Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE 

Pingete ja stressi kogemine on sagenenud ja töötajad muretsevad rohkem oma töö ja rahalise olukorra pärast, selgub värskest Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee üle 11 000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest.

Tööga seotud muresid tuleb tihti ette 18% töötajatel ning raha pärast esineb pingeid 19% töötajatel. Eelmise kevadega võrreldes on tööga seotud pinged kasvanud – aasta tagasi koges tööstressi 14% töötajatest. Töötajad muretsevad eelmise kevadega võrreldes keskmiselt rohkem ka koduste asjade ning oma tervise pärast.

Kui lihtsamate tööde tegijad muretsevad rohkem raha ja tervise pärast, siis juhtide pinged ja stress on seotud sagedamini tööga. Kõige rohkem kogevad stressi tööga mittehõivatud – tervelt 42% neist oli kogenud raha seotud pingeid ja töö leidmise pärast muretses tihti 29% tööotsijatest.

Rahaga seotud muresid tuleb sagedamini ette neil, kel on laene ning kes tulevad majanduslikult kehvemini toime. Samuti suurendab rahaga seotud pingeid ja stressi töötasu langus. Uuringus osalejatest oli aprillikuu töötasu võrreldes jaanuariga langenud 15%-l ja rohkem kui pooltel vastajatel (62%) töötasu muutunud ei olnud.

Uuringust joonistub välja, et tööga seotud stressi mõjutab lisaks teistele teguritele ka töökeskkond. „Suur osa kontoritöötajatest on viimasel ajal töötanud kodust, mis on paljudele tekitanud lisastressi,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Töötajad, kel ei ole kodus eraldi tööruumi ega isiklikku töökohta, kogevad nii töö kui koduga seotud pingeid ja stressi sagedamini.“

Töö ja rahaga seotud stressi suurendab ka hirm töökoha kaotuse pärast – töötajad, kes on viimasel ajal sageli või väga sageli mõelnud võimalusele kaotada lähiajal töö, kogevad sagedamini ka pingeid ja stressi.

„Kuna tööpakkumiste arv tervisekriisi alguses kiirelt kahanes, muutusid ka tööotsingud üleöö pingelisemaks, sest valikuvõimalusi oli vähem ja konkurents ühe ametikoha nimel kasvas hüppeliselt,“ kommenteeris uuringu tulemusi CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

Henry Auväärt lisas, et tööpakkumiste arv on viimastel nädalatel siiski kiirelt kasvama hakanud, mis lihtsustab töö leidmist. „Teisalt on aga tööturul selgelt rohkem ka tööjõudu, kes vabade ametite pärast konkureerib ja suur huvi tööpakkumiste vastu ei ole vähenenud.“

Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVKeskus.ee korraldasid töötajate ja tööotsijate küsitluse mais 2020 (küsitlusele sai vastata kuni 10. juunini 2020). Tulemuste väljavõtted on tehtud 9. juuni seisuga, mil küsitlusele oli vastanud 11 007 inimest.

Stressi puudutavad küsimused lisati töötajate ja töövõtjate küsitlusse koostöös tööpsühholoogia teenuseid pakkuva ettevõttega PE Konsult.

Uuringus osalejad said soodushinnaga tellida ajakirju Imeline Ajalugu, Imeline Teadus ja National Geographic. Auhinnad olid välja pannud Viking Line ja Prisma Peremarket.

Vaadake lisamaterjale ja teisi väljavõtteid tulemustest siit.

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE 

Töötajate palgaootus töökoha vahetamisel on võrreldes eelmise kevadega kahanenud. Kui eelmisel kevadel soovisid töötajad teenida 1500 eurot kätte, siis sel kevadel on töötajate palgasoov töökoha vahetamisel 1300 eurot (mediaan), selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee töötajate ja tööotsijate küsitluse esimestest tulemustest.

