Palgainfo Agentuuri
PRESSITEADE

Täistööajaga töötajad soovivad teenida keskmiselt 1740 eurot kätte, mida on 56 euro võrra rohkem kui aasta tagasi, näitavad enam kui 9500 osalejaga Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee töötajate küsitluse esialgsed tulemused.

Palgaootus ületab reaalselt teenitavat palka 390 euro võrra, mis tähendab, et töötajad teenivad praegusel ametikohal 78% palgast, mida nad tegelikult sooviksid saada. Aasta tagasi teenisid töötajad 71% soovitud palgast. Uuringust selgus, et töökohavahetus suurendab palgaootust ja tööd vahetades sooviksid töötajad teenida keskmiselt 1810 eurot kätte.

„Töötajate palgaootuste kasvutempo on sel aastal veidi aeglustunud – seda näitavad nii kevadise kui sügisese uuringu tulemused. Kui varasemalt kasvas keskmine palgaootus üle 100 euro aastas, siis nüüd jääb see alla 100 euro piiri. Aasta-aastalt on tegelik palk ootustele lähemale nihkunud, mis parandab toimetulekut ja vähendab palgasurvet. Oma mõju on olnud ka maksuvaba tulu arvestamise muutusel, mis on madalama palgaga töötajatele rohkem raha kätte jätnud,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Sügisese uuringu tulemusi võib mingil määral mõjutada ka metoodika muutus, kuid palgaootuste kasvutempo aeglustumist oli märgata juba kevadel. Samas on ootuste ja tegelikkuse vahe endiselt piisavalt suur, et mõjutada tööandjaid töötajate palkasid korrigeerima. Sügisel korraldatud tööandjate küsitluse tulemused näitasid, et põhipalkade tõusu kavandab järgmise kuue kuu jooksul 43% tööandjatest,“ lisas Kadri Seeder.

Palgaootusi mõjutab töötajate aktiivsus tööturul ja valmisolek töökohta vahetada, samuti tööandjate värbamisaktiivsus nii uute töökohtade täitmiseks kui lahkuvate töötajate asendamiseks. Tööandjate küsitluse tulemustest selgus, et 69% organisatsioonidest plaanis lähema kuue kuu jooksul uusi töötajaid tööle võtta.

Küsitlusele vastanud töötajatest otsis aktiivselt tööd iga kümnes, mis oli sama ka möödunud aastal. Lisaks jälgisid töökuulutusi või olid tööpakkumistele avatud tervelt 72% töötajatest. Kõigest 18% ei otsinud üldse tööd ega olnud huvitatud ka pakkumistest.

Iga viies töötaja kavatseb lähiajal töökohta vahetada

„Lisaks tõi uuring välja, et ligi veerand (24%) töötajatest oli viimase kuue kuu jooksul mõelnud sageli või väga sageli töökoha vahetamise peale ja rohkem kui iga viies (21%) kavatseb lähiajal töökohta vahetada,“ kommenteeris uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Uuringu tulemused näitavad, et suur osa töötajaskonnast hoiab aktiivselt vabadel ametikohtadel silma peal ja on sobiva tööpakkumise korral valmis töökohta vahetama. Eesti suurimas tööportaalis CVKeskus.ee on tänavu tööpakkumistele kandideeritud juba üle 1 000 000 korra,“ lisas Henry Auväärt.

Tööle kandideerimise kutseid olid viimase poolaasta jooksul saanud pea pooled (45%) töötajad.

Sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) viivad kord aastas läbi ühist tööturu- ja palgauuringut. Oktoobris korraldatud tööandjate küsitlusele vastas 562 organisatsiooni esindajat ning novembris korraldatud küsitluses osales üle 9562 töötaja ja tööotsija.

Tööandjate küsitluses osalejatele olid auhinnad välja pannud Viking Line ja Äripäeva raamatuklubi. Töötajate küsitlust toetasid auhindadega tööportaal CVKeskus.ee, kirjastus Loovhoog, Viking Line ning Prisma Peremarket. Osalejate kaasamist toetasid sooduspakkumistega ajakirjad Imeline Ajalugu, Imeline Teadus ja National Geographic, Viking Line ja spordiklubi MyFitness.

