Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE 

Vaatamata kevadel puhkenud tervisekriisile kasvas aprillikuu brutotöötasu mediaan eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5%, näitavad Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee töötasude uuringu tulemused, kus koguti andmeid rohkem kui 43 000 töötaja kohta.

Aasta tagasi oli brutotöötasu mediaan 1425 eurot, selle aasta kevadel oli see aga 71 euro võrra suurem ehk 1496 eurot. 2019. aasta kevadel oli palgakasv võrreldes 2018. aastaga üle kahe korra suurem – 153 eurot. Seega on aastaid nähtud kiire palgakasv selgelt aeglustunud. Avaldatud brutotöötasud sisaldavad põhitöötasu, regulaarseid lisatasusid ja töötukassa töötasu hüvitist. Ebaregulaarseid preemiaid töötasude andmeid ei kajasta.

Ametirühmade lõikes asendus palgakasv langusega lihttöölistel (–2,8%), valdkonna- ja projektijuhtidel (–2,2%) ning mootorisõidukijuhtidel (–1,6%). Palgad jätkasid enim kasvu juhtivatel töökohtadel (+7,4%), seadme- ja masinaoperaatoritel (+6,4%) ja ka tippspetsialistidel (+5,7%).

„Aprillikuu töötasusid mõjutasid eriolukorra piirangud, mis tõid kaasa muutused töömahtudes, palkades ja lisatasudes. Paljudes ettevõtetes töömaht langes, aga oli ka neid, kes olukorrast võitsid ja oma majandustulemusi parandasid. Samuti mõjutas töötasusid töötukassa töötasu hüvitise meede, mida ettevõtetes üsna erinevalt kasutati,“ kommenteeris analüüsi tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Keskmine palgaootus on aastaga langenud 9%

Töötajate keskmine palgaootus on aastaga langenud 9%. Kui aasta tagasi soovisid töötajad teenida 1694 eurot kätte, siis sel kevadel sooviti oma kontol näha 1537 eurot.

Ametirühmade lõikes vähenes palgaootus enim just juhtidel ja tippspetsialistidel ehk ametirühmades, kus tervisekriis brutopalka kevadel veel väga palju ei mõjutanud. Valdkonna- ja projektijuhtide, kontoritöötajate, müügi- ja teenindustöötajate, seadme- ja masinaoperaatorite, mootorsõidukite juhtide ning lihttööliste palgaootuse mediaan aastaga ei muutunud.

Kadri Seeder selgitas, et küsitluse toimumise ajal kasvas töötute arv väga kiiresti ja tööturu tulevikuväljavaated olid ebakindlad, mis mõjutas ka töötajate positsiooni tööturul ning palgaootusi. „Kui tööjõupuuduses võisid töötajad üsna jõuliselt suuremat palka nõuda, siis tervisekriisi ajal oldi pigem tänulikud töökoha säilimise ja olemasolevate tingimuste eest.“

Palgaootused sisaldavad soovitud palka praegusel ametikohal ja tööle kandideerimisel. Uuringu tulemused näitavad, et tööle kandideerimisel on töötajate palgaootused mõnevõrra madalamad kui praegusel ametikohal. Eelmise aastaga võrreldes on palgaootus nii tööle kandideerimisel kui ka praegusel töökohal vähenenud.

Palgainfo Agentuur küsitles koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee töötajaid ja tööotsijaid 2020. aasta maikuus. Uuringus osales 11 112 töötajat ja tööotsijat. Töötasude andmed koguti 2020. aasta mais ja juunis töötajatelt ning organisatsioonidelt, kokku on uuringus esindatud 43 105 töötaja töötasu andmed.

LISAMATERJALID

Vaadake lähemalt töötasude muutusi ametirühmade lõikes 

Vaadake lähemalt palgaootusi ametirühmades

Lisainformatsioon:

Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri juht
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Rohkem kui pooled tööandjad prognoosivad oma ettevõtte majandusnäitajate taastumist hiljemalt aasta jooksul, selgub värskest Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööandjate uuringust, kus osales pea 600 tööandjat. Käibe ja kasumi olulist langust tunnetas juunikuus iga viies tööandja.