Kõige rohkem on langenud tööga mittehõivatute palgaootus – 1229 eurolt 1000 eurole. Ilmselt on selle põhjus kehvemad töö leidmise võimalused praeguses tööturu olukorras.

Vaatamata keerulisele olukorrale tööturul hindas üle poole töötajatest (54%) oma majanduslikku toimetulekut keskmiseks. Kolmandik (33%) märkis, et nad tulevad hästi või väga hästi toime ning 13% hindas oma toimetulekut kehvaks või väga kehvaks. Halvasti toimetulijate seas on rohkem neid, kelle töötasu on viimastel kuudel vähenenud.

Eelmise aastaga võrreldes oli sel kevadel vastajate seas rohkem neid, kes hindasid oma toimetulekut heaks või väga heaks – eelmisel kevadel oli neid veerand (25%), sel kevadel kolmandik (33%).

Vastajad, kes mais ei töötanud, tulevad märksa kehvemini toime – 44% neist hindas oma majanduslikku hakkamasaamist kehvaks või väga kehvaks.

„Ilmselt on koroonaviiruse levikust põhjustatud majanduskriis mõjutanud nii töötajate ootusi oma elukvaliteedile kui ka palgasoove. Ebakindlates oludes hoitakse oma töökohast kinni ja palgasooviga ollakse tagasihoidlikum,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuur juht Kadri Seeder.

„Murelikuks teeb tööta jäänud inimeste toimetulek lähitulevikus, kuna tegemist on suures osas suhteliselt madalama palgaga teenindussektori töötajatega. Kui toetused ja hüvitised vähenevad või üldse lõpevad, võib nende inimeste toimetulek tõsiselt kannatada,“ lisas Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVKeskus.ee teevad mais 2020 töötajate ja tööotsijate küsitluse, millega selgitatakse välja põhipalkade muutused ja töötajate meeleolud praeguses tööturu olukorras.

Tulemuste väljavõtted on tehtud 25. mai 2020 seisuga, mil küsitlusele oli vastanud 6516 töötajat ja tööotsijat.

Küsitlusele saab vastata kuni 10. juunini 2020 SIIT.

Uuringus osalejad saavad soodushinnaga tellida ajakirju Imeline Ajalugu, Imeline Teadus ja National Geographic. Auhinnad on välja pannud Viking Line ja Prisma Peremarket.

Palgainfo Agentuuri

PRESSITEADE 

Kehtestatud eriolukord, sellest tulenevad piirangud ja majanduskriis on senise kiire palgakasvu mitmetel tegevusaladel langusele pööranud. Kui tavaliselt vaadatakse aasta alguses töötajate palgad üle, siis sel aastal ei ole üle pooled (61%) tööandjatest viimastel kuudel (veebruar–aprill 2020) põhipalkasid muutnud. 14% on neid tõstnud ja veerand (25%) langetanud, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee 698 tööandja osalusel aprillis korraldatud kiirküsitluse tulemustest.

Neist vähestest, kes on töötajate põhipalkasid tõstnud, on kolmandik teinud seda kõikide töötajate puhul, ülejäänud teatud töötajate gruppides, sagedamini spetsialistide ja oskustööliste ametirühmas. Rohkem oli põhipalkasid tõstnud vastajaid panganduse ja kindlustuse tegevusalalt, riigiasutustest, tervishoiust ja sotsiaalhoolekandest ning jaekaubandusest. Põhipalkade kasv jäi sagedamini 5–10% piiresse.

Organisatsioonides, kus põhipalkasid oli viimastel kuudel langetatud, tehti seda reeglina kõikide töötajate puhul, teistel juhtudel osades töötajate gruppides, veidi sagedamini juhtidel.

Uuringus osalenud majutuse, toitlustuse ja turismiettevõtetest oli töötajate põhipalkasid langetanud 62% vastajatest. Rohkem oli põhipalkade vähendajaid ka meedia ja ajakirjanduse, haldus- ja abitegevuste ning kultuuri, spordi, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel. Põhipalkade langus jäi sagedamini 21–30% piiresse, aga mitmetes ettevõtetes oli see ka suurem.