Palgainfo Agentuur tutvustab küsitluse tulemusi 19. detsembril 2019 toimuval seminaril. Seminari päevakava saate vaadata siit: https://www.palgainfo.ee/kasulikku/koolitused

Lisainformatsioon:

E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

Mob: +372 5688 5066

Pressiteade

Uuringu tulemused: igale kolmandale Eesti mehele meeldib tema töö ja vaid 5% on tundnud, et ei saa oma tööga hakkama

Rohkem kui iga kolmas Eesti mees (35%) leiab, et talle meeldib tema töö ja iga neljas mees (25%) on oma töö üle uhke ning vaid üksikud (5%) on tundnud, et ei saa oma tööga hakkama, joonistub välja CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri suurest tööturu-uuringust, milles osales üle 9000 töötaja ja tööotsija. Teisalt tõi aga uuring välja, et töö tekitab Eesti meestele märkimisväärset stressi ja rohkem kui kolmandik (36%) tunneb sageli, et on tööst väsinud. Oma põhipalgaga on täielikult rahul vaid pisut rohkem kui kümnendik (12%) Eesti meestest.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringus paluti töötajatel hinnata, kuivõrd meeldib neile oma praegune töö ja kas töötajad on tehtud töö üle uhked. Lisaks paluti uuringus hinnata, millega on töötajad enim rahul ja kui tihti esineb neil tööl erinevaid häirivaid olukordi. "Rahvusvahelise meestepäeva valguses otsustasime põhjalikult uuringu tulemused veelkord üle vaadata ja uurida, millega on Eesti mehed rahul ja millega mitte", kommenteeris CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

"Selgus, et rohkem kui igale kolmandale (35%) mehele meeldib tema töö ja iga neljas mees (25%) on tehtud töö üle uhke. Oma tööd peab kutsumuseks pisut rohkem kui viiendik (22%) meestest ja 19% meestest muretseb töölt eemal olles, kuidas töö ikkagi tehtud saab," lisas Henry Auväärt.

Enam kui kolmandik meestest tunneb end tööst tihtipeale väsinuna

Uuringust tuli välja tõsiasi, et tööstress ei jäta puutumata ka Eesti mehi. Nimelt on rohkem kui kolmandik meestest (36%) tundnud end tihtipeale tööst väsinuna ja pea viiendik (19%) leiab, et suur töökoormus tekitab talle stressi. Oma tööst on tüdimust tundnud 15% meestest ja sama palju mehi leidis, et nad on sageli ka töö pärast närvilised. 11% meestest on tundnud, et neid koheldakse ebaõiglaselt.

Harvem esinenud häirivatest olukordadest tööl leidis vähem kui kümnendik (9%) Eesti meestest, et neil on tihti tööl igav ja kõigest 5% meestest on tundnud, et nad ei saa oma tööga hakkama.

Eesti mehed saavad töökaaslastega hästi läbi aga ei näe võimalusi teha karjääri ja teenida suuremat palka

Enim on Eesti mehed rahul oma läbisaamises töökaaslastega, mida kinnitas rohkem kui iga teine (54%) mees. Samuti on pea pooled (47%) meestest rahul ka töö asukohaga ja saavad üpriski hästi läbi oma vahetu juhiga.

Märksa vähem meeldib aga meestele see, kuidas tööaeg on ettevõtetes korraldatud - tööajaga olid rahul vaid pisut rohkem kui kolmandik (38%) meestest. Ka töövahendite ja tööriietusega on täiesti rahul umbes kolmandik meestest. Oma töökoormusega on rahul neljandik (26%) meestest.

Kõigest iga kümnes mees tõi uuringus välja, et ta on rahul karjääri- ja lisatasude teenimise võimalustega. Ka tööprotsesside korraldusega on täiesti rahul vaid 11% meestest ja suurt rahulolematust tekitab meestes ka põhipalk. Nimelt oli oma töötasuga täielikult rahul vaid 12% meestest. Lisaks ootavad Eesti mehed märksa rohkem tagasisidet ja paremat koosolekute korraldamist ning organisatsiooni juhtimist.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas - kevadel ja sügisel. Uuringus osales 523 tööandjat ning 9289 töötajat ja tööotsijat. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Lisamaterjalid:

Põhipalkasid plaanib lähema kuue kuu jooksul tõsta 43% tööandjatest ja 22% ei ole veel palgatõusu üle otsustanud. Kavandatud palgakasv jääb enamasti 5–6% piiresse, selgus värskest Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud Eesti tööandjate küsitlusest. Lisaks palgatõusule suurendavad tööjõukulusid kasvanud lisatasud ning kallimaks ja mitmekesisemaks muutunud soodustuste paketid.

