Palgainfo Agentuuri

PRESSITEADE 

Kehtestatud eriolukord, sellest tulenevad piirangud ja majanduskriis on senise kiire palgakasvu mitmetel tegevusaladel langusele pööranud. Kui tavaliselt vaadatakse aasta alguses töötajate palgad üle, siis sel aastal ei ole üle pooled (61%) tööandjatest viimastel kuudel (veebruar–aprill 2020) põhipalkasid muutnud. 14% on neid tõstnud ja veerand (25%) langetanud, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee 698 tööandja osalusel aprillis korraldatud kiirküsitluse tulemustest.

Neist vähestest, kes on töötajate põhipalkasid tõstnud, on kolmandik teinud seda kõikide töötajate puhul, ülejäänud teatud töötajate gruppides, sagedamini spetsialistide ja oskustööliste ametirühmas. Rohkem oli põhipalkasid tõstnud vastajaid panganduse ja kindlustuse tegevusalalt, riigiasutustest, tervishoiust ja sotsiaalhoolekandest ning jaekaubandusest. Põhipalkade kasv jäi sagedamini 5–10% piiresse.

Organisatsioonides, kus põhipalkasid oli viimastel kuudel langetatud, tehti seda reeglina kõikide töötajate puhul, teistel juhtudel osades töötajate gruppides, veidi sagedamini juhtidel.

Uuringus osalenud majutuse, toitlustuse ja turismiettevõtetest oli töötajate põhipalkasid langetanud 62% vastajatest. Rohkem oli põhipalkade vähendajaid ka meedia ja ajakirjanduse, haldus- ja abitegevuste ning kultuuri, spordi, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel. Põhipalkade langus jäi sagedamini 21–30% piiresse, aga mitmetes ettevõtetes oli see ka suurem.

Lähikuudel (aprill–juuni 2020) kavatseb töötajate põhipalkasid tõsta 5% tööandjatest ja 16% plaanib palkasid vähendada. Üle pooled (53%) põhipalkasid muuta ei kavatse ning 27% ei oska öelda, kas nad muudavad lähiajal põhipalkasid.

Enamikus organisatsioonides, kus plaanitakse põhipalkade langust, puudutab see kõiki töötajaid. Kavandatud langus jääb sagedamini 21–30% piiresse.

Põhjalikud tulemused interaktiivsete infograafikute ja e-väljaande kujul on saadaval uuringus osalejatele ja tellijatele. 

Vaadake ka värbamispraktikate ja tööturukäitumise muutusi värske uuringu tulemuste põhjal. 

Palgainfo kiirabi

Anname kiirkorras infot erinevate ametite keskmiste ja mediaantöötasude kohta

telefoni teel igal tööpäeval E–N kell 10–12

Telefon: +372 5688 5066

E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Avatud planeeringuga kontoris saavad töötajad harvem keskenduda, tunnevad end sagedamini väsinuna ning neid häirib privaatsuse puudumine. Ligi kaks kolmandikku (65%) töötajatest, kes töötavad avatud tööruumides, sooviksid aeg-ajalt töötada väljaspool tööandja tööruume, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee suurest tööturu- ja palgauuringust.

Kõige rohkem on oma tööruumide planeeringuga rahul eraldi ruumides kahe-kolmekesi töötavad inimesed, kuna see annab paremad võimalused süveneda ja olla tulemuslik. Enamiku kontoritöötajate hinnangul moodustavad rohkem kui poole nende tööajast keskendumist nõudvad ülesanded.

„Avatud planeeringuga ruumides tuleb paratamatult rohkem ette töö katkestamisi, mis raskendab keskendumist ja väsitab,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Seega on ootuspärane, et avatud tööruumides töötavad inimesed soovivad töötada kodus või mujal, kus on vähem segamist ja ka tulemuslikkus tänu sellele parem.“

Kadri Seeder näeb kodukontoril lisaks parematele keskendumisvõimalustele mitmeid teisigi plusse. „Kodukontori võimaldamine aitab vähendada tööl käimisega seotud aja- ja rahakulu ning kaasata tööturule ka tervise, hoolduskohustuse vm põhjusel sealt praegu eemal olevaid inimesi. Kaugtöö on omal kohal ka hädaolukordades, nagu näeme praegu koroonaviiruse leviku puhul,“ märkis Kadri Seeder.