Majandusnäitajate langust kogenud tööandjatel paluti prognoosida, millal taastuvad näitajad eelmise aasta tasemele. Üle poole ettevõtetest (54%) ennustas majandusnäitajate taastumist hiljemalt aasta jooksul. Neist pea iga kümnes (9%) tööandja prognoosib taastumist juba lähikuudel, 14% poole aasta jooksul ja pea kolmandik (31%) ettevõtetest eeldab, et näitajad taastuvad aastaga.

Pisut rohkem kui iga viies tööandja (21%) leiab, et taastumine võtab üle aasta, 3% kardab, et majandusnäitajad ei taastugi, ning 22% ei julgenud veel majandusnäitajate taastumist prognoosida.

„Kuigi ettevõtete majandusnäitajad on eelmise aastaga võrreldes jätkuvalt kehvemad, siis võrreldes aprillikuu uuringuga oli juunis tunduvalt vähem neid ettevõtteid, kus käive või kasum olid oluliselt langenud,“ kommenteeris küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Kui aprillikuus oli käive ja kasum oluliselt langenud vastavalt 29%-l ja 32%-l tööandjatest, siis juunikuus tundis käibe olulist langust 19% ja kasumi olulist langust 20% ettevõtetest.“

„Kümnendik tööandjatest tõi välja, et nende käive ja kasum on aastaga võrreldes hoopis kasvanud. Paremaid majandustulemusi näitasid sagedamini infotehnoloogia, ehituse ja elektritööde ettevõtted,“ märkis Kadri Seeder.

CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt lisas, et uuringus paluti tööandjatel hinnata ka meeleolusid, mis peegeldavad samuti majandusnäitajate paranemist. „Võrreldes aprillikuuga on meeleolud organisatsioonides muutunud märksa positiivsemaks – kui aprillikuus hindasid pooled tööandjad meeleolusid pessimistlikuks, siis juunikuus arvas kaks kolmandikku tööandjatest, et nende organisatsioonis on meeleolud pigem positiivsed ja optimistlikud.“

„Meeleolude paranemist näitab ka ettevõtete kasvanud värbamisaktiivsus – aprillikuuga võrreldes avaldati juunikuus koguni 60% rohkem tööpakkumisi ja pakutavate ametikohtade arvu taastumine on jätkunud ka juulikuus,“ lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuur küsitles koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid aprillis ja kordusküsitlus korraldati juunis. Tööandjate kevadises uuringus osales 698 organisatsiooni esindajat ja kordusküsitluses 589 tööandjat. Lisaks põhipalkade muutustele uuriti ka tööandjate värbamis- ja koondamisplaane, käibe ja kasumi muutusi ning taastumise prognoose, juhtide väärtusi otsuste tegemisel ning kaugtöö rakendamise mõjusid.

PRESSITEADE

Lähikuudel plaanib kaugtöö kasutamist jätkata 56% tööandjatest, selgub värskest CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri uuringust, kus osales pea 600 tööandjat. Paindlikumat töökorraldust on viimaste kuude jooksul oma töötajatele pakkunud 76% organisatsioonidest.

Uuringust joonistub välja, et enne eriolukorda võimaldati distantsilt töötamist pisut vähem kui igas neljandas ettevõttes (23%), kuid viimastel kuudel on suurem osa tööandjatest (76%) pakkunud töötajatele võimalust teha tööd kodust. 29% ettevõtetest suunasid aga tervisekriisiga võitlemiseks lausa kõik oma töötajad kaugtööle. Lähikuudel plaanivad paindlikuma töökorraldusega jätkata rohkem kui pooled ehk 56% tööandjatest.

Suuresti kavatsevad distantsilt töötamisega jätkata eelkõige need ettevõtted, kus oldi kaugtööga juba varem harjutud. Siiski on eriolukord loonud paremaid võimalusi väljaspool töökohta töötamiseks ka organisatsioonides, kus paindlik töökorraldus varem puudus. Pea igas neljandas ettevõttes (23%), kus kaugtöö võimalust enne ei kasutatud, kavatsetakse jätkata lähikuudel paindlikuma töökorralduse pakkumisega.