Palgatõusu eestvedajad on eelkõige suuremad tööandjad. Kui üle 100 töötajaga organisatsioonidest kavatsevad põhipalkasid tõsta üle pooled, siis alla 15 töötajaga organisatsioonidest vähem kui kolmandik. Põhipalkasid kavatsevad tõsta nii need organisatsioonid, kus põhipalga tase on konkurentidega võrreldes madalam, aga ka keskmise ja kõrgema palgatasemega tööandjad.

Enamik uuringus osalenud panganduse ja kindlustuse valdkonna ettevõtetest kavatseb palkasid tõsta. Rohkem on palgatõusu plaanivaid organisatsioone ka hariduse ning elektri-, gaasi- ja veevarustuse tegevusaladel, kus palkasid mõjutavad kollektiivlepingud. Tööstusettevõtetest plaanivad pooled ja kaubandusettevõtetest enam kui kolmandik (38%) põhipalkade tõstmist. 

Põhipalkade tõstmist planeerivatest tööandjatest rohkem kui pooled tõstavad kõigi töötajate palkasid, ülejäänud tõstavad palka osades töötajate gruppides. Sagedamini jääb kõiki töötajaid puudutav palgakasv 5–6% piiresse.

„Varasemad küsitlused on näidanud, et enamik tööandjatest, kes veel ei tea, kas põhipalgad muutuvad, tõstavad siiski poole aasta jooksul palkasid,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Seedri sõnul kujuneb tavaliselt tegelik palgatõus planeeritust suuremaks, kuna töötajate liikumisest ja individuaalsetest kokkulepetest tulenevat tõusu on keeruline ette näha.

Lisatasude osatähtsus töötasus on kasvanud ja soodustuste paketid on muutunud mitmekesisemaks ning kallimaks.

Üle pooltes organisatsioonides, kus makstakse töötajatele lisatasusid, on viimase kahe aasta jooksul lisatasude süsteeme muudetud. Selle tulemusena on lisatasude osatähtsus töötasus paljudes organisatsioonides suurenenud ning ka töötasud tervikuna kasvanud.

Soodustuste pakette on viimase kahe aasta jooksul muudetud samuti üle pooltes organisatsioonides, kus soodustusi pakutakse. Muudatuste tulemusena on suurenenud pakutavate soodustuste hulk ja töötajate valikuvõimalused nende kasutamisel. Samuti selgub uuringust, et kasvanud on tööandjate kulutused soodustuste pakettidele. „Uute töötajate ligimeelitamisel on lisaks palgale järjest olulisemaks saanud erinevad soodustused ja hüved, mida töötajatele pakutakse,“ leidis Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Kuna mitmed soodustused on muutunud elementaarseks, on eristumine hüvede pakkumisel üha keerulisem. Näiteks ei tasu oodata, et töötajad liituvad ettevõttega, kuna seal pakutakse tasuta joogivett, kohvi ja teed. Need on tänapäeval elementaarsed töötingimused ja ei kõla enam niivõrd atraktiivselt. Samas nende puudumine tekitaks töötajates rahulolematust. Töötajad eeldavad ka kaasaegset ja mõnusat keskkonda, kus on hea töötada, aga ka lõõgastuda.“

Henry Auväärt lisas, et uute töötajate meelitamisel on tähtsateks teguriteks muutunud paindlik töökorraldus ja juhtimiskvaliteet. „Vähenemas on tööaja kontrollimise tähtsus ehk kaheksatunnised tööpäevad kontoris. Üha rohkem oodatakse vabadust ise korraldada oma tööaega ja -kohta. Kindlasti ei tasu eirata ka uue põlvkonna ootusi tööandja väärtustele ja eesmärgile. Mida vastutustundlikumalt tööandja tegutseb, seda suuremad võimalused on tal värvata uue põlvkonna talente.“

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) ja sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur (www.palgainfo.ee) viivad kaks kord aastas läbi ühist tööandjate uuringut. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti ettevõtjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. Tööandjate küsitlusele vastas 562 organisatsiooni esindajat, kes annavad tööd umbes 75 000 töötajale. Novembris jätkub uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses on tulemustasud ja soodustused ning töötajate ootused tööandjatele.