CVKeskus.ee turundusjuhi Henry Auväärti sõnul on paindlik töökorraldus tööturul väga nõutud hüve, mis on muutumas mitmetel tegevusaladel loomulikuks nähtuseks. „Uuringute tulemused on meile näidanud, et paindlikuma töökorralduse nimel on pea pooled töövõtjad valmis kaaluma töökohavahetust.“

„Tööandjatelt nõuab aga uus töökorraldus ümberhäälestumist, kuna aja- ja kohakontrolli asemel tuleb suuta mõõta töö tulemusi. Värske uuringu tulemused näitavad, et praegu on vähem kui pooltel (42%) töötajatel enda hinnangul oma juhiga töö eesmärgid ja tulemus kokku lepitud,“ lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder räägib töökoha korraldust puudustavatest uuringu tulemustest lähemalt 11. märtsil toimuval Kaugtöö kogemuskonverentsil (vaadake lähemalt: https://www.areng.ee/kaugtoo-konverents/).

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. 2019. aasta sügisel korraldatud uuringus osales 562 tööandjat ning 10 085 töötajat ja tööotsijat. Kokku koguti töötasude andmeid 45 782 töötaja kohta. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Lisainformatsioon:

E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 
Mob: 5688 5066

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Tallinnas on töötajad vaatamata suuremale palgale tööturul tunduvalt aktiivsemad ja olemasolevale tööandjale vähem lojaalsed kui mujal Eestis, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee suurest tööturu-uuringust. Kõige lojaalsemad töötajad on Läänemaal ja saartel.

Tallinnas on enamik töötajatest tööturul aktiivsed – iga kümnes töötaja otsib ise aktiivselt tööd ja koguni 73% on avatud tööpakkumistele. Pea veerand (24%) tallinlastest on viimase kuue kuu jooksul teistesse organisatsioonidesse tööle kandideerinud.

„Kuigi uuringus osalenud tallinlaste keskmine brutokuutöötasu (1683 eurot) on teiste piirkondade töötajate omast märksa kõrgem ja toimetulek parem, on nad tööturul kõige aktiivsemalt uut töökohta otsimas,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Kui tavaliselt ärgitab töötajaid tööd otsima kehv toimetulek, siis tallinlaste puhul mängib ilmselt rolli tööandjate aktiivne värbamistegevus ja suur tööpakkumiste valik. Tallinlaste seas oli veidi rohkem ka nooremaid vastajaid, kes on tööturul aktiivsemad,“ lisas Kadri Seeder.

Tartu tööturg aina aktiivsem

CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt lisas, et Tallinnas on iga päev umbes 1500 tööpakkumist ja ühele tööpakkumisele laekub praegu 23% rohkem kandideerimisavaldusi kui möödunud aastal samal ajal. „Huvi tööpakkumiste vastu on pealinnas kiirelt kasvanud. Veelgi rohkem on kerkinud huvi tööpakkumiste vastu Tartus, kus ühele tööpakkumisele laekub 27% rohkem kandideerimisavaldusi.“

Ka Tartus on uuringu järgi töötajate lojaalsusindeks teiste piirkondadega võrreldes veidi madalam ning töötajate aktiivsus tööotsingutel suurem, kuigi palgatase on kõrgem ning palgasurve väiksem.

Kõige kõrgem on lojaalsusindeks Läänemaal, sh saartel, mida mõjutavad ilmselt ka töökohtade valikuvõimalused. „Kuigi Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis on teiste piirkondadega võrreldes rohkem oma töötasuga kehvasti toimetulevaid töötajaid, on sealsed inimesed tööotsingul märksa vähem aktiivsed kui Tallinna või Tartu elanikud,“ märkis Kadri Seeder.

Palgasurve on kõige suurem Ida-Virumaal

Kõige suurem palgasurve on Ida-Virumaal, kus tegelik palk moodustab 70% oodatavast palgast. Ka Pärnus on palgasurve keskmisest kõrgem ja pärnakad teenivad oodatud palgast 72%. Tallinlaste tegelik palk vastab ootustele kõige paremini ja moodustab palgasoovist 78%, Tartus on vastav näitaja 76%. Kesk-Eestis, Lääne-Eestis ja Lõuna-Eestis teenivad töötajad oma oodatud palgast 74%.