„Uuringust selgub, et lisaks töötajate tervise hoidmisele, aitab tööandjate sõnul paindlik töökorraldus neil kujundada paremat tööandja mainet ning värvata talendikamaid töötajaid,“ kommenteeris uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Lisaks tõstab suurema vastutuse ja vabaduse töötajatele usaldamine nende motivatsiooni ja töö tulemuslikkust ning vabastab juhi kohaloleku kontrollimisest.“

„Peamiseks kaugtöö võimaldamise takistavaks teguriks on aga tööandjate sõnul harjumus – nimelt on segavaks faktoriks just see, kui ettevõttes ei olda harjutud nii töötama,“ lisas Henry Auväärt. „Samuti kardetakse, et distantsilt töö tegemise rakendamine nõuab suuri tehnoloogilisi investeeringuid.“

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder lisab, et kaugtööga mitte harjunud organisatsioonides nähakse selles rohkem riske kui võimalusi „Näiteks kardetakse, et väljaspool töökohta töötamise lubamine tekitab meeskonnas osadele töötajatele pingeid ebaõigluse tunde tõttu ja inimeste juhtimine muutub oluliselt keerulisemaks.“

„Lisaks on uuringust näha, et kaugtööga harjunud ettevõtetes hinnatakse eelkõige töö tulemust, mitte enam kellaajalist kohalolekut,“ lisab Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur küsitles koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid aprillis ja kordusküsitlus korraldati juunis. Tööandjate kevadises uuringus osales 698 organisatsiooni esindajat ja kordusküsitluses 589 tööandjat. Lisaks põhipalkade muutustele uuriti ka tööandjate värbamis- ja koondamisplaane, käibe ja kasumi muutusi ning taastumise prognoose, juhtide väärtusi otsuste tegemisel ning kaugtöö rakendamise mõjusid.

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Lähikuudeks prognoosib palkade langust vaid 3% tööandjatest, selgub Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööandjate värskest uuringust, kuhu andis panuse 589 organisatsiooni esindajat. Enamik tööandjaid (70%) palkasid muuta ei kavatse, 9% plaanib taastada varasema palgataseme ja 5% kavandab palgatõusu.

Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.ee küsitlesid tööandjaid tervisekriisi vältel juba teist korda, et selgitada välja kriisi mõju töötajate põhipalkadele. Tööandjate palgaprognoosid näitavad, et suurem palgalangus on ilmselt möödas, sest enamik tööandjatest (70%) palku muuta ei kavatse. Palku kavatseb vähendada vaid 3% tööandjatest, mida on võrreldes tervisekriisi algusega tunduvalt vähem, mil palku kavatses langetada 16% tööandjatest. 18% organisatsioonidest tõigi välja, et nad juba on viimastel kuudel palku kahandanud.

Võrreldes aprilliga on tööandjatel palkade muutuste suhtes plaanid veidi selgemad – kui aprillis ei osanud 27% vastajatest öelda, kas nende organisatsioonis lähikuudel palgad tõusevad või langevad, siis juunis oli teadmatuses 14% uuringus osalejatest.

„Põhipalku langetanud ettevõtteid on kõige enam majutuse, toitlustuse ja turismi valdkonnas, samuti metallitööstuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalastel tegevustel, sh näiteks raamatupidamise ja reklaamiteenuste tegevusalal. Lisaks on majutuses ja toitlustuses suur osa ettevõtteid viimastel kuudel ka töökoormust vähendanud, samuti olid töökoormust vähendanud ligi pooled uuringus osalenud tööstusettevõtetest,“ kommenteeris tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Organisatsioonides, kus palkasid on vähendatud, puudutab see enamasti kõiki töötajaid ja palgalangus jääb sagedamini 21–30% piiresse.

„Nii palkade kui ka töökoormuse vähendamist mõjutab mitmes valdkonnas töötasu hüvitise meede, mille tingimus oli töötajate töökoormuse ja/või palga vähendamine. Kindlasti aitas meede paljudel ettevõtetel ellu jääda, kuid samas motiveeris ka mitmeid töökoormust või palkasid langetama,“ selgitas Kadri Seeder.