Lisainformatsioon:

Palgainfo Agentuur
Mob: 5688 5066
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

43% tööandjatest plaanib lähiajal tõsta töötajate palgatasemeid, selgub CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri sügisese tööturu-uuringu esmastest tulemustest. Uusi töökohti soovib luua 40% ettevõtetest ja 69% tööandjatest kavatseb värvata uusi töötajaid lahkuvate töötajate asendamiseks, hooajalistele töödele ja/või uutele töökohtadele.

Värskest tööandjate küsitlusest selgus, et Eesti ettevõtted lähevad järgmisele poolaastale vastu endiselt optimistlike värbamis- ja kasvuplaanidega. Möödunud aasta sügisega võrreldes püsib uute töökohtade loomise plaan peaaegu samal tasemel – uusi töökohti kavatses aasta tagasi luua 39% tööandjatest, sel sügisel 40%. Lisatööjõudu plaanib värvata 69% tööandjatest, mis on aastaga langenud vaid ühe protsendipunkti võrra. Palku plaanib tõsta endiselt väga suur osa, tervelt 43% tööandjatest, aasta tagasi plaanis põhipalkade suurendamist 40% uuringus osalenutest.

„Üheteistkümnendat järjestikust sügist korraldatud tööandjate tööturu trendide uuringust joonistub välja, et paljudel Eesti ettevõtetel on jätkuvalt optimistlikud kasvuplaanid. Näib, et vaatamata majanduse jahenemismärkidele, on Eestis ikkagi suur osa tööandjaid, kes näevad praegusel ajal suurepärast võimalust meeskonda vajalikku tööjõudu kaasata, kasvada ja turgu haarata,“ kommenteerib uuringut Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Tööandjate värbamisplaane ja palgatrende mõjutab suuresti ka töötajate erakordne aktiivsus tööturul – kvartalis vahetab tööd umbes 50 000 töötajat, seega tuleb olemasolevate töötajate lojaalsetena hoidmisel pidevalt jälgida, et ettevõtte palgatasemed oleksid konkurentsivõimelised.“

„Värskest uuringust selgus lisaks, et viimasel poolaastal on põhipalkasid tõstnud juba ligi pooled (46%) tööandjad. Teistest sagedamini on tõstetud spetsialistide ja oskustööliste palgatasemeid, kõige vähem on palgatõusust osa saanud kontoriametnikud,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Kolmandik palku tõstnud tööandjatest on suurendanud kõikide töötajate põhipalkasid. Põhipalkade muutmise või muutmata jätmise otsust mõjutavad eelkõige organisatsioonide majandustulemused, samuti aga jätkuvalt ka tööturu olukord ja vajalike töötajate puudus. Kuna nii tööandjad kui ka töötajad on tööturul aktiivsed ning palgataset mõjutab sageli just töökoha vahetamine, on kasvanud ka vajadus ajakohase palgainfo järele.“

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee ja sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur viivad kord aastas läbi ühist tööandjate uuringut. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti ettevõtjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. Novembris jätkub uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses on tulemustasud ja soodustused ning töötajate ootused tööandjatele.

Vaadake ka kommentaare Äripäeva raadios.

Kõigest pisut rohkem kui iga neljas (26%) töötaja on valmis soovitama oma tööandja juures töötamist ka tuttavatele, selgus CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust, milles osales üle 9000 töötaja ja tööotsija. Lisaks tõi uuring välja, et suurem osa töötajatest ei ole valmis soovitama ka oma otsest juhti.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringus paluti töötajatel hinnata, kui suure tõenäosusega soovitaksid nad oma tööandjat ka tuttavatele. Selgus, et seda teeksid vähesed – kõigest 26% töötajatest. Siiski, võrreldes 2018. aastaga, on tööandjat soovitavate töötajate osatähtsus pisut kasvanud – aasta tagasi oli aktiivseid soovitajaid 22%.

