kasvanud värbamisaktiivsus – aprillikuuga võrreldes avaldati juunikuus koguni 60% rohkem tööpakkumisi ja pakutavate ametikohtade arvu taastumine on jätkunud ka juulikuus,“ lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuur küsitles koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid aprillis ja kordusküsitlus korraldati juunis. Tööandjate kevadises uuringus osales 698 organisatsiooni esindajat ja kordusküsitluses 589 tööandjat. Lisaks põhipalkade muutustele uuriti ka tööandjate värbamis- ja koondamisplaane, käibe ja kasumi muutusi ning taastumise prognoose, juhtide väärtusi otsuste tegemisel ning kaugtöö rakendamise mõjusid.