Lähikuudel (aprill–juuni 2020) kavatseb töötajate põhipalkasid tõsta 5% tööandjatest ja 16% plaanib palkasid vähendada. Üle pooled (53%) põhipalkasid muuta ei kavatse ning 27% ei oska öelda, kas nad muudavad lähiajal põhipalkasid.

Enamikus organisatsioonides, kus plaanitakse põhipalkade langust, puudutab see kõiki töötajaid. Kavandatud langus jääb sagedamini 21–30% piiresse.

Põhjalikud tulemused interaktiivsete infograafikute ja e-väljaande kujul on saadaval uuringus osalejatele ja tellijatele. 

Vaadake ka värbamispraktikate ja tööturukäitumise muutusi värske uuringu tulemuste põhjal. 

Palgainfo kiirabi

Anname kiirkorras infot erinevate ametite keskmiste ja mediaantöötasude kohta

telefoni teel igal tööpäeval E–N kell 10–12

Telefon: +372 5688 5066

E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Avatud planeeringuga kontoris saavad töötajad harvem keskenduda, tunnevad end sagedamini väsinuna ning neid häirib privaatsuse puudumine. Ligi kaks kolmandikku (65%) töötajatest, kes töötavad avatud tööruumides, sooviksid aeg-ajalt töötada väljaspool tööandja tööruume, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee suurest tööturu- ja palgauuringust.

Kõige rohkem on oma tööruumide planeeringuga rahul eraldi ruumides kahe-kolmekesi töötavad inimesed, kuna see annab paremad võimalused süveneda ja olla tulemuslik. Enamiku kontoritöötajate hinnangul moodustavad rohkem kui poole nende tööajast keskendumist nõudvad ülesanded.

„Avatud planeeringuga ruumides tuleb paratamatult rohkem ette töö katkestamisi, mis raskendab keskendumist ja väsitab,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Seega on ootuspärane, et avatud tööruumides töötavad inimesed soovivad töötada kodus või mujal, kus on vähem segamist ja ka tulemuslikkus tänu sellele parem.“

Kadri Seeder näeb kodukontoril lisaks parematele keskendumisvõimalustele mitmeid teisigi plusse. „Kodukontori võimaldamine aitab vähendada tööl käimisega seotud aja- ja rahakulu ning kaasata tööturule ka tervise, hoolduskohustuse vm põhjusel sealt praegu eemal olevaid inimesi. Kaugtöö on omal kohal ka hädaolukordades, nagu näeme praegu koroonaviiruse leviku puhul,“ märkis Kadri Seeder.

CVKeskus.ee turundusjuhi Henry Auväärti sõnul on paindlik töökorraldus tööturul väga nõutud hüve, mis on muutumas mitmetel tegevusaladel loomulikuks nähtuseks. „Uuringute tulemused on meile näidanud, et paindlikuma töökorralduse nimel on pea pooled töövõtjad valmis kaaluma töökohavahetust.“

„Tööandjatelt nõuab aga uus töökorraldus ümberhäälestumist, kuna aja- ja kohakontrolli asemel tuleb suuta mõõta töö tulemusi. Värske uuringu tulemused näitavad, et praegu on vähem kui pooltel (42%) töötajatel enda hinnangul oma juhiga töö eesmärgid ja tulemus kokku lepitud,“ lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder räägib töökoha korraldust puudustavatest uuringu tulemustest lähemalt 11. märtsil toimuval Kaugtöö kogemuskonverentsil (vaadake lähemalt: https://www.areng.ee/kaugtoo-konverents/).

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. 2019. aasta sügisel korraldatud uuringus osales 562 tööandjat ning 10 085 töötajat ja tööotsijat. Kokku koguti töötasude andmeid 45 782 töötaja kohta. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Lisainformatsioon:

E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 
Mob: 5688 5066

Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Tallinnas on töötajad vaatamata suuremale palgale tööturul tunduvalt aktiivsemad ja olemasolevale tööandjale vähem lojaalsed kui mujal Eestis, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee suurest tööturu-uuringust. Kõige lojaalsemad töötajad on Läänemaal ja saartel.