Kõige kõrgem soovitusvalmidus on infotehnoloogiasektori töötajatel, kus tervelt 39% töötajatest on tööandjaga niivõrd rahul, et soovitaks ettevõttes töötamist ka tuttavatele. Samuti on soovitamisvalmidus kõrgem pangandussektoris (37%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalaste tegevustega valdkonnas (33%). Kõige vähem ollakse oma tööandja juures töötamist valmis soovitama aga töötlevas tööstuses ja tootmises (20%), majutuses ja toitlustuses (21%), haldus- ja abitegevuste valdkonnas (21%) ning hulgi- ja jaekaubanduses (21%) töötavad inimesed.

„Tööandjad, kelle enda töötajad ei ole valmis seal töötamist soovitama, on tänasel tööturul äärmiselt keerulises olukorras, kuna halb töökultuur on tööotsijatele kergesti märgatav,“ kommenteerib uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Nii kehv töö- kui ka juhtimiskultuur muudavad värbamist kindlasti ka omakorda kallimaks. Näiteks Harvard Business Reviews avaldatud uuringu alusel nõuab tööandja halb maine vähemalt 10% kõrgemat palgapakkumist ja sellise tööandja tööpakkumistele kandideeritakse pea kolm korda vähem. Tööandja kehv maine kujuneb põhiliselt siis, kui töötajad tunnetavad ebakindlust oma olemasoleva töö pärast, ettevõttes valitseb halb juhtimiskultuur ja meeskonnas ei leita omavahel ühist keelt,“ lisab Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuuri juhi ja analüütiku Kadri Seederi sõnul näitab tööandja soovitusindeks töötajate seotust organisatsiooniga. „Valmisolekut tööandjat soovitama mõjutavad oluliselt nii tööga rahulolu kui ka hinnangud juhtimiskvaliteedile. Kui soovitusindeks on kõrge, aitab see vähendada tööandja värbamiskulusid, kuna töötajad on lojaalsed ning aktiivsed soovitajad toovad kandideerijaid juurde,“ lisas Kadri Seeder.

Oma otsest juhti on valmis soovitama alla kolmandiku töötajatest

Uuringus paluti töötajatel hinnata ka oma juhtide oskuseid ja teadmisi. Kokku jättis hinnangu oma otsesele ülemusele üle 6800 töötaja. 29% töötajatest olid oma juhtide tööga niivõrd rahul, et olid valmis neid ka teistele soovitama.

Kõige enam on töötajad rahul juhtide valdkonnaalaste teadmistega – 70% töötajatest hindasid juhte oma ala spetsialistideks. Lisaks tõi 69% vastanutest välja, et tema otsene juht väärtustab töötajaid. Eesti juhtide nõrkuste poolelt kinnitasid aga pea pooled töötajad, et juht ei kohtle kõiki töötajaid võrdselt ja õiglaselt. Samuti tõid töötajad välja, et paljud juhid ei tunnusta neid heade töötulemuste eest ega suuda innustada töötajaid paremaid tulemusi saavutama.

Varasemalt CVKeskus.ee poolt korraldatud uuring on näidanud, et sisuliselt iga kolmas (29,4%) töötaja oleks nõus leppima väiksema palgaga ja jätkama tööd samas ettevõttes, kui üks tingimus täituks – vahetuks nende otsene ülemus.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Sel kevadel osales uuringus 523 tööandjat ning 9289 töötajat ja tööotsijat. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis. Tööandja ja vahetu juhi soovitamist paluti hinnata skaalal 0–10, kus 0 tähendas, et suure tõenäosusega ei soovitaks ning 10 tähendas, et suure tõenäosusega soovitaks. Aktiivseteks soovitajateks loetakse hinnanguskaalal 9–10 märkinud vastajad, 7–8 märkinud vastajad on neutraalsed ehk passiivsed soovitajad ja mittesoovitajateks loetakse 0–6 vastusevariandi valinud vastajad.

Lisamaterjalid:

TOP 10 valdkonda, kus töötajad on valmis oma tööandjat soovitama
1. Infotehnoloogia (39%)
2. Pangandus ja kindlustus (37%)
3. Kutse-, teadus- ja tehnikalane tegevus (33%)
4. Muud teenindavad tegevused (31%)
5. Veevarustus, kanalisatsioon ja jäätmekäitlus (30%)
6. Ehitus (29%)
7. Põllumajandus, metsandus ja kalapüük (29%)
8. Haridus (29%)
9. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (28%)
10. Elektri- ja gaasivarustus (28%)