Kadri Seeder lisas, et põhipalkade tõstjaid on rohkem tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste, kus palgatõusu mõjutab 2018. aastal sõlmitud kollektiivkokkuleppe. „Palkade tõstjaid on rohkem ka põllumajanduse ja ka toiduainetööstuse ettevõtete seas, mida mõjutavad hooajatööd.“

„Pea pooled tööandjad (43%) näevad lähikuudel võimalust võtta tööle uusi töötajaid“, kommenteeris uuringu tulemusi CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Suurem osa värbamisplaane pidavatest tööandjatest vajab töötajaid ajutiselt eemal olevate töötajate asendamiseks, kuid 15% kavatseb luua ka uusi töökohti.“

„Võrreldes eelmise uuringuga oli sel korral vähem neid tööandjaid, kes plaanivad lähikuudel töötajaid koondada – kui aprillis kavatses lähikuudel töötajaid koondada 13% vastajatest, siis juunis plaanis seda 8%,“ lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuur küsitles koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid aprillis ja kordusküsitlus korraldati juunis. Tööandjate kevadises uuringus osales 698 organisatsiooni esindajat ja kordusküsitluses 589 tööandjat. Lisaks põhipalkade muutustele uuriti ka tööandjate värbamis- ja koondamisplaane, käibe ja kasumi muutusi ning taastumise prognoose, juhtide väärtusi otsuste tegemisel ning kaugtöö rakendamise mõjusid.

Tööandjate kordusküsitluse juhtimisotsuseid puudutavaid küsimusi aitas välja töötada Tartu Ülikooli juhtimise õppetool. Küsitluses osalejad said soodushinnaga tellida ajakirju Imeline Ajalugu, Imeline Teadus ja National Geographic. Auhinnad olid välja pannud Viking Line ja Äripäeva Raamatuklubi.

Viimaste kuude jooksul on 15% töötajatel töötasu võrreldes aasta algusega langenud, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee suurest tööturu-uuringust, milles osales üle 11 000 töötaja ja tööotsija. Põhipalga langus on enamasti jäänud 21–30% piiresse.

Kui eelmisel kevadel oli põhipalk aastaga langenud vaid 3% vastajatel, siis tänavu oli palgalangust ainuüksi aasta algusega võrreldes tundnud juba 15% töötajatest. Põhipalga languse põhjus on enamiku töötajate (70%) hinnangul eriolukorrast tingitud piirangute mõju tööandja tegevusele. Lisaks tõi pea iga viies vastaja (24%) välja, et töötasu langetati töökoormuse vähenemise tõttu.

Põhipalga langus oli enamasti 21–30% ja seda mõjutas tõenäoliselt suuresti ka töötasu hüvitise meede, mille üks tingimus oli töötasu või töökoormuse vähendamine minimaalselt 30% võrra. Eelmisel kevadel oli põhipalk vähenenud sagedamini 20% või rohkem ja see oli enamasti tingitud töökoha vahetamisest ning teise organisatsiooni tööle minekust.

„Palgalangust mõjutab ka töötajate hirm oma töökoha kaotuse pärast, mistõttu ollakse rohkem valmis nii töökoormuse kui ka töötasu vähenemiseks. Uuringu tulemustest selgub, et enamik töötajatest (66%) oli mõelnud töökoha kaotuse peale, kümnendik (11%) mõtles sellele sageli. Selline olukord on andnud tööandjatele töökorralduse ja töötasude muutmisel selge jõupositsiooni, mida lisaks stimuleeris töötasu hüvitise meede,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Tööportaali CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt lisas, et tervisekriisi alguses kadus Eesti tööturult suur osa tööpakkumistest, mis tekitas töövõtjates ebakindlust uue töö otsimisel, sest senise töökohaga samaväärse töö leidmine võis osutuda keeruliseks. „Tööpakkumiste arv hakkas enamikus sektorites maikuus kiirelt taastuma ja pakutavate ametikohtade arv on kasvanud ka juunis. Seega on töö leidmise võimalused lähikuudel võrreldes märtsi- ja aprillikuuga märkimisväärselt paranenud.“

Lisaks tõi 17% vastajatest välja, et nende palk on aasta algusega võrreldes hoopiski tõusnud. Palgatõusu suurus jäi enamasti 5–10% piiresse ja palka tõsteti enamasti ettevõtetes, kus vaadatakse regulaarselt aasta alguses palgad üle ning korrigeeritakse töötasu. Lisaks tõi 16% palgatõusust osa saanud töötajatest välja, et palka tõsteti, sest tööülesanded muutusid.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Mais toimunud uuringus osales 11 112 töötajat ja tööotsijat. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Uuringus osalejad said soodushinnaga tellida ajakirju Imeline Ajalugu, Imeline Teadus ja National Geographic. Auhinnad olid välja pannud Viking Line ja Prisma Peremarket.

Lisainformatsioon:

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.