Tallinnas on enamik töötajatest tööturul aktiivsed – iga kümnes töötaja otsib ise aktiivselt tööd ja koguni 73% on avatud tööpakkumistele. Pea veerand (24%) tallinlastest on viimase kuue kuu jooksul teistesse organisatsioonidesse tööle kandideerinud.

„Kuigi uuringus osalenud tallinlaste keskmine brutokuutöötasu (1683 eurot) on teiste piirkondade töötajate omast märksa kõrgem ja toimetulek parem, on nad tööturul kõige aktiivsemalt uut töökohta otsimas,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Kui tavaliselt ärgitab töötajaid tööd otsima kehv toimetulek, siis tallinlaste puhul mängib ilmselt rolli tööandjate aktiivne värbamistegevus ja suur tööpakkumiste valik. Tallinlaste seas oli veidi rohkem ka nooremaid vastajaid, kes on tööturul aktiivsemad,“ lisas Kadri Seeder.

Tartu tööturg aina aktiivsem

CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt lisas, et Tallinnas on iga päev umbes 1500 tööpakkumist ja ühele tööpakkumisele laekub praegu 23% rohkem kandideerimisavaldusi kui möödunud aastal samal ajal. „Huvi tööpakkumiste vastu on pealinnas kiirelt kasvanud. Veelgi rohkem on kerkinud huvi tööpakkumiste vastu Tartus, kus ühele tööpakkumisele laekub 27% rohkem kandideerimisavaldusi.“

Ka Tartus on uuringu järgi töötajate lojaalsusindeks teiste piirkondadega võrreldes veidi madalam ning töötajate aktiivsus tööotsingutel suurem, kuigi palgatase on kõrgem ning palgasurve väiksem.

Kõige kõrgem on lojaalsusindeks Läänemaal, sh saartel, mida mõjutavad ilmselt ka töökohtade valikuvõimalused. „Kuigi Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis on teiste piirkondadega võrreldes rohkem oma töötasuga kehvasti toimetulevaid töötajaid, on sealsed inimesed tööotsingul märksa vähem aktiivsed kui Tallinna või Tartu elanikud,“ märkis Kadri Seeder.

Palgasurve on kõige suurem Ida-Virumaal

Kõige suurem palgasurve on Ida-Virumaal, kus tegelik palk moodustab 70% oodatavast palgast. Ka Pärnus on palgasurve keskmisest kõrgem ja pärnakad teenivad oodatud palgast 72%. Tallinlaste tegelik palk vastab ootustele kõige paremini ja moodustab palgasoovist 78%, Tartus on vastav näitaja 76%. Kesk-Eestis, Lääne-Eestis ja Lõuna-Eestis teenivad töötajad oma oodatud palgast 74%.

Oma tööandjale lojaalsed ja töökoha vahetamisest vähe huvitatud tallinlased teenisid üle 1700 euro brutotöötasu, tartlased üle 1500 euro. Kesk-Eestis ja Tartu maakonnas oli lojaalsete töötajate keskmine brutotöötasu üle 1400 euro, mujal Eestis jäi see 1200–1300 euro piiresse.

LISAMATERJALID

*Palgainfo Agentuur arvutab lojaalsusindeksit viiepallisel skaalal mitme küsimuse põhjal: aktiivsus tööotsingul, teistesse organisatsioonidesse tööle kandideerimine, kavandatud ja praegune tööstaaž organisatsioonis ning töökoha vahetamise kavatsus. Seega iseloomustab lojaalsusindeks töötajate käitumist tööturul.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Uuringus osales 562 tööandjat ning 10 085 töötajat ja tööotsijat. Kokku koguti töötasude andmeid 45 782 töötaja kohta. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.