Oma tööandjale lojaalsed ja töökoha vahetamisest vähe huvitatud tallinlased teenisid üle 1700 euro brutotöötasu, tartlased üle 1500 euro. Kesk-Eestis ja Tartu maakonnas oli lojaalsete töötajate keskmine brutotöötasu üle 1400 euro, mujal Eestis jäi see 1200–1300 euro piiresse.

LISAMATERJALID

*Palgainfo Agentuur arvutab lojaalsusindeksit viiepallisel skaalal mitme küsimuse põhjal: aktiivsus tööotsingul, teistesse organisatsioonidesse tööle kandideerimine, kavandatud ja praegune tööstaaž organisatsioonis ning töökoha vahetamise kavatsus. Seega iseloomustab lojaalsusindeks töötajate käitumist tööturul.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Uuringus osales 562 tööandjat ning 10 085 töötajat ja tööotsijat. Kokku koguti töötasude andmeid 45 782 töötaja kohta. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Pressiteade

Rohkem kui 10 000 töötaja ja tööotsija seas korraldatud uuringust selgus, et tööandja valikul on kõige olulisem tegur juhtide usaldusväärsus. CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri suures tööturu-uuringus tõi tervelt 73% töövõtjatest välja, et juhtide sõnad ja teod peavad olema kooskõlas selleks, et ettevõte tööandjana kõnetaks.

Lisaks juhtide usaldusväärsusele peab ligilähedaselt kaks kolmandikku (65%) töötajatest määravaks tööandja seaduskuulekust ja 64%-le töötajatele on väga oluline, et kõiki töötajaid koheldakse võrdselt. Veel on töötajatele tähtis, et organisatsioon oleks stabiilne ja kindel tööandja ning ettevõttes puuduks ebaeetiline käitumine.

Lisaks on rohkem kui poolte töötajate jaoks tööandja valikul oluline, et neil jääks piisavalt vaba aega hobide ja pere tarbeks, et tööandja investeeriks kaasaegsetesse töövahenditesse ja väärtustaks töötajate erialast arengut. Pisut vähem kui pooled (48%) töötajatest peavad väga oluliseks ka seda, et organisatsioon oleks arenev ja töökeskkond mugav.

„Juba varasemad uuringud on meile näidanud, kui oluline on juhtide roll ja maine Eesti tööturul. Vingest kontorist ja tasuta kohvist on märksa olulisem juhtide inimlik suhtumine ja töötajatega arvestamine,“ kommenteeris uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „2020. jaanuaris teostati Eestis rekordarv kandideerimisi ning tööotsinguid alustas umbes 30 000 töötajat, mis näitab, kui aktiivne on Eesti praegune tööjõuturg. Tänane seis tööturul nõuab juhtidelt suurt pingutust oma töötajate hoidmisel, kuna kui miski ettevõttes ei meeldi, võib lahkumisotsus tulla väga kiirelt.“

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder lisas, et juhtkonna usaldusväärsust, töötajate võrdset kohtlemist ja eetilisust pidasid väga oluliseks suurem osa uuringus osalenud töötajatest olenemata soost, vanusest või haridustasemest.

„Teiste tegurite osas vastajad nii üksmeelsed ei olnud. Näiteks on nooremate vastajate jaoks märksa tähtsam, et organisatsioonis töötamine suurendaks nende väärtust tööturul. Samuti on noorte jaoks olulised arengu- ja karjäärivõimalused ning piisavalt vaba aega. Vanemate inimeste seas oli veidi rohkem neid, kellele oli väga oluline, et organisatsioonis töötaks oma ala professionaalid ning et nad vastutaks ise oma töökorralduse ja -tulemuse eest,“ lisas Kadri Seeder.

Uuringust selgus veel, et madalama palgaga töötajate jaoks on tööandja valikul tähtsad soodustused, mis aitavad neil majanduslikult toime tulla, näiteks soodustingimustel toitlustus ning tööle ja koju transpordikulude hüvitamine. Samuti on neile oluline, et tööandja toetaks tervise edendamist. Kõrgema palgaga töötajate jaoks on aga tähtsad arengu- ja karjäärivõimalused ning professionaalidega koos töötamine.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Uuringus osales 562 tööandjat ning 10 085 töötajat ja tööotsijat. Kokku koguti töötasude andmeid 45 782 töötaja kohta. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Lisamaterjalid:
10 kõige olulisemat tegurit tööandja valikul
(sulgudes vastajate osatähtsus, kes pidasid tegurit väga oluliseks)

• Juhtkonna sõnad ja teod on kooskõlas (73%)
• Tööandja peab alati kinni seadustest (65%)
• Tööandja kohtleb kõiki töötajaid võrdselt (64%)
• Organisatsioon on stabiilne ja kindel tööandja (61%)
• Ebaeetiline käitumine ei ole tööandja juures sallitud (60%)
• Mul jääb piisavalt vaba aega hobide, perega jms tegelemiseks (55%)
• Tööandja investeerib kaasaegsetesse töövahenditesse (54%)
• Tööandja väärtustab töötajate erialast arengut (52%)
• Organisatsioon on arenev (48%)
• Tööandja on loonud mugava töökeskkonna (48%)

Lisainfo

Mob: 5688 5066
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Töötajad teenivad Eestis keskmiselt 73% oma oodatud palgast ja palgasurve kasv on pidurdunud, selgus Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee suurest tööturu-uuringust, milles osales üle 10 000 töötaja ja tööotsija. Paar aastat tagasi teenisid töötajad 64% oma soovitud palgast ja palgasurveindeks oli seega 36%. Praegu on palgasurveindeks 27% ja on sel tasemel püsinud juba kaks aastat.

Viimase aastakümne kõrgeim palgasurveindeks oli 2014. aasta sügisel, mil töötajad teenisid vaid 60% palgast, mida nad tegelikult ootasid. Palgasurve vähenemist on selgelt mõjutanud palkade kasv – mida rohkem vastab töötasu töötaja ootustele, seda väiksem on ka palgasurve. Madalama palgaga töötajate palgaootusi on mõjutanud muudatused maksuvaba tulu arvestamises, mis on neile rohkem raha kätte jätnud ning seega palgasurvet vähendanud.

„Koos palgasurve kasvu pidurdumisega on suurenenud ka oma töötasuga rahulolevate töötajate osatähtsus ning vähenenud rahulolematute hulk. Kui 2018. aasta sügisel ei olnud oma töötasuga rahul 37% uuringus osalenud töötajatest, siis aasta hiljem oli rahulolematuid 33%. Oma töötasuga rahulolematud töötajad teenisid keskmiselt 1260 eurot, töötasuga rahulolevad töötajad aga üle 1700 euro brutotöötasu,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Palgasurve on suurem oskustööliste seas

Palgasurve kasv on pidurdunud kõigis ametirühmades, kuid erinevused tegeliku ja oodatava palga vahel on siiski suured. Kõige suurem on palgasurve oskustööliste ametirühmas, kus töötajad teenivad vaid 67% soovitud palgast ning ootus erineb tegelikust töötasust 500 euro võrra (neto). Paremini vastavad töötasud töötajate ootustele esmatasandi- ja valdkonnajuhtide ametirühmades, kus töötajad teenivad 80% soovitud palgast.

„Kuigi palgasurve kasv on pidurdunud, tuleb tööturul aktiivsetel tööandjatel siiski olla valmis maksma kõrgemat töötasu. Nimelt kerkib uuele töökohale liikudes ka töötajate palgaootus – soovitakse kompenseerida uue töökohaga kaasnevat teadmatust ja parandada oma palgaga toimetulekut,“ kommenteeris uuringu tulemusi CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Palgasurve on seotud ka nõudlusega – mida rohkem tööpakkumisi töötaja saab, seda julgemalt küsib ta ka palka. Kuna tööjõupuudus on praegu kõige teravam tippspetsialistide ja oskustöötajate seas, ületab seal ka palgasurveindeks töökoha vahetamisel 30% piiri,“ lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. 2019. aasta oktoobris ja novembris korraldatud uuringus osales 562 tööandjat ning 10 085 töötajat ja tööotsijat. Kokku koguti töötasude andmeid 45 782 töötaja kohta. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Palgainfo Agentuur tutvustab uuringu tulemusi ja värskeid e-väljaandeid 14. veebruaril kell 10.00 algaval seminaril. Seminari kohta saate lähemalt vaadata SIIT.

Lisamaterjalid